Alkohoolsete jookide tarbimise mõjud inimorganismile (2)

Antsla Gümnaasium
UURIMUSTÖÖ
ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMISE MÕJUD INIMORGANISMILE
Marilin Niilus
Antsla 2008
Hüpotees
Alkohoolsete jookide ja teiste meelemürkide kasutamine on tänapäeval väga laialdlaselt levinud ning see on suureks probleemiks kõikjal maailmas. Millist mõju ta siiski avaldab inimorganismile? Kumb joon jääb peale: kas tervist kahjustav negatiivne joon või mõnutekitav positiivne pool?
Taustinformatsioon
ALKOHOL - KANGE AINE
Etüülalkohol on legaalne ja ülimalt sõltuvusttekitav aine. Alkoholi sõltuvusttekitavad (adiktiivsed) omadused väljenduvad:
1. Alkoholi regulaarses kuritarvitamises.
2. Järsu mahajätmise katsed põhjustavad tugevaid ja valulikke sümptoome.
3. Kuritarvitamine võib viia alkoholi otsimise sundkäitumisele (himule) ja
4. Kuritarvitamine toob kaasa alkoholi tarvitamissageduse või annuste suurenemise (tolerantsi).
Alkoholi peamised adiktiivsed omadused avaldavad mõju aju ja kesknärvisüsteemi nendele piirkondadele, mis kontrollivad "jagatud tähelepanu" mehhanismi, samuti piirkonnale, mis tekitab klassikalist "füüsilise/psühholoogilise sõltuvuse sündroomi". Alkoholiga seotud aju närvikemikaalid kontrollivad lihaste lõdvestumist ja avaldavad rahustavat mõju. Alkoholi niisugused toimed on seletuseks kuritarvitaja vaoshoituse kaotamisele. Alkoholist endast, aga ka "narkootikume kuritarvitavast" elulaadist tingitud maksaskleroos pärsib keha ensüümisüsteemi. Niisugune pärssimine teeb nad "kõrge riskiastmega" grupiks nakkuste suhtes, millest mõned on eluohtlikud. Alkohoolikud ja veeni kaudu narkootikume süstijad annavad kõige suurema protsendi C-hepatiidi viiruse kandjatest. Sellel nakkushaigusel on suur suremusprotsent.
ALKOHOLI AJALUGU
Ehkki Ameerika ühiskonnas on alkohoolsete jookide tarvitamine üldiselt aktsepteeritav, kujutab alkoholi väärtarvitamine või kuritarvitamine sellegipoolest suurt narkoprobleemi ja ohtu tervisele. Alkoholi kuritarvitamine on avalikkust puudutav küsimus, kuna liigjoomine ei avalda mõju ainult joojale endale, vaid ka tema perekonnale, sõpradele, kaastöölistele ja naabritele.
Alkohoolsete jookide tarvitamine ja kuritarvitamine on juba ammu olnud vastuoluline küsimus. Selle on võtnud üles mitmesugused huvigrupid ja seadusandlikud kogud meie riigi sünnist saadik.
Alkoholi seostatakse "vanade heade aegadega". Erinevalt teistest mõnuainetest on see legaalne, seda reklaamitakse ja müüakse jaemüügiturul. Õigupoolest mängib alkohol tähtsat rolli paljude linnade ja riikide majanduses. Alkoholi kasutatakse religioossetel tseremooniatel, laulatustel ja peiedel ning antakse sageli kingituseks paljude erinevate sündmuste tähistamiseks.
Alkoholipoliitikat kontrollib valitsus. Erinevates osariikides on erinevad seadused ja eeskirjad vanuse alampiiri suhtes, millest alates tohib alkoholi seaduslikult osta ja tarvitada. Mõned osariigid ja valitsused müüvad alkoholi riiklikes poodides . Alkoholile on kehtestatud oluline maks ning valitsuse roll, huvi ja kontroll alkoholi asjus on osaliselt tingitud sellest maksust.
Puudub ühtne rahvuslik suhtumine mõõdukasse või seltskondlikku joomisse, mis oleks vastuvõetav igaühele. Ehk ei saa niisugust ühtset suhtumist kunagi olema. Küll aga on välja kujunemas üldine arvamus liigjooja, probleemse jooja ja alkohooliku kohta. Selle aluseks on süvenev arusaam, et alkoholism ja liigjoomine ei kujuta endast mitte ainult moraaliküsimuste ringi, vaid ka meditsiinilisi probleeme, mis kätkevad komplitseeritud ja vastastikku seotud keemilisi, füsioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsioloogilisi aspekte .
Ehkki on saanud selgeks, et enamus inimesi nõuaks edaspidigi taga oma õigust juua, on samuti jõutud arusaamisele, et liigne joomine ning enda ja teiste elu ohtuseadmist ei saa enam sallida. Alkoholismiprobleem on nüüd tunnistatud rahva tervise probleemiks, mis tungivalt nõuab intelligentset ja praktilist tegutsemist praeguseks omandatud paremate teadmiste põhjal selle põhjustest ja võimalikest ravivõimalustest.
Roolijoomise roll on olulisem, kuna liiklusõnnetuse tagajärjed on raskemad . Kuni 59% surmaga lõppenud avariidest ja 25% surmajuhtumiteta õnnetustest on seotud roolijoodikutega. Suremus maanteedel on pidevalt tõusnud, tänapäeval saab igal aastal surma juba umbes 70 000 ameeriklast. On näidatud, et pooled maanteedel esinenud surmajuhtumitest on seotud alkoholiga. Umbes kaks kolmandikku alkoholiga seotud surmajuhtumitest põhjustavad kroonilise joomaprobleemiga sõidukijuhid. Noored juhid ja seltskondlikud joojad, kelle veres on liiklusõnnetuse ajal suur alkoholisisaldus , põhjustavad ülejäänud kolmandiku. Nende arvude juures on jäetud arvestamata enam kui 500 000 vigastatut aastas.
Uuringud näitavad, et alkoholil on omadus vähendada hirmu ja suurendada riskeerimise tõenäosust.
Alkohoolsed joogid ei kujuta endast mingit toiteväärtust, neil on kõrge kalorsus ja tühine vitamiinisisaldus.
ALKOHOLI FARMAKOLOOGIA KEHAS
Alkohol mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi ja aju, ehkki selle mõju saab tunda kogu keha tervenisti.
Alkoholi klassifitseeritakse kui depressanti, sest ta pärsib keha ja mõistust. Teisisõnu väljendudes põhjustab alkohol lõdvestust ja sedatsiooni , piisavas koguses tarvitatuna aga lõpeb kooma või isegi surmaga. Temast tulenevate isiksuslike muudatuste esimesteks ohvriteks on kaine mõistus ja otsustusvõime. Nende kahjustumise raskusaste sõltub annusest .
Alkoholi imendumise kiirus määrab ära, kui kiiresti inimene purju jääb. Erinevalt toitudest ei ole alkoholi raske seedida. See imendub kohe verre, tungides otse läbi kõhuseinte ja enamasti ka peensoole. Veri kannab selle kiiresti ajju. Kui inimene pruugib alkoholi kiiremini kui tema organism seda eemaldab, hakkab see aine kehas kuhjuma, mille tulemusena alkoholi kontsentratsioon veres üha kasvab.
Keha metaboliseerib, põletab ja lõhustab alkoholi üsna ühesuguse kiirusega. Inimese kainenemine sõltub alkoholi ainevahetuse kogutsükli kestvusest tema kehas.
Kui alkohol on sattunud vereringesse ja kantud laiali üle kogu keha, teeb ta läbi metaboolsed muutused ning lõpptulemusena redutseerub süsinikdioksiidiks ja veeks . Enamus neist protsessidest leiab aset maksas , kuigi umbes 2-5 protsenti alkoholist eritub keemiliselt muutumatul kujul ka koos uriiniga ning hingamise ja higistamise teel. See "ärapõletamiskiirus" on umbes 0,015-0,020 protsenti (umbes 2/3 pitsi ) veres sisalduvat alkoholi tunnis.
ALKOHOLITALUVUS
Alkoholi paljude toimete taluvus kujuneb välja kergesti. Suuremad kogused alkoholi võivad põhjustada akuutse ja kroonilise taluvuse, mille puhul läheb soovitud toimete saavutamiseks tarvis üha suuremaid annuseid. Vananemisprotsessi tagajärjel ei suuda maks alkoholi töötlemisega hakkama saada. Sellepärast ei suuda vanemad inimesed juua samapalju alkoholi nagu noorena. Taluvus võib põhjustada nii füüsilist kui psühholoogilist sõltuvust, nagu tõendavad võõrutussümptoomid, mille diapasoon kõigub kergekujulistest kuni eluohtlikeni.
ETÜÜLALKOHOL - NARKOOTILISTE AINETE KOOSTOIME
Alkohol ja paljud, kui mitte kõik narkootilised ained, omavad vastastikust toimet. Üheks vastastiktoime tulemuseks on kanguse suurenemine. Alkohol võimendab KNS-depressantide toimet. See omadus võib tekitada eluohtlikke olukordi .
Alkohol võib moodustada kehas uusi metaboliite, mis võivad tugevdada põhiaine toimet. Teadlased on teinud kindlaks metaboliidi "kokoetüleen" [cocoethylene], mis on kombinatsioon kokaiinist ja alkoholist. See väidetakse pikendavat kokaiini toimet.
ALKOHOLI SISALDUS VERES JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE
Alkoholi % veres
Märgid ja sümptoomid
0,02
Sooja- ja mõnutunne.
0,04
Enamus inimesi tunneb end lõdvestununa, energilisena ja rõõmsana. Aeg näib mööduvat kiiresti. Nahk võib punetada ja motoorsed võimed veidi väheneda.
0,05
Hakkab ilmnema silmatorkavamaid toimeid. Inimene võib tunda peapööritust ning olla vähem vaoshoitud ja halvema otsustusvõimega. Koordinatsioon võib kergelt häiruda.
0,08
Lihasekoordinatsioon on vaieldamatult kahjustunud ning reageerimisaeg pikenenud; autojuhtimisviis äratab kahtlust. Suur pulsisagedus ja aeglane hingamine .
0,10
Koordinatsiooni ja reageerimisaja ilmne halvenemine. Inimene võib tuigerdada ja tema kõne muutuda ebaselgeks.
0,15
Kõik inimesed tunnetavad vaieldamatult tasakaalu ja liikumisvõime halvenemist.
0,20
Motoorsete ja sensoorsete funktsioonide märgatav pidurdumine. Kõne ebaselge . Vaieldamatult purjus .
0,30
Inimese mõistus on hägustunud või uimastunud.
0,40
Tavaliselt teadvuseta . Alkohol on muutunud tugevatoimeliseks anesteetikumiks. Nahk võib olla higine ja kleepuv.
0,45
Vereringe ja hingamine on pärsitud ning võivad hoopiski lakata.
0,50
Kliiniline surm.
ALKOHOL TEKITAB TOLERANTSI
Suurte alkoholikoguste joomine pikka aega näib muutvat aju tundlikkust alkoholi toimete suhtes. See tähendab, et samade toimete esilekutsumiseks läheb tarvis suuremaid koguseid. Seda kohanemist nimetatakse "tolerantsiks". See ilmneb kõigi narkootiliste ainete tarvitamise puhul.
Sõltlane näitab üles erakordset kohandumist alkoholiga. Ta peab võtma sisse suhteliselt suuri koguseid samasuguste emotsionaalsete ja käitumuslike muutuste esilekutsumiseks, milleni ta varem jõudis väiksemate koguste abil. Veelgi enam, suutlikkus juua väga suuri koguseid ilma oma toimingute üle kontrolli kaotamata on samuti tunnuseks, mis eristab kõva joojat mõõdukast. Hiljem, kroonilises astmes, langeb tolerants kiiresti, kuni purju jäädakse juba suhteliselt väikese alkoholikoguse tagajärjel.
Käesoleval ajal pole teada, mis põhjustab alkoholisõltlase tähelepanuväärset "käitumuslikku tolerantsi". Alkoholi metabolismi üldine kiirus tavalise jooja ja alkohooliku puhul ei erine teineteisest kuigi palju. See viitab sellele, et kohanemist tingivad muutused peavad toimuma ajus, mitte aga maksas.
PÖÖRDUMATU AJUKAHJUSTUS
Kõva joomine paljude aastate jooksul võib lõppeda tõsiste mõistusekahjustuste või jäädava, pöördumatu aju- või perifeerse närvisüsteemi kahjustusega. Ajufunktsioonid, nagu õppimisvõime, mälu ja otsustusvõime, võivad tõsiselt kahjustuda, ühtlasi võib kaduda reaalsustaju .
Isegi väikesed kogused alkoholi vähendavad tundlikkust maitse ja lõhnade suhtes. Kompamismeelele on alkoholil vähe mõju, küll aga tuimastab ta valutundlikkust.
On leitud, et mõned pitsid enne magamaheitmist vähendavad kiirefaasilise ehk unenägudega une määra. Tagajärgedeks on mälu ja kontsentratsiooni kahjustumine, samuti ängistus, väsimus ja ärrituvus.
SÜNERGILISED TOIMED
1 + 1 = 6, 8, 10
Alkoholi ja muude narkootiliste ainete sagedasel koospruukimisel on supra-aditiivsed toimed. Need toimed võivad olla meditsiiniliselt ohtlikud ja vahetevahel surmavad. Võimekuse vähenemine füüsiliste ülesannete sooritamise ajal, nagu sõidukijuhtimine, kätkeb samuti ohte , eriti kui neid ei tunnistata. Alkohol kombinatsioonis muude narkootiliste ainetega on sageduselt teine mõnuainetest tingitud meditsiiniliste kriiside põhjus. Narkootilistest ainetest võetakse koos alkoholiga kõige sagedamini rahusteid, mis aga võib surmavalt pärssida südame funktsioneerimist ja hingamist.
ALKOHOOLSETE JOOKIDE TÜÜBID JA KOGUSED ÜHE UNTSI 100%-SE ALKOHOLI KOHTA
Tüüp
Protsent
Alkoholi kogus (untsides)
Õlu
5
12
Vein
12
4
Burbooni viski
43
1,5
Shoti viski
50
1
Bakardi viski
75,5
1,5
Puskar
100
0,5
PEAMISED TERVISEPROBLEEMID
KÕHT: eritab happeid , mis toovad kaasa ärrituse, gastriidi ja haavandid . Seedesüsteem võib kahjustuda, põhjustades alatoitumist ja verejooksu .
MAKS: alkohol vähendab maksa võimet rasvu metaboliseerida. Rasva kuhjumine maksa blokeerib verevoolu teistesse maksarakkudesse ja need surevad. See toob kaasa hepatiidi ja tsirroosi. Tsirroos on sageduselt seitsmes surmapõhjus USA's.
AJU: alkohol mõjutab aju kõiki osi, mis omakorda mõjutab südamelöökide kiirust, koordinatsiooni ja kõnet ning põhjustab ajurakkude hävimist.
SÜDA: alkoholi kuritarvitamisel on spetsiifilised toimed südamelihasele, mis võib lõppeda haigestumisega. Alkoholist tingitud kardiomüopaatia sümptoomiks on krooniline hingamispuudulikkus ja tunnuseks kongestiivne [congestive] südamerike. See põhjustab südame suurenemist , ebanormaalseid märke ja turseid südame juures ning põrna ja maksa suurenemist. Samuti on teatatud, et krooniline joomine võib põhjustada südame pärgarteri haigestumist.
VERERÕHK: üle 80 000 inimese uurimine näitas diastoolse ja süstoolse vererõhu äärmiselt tuntavat tõusu nende juures, kes tarvitasid kolm või enam pitsi päevas.
PSÜHHOLOOGILISED OHUD: alkoholiga on seotud ärrituvus, hüperaktiivsus, ängistus, paranoia, hallutsinatsioonid ja muud psühhiaatrilised probleemid.
SIGIMISSÜSTEEM: alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib suurendada nurisünnituste arvu ja vastsündinute suremust .
ALKOHOLI KURITARVITAMISE PUHUL TÄHELDATAVAD MÄRGID JA SÜMPTOOMID
Pärast joomist on kõige silmanähtavamateks objektiivseteks sümptoomideks:
 kehv koordinatsioon
 kähe ja aeglane kõne
 alkoholi lõhn hingeõhus
 ülemäärane vedeliku eritumine ninast
 silmade vesistamine
 võimalik pupillide laienemine
 horisontaalne silmatõmblus
 iiveldus ja peavalu.
Hüpoteesi kontrollimine, küsitlus
Kuna esimene kokkupuude alkohoolsete jookidega on suhteliselt noores eas, siis otsustasime küsitleda oma eakaaslasi.
Subjekti vanus: 17
Sugu: N
Amet: Õpilane
Esimene kokkupuude alkoholiga: 10-aastaselt, kui tarbis kodus vanemate seltskonnas u. 1 klaasi veini.
Hetkeseis: Tarbib harva. Ent sõprade seltskonnas või pidudel veini või siidrid. Koguseid ei avaldanud.
Subjekti vanus: 18
Sugu: M
Amet: Õpilane, Sportlane
Esimene kokkupuude alkoholiga: 10-aastaselt jõi suhteliselt suurtes kogustes koduõlut. Kuna puudusid teadmised alkoholist, siis jõuti alles hiljem järeldusele, et oldi tugevas joobes.
Hetkeseis: Armastus õlle vastu, mida tarbitakse ca 0,5l, ülepäeviti. Pidudel suurtes kogustes kanget alkoholi
Subjekti vanus: 18
Sugu: N
Amet: Üliõpilane, Sportlane
Esimene kokkupuude alkoholiga: 16. a. tarbides kokteili ning siidrit .
Hetkeseis: Pidudel käies tarbib kõikvõimalikke (?!?!! - toim.) alkohoolseid jooke , sh kanget alkoholi ja viina .
Subjekti vanus: 17
Sugu: N
Amet: Õpilane, Sportlane
Esimene kokkupuude alkoholiga: 4-aastaselt, kui ajas segamini veini- ja morsiklaasi. Tagajärgi ei mäleta, oli liiga noor (toim. hindas mõju mälu pärssivaks).
Hetkeseis: Tarbib üliharva ja väikestes kogustes, maitse ei meeldi.
Subjekti vanus: 16
Sugu: N
Amet: Õpilane, Sportlane
Esimene kokkupuude alkoholiga: 13-aastaselt, mil tarbis erinevaid jooke segamini (vein, siider, Jägermeister), ent mõõdukalt (toim. loeb seda kogust iga inimese jaoks erinevaks vastavalt psüühikale, mitte organismi alkoholipõletamisvõime järgi) Tagajärjena muutus meeleolu vägagi lõbusaks.
Hetkeseis: Tarbib alkohoolseid joke paar korda kuus. Kui siis siidrit või viinakokteili.
Eksperdi hinnang
Oma küsitluste käigus leidsime anonüümseks soovida jääva meesterahva, kes ei olnud nõus avaldama oma vanust , kuid oli vägagi suhtlusaldis ning nõustus meiega jagama oma kogemusi alkoholist ning andma soovitusi alkoholi tarbimiseks .
”Uurimustulemused, millest Teile kavatsen rääkida, olen omandanud puhtfüüsiliste inimkatsete teel läbi aastatepikkuse kogemuse. Väidan tugevalt vastu Teie poolt esitatud andmetele, mis on koostatud laboris ringi siblivate keemikute või EMORI-sarnaste firmade kontorites sigivate kuivikute poolt: alkohol ei ole ole niivõrd ohtlik, kui seda mulle esitatud 10lk materjali teda väidavad olevad. Alkohol on mõnuaine, ilma milleta oleks samahästi võinud ka Ameerika avastamata jääda (kõige tähtsam roll selles oli aga hoopiski kanepil, kuid sellest teine kord). Läbi aegade on just alkohol olnud stimulaator, mis rasketes ilmastikutingimustes meeskonna või üksikisiku kehatemperatuuri ning moraali ülal hoiab. Inimkeha on füüsiliselt nõrk ning vajab vaimselt või füüsiliselt rasketes tingimustes hädasti välis abi. Selleks on olnud just alkohol. Ka lihtsalt hea või parema tuju saavutamiseks on alkohol vägagi hea toimeaine . Ja mis kõige parem: selle läbimõeldud ning arukale kasutamisele ei järgne mingisuguseidki kahjustusi organismile ega kannatamatuid jääknähte. Tulemus on lihtsalt unustamatu õhtu. Kuidas aga siis sellist olekut saavutada? Lahendus väga lihtne:

Varuda kerge varuga kõrgkvaliteetset alkoholi (soovitatavalt viina[Saaremaa, Viru Valge, Y2K) ehk siis kõige puhtamat alkoholi vormi, kui piiritus välja arvata)

Varutud alkoholi jahutada temperatuurini -5C

Paar tundi enne manustamise algust süüa ära korralik (soovitan rasvast toitu) praad .

Soovitatav on tarbida alkoholi(viina) puhtalt, ehk siis pitsist ning vabalt valitud anumast peale pealejooki.

Pealejoogina ei soovita kasutada happelisi jooke (naturaalmahlu) ega gaseeritud jooke ( toonik , limonaad).

Kõige tervislikum pealejook on gaseerimata allikaveri, ent ideaalvariant oleks värske kaevuvesi.

Lisaks pealejoogile soovitan tarbida joogi kõrvale sakusmenti. Näiteks hapukurki, marineeritud kurki , soolaliha, kuivatatud kala, õllesigareid (copyright by Rakvere Lihakombinaat).

Alkoholi ”kandmise” astme suurendamiseks võib süüa alla näiteks pool pakki taluvõid või juua pool liitrit toiduõli. Ent see jäägu asjaarmastajate, jauramite ning eksperimenteerijate ja võiduvõtjate alaks. Soovitan kasutada vaid sundolukorras, kui tead, et enese alalhoiu nimel pead jooma ära suurtes kogustes alkohoolseid jooke.

NB! Igaüks peab õppima tunnetama oma piiri ning mitte mingil juhul ei tohi hakata teiste lauasolijatega võidu jooma.

NB! Võtta tuleb vastavalt soovile, et tekitada piisav mõnutunne – seda on võimalik saavutada ainult siis, kui tõstad pitsi vastavalt oma soovile, mitte ”lauaringile”

Olles saavutanud piisava joobeastme, tuleb sellest mõnu tunda ning alles selle möödumisel (või kui tekib oht, et selline asi võib juhtuda) hakata manustama uusi koguseid.

Ei soovita alkoholi tarbides teha suitsu – mõjub samamoodi kui jookide segamini joomine.

MITTE MINGIL JUHUL EI TOHI VIINA EGA TEISI KARTULIPRODUKTE JUUA SEGAMINI MÕNE TEISE ALKOHOOLSE JOOGIGA !

Üleüldse ei tohi erinevaid alkohoolseid jooke juua segamini.
Olles järginud kõiki eelnendud soovitusi ei tohiks esineda mälukaotust, oksendamist ega ka talumatut pohmelust hommikul . Küll on aga alkoholi tarbimise vältimatu järelnäht ülimalt jube maitse suus ning tugev janu, mis on tekkinud tänu dehüdratsiooniprotsessile, mille tekitas omakorda alkoholi põletusprotsess inimorganismis. Eelpool sai mainitud , et alkoholi(viina antud juhul) tuli varuda kerge varuga. Niisis, et lahti saada kohutavast maitsest suus ning pühkida ära viimnegi jälg pohmelusest, mis võis tekkida, talitage järgnevalt:

Hommikul ärgates suunduge laua/koha poole, kus tarbisite eelneval õhtul alkoholi(viina)

Otsige laualt üles tuttava sildiga pudel , milles peaks olema sees veel ca 1-2 pitsi jagu mõnuainet.

Valage jääk pitsi (vabalt võib kasutada eelneva õhtu pitsi kartmata haigestuda nakkushaigustesse, mida eelneval õhtul pitsi kasutanud kanda võis. Ei pea isegi pesema – piiritus hävitab isegi koolerabaktri)

Otsige kõrvale suurem kogus pealejooki (nüüd ei soovitaks enam vett: kõige parem on morss või gaseeritud jook . Mitte mingil juhul aga mahl , mis võib tekitada kõhuvalu)

Neelake alla pitsitäis sooja (muul juhul poleks mõju piisav, jälgi, et õhtul jääki kappi tagasi ei pane) viina. Tegevus peab toimuma kähku, kuna soe viin hommikul tundub maitseelunditele tsüaniid olema.

Jooge peale võimalikult suurtes kogustes eelmainitud jooke et toita organismi vedelikuvajadust (mis on väga suur sellistel hommikutel)

Jätkake ravikuuri (vedelike tarbimist) kuni tunnete soovi heita uuesti magama.

Seejärel üles ärgates on kõik justnagu kaks päeva tagasi. Jäänud vaid mälestused väga lõbusast õhtust.
Eelnenud 8 punkti ei kuulu täitmisele naiste ja nõrganärviliste poolt, vaid on mõeldud karusarnastele puhastverd eesti meestele.”
TULEMUSTE ANALÜÜS NING JÄRELDUSED
Kahjuks peab uurimustöö lugema ebaõnnestunuks, kuna toimetuse arvates tekkis viik miljonite teadurite ning anonüümseks jäänud eksperdi vahel. Eks võta näpust kummal õigus on. Mõlemad suutsid oma argumendid esitada piisavalt veenvalt. Alkoholil on nii head kui halvad küljed. Mõistlikult tarbides jääb võit positiivsete külgede poolele, kuid liigtarbimiseni pole sealt just väga pikk maa.
(toim. Andres Aavik)