Turismivormid - konspekt (1)

Q: Keskkonnamõju vähendamiseks ja paiga eripära säilitamiseks httpwwwseiteesass?

Vastus leiad õppematerjalist: Turismivormid - konspekt

Q: Mida tähendab olla ökoturist?

Vastus leiad õppematerjalist: Turismivormid - konspekt

Kutsekool - Turism - Turism

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keskkonnamõju vähendamiseks ja paiga eripära säilitamiseks httpwwwseiteesass?
Mida tähendab olla ökoturist?

Turismivormid
Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme.
Alateemad :

Säästev turism

Ökoturism

Loodusturism

Maaturism

Aktiivne puhkus

Mereturism

Kruiisiturism

Kultuuriturism

Sotsiaalturism

Heaoluturism

Sporditurism
TURISMI VORMID
Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi , sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele . Iga turismivorm võib olla säästev turism , seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla.
Säästev turism ( sustainable tourism , nachhaltiger Tourismus) - Säästva turismi
maailmakonverentsil (1995) võeti vastu Maailma Säästva Turismi Harta (World Charter for Sustainable Tourism), mis defineerib säästva turismi - kõik turismi arendamise ja korraldamise vormid, mis tagavad looduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete ressursside pikaajalise kaitse ja säilitamise ning mis toetavad positiivset ja õiglast toimimisviisi kohalikus majanduses ning edendavad nende inimeste heaolu, kes selles piirkonnas elavad, töötavad või seda külastavad. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1993/Bioloogilise+mitmekesisuse+kaitse+strateegia+ja+tegevuskava.pdf
Lihtsamalt öeldes paikkonna looduse ja sotsiaalse taluvusega arvestav turism. Säästva turismi puhul kasutatakse kohalikke (kohapeal olemas olevaid ja loodavaid) vahendeid turismi negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja paiga eripära säilitamiseks. http://www.seit.ee/sass/?ID=1&cat=21&cat_search=Ots i
Säästev turism tähendab kogu turismimajanduse kohandamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi -, lennu- kui ka laevaliinidel ning hotellidel ja restoranidel tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks.
Edela-Soome Interreg IIIA programmi kuuluva Edela-Soome ja Eesti säästva turismi koostööprojekti raames töötati välja säästva turismi mängureeglid. Nendega saab tutvuda lisatud leheküljel: http://www.fintourist.net/kema-yleista.ee.html
Eestis majutusteenust pakkuvad ettevõtted näitavad oma keskkonnasõbralikku suhtumist liitumisega majutusettevõtetele mõeldud rahvusvahelise keskkonnamärgise Green Key ehk Rohelise Võtme süsteemiga.
Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast .
Rohelise Võtme keskkonnamärgise saamise eelduseks on kohustuslike kriteeriumite täitmine. Tutvu kriteeriumitega ja Rohelise Võtme keskkonnamärgise saanud majutusettevõtetega Rohelise Võtme koduleheküljel http://www.visitestonia.com/index.php?page=167
ÖKOTURISM
Eesti Ökoturismi Ühendus defineerib ökoturismi (ecotourism) järgmiselt: ökoturism on vastutustundlik reisimine , mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ja kohalike elanike heaolu.
Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid.
Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine.
Ökoturismis on peamine see, kuidas reisitakse, mitte see kuhu reisitakse.
Ökoturism on suundumus turismimajanduses, mis teadlikult väärtustab ja arvestab ümbritseva looduse ja keskkonna ning kohaliku inimkogukonna vahel pikaajaliselt väljakujunenud suhteid, ning püüab selles eluruumis heaperemehelikult majandades tõsta kohalike elanike heaolu.
Ökoturism tähendab kultuuri- ja loodusressursside ning -väärtuste (s.h. bioloogilise mitmekesisuse) säästvat kasutamist tulu saamise eesmärgil.
http://www.ecotourism.ee/index.php?lk=lingid&id=5&lang=est&uid=30
Siin võib välja tuua ökoturismi põhiprintsiibid:
- looduselamusel rajanev
- ökoloogiliselt jätkusuutlik ja minimeerib negatiivsed kultuuri- ja keskkonnamõjud
- kohalikele kasulik
- keskkonnateadlikkust kasvatav
- turismigrupid on väikesed
- põhineb kohalikele elanikele kuuluvale ettevõtlusele
- toodab turistide rahulolu
Loe Eesti Ökoturismi Ühenduse koduleheküljelt - Mida tähendab olla ökoturist?
http://www.ecotourism.ee/index.php?lk=tekst&id=97
Ökoturismi termini eesliidet öko- võib vaadelda majanduslikult poolelt ökonoomia ( economic development, economics ), ja ka looduse poolelt ökoloogia (ecology).
Näiteks on Keenia peamine välisvaluuta allikas safariturism. Turism rahvusparkides on üks võimalus panna kaitstud ja majanduslikust tootmisest väljalülitatud ala tulu tootma. Ühe arvutuse kohaselt toodab iga Amboselli rahvuspargi lõvi aastas umbes 17 000 eurot. Võit hektari kohta aastas on peaaegu 50 korda suurem kui võimalikud põllumajandustulud sellelt alalt oleksid andnud. Paljudes arengumaades jagatakse kaitsealadelt turismist saadud raha ka nendele, kes otseselt rahvuspargis ei tööta. Näiteks on Ecuadoris üks Amazonase äärne indiaani hõim käivitanud sellise koostööprojekti, kus turistide ööbimisest saadud raha jagatakse kõikide perede vahel.
Eestis ei ole küll lõvisid ja kaelkirjakuid ja suuri rahvusparke, kuid meil on meie rabamaastikud, sadu kilomeetrid mereranda, kaunist pärandkultuurmaastikku ja inimesi, kes seda turistidele näidata tahavad. ... me ise ei taju seda väärtust enda ümber. Me ei mõista, kui palju rikkamad me oleme keskeurooplastest, kes metsa või rappa pääsemiseks peavad maha sõitma tuhandeid kilomeetreid. http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=2140
Eesti Ökoturismi Ühendus on Eesti ökoturismitoodete märgistamiseks välja töötanud kvaliteedimärgise EHE - Ehtne ja Huvitav Eesti.
EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus, ehedad loodus- ja kultuurielamused.
2008. aastal anti EHE märgis kümnele uuele ökoturismitootele. Asukoha põhiselt jagunesid uued EHE märgi tooted üle kogu Eesti. Peamiselt on tegemist aktiivsete tegevustega -loodusmatkadega rabas ja mererannas, meresüstamatkaga, räätsamatkaga, haabjamatkaga. Tutvuda võib ka kaluriküla eluga või vana vesiveskiga. Kõik need tooted on inspireeritud kohalikust loodusest ja kultuurist ja kõigis neis sisaldub kasvatuslikke ning õpetuslikke eesmärke. http://www.maaturism.ee/index.php/?id=ehe-margi-tooted-2006
Selleks, et ettevõtjatel oleks lihtsam aru saada, mida EHE-märgis tähendab, mis sellest kasu on ja kuidas seda taotleda, on välja töötatud EHE-märgise töövihik. Tutvu sellega järgmisel leheküljel: http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf%3Cbr%20/%3E
Sarnase põhimõttega ökoturismi tootemärgiseid on ka mujal maailmas. Tutvu Rootsi Ökoturismi Ühingu poolt väljaantava märgisega Naturens Bästa nende koduleheküljel.
http://www.naturensbasta.se/index.asp?cookies=True
LOODUSTURISM
Loodusturism ( nature tourism) – looduskeskkonnas toimuv turism. Loodus on loodusturismi ressurss, loodusturismi tooraine. Loodusturism kasutab loodust ärilistel eesmärkidel. Selline võiks olla loodusturismi mõiste laiemalt. Selle käsitluse kohaselt on loodusturism ka rannapuhkus, puhkus turismitalus või suusamatk mägedes, sukeldumine , turnimine seiklusrajal, ATV-safari, seda loetelu võib jätkata väga pikalt.
Kitsama käsitluse kohaselt on loodusturism turismivorm, kus loodus on turismi eesmärk. Seda võiks defineerida järgmiselt: Loodusturism on tegevus, kus inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad looduselamusi ning mille läbi loodusturismiettevõtjad saavad elatusvahendid. www.ecotourism.ee/61010_ruukel-loodusturismist.ppt
Loodusturismi (kitsamas tähenduses) tooted on linnu- ja hülgevaatlusretked, peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui me räägime sooturismist, metsaturismist, loomavaatlusturismist, jahi- ja kalaturismist. Eriline nišitoode on näiteks orhideeturism.
Loe Eesti loodusturismikorralduse ühest pioneerist Maarika Mannist järgmiselt leheküljelt:
http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3580/new_eri_artiklid_358005
Loodusturism ei pea toimuma alati maakeskkonnas, see võib toimuda ka linnalooduses, näiteks linnulauluhommik linnapargis. Loodusturismi seostatakse tavaliselt aktiivse puhkusega ja tihti see ongi seotud aktiivse liikumisega looduses. Aga kui mõelda istumisele karuvaatluspeidikus, ei saa küll rääkida aktiivsest puhkusest. Ka pole loodusturism alati loodust väärtustav ja jätkusuutlik, eriti kui vaatluse all on ATV- safarid või mootorsaanimatkad, mida võib ka loodusturismiks pidada.
MAATURISM
Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi.
Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000.
Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt:

Toimub maapiirkonnas;
Funktsionaalselt maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mille ressurss on loodus, piirkonna vaimne ja aineline kultuuripärand ning inimesed, kes seda kultuuritraditsiooni kannavad.
Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimeste hulga poolest;
Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga;
Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust - keskkonda, majandustegevust ja pärandit. http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/maaturism/?Maaturismi_m%F5iste

Eesti maaturismiettevõtete katusorganisatsiooniks on mittetulundusühing Eesti Maaturism http://www.maaturism.ee/ . Maaturismiettevõtted pakuvad nii toitlustamis- ja ööbimisvõimalusi kui ka jalgsi- ja jalgrattamatku, kanuu - ja kajakimatku, linnuvaatlust, perepuhkust. Korraldatakse lastelaagreid, ratsutamisteraapiat . Pakutakse seminaride pidamise võimalust maapiirkondades jne.
Maaturismi hulka kuulub ka taluturism ( farm tourism). Taluturism ja turismitalud, see viitab tavaliselt ööbimisvõimalusele turismitaludes. Lisaks majutusele võivad turismitalud pakkuda puhkust maal, aktiivseid tegevusi, tutvumist piirkonna kultuurielu ja käsitööga, viia läbi looduslootunde jne. Taluturism on tihti alternatiiviks põllumajanduslikule tootmisele, mis võimaldab jätkata elu maapiirkonnas, luua uusi töökohti, täiustada maal olemasolevat infrastruktuuri, parandada maainimeste üldist elukvaliteeti.
Maaturismi alla kuulub põllumajandus- ehk agroturism (agritourism). Tegemist on tootmistaludega, mis tutvustavad huvigruppidele põllumajanduslikku tootmisprotsessi. Tutvuda saab loomafarmidega, seenekasvandustega, mahetootmistaludega, aiandustaludega, kalakasvandustega, taludega, kes tegelevad taimekasvatusega (ka dekoratiivtaimede ja raimtaimede kasvatamine ). Tihti on sellistes taludes talupoed või kohvikud põllumajandustoodangu müümiseks, toodangut saab degusteerida. Siia kuulub ka põllumajandustoodete töötlemisega tutvumine. Veinireisid Ungari, Prantsusmaa ja Itaalia viinamarjakasvatajate juurde on ka eestlastele tuntud. Vähem on teada oliiviveskite külastamise võimalusi. Meil Eestis on võimalik külastada näiteks Nopri talu ja degusteerida sealses talumeiereis valmivaid maitsvaid kohupiimatooteid ja kohapeal küpsetatud leiba. Lähiajal on võimalik tooteid ka kaasa osta. http://www.nopri.ee/,http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&h=2008/8/5
Tutvu naabermaade maaturismivõimalustega:
Rootsi maaturismilehekülg - http://www.bopalantgard.org/
Läti maaturismilehekülg - http://www.celotajs.lv/index.do
Soome turismitalud - http://www.visitfinland.com/W5/ee/index.nsf/Pages/Turismitalud
AKTIIVNE PUHKUS
Ka aktiivne tegevus ( active recreation) on puhkamise üks vorme. Aktiivse puhkuse tegevusi on väga palju ja huvi nende vastu suureneb järjest. Aktiivne puhkamine tähendab inimesele tavaliselt hea enesetunde saavutamist, aktiivset tegevust, mis vastab tegija füüsilistele võimetele. Järgnev tegevuste loetelu, ei pretendeeri täiuslikkusele, kuid siin välja toodud tegevustega saab tegeleda Eestis: matkamine (jalgsi-, jalgratta-, kanuu-, kajaki-, paadi-, haabja-, suusa-, uisu-, räätsa-, tõukeratta-, tõukekelgu-, loodus-, kombineeritud matkad), rafting, ratsutamine , golf, suusatamine , kaljuronimine, jääronimine, tehisseintel ronimine , ellujäämiskursused, geopeitus, paintball , fotojaht, kalapüük kalakasvanduses või looduslikul veekogul, sukeldumine, ATV safari, mootorsaani safari , jeti safari, džiibi safari.
Tänases turismis on safaril mitu tähendust. Eelpooltoodut võib liigitada pigem seiklusturismi valdkonda kuuluvaks tegevuseks. Safarid võivad toimuda ka põhjapõtradega, huskidega. Räägitakse ka sukeldumissafaritest, suusasafaritest, ratsasafaritest.
“ATV-safari” on ekstreemne seiklus , võimalus sukelduda pea ees maastikuromantika võludesse, trotsides halbu teeolusid. Seikluseosaline omandab kogenud juhendaja käe all kiiresti kõik maasturijuhtimise nipid , hakates innukalt, tuul kõrvus vihisemas, läbitungimatuid tihnikuid läbima ja mööda mügarikke kihutama. Adrenaliinipurse ja kordumatu elamus on garanteeritud! http://www.kingitus.net/et/Detailid/Kingitused/ATV-safari/126
Safari mõiste tuleb Aafrikast suahiili keelest ja tähendab kandjate retke või teekonda. Hiljem kutsuti safariks kolonisaatorite jahiretke suurulukite küttimiseks, kaasaegses tähenduses nimetatakse safariks liikumist looduses eluslooduse jälgimiseks. Klassikalised safarid toimuvad Keenia, Tansaania, Namiibia jt Aafrika riikide savannialad rahvusparkides, kus reisijad viiakse spetsiaalsete džiipidega või kuumaõhupallidega suurimetajate elutegevust jälgima.
MERETURISM
Mereturismi (sea tourism) ehk jahiturismi all mõistetakse reisimist merel jahi või väikelaevaga.
Mereturismi eelduseks on väikesadamate olemasolu, täpsed merekaardid ja hea informatsioon navigeerimise ning päästeteenistuse kohta. Sadamates on vajalik ka piirikontrolli olemasolu. Võib öelda, et eurooplased on mererahvas, Euroopa merepiiri pikkus on 70 000 km. Euroopa mere- ja rannikualad on meelispaigad elamiseks ja puhkamiseks. Väikesadamate olemasolu ja sadamate võrgustikud on kujunenud heaks võimaluseks tegeleda mereturismiga. Väikesadamate ülesanne on ka rannakülade elulaadi ja kultuuripärandi säilitamine ning rannikuturismi arendamine. Läänemere kallastel on väikesadamad ja mereturism väga hästi arenenud mere lõunaosas ja Põhjamaades. Eestil kui mereriigil on siin veel väga palju vaja ära teha.
Üks korralik väikesadam peaks vastama Euroopa harrastusmeresõidu sadamate standardile. Mida rohkem suudab sadam pakkuda mugavusi, seda rohkem peatub siin kliente. Maa- ja mereturism peaksid toimima käsikäes pakkudes mugavusi sadamas ja elamusi maal.
Kõik algab külaliskaist, selle pikkusest ja mere sügavusest kai ääres, võimalusest kütust tankida, ühendada laev elektri- ja vee- ning kanalisatsioonivõrku. Sadamates on ka kaldtee treileritele ja sadamakraana. Sadamates on majutus- ja toitlustusvõimalus, saun , WC, laeva WC tühjendamise võimalus, pesumasin , kauplus, pangaautomaat , postkontor või vähemalt postkast, internetivõimalus. Et tutvuda rannikupiirkonnaga on sadamas turismiinfopunkt ning auto- ja jalgrattalaenutus.
Eesti 53 väikesadama ja merel seilamise ning muude mereturismiga seotud võimaluste kohta saab informatsiooni järgmistelt lehekülgedelt: www.marinas.nautilus.ee; www. kipper .ee
Keskkonnasõbralikult majandatud väikesadamatel ja supelrandadel on võimalik taotleda Rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi poolt välja antavat rahvusvahelist ökomärgist Sinilipp www.hem.ee ja www.blueflag.org.
Sinilipp on sümbol, mis tähendab, et on järgitud erinevates riikides kehtivaid ühtseid kriteeriume, mis jagunevad nelja alagruppi:

keskkonnakoolitus ja informatsioon
keskkonna juhtimine /keskkonnasõbralik majandamine/ keskkonnaalane tegevus
turvalisus ja hea teenindus
vee kvaliteet (joogivesi, suplusvesi)

Eesti liitus projektiga 1993. aastal kui MTÜ Hoia Eesti Merd võeti Keskkonnakoolituse Fondi FEE liikmeks. Esimeste Eesti Sinilipu-sadamatena tunnustati 1994. aastal Pärnu Jahisadamat ning Pirita TOP sadamat . Esimese Sinilipu supelrandadele pälvis Eestis 2000. aastal Pühajärve rand .
Sinilipp harrastusaluse mastis tähendab, et sel laeval järgitakse keskkonda säästvaid põhimõtteid.
Järgneval leheküljel on kirjas nõuded looduskaitselised nõuded veesõidukiga liiklemisele. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=988569/Looduskaitselised+n%F5uded+vees%F5idukitega+liiklemisele_eestik.pdf
KRUIISITURISM
Kruiisiturism ( cruise tourism) ehk ristlusturism tähendab lõbusõitu mere- või jõekruiisilaeval.
Kruiisisektor, mille algusajaks loetakse 1970ndaid, on üks kiiremini kasvav valdkond turismimajanduses. Kuigi siiani domineerib Kariibi mere regioon, on kruiisisektorist saamas arvestatav ülemaailmne äri. 2004. a kasvas kruiisiturism 8,4%, jõudes absoluutarvudes 13,4 mln reisijani. 2012. aastaks ennustatakse juba 20 miljonit kruiisireisijat.
Läänemeri on kõige kiiremini kasvav kruiisipiirkond maailmas. 2004. a ületasid Balti mere kruiisisadamate külaskäigud esmakordselt Norra fjordide külastuse. Trendi tekkepõhjus on infrastruktuuri väljaarendus, samuti uute huvitavate ja stabiilsete sihtkohtade teke, eriti Tallinn.
Tänavu (2008) on laevu siia oodata juba üle 300 ja turiste 400 000. http://www.reform.ee/UserFiles/File/Tallinna_Teataja_low.pdf
Kruiisireise on alates lühikestest kahepäevastest kuni pikkade, mitmeid kuid kestvate reisideni. Kruiisipakkumistesse kuuluvad nii lühemad, lähtekoha ümbruses tehtavad kui ka pikemad reisid kaugematesse piirkondadesse, kuni ümbermaailmareisini välja.
Kruiisireis on üks kallimad turismitooteid, eriti luksuskruiisid, samas sisalduvad paljudel juhtudel hinnas ka tasuta alkohoolsed joogid, jootraha ja ekskursioonid sihtsadamates. Ekskursioonide valikus pakutakse järjest rohkem eksootikat, nt kas või Vene hävitaja MIG lende. Kruiisireisijad on inimesed, kel on piisavalt suur sissetulek ja vaba aega. Suure osa moodustavad seeniorid, keskmiselt üle 60-aastased inimesed. Palju on korduvreisijaid, tegu on kõrgeima rahulolutasemega turismitootega.
Turistid on traditsioonilistest kruiiside (vahe)sadamatest küllastunud ning otsitakse uusi peatumispaiku, soovitakse kogeda midagi uut ja enneolematut. Eriti hinnatakse eksootilisi elamusreise polaaraladele. Rohkem panustatakse ka nooremale sihtgrupile ja peredele . Laevadel on järjest enam aktiivse puhkuse võimalusi, tegevusi lastele.
Muutunud on ka kruiiside müügitehnikad. Lähtudes odavlennufirmadest toodi 2005. a mais turule "easyCruise'i" hop-on/hop-off- kontseptsioon . Põhimõte on selles, et kliendil on võimalik igas peatuskohas laevalt lahkuda ja teise laeva peale minna, traditsioonilise kruiisi puhul on konkreetne pakett ühel kruiisilaeval. Suurenenud on turvalisuse risk: et kaitsta ennast piraatide eest, on kruiisilaevadel uus kaitsemeetod - kurdistav helisignaal , mis tekitab ründajates lühiajalise halvatuse, pikemal toimel ka kurdistumise ja isegi äkksurma.
Peale ookeani- ja merekruiiside on järjest suuremat populaarsust kogumas jõekruiisid, millest üks populaarsemaid on Niilus. Euroopas on trend korraldada kruiise ka vähemtuntud jõgedel, näiteks Elbel. http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3110/arv_kolumn_311001
KULTUURITURISM
Kultuuriturismi ( cultural tourism) mõiste on ajas muutunud. Kunagi algas turism n.-ö. kultuurist ehk vaatamisväärsustega tutvumisest ning ürituste külastamisest. Tänapäeval tähendab kultuuriturism rohkem kogemist kui vaatamist ja nii peetakse kultuuriturismi all silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. http://www.sirp.ee/2003/12.12.03/Sots/sots1-7.html .
Muidugi pole kuhugi kadunud ka traditsiooniline kultuuriturism: muuseumide ja näituste külastamine, kunstigaleriidega tutvumine, ajalooliste paikade lummuse kogemine, osalemine festivalidel.
Paraku on aga tervikuna alalhoitud traditsioonilist eluviisi veel võimalik leida väga vähestes Euroopa paikades, kust aga urbaniseeruv luud on üle käinud, sealt on traditsiooniline elulaad kaotsi läinud. Nii on uues mõistes kultuuriturismi sihtkohad nihkunud järjest kaugemale - Aafrika sisemaale, Lõuna-Ameerika indiaani hõimude juurde, Himaalaja kõrgmäestikku. Põhja-Euroopas on kultuuriturismi üks sihtpunkte saamid , meil Eestis setod .
UNESCO kultuuriprogrammi prioriteet on inimkonna kultuurilise mitmekesisuse kaitse ja seetõttu on koostatud nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirjas on Kihnu kultuur ja Eesti laulupeod . http://portal.unesco.org/culture/en/ev.php-URL_ID=34325&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html
Füüsilise ( arhitektuurilise ) kultuuripärandi nimekiri on maailmas väga auväärne ning Tallinna vanalinna sinna hulka arvamine oli Eestile suur saavutus. Alates 2005. aastast kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ka F.G.W. Struwe poolt mõõdistatud meridiaankaare kinnispunktid Eestis.
SOTSIAALTURISM
Tegeleb puuetega inimeste, vanurite, vähekindlustatute, üksikvanemate jne reisikorraldusega.
Sotsiaalturismi ( social tourism)alus on õigus turismile. Igal inimesel sealhulgas ebasoodsaimates tingimustes inimestel, on õigus päeva, nädala ja aasta jooksul puhata , lõõgastuda ja omada tööst vaba aega. Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo määratluse kohaselt on sotsiaalturism kõik kontseptsioonid ja ilmingud, mis tulenevad elanikkonna madala sissetulekuga rühmade osalemisest turismis, mis on võimalik tänu täpselt defineeritud sotsiaalsetele meetmetele. Erinevates riikides võib sotsiaalturismis tegutseda kas avaliku või erasektori institutsioon , ettevõte, ametiühing või lihtsalt organiseerunud rühm inimesi http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2006:318:0067:01:ET:HTML .
Järgnevalt üks näide: reisijuhi on koostanud võrgustiku 55+ liikmed kümnest riigist, et tutvustada ja hõlbustada vanemate reisijate liikumist läbi Euroopa, pakkudes informatsiooni ja soovitusi soodsate ja eakasõbralike reiside kohta kümnesse Euroopa sihtpunkti. http://www.travelagentsproject.org/uploads/files/Newsletter%2005%20ES%20web.pdf
Sotsiaalturism on eriti hästi arenenud Belgias, Prantsusmaal ja Ida-Euroopa riikides. (S.Medlik, Dictionary of Travel , Tourism and Hospitality , 2003).
HEAOLUTURISM
Heaoluturism ( wellness tourism) - reisid oma tervise eest hoolitsemiseks, tervise säilitamiseks. Erinevate hoolitsuste läbi saavutatakse füüsiline ja vaimne heaolutunne. Lisaks hoolitsustele on tähtis ka tervislik toit, aktiivne puhkus, vaikus ja rahu. Heaoluturismi sihtrühmaks ei ole mitte haiged inimesed, kes reisivad selleks, et oma tervist ja vormi parandada, vaid terved tervislike eluviisidega inimesed, kes rõhutavad tervislikke valikuid ja oma elu vastutustundlikku planeerimist. www. utlib .ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16702013/ Maripuu .pdf
www.maaseutukeskus.fi/lappi/elintarvikekoordinaatio/3.%20Renfors%20MEK.ppt
SPORDITURISM
Sporditurism ( sports tourism) on üks kiiremini kasvavaid turismimajanduse liike. Mõnedes riikides annab sporditurism 25% turismist sissetulevast tulust. Mõistet sporditurism hakati kasutama 1960-ndate lõpul/1970-ndate algul, et kirjeldada turismi liiki, mis on seotud spordiga.
Sporditurismi saab jagada kaheks: esiteks need inimesed, kes reisivad selle eesmärgiga, et ise treenida või osa võtta spordivõistlustest ja need, kes lähevad võistlusi vaatama. Sporditurismi defineeritakse ka kui kõikvõimalikku aktiivset või passiivset seotust sportlike tegevustega
Spordituristid on kirglikud, suured kulutajad, ning nad naudivad kokkupuudet spordiga.
http://www.sportbusiness.com/reports/160251/the-business-of-sport-touris m
http://www.sport-tourism.com/ENpages/indexEN.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Sports_touris m
Kasutatud kirjandust:
1.www.visittartu.com/orb.aw/ class =file/ action =preview/id=42143/Loodusturism_kasiraamat.pdf
2. S. Medlik, Dictionary of Travel, Tourism and Hospitality, 2003
12

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 97 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EluJobuBlond Õppematerjali autor

Kõikide sisukorras olevate turismivormide tutvustus.

konspekt turism rekreatsioon rekreatsioonikorraldus turismivormid säästev turism ökoturism loodusturism maaturism aktiivne puhkus mereturism kruiisiturism kultuuriturism sotsiaalturism heaoluturism sporditurism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Turismivormi tundmaõppimine

majutusettevõtetes 1,45 miljonit välisturisti. Põhilisteks sihtriikideks, kellele Eesti turismi turundustegevus on suunatud, on Soome, Läti, Venemaa, Saksamaa, Rootsi ja Norra. Enam levinud on linnapuhkused, äriturismid, tervisepuhkused ja maapuhkused. Kõige enam kasvavaks turismivaldkonnaks Eestis on tervisepuhkused (EAS Turismiarenduskeskus 2005). MAATURISM Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas;

Turismindus alused

docx

Turismi vormid

kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.

Turism

odt

Turismi vormid

Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele. Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla. Säästev turism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne

Eestimaa tundmine

doc

Eksami küsimused ja vastused

Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta

Loodusturismi alused

docx

Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017

1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism,

Loodusturismi alused

doc

Mittetraditsiooniline majutustoode ja elamustoode Eestis

1 Mis siis on ökoturism? ,,Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu". Nii on ökoturism lühidalt defineeritud Rahvusvahelise Ökoturismi Ühenduse (The International Ecotourism Society, TIES) poolt. Sama definitsiooni toetasid 1994. aastal Maailma Looduse Fondi (WWF) Rootsi osakond ning Eesti Ökoturismi Ühendus selle asutamisel 1996. aastal. _______________________ 1 Hotellimajanduse alused, konspekt webct-st, Tiina Viin Ökoturism on reisimine, mis · põhineb looduselamustel, mida sageli täiendavad kultuurielamused; 4 · toimub suurima võimaliku ettevaatlikkusega ja vähima võimaliku mõjuga reisi sihtkoha loodus- ja kultuuriväärtustele, et säiliks see bioloogiline mitmekesisus ja need kultuuriväärtused, mida külastajad on vaatama tulnud; · toetab aktiivselt loodus- ja muinsuskaitset;

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

doc

Loodusturism eksam

1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3

Bioloogia

docx

Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016.

Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Loodusturismi alused

Rohkem sarnaseid