maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased. Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel. Mägismaalt algavad mitmed jõed. Etioopiast voolab läbi Niiluse tähtsaim lisajõgi Sinine Niilus, millel astangud moodustavad ilusaid jugasid. Etioopia mägismaal on kogu Põhja Aafrika suurim järv Tana. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju maapinna kõrgusest; nii on 1500-2500 meetri kõrgusel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu
vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3
Ajaloo presentatsioon Kaupo Kangro Martin Niilus 10A SAJA-AASTANE SÕDA 1337-1453 SÕJA EELLUGU Capetingide dünastia oli lähisuguluses Inglismaa kuningatega Pärast Philipp IV poegade surma tuli, aga Prantsusmaal troonile Valois` de dünastia Pildil Philipp IV INGLISMAA PROTEST Inglismaa, aga pidas Valois´ dünastiat ebaseaduslikuks troonihõivajaks Inglismaa kuningas Edward III oli Philip IV tütrepoeg ja pidas end
Jõgede suured üleujutused toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna toitu pole vilja koristada ei saa ja see läheb mädanema . Euroopas on sagenenud jõgede üleujutused , kuna kliima soojenemisel sulavad talvel liustikud ja lumi mägedes ning see ujutab alad üle. (Näiteks Tsehhi-, Saksa-, Prantsusmaal ) Pikimad jõed maailmas Niilus 6671 km. Amazonas 6404 km. Jangtse 6378 km. Mississippi 6021 km. Volga 3530 km. Doonau 2850 km. Tänan vaatamast !
Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
Vihurimäe Kertu Niilus Emily Jane Brontë · Inglise kirjanik · 30. juuli 1818-19. detsember 1848 · Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne ning vend Barnwell · Avaldas "Vihurimäe" aastal 1847 · Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub ...
Idamaade tsivilisatsioonid Kujunemisest Vana-Egiptuseni Vana-Egiptus • Umbes 3100 e. Kr – 30 e. Kr • Ajalugu jaguneb 3 perioodiks • Vana Riik • Keskmine Riik • Uus Riik • Riik kujunes Niiluse jõe kallastele • Jõgi pakkus häid võimalusi põllumajanduse arenguks • Niilus ujutas perioodiliselt üle kaldaäärsed alad • Alguses oli kaks konkureerivat riiki • Alam-Egiptus • Ülem-Egiptus Püramiidid • Kõige tuntumad monumendid maailma ajaloos • Arvamus, et püramiidid ehitati valitsejate hauakambriteks • Üle riigi on säilinud umbes 20 püramiidi • Kuulsamad kolm asuvad Giza platool Kairo lähedal • Nimetus – Giza püramiidid või Suured püramiidid • 1. Cheopsi (Hufu)püramiid ehk Suur püramiid
Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud. Vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele oli põlluharimine võimalik. Seem- ned pandi maha sügisel, talvel vili valmis ning kevadel võis saaki koristada. Aja möödudes aretati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Egiptuse kõige tähtsamateks loodusvaradeks olid vask, kivilademed, kuld ja papüürus
*Kopenhagenis veedetakse ööd majutusasutuses nimega Generator Hostel Copenhagen *Reisi käigus tuleb söömine ise organiseerida vabasse aega *Ekskursioonid/vaatamisväärsuste külastused on hinna sees välja arvatud laupäevaõhtune lisaväärtus NB! Enne reisile registreerimist tuleb anda teada, kas osalete üritusel Culture Box - Ian Bang's (Nic Fanciulli) + dj Tim Andresen, sellest oleneb reisikulu Teile! 2. Niilus A) Mis iseloomustab Niilusel liiklevaid kruiisilaevu? Vanaaegne puust ja ratastega ent atmosfääriga hästi passiv, aegu näinud välimusega kruiisilaev, mille korvtoolis vaadet nautida on mõnus kogemus. B) Millisele kliendikategooriale Niiluse kruiisi soovitada? Niiluse kruiise soovitan inimtüübile, kes soovib näha kauneid vaateid ning eksootilisi elamusi, mida pakuvad õhtused programmid, millest isegi osa saab võtta. 3.Kruiis
1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus. Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel
4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga
Kirjutaja kohustused: Teha kirjalikke märkmeid, milliseid töid peab tegema, andami suurus, kuidas ülesandeid täideti. Preestrite kohustused: anda kooliharidust. Talupoja kohustused Elada külades, harida põldu ja maksta andamit. Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti. Käsitöölised ei tohtinud ametit elujooksul muuta. Orjad olid sõjavangidest ja laenuvõlglastest talupojad. Igapäevaelus: Peamine ühendustee oli Niilus. Suuri linnu ei olnud, va pealinn Memphis. Elati külades. Naised olid meestega peaaegu võrdsed kõigis ühiskonna kihtides. Aeg-ajalt suunduti mööda Niilust lõunasse või mööda Vahemerd Ees-Aasiasse, kust toodi Egiptusesse puitu. Usund ja kultuur Egiptuse piltkirjast u 3000 eKr arenesid edasi a) Hieroglüüfid, mis on Egiptusele iseloomulikud kirjamärgid, millega tähistatakse nii mõisteid, silpe kui häälikuid. Kokku 750 märki. Õpetajateks olid preestrid
atribuute. Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste inimeste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid. (Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.) Isis on tuntud ka surnute kaitsjana ja laste jumalana, kellest "kõik algused võrsuvad". Hiljem uskusid muistsed egiptlased, et Niilus ajab igal aastal üle kallaste Isise pisarate tõttu. Isis nutvat oma surnud mehe Osirise pärast. Osirise surm ja taassünd elati igal aastal rituaalina uuesti läbi. Hilisemates müütides oli Isisel vend Osiris, kellest sai tema abikaasa. Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Isis äratas Osirise ellu pärast seda, kui Seth Osirise tappis. Ta kogus selleks kokku Osirise kehaosad, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud
.5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI....................................................................................................................7 9.EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID.............................................................7 1. EGIPTUSE ASEND JA LOODUS Egiptus asub Aafrika mandri kirde nurgas ja sealne jõgi on nimega Niilus. See on Egiptuse ainuke jõgi ja on maailma pikim. Egiptlased saavad harida põldu ainult Niiluse jõe orgudes. Niiluse jõest jääb põhja poole Vahemeri ja lõuna poole kärestikud, ning ida ja lääne poole viljatud kõrbed. Egiptuses Niiluse juures olev org on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk ja paarkümmend kilomeetrit lai. Enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks. Jõe harusid nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja kasvasid kõrkjad
presidendi tööks on ka tähtsatele kohtadele inimeste ametisse panek ja muud tähtsad riigi tegevused. Al-Bashir juhib riiki koos oma parteiga. Riigis on väga halb tervisehoid ja eluolu ja tänu sellele sureb seal ka väga palju inimesi igasugustesse haigustesse iga aasta. Riik jaguneb kokku 26 provintsiks. Sealne kliima oma väga kuum ja on suhteliselt kuiv eriti põhjaosas. Tänu sellele elab enamus inimesi Niilus jõe juures. Kasutatud Materjalid www.neti.ee www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Sudaan http://en.wikipedia.org/wiki/Sudan http://www.reisiguru.ee/riikID/166 Maailma Atlas
Egiptuses leiduvad loodusvarad: nafta, maagaas, fosforiit, rauamaak. Tööstus on mitmekülgne ja arenev, oluline on raua- terase- ja tekstiilitootmine. Palju tulu annab turism. 1.2. Kairo Kairo (araabia keeles ,,võitja" või ,,kindlus") on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn. Elanikke: 7735000 (2005), linnastus ligi 30 miljonit. Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, vahetult lõunas sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent 19. sajandil laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal. Üle Niiluse on ehitatud hulgaliselt sildu, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt kanaleid. Asukohad maailmakaardil: Egiptuse Araabia Vabariik Kairo
· Viljelusmajandus · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Kujunenud riiklus · Tarvitusel kiri · Usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus Primaarsed tsivilisatsioonid · Mesopotaamia 3000 a eKr · Egiptus 3000 a eKr · India u 2400 eKr · Kreeta u 2000 eKr · Hiina u 1700 eKr · KeskAmeerika ja Peruu MUISTNE EGIPTUS. Egiptuses tekkis tsivilisatsioon · Niilus ( viljakas muld, korrapärased üleujutused ) · Soe kliima · Kaubavahetuseks oli hea asupaik ja võimalused · Kodustati esimesed loomad Niiluse mõju Egiptusele · Viljakas muld · Kaubatee · Loodusjumalate kummardamine Looduslike olude mõju tsivilisatsioonile · Välisriigid ei mõjutanud kultuuri · Sõdasid oli vähem Ühtse riigi tekkimine · Põlluharimise algus u 5000 eKr
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg. Eri voolureziimiga jõed- parasvöötme jõed- nt: volga, narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- nt: rein, mussoonkliimaga aladel suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- nt: niilus, kesk- ja lääne- Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- nt: seine. Soot- jõest eraldunud looge, jõgi kuhjab ühele kaldale ja kulutab teist kallast.
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
suurenevad. 2-5 päevane kruiis pakub reisijale võimaluse tutvuda vähemalt paari uue sihtkohaga ning lisaks sellele lõõgastuda laevapardal nautides luksuslikke sööke, kasutada lisateenuseid ja erinevaid organiseeritud tegevusi. Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi, Doonau. Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga, mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse. Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud
omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette. - Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha. - Kombineeritud hüperoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta taha. - Segaastigmatism: üks fookus tekib võrkkesta ette ja teine võrkkesta taha.
Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina. Kõik hahakambrid peale Tutanhamoni hauakambri olid rüüstatud. Kasutati nekropolina Uue riigi perioodil. Asus Teeba lähedal Niiluse läänekaldal.
m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Egiptus asub Niiluse kesk - ja alamjooksul ning jaguneb Alam - ja Ülem - Egiptuseks. Muistne Egiptus jaguneb kolmeks suureks periodiks: Vana riik (u. 2650 - 2130 a. eKr), Keskmine riik (u. 1950 - 1650 a. eKr) ja Uus riik (u. 1550 - 1075 a. eKr). Vaarao - piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usup...
90% riigi territooriumist on kõrbeline. Loodusolud Loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus. Loodusolud Egiptuses on ka arvukalt oaase. Kliima Kliima on kuiv, vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Keskmine päevane temperatuur aug sept okt nov dets jaan veeb märts aprill mai juuni 45 40 35 30 25 22 24 26 30 40 45 Veekogud Kõige olulisem veekogu on Niilus, mis oli mitmeid aastaid pikim jõgi maailmas, kuid nüüd väidetakse et on hoopiski Amazonas. Egiptusest itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Loomad Kohalik fauna on vaene; imetajatest on sagedasemad gasell, kõrberebane, saakal, hüaan ja jõehobu. Leidub ka roomajaid- sisalikke, madusid, kuulsaid Niiluse krokodille- ning lisaks palju linnuliike. Egiptuse kobra
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse
võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht. Mesopotaamias sadas samuti vähe vihma ning põlluharimine oli võimalik üksnes maa
rajada; • võrdlemisi aeglane; • Hooajalisus • Osa suuri jõgesid on tähtsad rahvusvahelised kaubateed (Amuur, Doonau, Niilus, Rein), osal – riigisiseid vedusid. Õhutranspordi eelised ja puudused Positiivne Negatiivne • vedu on kiire • vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid • kopteriga pääseb igale poole ligi (mõnes • Kõige kallim traspordiliik (lennujaama
30 lõuna- lähistroopilises ja parasvöötmes Kõrbete jaoks on tüüpilised ·Kõrbetaimede kohastumised: ·Nomaadid - rändava eluviisiga ja põhjalaiust ·Kliima väga kuiv ja tugevalt mandriline soolajärved ·Sügavale ulatuvad juured või karjakasvatajad mandrite sisealadel ·Sademeid alla 200 mm/a Niilus, Niger, Tigris, Eufrat, pindmine juurestik ·Kasvatatakse kaameleid, lambaid, ·Temperatuur võib päeval olla umbes 50 Murray, Darling ·Lihavad varred hobuseid
Egiptus Niiluse jõgi annab Egiptusele omapäras, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest, iga aastased üleujutused uhuvad välja rikkalikult setteid mis tekitab viljaka pinnase ja mida Egiptlased ise kandsid mustaks maaks. Niilus on neile kõik, See andis neile vett, võimaldas põldu harida ja oli tee mis läbis kogu maa. Usuti, et selle tulvaveed pärinevad jumal Hapi põhjatust veekannust. Enamik egiptlasi tegeles põllundusega. Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest
Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust j on seetõttu ühtlaselt helehallid ja väheviljakad. Siseveed: Järved Kõik suurimad järved Victoria, Njassa, Taganjika, Rudolf, Albert jm paiknevad Musta Aafrika idaosas ja moodustavad maailma suurima järvekogu. Aafrika suurim järv on Victoria. See asub kõrguses 1134 meetrit merepinnast. Järve kaldajoone pikkus on 3440 km. · Victoria järves on rohkesti saari. Välja voolab Victoria Niilus, mis on Niiluse üks algharu. Enne Niiluseks muutumist kannab see jõgi veel nimesid Alberti Niilus ning Valge Niilus. Järve suubub Kagera jõgi Victoria valgla pindala on 184 000 km². Järve veetaset reguleeritakse 1954. aastal ehitatud tammiga. See ja sissetoodud võõrliigid on järve ökosüsteemile väga halvasti mõjunud. Paljud kunagi Victoria järves elanud endeemsed liigid on välja surnud. Suurimaid probleeme sissetoodud liikidest Victoria järve ökosüsteemile
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil
(Ishtari värav) See värav on värvilistest glasuuritud tellistest, mille on kujutatud erinevaid loomi, ka fantastilisi, näit tiivulisi lõvisid, nn greife. Egiptuse kunst Egiptuse riigi alguseks loetakse aastat 3000e.m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt. Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus. Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus. Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi. sellepärast säilitati hoolikalt surnukehasid ja eriti vaaraodele ehitati suuri haudehitisi ja pandi hauda kaasa kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju. Ehitistest on kahtlemata tuntuimad püramiidid
3. Homa Sapiensiga on seotud kuntsti tekke, kuna nemad hakkasid maalima koobastele ning tegema savi nõusid. Kui vaadata koopa maalinguid on sealt väga kerge välja lugeda, et tolleaegne inimene mõttles eelkõige küttimisele ja söögile, kuna on palju küttimis maalinguid. 4. Viljakaks poolkuuks hakkati seda piirkonda nimetama, sest seal oli väga viljaksa ala ja see piirkond oli poolkuu kujuline. Selle sees oli 3 jõge ( Niilus, Tigris, Eufrat) ning mitmeid vanemaid linne. 5. Cata Hüyük ja Jeeriko on mõlemad suured linnad nii rahvaarvult ja ka mõõtmetelt. Nende linnade puhul ei ole tegemist tsivilisatsiooniga, kuna neil ei ole tsivilisatsioonile omaseid tunniseid. Kui nad tegelevad ikka veel anastava põllumajandusega ning ei arenda ennast ise vaid koguvad resursse vaid looduselt, ei ole tegemist tsivilisatsiooniga. 6. Esimesed looduslikud tsivilisatsioonid tekkisid umbes 3000
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II
ja ohtlik, plahvatusoht, tülikas transportida mööda merd, Tahked küttused 20%, keemia tööstuse tooraine, elektri ja soojus energia, metallurgia, Euroopa, Põhja Ameerika, Aasia, Hiina, Venemaa, India, eelis: odav kaevandada, suured varud, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: põletamine saastab õhku, madal kütteväärtus, karjäärid rikuvad maastikku, vanades kaevandustes halvad ohud, Vee energia 5%, elektri energia, Arengumaad, Niilus, Jangtse, Huang He, eelis: jooksvad kulud väikesed, energia hind madal, ei teki saase aineid, vähendab üleujutusi, puudus: rajamine kallis, tammide ehitus, maapinna üleujutused, tammid takistavad setete ja kalade liikumist, Tuuma energia 5%, elektri energia, allvee laevades energia saamine, Kanada, Usa, LAV, eelis: tootmine suurtes kogustes, odav, suhteliselt keskkonna sõbralik, puudus: vajab suurt
inimest. Ainuüksi neile toidulisandiks ostetud rõika sibula ja küüslaugu eest tasuti 1600 talenti, mis tänapäeva vääringus vastab 160 miljonile kroonileNii suure töötajate arvu seavad paljud tnapäeva teadlased kahtluse alla sest nande arvates poleksenamale kui 8000 töölisele jätkunud ehitusplatsil ruumi ja nad oleksid hakanud üksteist segama . Püramiidide ehitamise ajal oli egiptus rikas maa. Igal aastal tõusis Niilus üle kallaste ja ujutas juuni lõpust novembrini jõeäärsed põllud üle paksu mudakihiga, mis muutis kuiva kõrbeliiva viljakaks mullaks. Headel aastatel koguti kuni kolm tera-,juur- ja köögivlijasaaki. Egiptuse talupojad ei saanud juunist novembrini oma põldudel töötada ja seetõttu olid nad rõõmsad, kjui juuni keskel ilmus külla kuninglik kirjutaja ning pani kirja püramiidi ehitusel osaleda soovijad. Peaaegu kõik talupojad soovisid püramiidi ehitusel töötada, tegemist polnud
alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. 4) Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest. 5) Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Asub mussoonkliimaga alal. Toitub peamiselt sademetest. Toitub ka mäestikes lume sulamisest. Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi · Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:
välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleujutusele.Kui vesi uuesti alanes oli kogu org kaetud rammusa mudaga,mida sai põlluharimiseks kasutada. 8
Amazonas Amazonas asub Lõuna-Ameerikas, ta on maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani.
Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis raius ta oma venna tükkideks. Sõdurid austasid teda. Seth oli jumal, kel polnud lapsi, ent samas peeti kõiki vees või kõrbes elavaid loomi, kõiki pikakarvalisi või punanahalisi olevusi (ka punapäiseid inimesi) Sethi lasteks. · Niilus (lk 173) - Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv)
Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID).......................................................................................................................5 2. TOITUMISHARJUMUSED..............................................................................................................................6 3. RUUMI KASUTAMINE.................................................................................................
Päikesejumal Ra,Teeba jumal Amon,taevajumal Horos,viljakuse ja surnute valitseja Osiris,läänetuul Seth.Pühad loomad kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus.Kirjanduses ei loonud egiptlased mahukaid suurteoseid,vaid viljelesid lühivorme.Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ,,Sinuhe jutustus".12)võrdel egiptuse ja mesopot. loodusolusid:Mõlemas kohas sadas vihma väga vähe. Mesopot. oli põlluharimine võimalik tänu kunstlikule niisutamisele,Egiptuses aga tänu Niilus üleujutamisele.Mesopot. Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada.Leidus savi ja pilliroogu.Egiptuses hiliskevadel ja vara suvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.13)mesopot. riigid ja tähtsamad valitsejad:Sumeri linnriik-kiilkiri.Akadi suurriik-valitseja Sargon võttis omaks sumerite kultuuri ja oli esimene valitseja.Vana-Pabüloonia-valitseja Hammurapi,lõi esimesena SEADUSTE KOGU.Assüüria impeerium:linnad-Assur,Ninive erakordselt sõjakas riik
,,Rigoletto" Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Ker...
Ka talve ja suve õhutemperatuuri vahe on suur, Samuti võiad kõrbetele iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled kasvada üle kõrbetormideks, mida Saharas tuntakse samuumide nime all. Veestik Põhjavesi asub kõrbetes sügaval. Allikate ja kaevude juures paiknevad vähese taimkattega rohelisemad alad, mida nimetatakse oaasideks. Jõgesi leidub kõrbes ainult läbi voolamas, ühtki jõge sealt alguse ei saa. Näiteks Niilus, mis on maailma pikim jõgi, voolab 2700 km ulatuses läbi Sahara kõrbe ilma ühegi lisajõeta. Kõrbes moodustab Niiluse org maailma suurima, kuni 20 km laiuse oaasi. Niger on teine alalise vooluga jõgi kogu Sahara kõrbe kohta. Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad.
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel
Nad tegutsevad öösel püüdes väikseid närilisi oma mürgiga. Skorpioni mürk võib olla surmav isegi inimesele, kuid enamasti skorpion ei ründa, juhul kui talle just peale ei astuta. Skorpion ei joo, kogu vajaliku vee ammutab ta saakloomadest. Inimtegevus kõrbes Egiptus Egiptus paikneb Sahara kõrbe idaosas, Vahemere ja Punase mere ääres. Egiptusest voolab läbi Aafrika ja kogu maailma pikim jõgi Niilus. Niilust peetakse elu hälliks, kuna arvatakse, et esimesed inimesed tekkisid just seal kandis. Igatahes Niiluse jõe orgu, maailma suurimat oaasi on kasutanud inimesed mitmeid tuhandeid aastaid oma põldude ning elupaigana. Enamik rahvastikust elab niiluse jõe orus ja selle deltas. Mujal, kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 in/km2 . Sahara kõrbe valitsevad usundid Egiptuses, kui ka mujal Saharas valitseb peamiselt islami usk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
