Egiptuse üldandmed (3)

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Egiptus
Referaat
Koostas: Heleen Kallaste
Viljandi 2007

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Üldandmed 4
Looduslikud tingimused 7
Riigi arengutase 8
Kuulumine majandusorganisatsioonidesse 8
Rahvastik ja selle soolisvanuseline koostis 9
Linnastumine 10
Energiamajandus 10
Põllu- ja metsamajandus 11
Mida Egiptus toodab, ostab ja müüb? 11
Toodab: 11
Ekspordib: 11
Impordib : 11
Tööstuse areng 12
Transport 12
Turism 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
Lisad 16
Pilte 16
Huvitavat infot 18

Sissejuhatus

Egiptuse nimi tähendab „Ptahi hinge tempel”, viidates Vana-Egiptuse kunagise pealinna Memphise kaitsejumalusele Ptahile.
Egiptus on aafrika mandril asuv suurima elanikkonnaga araabia riik, mille teevad kuulsaks Giza püramiidid Kairos ning muud sealsed kultuuriväärtused. Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine . Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid.
Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi. Sellest arenes välja üks maailma huvitavamaid tsivilisatsioone ning Egiptust hakati nimetama vaaraode maaks . Riik saavutas õitsengu aastatel 2700 - 2400 eKr.
Tänapäeval on Egiptus mõjuvõimas riik nii mustas Aafrikas kui ka araabia maades.
Põhjus miks valisin just Egiptuse oma referaadi teemaks on see, et olen ise seda maad külastanud ning tahan ka teistele seda väga huvitavat ja suurepärast maad tutvustada. Mind on alati paelunud Egiptuse kultuur ja ka tänapäevane olmeelu. Egiptus on samuti üks turistide poolt külastatavamaid maid.

Üldandmed

Nimi: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles Misr või Jumhuriyat Misr al-Arabiyah.
Riigikord : vabariik
Pealinn: Kairo
Rahvaarv: 78,887,007 (Juuli 2006)
Keel: araabia keel
Peamised usundid: islam 94%, muud 6% ( kristlus jne.)
Raha: rahaühikuks on Egiptuse nael . 1 EGP on umbes 2,3 Eesti krooni.
Pindala: 1 001 450 ruutkilomeetrit
Ajavöönd: GMT + 0200 (sama mis Eestis)
Iseseisvus : 1922 aastal
Valimisõigus: üldine ja kohustuslik, 18. eluaastast
Keskmine eluiga: 61 aastat
Suurimaid linnu: Kairo, Aleksandria, Giza, Port Said, Suess
Haldusjaotus : 26 kubernermaakonda
Piirid: maismaapiir- Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km
Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on egiptlased pigem arabiseerunud kui araablased . Seda vahet tunnistavad üleüldiselt nii teised araablased kui ka egiptlased ise.
President : Mohamed Hosni Mubarak. Sündinud 1928, presidendiks valiti 1981. Praegu on käsil tema kolmas ametiaeg (valimised 1999).
Lipp : punane, valge, must ning keskmisel triibul ilutseb kotkakujuga vapp . (vaata pilti)
Geograafiline asend
Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ja Edela-Aasias ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees- Aasia kultuurikeskustega. See on põhjast piiratud Vahemerega, idast Palestiina ja Iisrael, lõunast Sudaaniga ja läänest Liibüaga. Riigi pikkus on põhjast lõunasse on umbes 1085 km ja 1255 km idast läände. Kogu riigi pindalaks on 1001450 ruutkilomeetrit, millest maad on 995450 ruutmeetrit ja vett 6000 ruutkilomeetrit. Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27 00 N, 30 00. Rannapiiri on riigil 2450 km ja maapiiri 2665 km. Egiptuse madalaim punkt on Qattara Depression 436 m ja kõrgeim punkt Catherine mägi.
Niiluse delta on Egiptuse ainus delta ja see on 100 miili piik ja 155 miili lai. Sellel on kolmnurga kuju. Egiptuses on 5 tähtsat oaasi ning nad kõik asuvad Libyani kõrbes. Need on Farafrah, Bahriah, Dakhla, Kharijah ja Siwah oaasid . Niilus ise on 6670 kilomeetrit pikk.
Egiptuse kaart:

Looduslikud tingimused

Egiptus jaguneb ülem- ja alam- Egiptuseks. Suurema osa riigist moodustab liivakõrb ja vaid koos jõega lookleb läbi kõrbe kitsas riba viljakat põllumaad, mis ales deltas veidi laieneb. Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Egiptuses pole metsi, aga seal on datlipalmid ja tsitrusetaimed. Papüüruse taimed kasvavad ainult Niiluse läheduses. Peale datlipalmide võib Egiptuses näha ka akaatsiaid, sükomoore, jaanikaunapuid ning mõningaid teistest piirkondadest sisse toodud puid, nagu näiteks küpresse, eukalüpte ja mürte. Imetajatest on sagedasemad gasell , kõrberebane, šaakal, hüään ja jõehobu. Leidub ka roomajaid- sisalikke, madusid, kuulsaid Niiluse krokodille - ning lisaks palju linnuliike, kusjuures mõned neist, nagu haigur , pelikan, flamingo ja toonekurg on silmatorkava välimusega. Kliima on kuum ja kuiv. Kairos ja keskmine õhutemperatuur juulis 28 kraadi Celsiuse järgi ning jaanuaris 13 kraadi Celsiuse järgi. Suurtel kõrbealadel ei pruugi aastaid tilkagi vihma sadada.
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
Keskmiselt päeva kõrgeim
18°C
20°C
23°C
28°C
32°C
34°C
34°C
33°C
32°C
29°C
24°C
19°C
Keskmiselt päeva madalaim
9°C
10°C
12°C
15°C
18°C
21°C
22°C
22°C
21°C
18°C
14°C
11°C
Keskmiselt sademeid
5 mm
5 mm
3 mm
3 mm
0 mm
0 mm
0 mm
0 mm
0 mm
0 mm
3 mm
5 mm
Päiksepaistelisi tunde päevas
8
8
10
11
12
13
13
13
11
10
9
8
Vihmapäevi kuus
3
2
2
1
1
0
0
0
0
1
1
3
 

Riigi arengutase

Egiptuse areng on mõneti kindlasti Euroopa riikidest taga, siiski areneb ta väga kiiresti. Allpool on ära toodud võrdluseks ka teised arengumaad .
arengumaad
asend maailmas
RKP
koostöö teiste riikidega
näited
uusindustriaalmaad
Ladina-Ameerika, Vahemeremaad , Ida- ja Kagu-Aasia
üle 1000 USD
teevad koostööd
Brasiilia, Hiina, Mehhiko
tavalised arengumaad
kõikjal lõunas
kuni 5000 USD
teevad, aga vähe
India, Egiptus, Maroko
naftariigid
Pärsia lahe piirkond
kuni 10 000 USD
nafta ümber
Iraak , Saudi Araabia
istandusriigid
Kariibi mere regioon
üle 1000 USD
peremees riikidega
Kuuba , Jamaica
vähim arenenud
Must Aafrika, Hommikumaad
alla 200 USD
ei
Afganistan , Jeemen , Ruanda

Kuulumine majandusorganisatsioonidesse

ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania , hiina, araabia ja vene keel.
UNESCO - (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on loodud üle-maailmseks intellektuaalseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, kommunikatsioonide, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on rahvusvahelist kaubandust reguleeriv organisatsioon, mis kasvas välja 1947-ndal aastal Genfis sőlmitud üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (General Agreement on Tariffs and Trade - GATT). WTO ei ole GATT-i őigusjärglane. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mőjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel.
WTO EESMÄRK ON:
...elavdada rahvusvahelist kaubandust
...soodustada vaba konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses
...soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut.
ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne'is.ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14-liikmeline ja esindatud oli 12 riiki ( Suurbritannia , Argentina , Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus- Meremaa , Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tšehhi ja Rootsi.
Siin on nimekiri kõikidest rahvusvahelisest organisatsioonidest, kus Egiptus on/oli:
ABEDA, ACCT, AfDB, AFESD, AMF, AU, BSEC, CAEU, COMESA, EBRD, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA , IBRD, ICAO , ICC, ICCt ICRM, IDA, IDB, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol , IOC, IOM, IPU, ISO, ITU, LAS, MIGA , MINURSO, MONUC , NAM, OAPEC, OAS, OIC, OIF, ONUB, OSCE ( partner ), PCA, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR , UNIDO, UNITAR, UNMIL, UNMIS, UNOMIG, UNRWA, UNWTO, UPU, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO

Rahvastik ja selle soolisvanuseline koostis

Egiptuses elab kokku 76 117 421 miljonit inimest seisuga 07/2004 ning see arv on aastatega järjest tõusvas suunas. Kuna suurem osa Egiptusest on kõrb, siis elab Niiluse orus 99% rahvastikust, mis siis ,et see on vaid 4% Egiptuse pindalast. Kõige rohkem elab Egiptuses 2006 aasta seisuga kuni 30 aastaseid inimesi, peale seda piiri on vanemaid väga vähe. Võrdluseks toon siis välja 19860 aasta rahvastiku püramiidi.
Keskmine vanus: kokku: 24 aastased, meessoost: 23.6 aastased, naissoost : 24.3 aastaseid (2006 est.)
Keskmine rahvaarvu kasv aastas:1.75% (2006 est.)
Sünde: 22.94 sündi/1,000 inimese kohta (2006 est.)
Suremus : 5.23 surma/1,000 inimese kohta (2006 est.)

Linnastumine

Suurimas linnad on Kairo( 6 452 000), Aleksandria ( 3 380 000), Giza ( 2 144 000), Port Said ( 460 000), Suess ( 388 000) 2000 aasta seisuga.
Üldiselt on asustatus Egiptuses koondunud linnadesse ja nende vahetusse ümbrusesse, kuna kõrbetes on peaaegu võimatu elata. Kui välja arvata mõned beduiinikülad.

Energiamajandus

Maailma elektrienergia toodang:
Geotermaalelektrijaamad 0,3%
Tuuleelektrijaamad 0,06%
Päikeseelektrijaamad 0,008%
Soojuselektrijaamad 64%
Hüdroelektrijaamad 19%
Tuumaelektrijaamad 17%
Egiptuses on kõige kasutatavam energialiik päikeseenergia, kuna päikesevalgus on kõige odavam toota ning Egiptuses on seda võimalik toota aastaringselt. Samuti kasutatakse naftat ja maagaasi. Viimast viimaste aastatega järjest rohkem ning varsti võib maagaasi kõige tähtsamaks energiaallikaks lugeda.

Põllu- ja metsamajandus

Põllumajandust on võimalik viljeleda vaid Niiluse vahetus ümbruses, kuna mujal on maa lihtsalt liiga kuiv. Egiptuse põllumehed ehk fellahid kasutavad oma tooteid kasvatades või tootes vanu traditsioonilisi maaharimisviise, väga levinud on kalandus . Egiptus on maailma suurim datlikasvataja. Samuti on Egiptus üks maailma suurimaid puuvilla tootjaid. Palju rahvast on hõivatud tekstiilitööstuses, kus kvaliteetpuuvillast valmistatakse rõivaid ja muid kaupu. Metsamajandust kui tööstusharu Egiptuses ei eksisteeri, kuna Egiptuses pole metsi.

Mida Egiptus toodab, ostab ja müüb?

Toodab:

Puuvilla
Riisi
Nisu
Suhkruroogu
Maisi
Eluskarja ( veised , eeslid)
Kala (sardiin, tuurakala jne.)
Töödeldus toiduained
Rafineeritud naftat
Kangast
Väetisi

Ekspordib:

Naftat ja naftasaadusi
Kangast
Puuvilla
Põllumajandussaadusi

Impordib:

Teravilja
Keemiatooteid
Masinaid
Transpordiesemeid
Esmatarbekaupu
Villa
Paberit

Tööstuse areng

Nagu ka põllumajanduse alt lugeda võib, siis toodetakse Egiptuses palju puuvilla, mille tõttu on riigil olemas ka tekstiili- ja rõivatööstus. Egiptuses võib veel leida metalli- ning naftatööstusi, samuti ka õlitööstusi. Tööstuse areng Egiptuses on viimasel ajal järjest kiirem, kuna riik saab aru, et ega turismindus enam nii palju sisse ei too kui majandust pidevalt kasvatada tahetakse.
Egiptus kuulub tavaliste arengumaade alla koos India ja Marokoga.

Transport

Egiptuse ala kuulub kuulus Suessi kanal , millest on saanud riigile tähtis sissetuleku allikas, samuti on neil endal hea transportida omi kaupu euroopa maadesse ning ka sisse vedada. (Vaata punkti „Mida Egiptus toodab, ostab ja müüb?” ja näed mida veetakse ja mda sisse tuuakse.)
Lennujaamu on riigis kokku 88 ja veel on Egiptuses maanteed , raudteed ja laevateed.
Liikuda saab maanteedel takso ,auto või bussiga. Autod liiguvad mööda tavainimesele tõeliselt arusaamatut trajektoori mööda. Õnneks on enamus tänavaid ühesuunalised, mis teeb tänava ületamise lihtsamaks.
Mujal Egiptuses on linnavälised maanteed suhteliselt heas korras ja ( bussi )kiirused on neil teedel kogu aeg 100 km/h ümber. Kairos liigeldes on üsna odavaks sõiduvahendiks takso, peab teadma vaid kohalikke hindu, kuna turistidelt võidakse nöörida ajuvabalt suuri summasid.
Rongid on mugavad vaid Kairo - Luxor - Assuan ja Kairo - Aleksandria liinil. Mujal toimub tõeline tohuvabohu, kus rong võib rahumeeli mõnes jaamas tund aega seista.
Bussisõit on suhteliselt kiire. Istmed on suhteliselt kitsalt paigutatud, mistõttu pikemal inimesel bussis sõita eriti mugav pole.

Turism

Egiptuse enamuse sissetulekust moodustabki turismindus. Tänu ainulaadsetele kultuurirajatistele, eeskätt püramiidid, on Egiptus üks turistide poolt külastatavamaid riike üldse. Enim müüakse turistidele seal toodetud vesipiipe, kujukesi, papüürusmaale, lõhnade õlisid jne.
Suuremad vaatamisväärsused ja tegevused:
- Giza püramiidid (tõeliselt võimas vaatepilt ). Kui soovitakse ka mõne püramiidi sisemust kaeda, tuleks külastada paarkümmend kilomeetrit eemal Saqqara kohakeses paiknevaid püramiide. Mõningane võimalus siiski Cheopsi püramiidi sisse pääseda on, aga peab arvestama, et päevas lastakse sinna ainult 300 inimest, mis turistide suure tulva juures on väike arv.
- Tõus Siinai mäele. Kuigi suure tõenäosusega ei ole tegu Piibli Siinai mäega, mille otsas Mooses oma 10 käsku sai, on tähevalgel ronimine üle 2 km kõrge mäe otsa ja hommikune päikesetõus võimsate vaadetega, üks väheseid tõelisi vaatamisväärsusi Egiptuses. Kui juhtud viibima enne päikesetõusu mäe otsas paiknevas kabelis peetaval sügavalt religioossel kreeka õigeusu jumalateenistusel, mis tõeliselt hinge läheb, siis oled Egiptuses kogenud midagi tõeliselt püha ja sügavalt hinge minevat sündmust.
- Sukeldumine ja snorkeldamine ( korallide imetlemine ujudes lestade ja maskiga) Punases meres. Üldiselt soovitatakse kallitest Sharm el Sheikh ja Hurghada kuurorditest eemale hoida ja põrutada hoopis backpackerite (seljakotirändurite) mekasse - Dahabi, kus korallriff algab kõigest paarikümne meetri kauguselt kaldast
- Siwa oaas ja džiibiretked Sahara kõrbesse. Kuigi suurt osa Egiptusest katab Sahara kõrb, on kauneid liivaluiteid väga vähe. Selleks peab ikkagi sõitma päris Liibüa piiri äärde Siwa oaasi, et näha ilusat kõrbe. Mujal laiuvat võiks nimetada veetuks ja viljatuks, päikese käes lõõskavaks tühermaaks.
- Karnaki , Luxori ja Abu Simbeli templid. Need on tõelised kultuuripärandid ja kindlasti väga huvitavad vaadata. Eriti hämmeldus tekitav on see, et templitel on ikka veel kohati säravad värvid.
- Felucca (purjepaat) reisid pikki Niilust Luxoris ja Assuanis.
- Kuningate ja kuningate oruga Luxori lähedal. Seal võib külastada hauakambreid ning vaadata huvitavaid seinamaale kambrites ning osades neidt tutvuda ka muumiatega.
- Varemed Tell el Amarna lähistel, kunagise vanadest jumalatest lahtiütleja Akhenateni (Amenhotep IV) pealinn. Seal võib näha Egiptuses üldisest stiilist natuke erinevaid ehitisi .
Kairos lisaks:
- Egiptuse Muuseum . Seda tuleks külastada kindlasti koos giidiga, kes oskab rääkida ühe või teise eksponaadi kohta pikemalt . Samuti ei tohi nägematta jääda muuseumis asuv Tutanhamoni hauakambri sisu ning tema kullast sarkofaag ja surimask .
- Vanad linnaosad (islami ja kopti), mošeed ja Khan al Khalili souq ( turg )
- Heliopolise linnaosad (mõned majad ja paleed on tõelised arhitektuuri pärlid)
- Tsitadell (vana kindluse rajatis ), sultan Hassani mošee ja medrese
Muidugi on Egiptuses veel palju teisigi vaatamisväärsusi, kuid siiski on need kõige külastatavamad ning huvitavamad objektid.
Isiklikult soovitan kindlasti külastada Kairot, Giza platood ning Luxorit ja beduiinide küla kõrbes.

Kokkuvõte

Aina kasvava majanduse ning järjest Euroopalike vaadetega Egiptuses on hämmastavalt tugev usk ning kultuur. Sealne elu on hoopis midagi muud kui Eestis ning mujal maailmas. Eranditult huvitav on asjaolu, et Egiptuses pole metsi, seega metsamajandust seal ei eksisteeri.
Enamiku Egiptuse sissetulekust moodustab turismindus ja Suessi kanali läbimisest tulenevad maksud ning üha kiiremini kasvavad ka muud majanduse harud.
Egiptuse pealinn on Kairo, mis on ühtlasi ka riigi suurim linn.
Kuna enamus Egiptuse pindalast moodustab kõrb, siis võib elumärki näha vaid Niiluse vahetus läheduses ning osaliselt ka natuke kaugemal beduiinikülade näol.
Põllumajanduse poole pealt võiks mainida, et talumehed kasutavad ikka veel vanu traditsioonilisi viise maa harimiseks ja muudeks töödeks ning enamasti kasvatatakse puuvilla, riisi, nisu, suhkrurooga ja muid saadusi.
Kõige levinumad energiaallikad Egiptuses on päikeseenergia, maagaas ja nafta.
Lõpetuseks võiks ära mainida ka selle, et riik on üks turistide poolt armastatumaid riike.

Kasutatud kirjandus

Internetist:
http://geography.about.com/od/obtainpopulationdata/Population_Data.ht m
http://www.theodora.com/wfbcurrent/egypt/index.html
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/eg.html
http://www.zone.ee/matuweb/sisu/kool/10/geora/2.doc
http://et.wikipedia.org/
http://www.census.gov/
www. egypt .com
http://www.nlib.ee/
Raamatutest:
Maailma riigid (lk.231) tõlkis Leelo Laurits
Dolling Kindersley . Maad ja rahvad . Eesti: Varrak , 2000.
Parramod Ediciones S.A Barcelona Spain.Entüklopeedia. Eesti: Odamees OÜ, 2000, lk. 332-336.
Minu enda reisipäevik Egiptusest, kui seal käisin.

Lisad

Pilte

Peduiini küla.
Vaade ühele rikaste Egiptlaste villale.
Sfinks Pheopsi püramiidi taustal.
Hatsepsuti tempel.

Huvitavat infot

Beduiinide kohta:

• Kui külas on abiellumisealine tüdruk, siis saadeti tuvipotiga teade lähedal asuvasse külasse.
  
• Külas asunud kaevu ääres ajasid abiellunud oma intiimseid asju ja selle jaoks tõsteti kaevu äärele ämber, et keegi neid ei segaks. Mujal intiimsustega ei tegeldud.
  
• Beduiinide naised ja mehed elasid eraldi.
  
• Beduiinilaste esimene töö on kaameli väljaheidete korjamine . Nendega tehti tuld .
  

Liikluse kohta Egiptuses:

• Ristmikel pole valgusfoore. Sõitmine seal toimub kokkuleppimise teel.
  
• Autodel pannakse tuled pimedas põlema siis, kui teine auto vastu tuleb.
  
• Bussidega saab sõita mööda linna nagu taksodegagi, kui natuke peale maksta.
  
• Egiptuse teedel pole näha ühtegi mitte mõlgitud autot.
  
• Rikka Egiptlase tunneb ära mercedese järgi, kuna seda marki on kõige kallim tollist läbi vedada.
  

Inimsuhetest ja traditsioonidest:

• Naine kõnnib mehest 3 meetrit tagapool ning on kinni kaetud.
  
• Mitmekordsed majad kuuluvad põlvkondadele. Iga põlvkond ehitab uue korruse majale peale.
  
• Lapsed endale abikaasat valida ei saa. Seda teevad vanemad.
  

Fakte Pheopsi püramiidi ja Sfinksi kohta

• Püramiid koosneb umbes 2 000 000 kivist, mis on üle Egiptuse kokku tassitud.
  
• Iga plokk kaalub 2 tonni.
  
• Iga plokk on meeter korda meeter korda meeter.
  
• Täpselt püramiidi keskel on üks kamber .
  
• Arvatakse ,et kuskil püramiidis on veel üks ruum, kust võib leida ühe suure vaarao hauakambri.
  
• Sfinksi all olevates ruumides tehti kunagi mumifitseerimistöid.
  

18