Fasitstid tulid võimule, sest Itaalia pettus Versaills' rahukonverentsi tulemustes, majandusraskused ja suur tööpuudus ( Itaalia sõdurid koju tulles tunnevad et nad pole midagi korda saatnud ning on tööpuudus). FASISTLIKU DIKTATUURI PÕHIMÕTTED: · Kõige tähtsam on rahvus inimene sünnib ja inimene sureb aga rahvus jääb. Selle halb külg : oma rahvuse ülistamine ning isegi vägivalla kasutamine et oma rahvust esile tästa. Mussolini tahtis taastata muistset Rooma impeeriumi. VALITSEMINE: · 1921 itaalias parlamendi valimised. · 1922 mussolinist valitsusjuht. · 1925 aastast saame rääkida diktatuurist o Kehtestati ühe partei süsteem o Mussoliinil piiramatu võim o Majandus oli riigi kontrolli all o Agressiivne välispoliitika HITLERI PÕHIMÕTTED JA SELGITUSED: · Tühistada Versailles' rahuleping · Ülistada aaria rassi
Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku kroonikata ei tuntaks muistset vabadusvõitlust tänapäeval teaduskäibes ja avalikus teadvuses tuntud kujul. Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnuses Vestfaalis – 28. veebruar 1535 Võnnus) oli Liivi ordu maameister 1494–1535. Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susi; surnud 1549) oli eesti tõlkija. Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse
frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik muistseid kihelkondi kirikukihelkondadeks. Nad kaotasid haldusliku tähenduse ja kujunesid kirikuringkonnaks, maakoguduse alaks inimeste kirikusse kuuluvuse järgi, ühe vaimuliku ametipiirkonnaks. 25) # Dominikaani ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine.Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu
Keiser oli Kristuse asemik maa peale, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigikohtunik, ülim seadusandja. Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15
Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal. Viited: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 7 3.Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Ärkamisajal hakati tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi ning pandi alus järjepidevatele teatritele ning ajalehtedele. inimesi ärkamisajast: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Friedrich Robert Faehlmann, Johann Köler, Jaan Adamson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald http://www.htg.tartu
Scott oli Edinburghist pärit Soti aristokraat, hariduselt jurist, töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. Varakult tekkinud huvist kirjandusest, eriti Homerose, Shakespeare´i keskaja rüütliromaanide ja saagade vastu arenes peagi muinsuse-ja ajalooharrastus: Scott asus koguma folkloori, tutvus ajalooliste kohtade ja sündmustega, töötas arhiivides ja raamatukogudes, valmistas losside ning kindluste makette. Seeläbi taaselustas ta Sotimaa ajalugu ja muistset kultuuri. Kõike, mida ta ette võttis, saatis edu. Kirjanduslikku tegevust alustas ta oma rännakutel kogutud soti rahvalaulude avaldamisega, järgnesid ajaloolis- romantilised poeemid" Viimase minstreli laul", ,,Marmion" ja ,,Järveneid". 1812.aastak ostis Scott endale Abbsotsfordi mõisa ja elas seal, mõni reis välja arvatud, kuni oma surmani. Seal valmisid ka kõik tema ajaloolised romaanid. Rüütliromaani traditsioonidele toetudes rajas ta kirjanduse uue koolkonna. Scotti
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13
10. Muinasusund ja tänapäev. Tänapäevani on säilinud muinasusundist hingede aeg. Tänapäeval on see aeg lühem, seda peetakse 2.novembril, kuid siiani jäetakse omaksetele toit lauale ning mõnel pool köetakse veel saunagi. Samuti on alles kadri- ja mardipäev. On säilinud ka mõistete vägi ja hing tähendused. 11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul. Kuna Eestis käis palju ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaa kaupmehi, siis olid eestlased juba enne muistset vabadusvõitlust ristiusuga tuttavad. Eestlased hakkasid põletusmatuste kõrval ka haudadesse matma (peaga lääne poole, nagu kristlased), mis kinnitas seda, et ristiusk ei olnud muinasusu kõrval täiesti tundmatu. Samuti hakati juba 12.sajandil kandma ehtena pronksriste. Üheks Eestis tegutsenud misjonäriks oli munk Hiltinus (piiskopina Johannes) ei saavutanud kahe aastase tööga misjonärina tulemusi. 12. Selgita:
4. Salapära ning müstika. Püramiidid on juba üle nelja ja poole aastatuhande inimkonna huvi äratanud. Kas on nad tohutud hauakivid või kiviraamatud igavestest matemaatilistest ja filosoofilistest tõdedest? Või on nad hoopis kadunud kõrgtsivilisatsiooni teadmiste mälestusmärgid? Peale pikaajalist arvutus- ja uurimistööd teatas Londoni ajaleheväljaandja John Taylor, et püramiid ei kujuta mitte vaarao hauakambrit, vaid muistset tarkuse raamatut ning arvas, et püramiidi ehitajad teadsid Maa tõelist kuju, täpseid mõõtmeid ja liikumisprintsiipe. Taylor mainis toetudes araabia käsikirjale: ,,Cheopsi püramiid sisaldab mitmekesiste teaduste ja ametialade kaudu omandatud tarkust ning kogemusi... selleks, et teadmised aritmeetika ja geomeetria alalt oleksid alatiseks jäädvustatud, kasuks neile, kes tulevikus on võimelised neid mõistma, ühes tähtede asetuse ja tähtede tsükliga, koos mineviku ning tuleviku ajaloo
a.j. aestid) Eestlased muinasaja lõpul · Rahvaarv umbes 150 000 · Külaühiskond · Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) · Maade mõõtmine adramaades · Kolmeväljasüsteem suvivili, talivili ja kesa · Lisaks loomakasvatus · Oluline valdkond metsmesindus · Käsitöö kunsti jätkuv areng · Transiitmaaks kujunemise algus · Röövretkede korraldamine Valitsemine: · Ühtne riiklik korraldus puudus · 8 muistset maakonda · Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead · enne vabadusvõitlust algas omavaheline tihedam suhtlus · üldine sõjaline tase küllalt nõrk · erandiks Saaremaa · võõraste sõjakäike kardeti · kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla
Oluline on, et Jupiter domineerib, ta on suverään, Maximus, kaks naist on mõnes mõttes ta külalised. Pärimuse kohaselt oli Jupiteri kuju autor Vejist pärit Vulca-nimeline etruski meister. Kuju on valmistatud savist ja värvitud punaseks. Ent juba mõte kujust, mis jäljendas jumalat, oli midagi täiesti uut. JUNO Jumalanna Juno oli hierarhias Jupiterist järgmine, teda kutsutakse ka regina'ks, ent mitte seepärast, et Jupiter on rex. Sõna regina meenutab Juno muistset funktsiooni kogu Latiumi linnajumalanna, ent valitsejana ei saanud teda roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi. Sõlme- või sõrmusemaagia võis jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada.
inimeste ja kosmose vahelise harmoonia - ning eksamites, mis aitasid leida selle ideoloogia elluviijad. Sellel põhines ka ühiskonna- ja perekonnaeetika, mille keskmes olid Konfutsiuse kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade omavaheliste seoste, vaimse sealpoolsuse ihaluse ning kehalise ja hingelise täiuse probleemidega. Rõhuasetus läbikäimisele vaimudega, pikaealisusele ja universumi pidevale voolavusele peegeldab muistset usulist tunnetust, mis oli olemas enne Hiina väljakujunenud traditsioone. Taoism on palju üle võtnud Hiina rahvausundist, mis peegeldab nii hiina kui ka lääne õpetlaste kalduvuses nimetada taoismiks iga traditsiooni, mis ei ole selgelt konfutsianistlik või budistlik. Budism tuli Hiinasse Indiast ja hiinlased pidasid seda võõramaiseks usundiks. Mitmed valitsejadünastiad suhtusid sellesse siiski poolehoiuga ning
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
* Vasallid läksid 1530'ndatel üle luteri usule. Isandate üleminekuda asuti uuele usule ja siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks. -) Vahetult enne Liivi sõda enam ei olnud katoliku usku, aga luteri usku ei olnud veel. -) Luteri kiriku organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks üle Rootis valdusesse. Kultuur Eestis * Haridus oli peamiselt siiski mõeldud Eesti aladel elavatele sakslastele. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Koolides õpiti seitset vabat kunsti: -) Retoorika -) Aritmeetika -) Dialektika -) Grammatika -) Muusika -) Astronoomia -) Geomeetria
loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei
ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näiteringe, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport o Spordiseltsid o Populaarne maadlemine, tõstmine ja pallimängud o Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti
Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2. Rahvastiku kasvu takistavad tegurid: ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine Milline oli eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord peale muistset vabadusvõitlust, mis jäi endiseks, mis muutus? Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed? Mis on mõis? XIV saj. hakkas mõisate arv kiiresti kasvama seoses linnastumisega Euroopas Linnastumine Euroopas Viljahindade tõus Hansakaubanduse laienemine Eesti vilja kvaliteet Mõisnikud huvitatud sissetulekute suurendamisest Mõisate arvu kasv XVI saj.ks ~500 Teoorjuse suurenemine
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib ...
kivivarekalmetesse→ pidev oht: inimesed hakkasid kokku hoidma – koguneti küladesse (kaasa aitas üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund Sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg, demograafiline areng eestlaste olukord hakkas halvenema pärast muistset vabadusvõitlust. Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas
kristliku alalhoidlikkuse vastu. 13. C. R. Jakobsoni ,,Esimese isamaakõne" uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 piidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, oraaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas ,,Nõia-usk ja nõia-protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste
1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 7 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla Veebruar. Saaremaa alistumine 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS a) Eesti ala halduslik jaotus enne muistset vabadusvõitlust: b) Eesti ala halduslik jaotus pärast muistset vabadusvõitlust: 8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345) · ÜLESTÕUSU PÕHJUSED: Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus) Mõisa heaks tuli tööd teha Sooviti taastada muistne vabadus Oli soodne poliitiline olukord Taani tahtis Eestit müüa Ristiusk oli jõuga peale surutud
6 Zeitung". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimese kõnes ,,Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes ,,Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsi 5
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Palee tagaosas ühendab Ohete sild (Ponte dei Sospiri) lossi vanglaga. Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetise tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick.
Põllunduses oli probleemiks P-poolsetel aladel vilja mitte küpsemine ja seega olid rehielamud järelkuivatamiseks. Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus olnud suits tappis ära bakterid. See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena. Muinasaegne kaubavahetus: Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat
vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur.
Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui kapolüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu jaHelme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema - seda näeme näiteks eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes ordulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid eesti linnades hiljemalt 15. sajandist alates. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel.
muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon
sootuks uuele tasemele. (S.Õispuu 1992) 7 Ta sattus teravalt vastuollu baltisakslaste ülemvõimu vastu ning 1870. aastal naases ta Eestisse (M.Laur jt. 2005). 1968. aastal pisad Jakobson "Vanemuise seltsis" oma laialt tuntud 1 Isamaakõne, millest ta rääkis sellest, et sakslased on eestlastele ülekohut teinud. Ta ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas eestlastele paremat tulevikku (S.Õispuu 1992). Jakobson andis 1878.aastal välja ajalehe "Sakala", millesse olid tol ajal koondunud põhilised rahvusliku liikumise tegelased. Nad propageerisid tugevalt oma ajalehte. Nende ajaleht oli suureks inspiratsiooniks rahvale, et tegutsema hakata. Jakobson ja "Sakala" nõudsid eestlastele sakslastega võrdseid õigusi ning sakslaste poliitiliste ja majanduslike eesõiguste eemaldamist
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
Rännakutel saavad mungad söögi ja öömaja ilmikutelt ning ilmikud võivad veeta lühemaid või pikemaid perioode kloostris. Konfutsianism (u 500 eKr) Konfutsiuse elulugu: Kong Fuzi (551-479 eKr) sündis ühe ülikusuguvõsa vaesunud harus ning sai päritolule vastava hariduse (kuue kunsti valdamine: rituaalid, vibulaskmine, muusika, kaarikujuhtimine, kalligraafia ja aritmeetika). Abiellus 19-aastaselt, sai 2 last. Täiseas köitis ta tähelepanu ühiskonna mandumine. Uskus muistset arusaama, et on olemas kõrgeim jumal, Taevas. Kõikjal pidi valitsema harmoonia ning kõike pidi täitma taevalik kooskõla. Konfutsiusest sai rändõpetaja. Kolmteist aastat kestnud rännakul külastas kõikide Hiina väikeriikide õukondi, kuid ei leidnud oma ideedele vastukaja. Koju naastes loobus poliitilistest kavatsustest ning keskendus õpetamisele. Õpetas moraali, aga ei nõudnud täiuslikkust, mõistis õpilaste nõrkusi. Kolm viimast
muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu
"kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline
töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid. Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska-esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust · Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits · Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element E. Autonoomia (omavalitsuse) nõue · Kuna poliitiline mõte polnud veel küps täieliku iseseisvuse nõudmiseks, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine Vene
sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. 8 Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur.
Haridus oli mõeldud eeskätt siinsetele sakslastele. 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike rahvaste seast. Aga see jäi ainult jutu tasandile, sest reformatsioon tuli peale Luterlikku haridussüsteemi veel ei tekkinud, sest algas sõdade ajajärk. Kõigepealt Liivi sõda ja siis tuli veel Poola-Rootsi sõda. Reformatsiooni tõttu katoliikliku hariduse areng katkes, aga luterlik haridussüsteem kujunes välja hiljem. Pärast muistset vabadusvõitlust jõudsid eesti aladele ka raamatud, aga need olid usulise sisuga, ladine keeles ja mõeldud vaimulikele. Eesti talupoeg nendest osa ei saanud. Esimesed eesti keelsed raamatud tulid alles pärast reformatsiioni, sest reformatsiooni üheks oluliseks ideeks oli see, et inimene peab ise saama jumalasõna lugeda, mis peab olema emakeeles. Esimene teadaolev eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, aga see pole säilinud.
Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad
Esimesed kuulsad eestikeelsed poliitilised kõned olid pärit 19. sajandist. 1860. Aastate rahvuslikul ärkamisajal kerkis esile silmatorkavaid kõnemehi.( Aava 2003: 36) 1868. ja 1870 aastal pidas Vanemuises oma kõige kuulsamad kõned- kolm isamaa kõnet-Carl Robert Jakobson. Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni. Vastupidiselt baltisakslaste omale, kus eestlasi nähti barbaritena, kellele ristirüütlid tõid usu ja euroopaliku kultuuri ,idealiseeris ta muistset priiuseaega kui valgust ka kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Tõstmaks eestlaste rahvuslikku eneseväärikust, moonutas Jakobson ideoloogilistel kaalutlustel üsna tugevasti ajaloosündmusi. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud, teda kuulati meelsasti ning talle eneselegi meeldis esineda, seepärast pidas ta tolleaegsetes seltsides palju kõnesid.( Aava 2003: 36) Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt .1869
Heliotsentriline maailmasüsteem universumi mudel, mille kohaselt maa koos teiste planeetidega liigub ümber päikese Stuartid soti kuningasdünastia, valitses 17 sajand Isikud: Attila hunnide hõimuliidu juht, kes laiendas enda võimul oleku ajal piire kõige kaugemale Odoaker Clodovech frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased Karl Suur Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal oli frangi riigi piirid suurima ulatusega, taastas keisrivõimu
"Õnnistatud Hunt!" hüüdsid naised õues kooris."Mina kinnitasin seda ammugi.Ükski koer poleks suutnud teha, mis tema tegi, ta on hunt," sõnas Scott."Tal tuleb uuesti käima õppida,"muheles arst.valgekihv kõndis longades edasi ja kõik inimesed plaksutasid.Ta istus maha, et puhata.Tema juurde tulid roomates pisikesed kutsikad.Tõsiselt lubas Valgekihv neid enda peale ronida ja enda turjal kukerpallitada.Esiti, kui inimesed käsi plaksutasid, tekkis temas natuke ta muistset iseteadvust ja häbelikkust.See möödus kutsikate virguduste ja hullamise jätkudes; ta lebas poolsuletud, kannatlike silmadega ja tukkus päikesepaistel. Jack London Jack London sündis 12. jaan. 1876. a. San Franciscos laostunud farmeri pojana.Majanduslike raskustega pidi London võitlema kogu elu.Juba koolipoisina tuli tal hakata tegelema leivamuredega.Ta müüs San Francisco tänavail lehti ning iga teenitud sendi viis ta koju
sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu-
MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt sak...
Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja surmade uurimine. Plaan- vanim plaan 6200 eKr. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti on riikluse- eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused- maakonnad.Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Viruma, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Pärast muistset vabadusvõitlust kuni Jüriöö ülestõusuni (1343- 1345) kujunes Eestis välja feodaalne killustatus, maa jagatakse erinevate poliitiliste jõudude vahel. Sakslaste poolt vallutatud eesti ja Läti alad olid Liivimaa nimetuse all ja Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks. Eesti haldusjaotus 1561-1917-Eestit jagasid sellel ajal kolm riiki Taani-Saaremaa, Rootsi- Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti, Poola- Lõuna Eesti
piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda. · 1228. loodi Saare- Lääne piiskopkond, millest neljandik jäi ordu valitseda. · Pärast Muistset Vabadusvõitlust puhkes taani ja Mõõgavendade ordu vahel tüli. O 1227. vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. O Modena Wilhelmi initsiatiivil loodi Järva-, Viru- ning Läänemaast Taani ja orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema eestlastestvanematele. O 1236. aastal toimunud Saule lahing tähendas Mõõgavendade ordu lõppu. O 1237
sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu-
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada
Maapäev 1421. a peale hakati pidama VanaLiivimaa üldisi igaaastasi maapäevi. Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid üsimusi: välispoliitikat, makse, kirikuasju, talupoegade pagemist, raha Mõned säilinud elemendid on rikkalikud rahvaluulepärandid ja regivärss, samuti tunneme saarlaste müntimist jne. Maapäevast oli õigus osa võtta neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; muistset jumalat Tarapitat. 20. sajandil tekkinud taara ja maausuga on muinasusundil vähe ühist. ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; linnadel Riial, Tallinnal ja Tartul. Talupoegadel osavõtuõigust polnud. Esimesed kokkupuuted ristiusuga, eestlaste ristiusustamine, võiduristimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
