Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord (0)

Skandinaavia
Bondid – taluperemehed
Tingid – kohalikud koosolekud
Alltingid – maakondlikud ühiskoosolekud
Konungid – kogukondade pealikud
Normannid – viikingite nimetus (põhja mehed)Lääne-euroopas
Träälid – orjad
Varjaagid – viikingite nimetus Ida-Euroopas
Ragnarök – hea ja kurja viimne võitlus
Ruunikiri – vanagermaani raidkiri
Ruunikivi – haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati surnud tähtsamad teod jne.
Saaga – vanagermaani kangelaslaul ; muinasislandi jutustus
Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev – suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna.
Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuuduse tagajärjel olid sageli taluperede nooremad pojad sunnitud otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid omal kulul laevu ja mehitasid neid seiklus-ja saagihimuliste meestega. Nii kujunesidki viikingite salgad.IX saj alates hakkis nad regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. Gröönimaa vallutati Norrast põgenenud Erik Punase juhtimisel, seal sobis lõunarannik karjakasvatuseks. Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks . Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks.
Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason . Üritas väevõimuga ristiusku kehtestada. Laiemalt juurdus see kuningas Olav Püha ajal, keda hakati peale surma austama Norra kaitsepühakuna.
Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülepea, 1008 a. lasi end ka ristida. Poliitiliseks keskuseks Uppsala. Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond . Alistati ka Soome, kus hakkas kehtima ka ristiusk.
Usk Austati loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte ning ka esivanemaid. Müütilised olendid : inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Maailna nähti müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Jumalad : kaks perekonda – Aasid ja Vaanid. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside seast. Odin – sõja-ja päikesejumal. Ühesilmne kübaraga vanamees .Odin valdas nõia-,loitsu-ja luulekunsti. Thor – taeva-, ja piksejumal. Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej – rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades.
Saagad ja kangelaseepika
Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga – retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga – jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda – põhjala eepos , peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.
Bütsants
Keiser – piiramatu võimuga valitseja
Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik vanemate nõukogu
Teemad – sõjaväeringkonnad
Strateegid – juhtivad väepealikud
Stratioodid – maakaitseväelased
Kolleegium – äri-ja ametiühing
Metropoliidid – piirkondlikud kirikujuhid
Ikoon – pühapilt
Ikonoklastid – ikoonipurustajad keiser Leon III-ga.
Ikonoduulid – ikoonide austajad
Hagiograafia – pühakute elulood
Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased . Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel . Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike- Aasia . Keiser Justinianuse valitsusajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust.

Miks loetakse Bütsantsi Rooma riigi õigusjärglaseks?
Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest – Byzantion .

Millised alad kuulusid Bütsantsi riigi koosseisu V saj. Lõpp?
Balkani poolsaar ja Väike-Aasia.

Kuidas muutus Bütsantsi riigi territoorium vallutajate sissetungi tulemusena:
*lõunaslaavlased- tungisid VI saj lõpp Balkani poolsaare põhja ossa ning hakkasid seal paikselt põldu harima .
*langobardid-tungisid 568.a. Põhja-Itaaliasse ning vallutasid selle.
* araablased -vallutasid 633-641 Süüria, mesopotaamia , egiptuse. 693-698 Tuneesia .
*türklased- seldžukid-XI saj vallutasid suure osa.

Milliseid sündmusi loetakse alguseks ja lõpuks?
395.a. Rooma riigi jagunemine. Lõpp - 1453.a. Türgi vallutab Konstantinoopoli.

Iseloomustage keisrivõimu.
Piiramatu võimuga valitseja. Aristrokraatlik senat andis nõu. Valitses kristuse asemikuna maa peal, sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Ametisse nimetas armee , senat ja rahvas. Määras endale järeltulija ja valitsesid koos, hiljem päriti võim. Krooniti Konstantinoopoli patriarhi poolt.

Millised olulised muutused toimusid armees ?
Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus strateegidele ehk väepealikele kuulus sõjaline- ja tsiviilvõim. Stratioodid ehk maakaitseväelased said maatüki ja pidid sed aharides end elatama ja relvastama. Talupoegadele maksti oldud aja eest. Pärast talupoegade laostumist kujundati uuesti armee ja see koosnes suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest.

Miks hakkasid talupojad laostuma?
Sest nad pidid võlgu võtma, et makse maksta ja nende maa oli pandiks. Enamus ei suutnud võlga tasuda seega võeti maad ära.

Miks ja mil moel sekkus riik eraettevõtlusesse?
Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendi ja nõudis ametieksameid kollegiumi soovijatelt. Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist . Riik kontrollis kuna toimusid langused ja et osad kaubad liiga odavaks ei läheks.

Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades?
Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon , saunad , haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool.

Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast?
Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris.

Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes?
1054 .a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks .

Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne-Euroopas?
Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid.
Slaavlased ja Vana-Vene riik
Vürst – Vana-Vene riigi valitseja
Družiina – vürsti sõjavägi, tema lähikondlased
Duuma – vanematest druzinnikutest koosnev nõu andev kogu
Bojaar – duuma liige
Veetše – rahvakoosolek(jõukad kaupmehed) Novgorodis
Kirillitsa – kreeka tähestikul põhinev slaavi tähestik
Letopissid e. kroonikad – teatud sündmuste üleskirjutis(vene mungad kirj.) Tuntuim munk : Nestor
Keeleliselt kuuluvad indoeuroopa keelkonda
Slaavlased jagunevad : Lääne – poolakad, tšehhid, slovakid ; Lõuna – serblased, horvaatlased, bulgaarlased ; ida- venelased , ukrainlased, valgevenelased
882.a. Vene riigi algus, Rjurik vallutas Kiievi
Vladimir- 988.a. otsustas Vana-Vene riigis kehtestada monoteismi,ristiusu vastuvõtmine.
Jaroslav Tark- XI saj I poolel vene riigi vürst, tähtsustas haridust. Seaduste kogu “Vene õigus”. 1030 vallutas Tarbatu (Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks.
1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood.
Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa.
Kõrg-ja hiliskeskaeg
Tsentraliseeritud monarhia – võim koondunud valitseja kätte; võim päritav
Domeen – kuninga maavaldus
Parlament – riigi kõrgeim seadusandlik kogu Inglismaal
Generaalstaadid – kesk-ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal
XI-XIII saj Kõrgkeskaeg
962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada. Saksa-Rooma keisririigi algus.
1054 a. kirikuvanne.
1066 a. Normandia hertsog W.Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa. Alus tugevale kuningavõimule.
1096 a. paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks.
Inglismaa
Sarnasused
Prantsusmaa
Kuningavõim
Feodaalselt killustatud
Kuninga vasallide vasallide üle võim
Tsentraliseeritud monarhia
Kõik seisused hääletasid eraldi
Parlament
Seisuste esinduste kogu
Generaalstaad
Ristisõjad
Rüütliordud –rüütlitest sõjamehed, kes olid andnud munga tõotuse.
Lääne kristlaskonna sõjakäik mittekristlaste vastu. 1096-1270
Põhjused

Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid alasid.

Rüütlite agressiivsuse suunamine väljapoole Lääne-Euroopat.

Itaalia linnade soov saada Vahemere kaubandus oma kontrolli alla.
AJEND ehk ettekääne
1096.a. kuulutas Vladimir II, et Kristuse haud tuleb vabastada türklaste käest
I ristisõda. 1096-1099 – vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid
IV ristisõda. 1202-1204 – Lääne kiriku rünnaks Ida kiriku vastu
Sõdade tulemused

Jeruusalemma tagasi vallutamine kristlaste kätte ei õnnestunud.

Tugevnes kristliku ja islami maailma vastasseis.

Avardus Eurooplaste maailmapilt .

Tugevnes Vneetsia ja Genova positsioon Vahemerel.
Uuendused : hügieeni järgimine, saunad, püssirohi, saunad.
Feodaalkord ja rüütliseisus
Vasall – lääni valitsev väikefeodaal
Senjöör – isand, maaomanik ,kes jagas lääne
Rüütel – elukutseline raskeratsaväelane
Aadel – pärilike eesõigustusega kõrgem seisus
Trubaduurid – prantsusmaa poeedid ja laulikud
Paaž – tulevase rüütli esimene teenistus , õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid
Kannupoiss – tulevase rüütli teenistus rüütli relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid
Bilda – vastukaalukatapult e. heitemasin
Turniir – organiseeritud sõjamäng

• Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima , senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema , kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli õigused-vastuhakata ülekohtusele senjöörile,maad pärandada. Senjööri kohustused- peab vasallile pakkuma eeskostet, kaitsma kohtus, ülal pidama (maad andma), kaitsma vasalli maavaldust ja vara. Senjööri õigused-vasall aitab teda
  
• Millised konfliktid seisuse sees tõid kaasa feodaalsuhted? Läänimehed läänistasid omakorda edasi neile antud maid ja seega neil oma vasallid ja nende senjööridel polnud õigust käsutada vasalli vasalli. Feodaalid võtsid maid erinevatelt senjööridelt ja kui senjöörid tülitsesid siis ei teatud kellele vasall kuulub.
  
• Millised olid erinevad kihid rüütliseisuse sees, iseloomusta neid lühidalt! Suur-feodaalid- ülikusuguvõsad: krahv ja hertsog, suured pärusmaad, mida vasallidele läänistasid, ise ei pruukinud anda vasallivannet. Väike- feodaal -vaesed, kes tõusid tänu heale teenistusele, polnud lääne kõigil, elasid senjööri lossis või reisisid.
  
• Millised etapid läbis rüütel kasvatuseperioodil, mida talle õpetati? 7aastaselt paažina aadliperekonnas õppis seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 15aastaselt kannupoiss, kes kandis rüütli relvi ja saatis teda, õppis võistlusvõtteid. 20aastaselt rüütliks.
  
• Milliseid traditsioone järgiti rüütliks löömisel? Viimane öö veeti palvetades ja relvi valvates. Tuletati meelde rüütlireeglid ja anti tõotus. Saabastele kinnitati kullatud kannused ja mõõgavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale.
  
• Iseloomusta rüütlieetika 3 tähtsamat põhimõtet! Fidelite ehk ustavus - jagunes kogukondlikuks, mis tugevaim, feodaalseks ja poliitliseks, mis oli nõrgim. Sõdalaseisuse tuumaks perekond. Largesse ehk heldekäelisus-saak jagati perekonnaga. Prouesse ehk vahvus - võitles vastavalt reeglitele, ausalt ja sangarlikult. Ei tapnud vaid võttis pantvangi, et saada lunaraha.
  
• Milleks loodi vaimulikud rüütliordud, nimetage 3 suuremat? Mida nõuti liikmetelt? Selleks, et kaiststa Püha Maal kättevõidetud alasid. Liikmed andsid mungatüotuse, loobusid ilmalikust elust ja pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu ehk hospitaalide ordu, Templiordu ja Saksa ordu.
  
• Millised olid linnuste funktsioonid? Kaitse ja elupaik.
  
• Kuhu rajati keskaegsed linnused ? Looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele .
  
• Milliseid relvi kasutaksite linnuse/linna piiramisel, milliseid kaitsmisel?
  

Piiramisel- kiviheitemasin , müüripurustajad, piiramistornid. Kaitsmisel-vastukaalukatapulti ehk bilda.
Millist relva peate mõlemal juhul kõige ohtlikumaks? Põhjendage!
Piiramisel-Müüripurustajat, sest müür oli kõige tähtsam kaitse ja kui see purustada siis vastane nõrgeneb.
Kaitsmisel-vastukaalupulti, sest täpne.

• Miks kasutati rüütliväe võitluses enamasti joonrivi, mis oli selle nõrkuseks? Selline oli rüütliväe taktika ja kahevõsitlus oli ausam. Haavatavad kui palju relvi, sest ei suudeta kiiresti liikuda .
  
• Miks oli rüütlilahingutes langenuid vähe? Võeti pantvangi, et saada lunaraha perekondadelt.
  
• Millega tegelesid rüütlid rahuajal? Jahiretkede ja turniiridega.
  
• Millised olid erinevad seisukohad suhtumises rüütliturniiridesse? Ühelt poolt äratasid suurt tähelepanu ja oli palju pealtvaatajaid. Aadilte, senjööride, vasallide ja lihtrahva kohtumispaik. Kirik tauniv ja püüdis keelata aga kui leebus siis tühistas keelu.
  
• Millest lähtuti abielu sõlmides? Rüütlid pidid silma paistma turniiridel ja mõjal, et saada hea kaasavaraga pruut. Püüti valida sugulaste seat peihmees, et varandus ei läheks kaugemale.
  
• Millised olid rüütlikirjanduse põhilised teemad? Millised tuntumad teosed? Kangelaseeposed „ Rolandi laul“, „Nibelungide laul“ Rüütliromaan. Armastusluule.