MAAILMAUSUNDID (0)

Hinduism
tekkeaeg – umbes 4000 aastat tagasi
kastisüsteem: altpoolt:

• puutumatud (dalitid)
  

• teenijad ja töölised (šuudrad)
  
• kaupmehed ja talupojad (vaišjad)
  
• sõdurid, ametnikud ja valitsejad (kšatrijad)
  
• preestrid ja õpetlased (braahmanid)
  

Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ( varna ). Iga varna jaguneb tuhandeteks džatideks ehk kastideks – need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast džatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama .
veedad ja rahvuseeposed : veedad – hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab „teadmist“. Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim „ Rigveeda .“ rahvuseeposed: „ Ramajana “ ja „Mahabharata“. 500eKr – 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada.
3 vabanemise teed: kuidas saavutada mokša ehk vabanemine

• tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale
  
• teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/ askeet
  
• tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine
  

jumalad hinduismis:

• polüteistlik usund – austatakse mitmeid erinevaid jumalaid
  
• kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani , väljendusvormid
  
• enamikku jumalaid kujutatakse inimese sarnasena, kuid võib olla palju käsi/ jalgu , igal detailil või asendil kindel tähendus
  
• igaüks leiab omale oluliseima jumala
  
• kolm keskset jumalat esindavad maailma kolme olulist elementi:
  
  • Brahma – kõige looja ja rajaja
    
  • Višnu – olemasoleva elu säilitaja ja alalhoidja
    
  • Šiva – häving ja hävitus
    

brahman – igavene tegelikkus, maailmahing, nähtava maailma taustal olev nähtamatu viimne tegelikkus
atman – inimese surematu ja muutumatu hing
sansaara – taassündide ahel hinduismis
dharma -
mokša – taassündide ahelast vabanemine
karma seadus – põhjuse ja tagajärje seadus
Budism
mille pinnalt millal tekkis – 4.saj eKr Indias, kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism
Buddha elulugu:
Nimi „Buddha“ tähendab virgunut ehk mõistmise saanut. Budismi rajaja: Siddhartha Gautama. Traditsiooni järgi oli ta isa ühe Kirde-India kuningriigi valitseja. Ema nägi und, kuidas jumal lumivalge elevandina tema parema külje sisse tungis, kümme kuud hiljem sündis tema paremast küljest prints . Poiss sai nimeks Siddhartha, mis tähendab täide läinud soovi. Kasvas külluses ja abiellus 16-aastaselt, talle sündis poeg, kellest sai hiljem munk . Teadmamehed ennustasid, et kui ta kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Siddhartha läkski otsima võimalust, kuidas kannatusest vabaneda . Ajas pea kiilaks, muretses askeeditarvikud. Koos viie askeediga alustas ranget paastu, ent see ei viinud sihile. Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga - kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris , tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised – stuupad.
pettekujutlustes elamine – inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina. Tegelikkuses on maailm dünaamiline ning pidevas muutumises. Meditatsiooni ning oma elu valitsemise kaudu võib jõuda õigele arusaamale elust.
4 õilsat tõde

eluga kaasneb kannatus

kannatuse põhjus on elujanu

kannatus vaibub, kui vaibub elujanu

see on võimalik, kui inimene asub õilsale kaheksaastmelisele teele
bodhisattva – budismis inimene või mõni muu olend , kes aitab teistel olendeil kannatusest vabaneda ning kellel on eeldused budaks saada
mahajaana - hinajaana erinevused
Mahajaana (suur sõiduk):

• virgumine võimalik kõigile olenditele
  
• ka ilmikud on olulised
  

Hinajaana (väike sõiduk):

• virgumine võimalik vaid munkadele
  

mõtluse eesmärk – püütakse tühendada oma meel ning saavutada meelerahu
nirvaana – taaskehastumiste ahelast vabanemine budismis, tühjus, mitteolemine
5 elujuhist kõigile:

• ära tapa
  
• ära varasta
  
• ära ela kõlblusetult
  
• ära valeta
  
• ära tarvita joovastavaid jooke
  

munkade -ilmikute suhe: üksteisega lakkamatult seotud. Rännakutel saavad mungad söögi ja öömaja ilmikutelt ning ilmikud võivad veeta lühemaid või pikemaid perioode kloostris.
Konfutsianism (u 500 eKr)
Konfutsiuse elulugu: Kong Fuzi (551-479 eKr) sündis ühe ülikusuguvõsa vaesunud harus ning sai päritolule vastava hariduse (kuue kunsti valdamine : rituaalid , vibulaskmine, muusika , kaarikujuhtimine, kalligraafia ja aritmeetika). Abiellus 19-aastaselt, sai 2 last. Täiseas köitis ta tähelepanu ühiskonna mandumine. Uskus muistset arusaama, et on olemas kõrgeim jumal, Taevas. Kõikjal pidi valitsema harmoonia ning kõike pidi täitma taevalik kooskõla. Konfutsiusest sai rändõpetaja. Kolmteist aastat kestnud rännakul külastas kõikide Hiina väikeriikide õukondi, kuid ei leidnud oma ideedele vastukaja. Koju naastes loobus poliitilistest kavatsustest ning keskendus õpetamisele. Õpetas moraali, aga ei nõudnud täiuslikkust, mõistis õpilaste nõrkusi. Kolm viimast eluaastat korrastas rännakutel kogutud materjale ning pühendus pühade tekstide uurimisele. Konfutsiuse tähtsaim elujuhis: „Mida ei taha endale, sed aära tee teistele.“
„Vesteid ja vestlusi “ - mis teos see on ja millest räägib: Õpilased jätsid meelde Kong Fuziga peetud vestlused ning koostasid teose, mida peetakse üheks konfutsianismi pühaks raamatuks. Kesksed teemad on eetika ja riigivalitsemine, kõige tähtsam Kong Fuzi kasutatud mõiste on „inimlikkus“.
5 suhet ühiskonnas: Kõrgemalseisja peab hoolima allpoololevast ja allpoololev austama ülemat.

• pereisa peab hoolitsema poja eest ja poeg peab austama isa
  
• naine peab austama meest ja mees peab hoolitsema naise eest
  
• samasugune suhe ka vanema ja noorema venna vahel
  
• vanem sõber - noorem sõber
  
• alluv - ülemus
  

enesevalitsuse, kommete järgimise ja viisakuse tähtsus: Hea elu juurde kuulub kogukonda puudutav ühistegevus. Kombed, riietused ja käitumisnormid mõjuvad ühiselule hästi ning vabastavad selle probleemidest. Inimene peab püüdlema viisakuse, sobilikkuse ja enesevalitsuse poole.
Taoism (3. saj pKr)
loojaks peetakse vana ja tarka meest nimega Lao Zi (6.-5. saj eKr)
Kuidas saab inimene õnnelikuks? Tao ehk tasakaalu ja harmoonia poole pürgides.
„ Daodejing “ - mis teos see on ja millest räägib: Taoistide püha raamat on luulelises vormis koostatud tarkuseterade ja ütluste kogumik. Peaasjalikult seletab kahte mõistet: dao (tao) ja de. Tao eestikeelne vaste on „kulg“ või „tee“ ja de tähendab „vägi“. „Daodejing“ tähendab „ Kulgemise väe raamat“.
elu kooskõlas taoga – tuleb muganduda ümbritsevate oludega, õige ellusuhtumine on paindlikkus ning tasakaal ja kooskõla. Tao leidnud inimene järgib voolu ja juhib oma elu, vältides karisid ja õnnetusi.
tao, yin ja yang hiina mõtlemises Tao eestikeelne vaste on „kulg“ või „tee“, yin'i ja yang'i vägede tasakaal, millega kaasneb õnn ja heaolu. Yin – tao tume, naiselik ja negatiivne osa. Yang – tao hele, maskuliinne ja positiivne osa.
judaism
Aabraham (lk 33),- Kristluse esiisa , Aabrahamil oli kaks poega – Ismael ja Iisak . Ismaeli peetakse araablaste ning muslimite esiisaks, Iisak on keskne isik judaismis.
Mooses -juhtis juudid Egiptuse vangipõlvest välja, mida ta tegi 40 aastat kõrbeteekonnal. Selle käigus andis Jumal Moosesele 10 käsku ehk Jumala seaduse. üks tähtsmaid isikuid, kes juudi usutraditsiooni kujunemist on mõjutanud; juhtis rahva välja Egiptuse vangipõlvest.
Saalomon,- Taaveti poeg, Iisraeli kuningas u 970-928 eKr, oli eriti tuntud tarkuse poolest
Taavet- Iisraeli riigi rajaja, Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas, keda peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks.
algus (arvestades Taavetist )
umbes 1000 eKr.
Egiptuse vangipõlv ja Tõotatud Maa
*Tõotatud maa- on juutide pühamaa, millest Jumal rääkis Iisraeli rahvale
* Kord lambaid karjatades ilmutas Jumal end Moosesele põlevas põõsas ning käskis tal päästa juudid Egiptuse orjusest . Mooses juhtis rahvast 40 aastat kõrbeteekonnal, mis pidi viima nad tõotatud maale. Selle ajal andis Jumal Siioni mäel Moosese vahendusel Iisraeli rahvale seaduse: juudid usuvad, et nad on valitud rahvas, kellele Jumal on andnud seaduse kaudu teada oma tahte.
tänapäeva Iisraeli probleem
*1948. aastal jagas ÜRO Palestiina territooriumi juutide ja araablaste vahel ära. Juudid kuulutasid välja Iisraeli riigi ja araablastele see ei meeldinud ning puhkes sõda. Seda probleemi on püütud lahendada nii relva jõul kui ka rahukõnelustega
Jeruusalemma tempel ja Nutumüür
*algne juutide usuelu kekspaik, mille roomlased aastal 70 hävitasid, peale seda on judaismis olnud keskseks paigaks sünagoogid
*kunagise Jeruusalemma templi aeda ümbritsenud läänemüür, on tänapäeval tähtis juutide palvetamispaik
sabat
*juutide usupüha, laupäev seotud messia ootusega, siis ei tohi toimetada ega tööd teha
sünagoog
*on juutide pühakoda
*'Sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus.
Bar-mitzva
* poisi täisealiseks saamine(13) või tüdruku(12)
*kui see läbitud peab laps järgima juudi eluviise
paasapühad
*ehk pesah on märtsis- aprillis
*nädal aega kestev usupüha, mil juudid meenutavad rahva pääsemist Egiptuse vangipõlvest
tagakiusamine
*20. sajandi alguses sai juudivastasus ehk antisemitsism uue, rassiõpetusele toetuva aluse : väideti, et juuride rassilised omadused on halvad ja, et lävimine madalamate rassidega kahjustab kõrgemaid rasse. Sakslane Adolf Hitler oli sellisel seisukohal ja arvas , et juuidelt tuleks võtta kõik õigused ning Saksamaalt välja ajada. Tasapisi eemaldati juudid ühiskonnast ja väga paljud neist ka hukati. II maaillmasõja ajal hukkus ligikaudu 6 miljonit juuti.
juutide ja kristlaste pühakirja seos
*Juutide pühakiri Toora ehk viis Moosese raamatut, Prohvetid ja Kirjutused. Kristlased nimetavad seda kogumit Vanaks Testamendiks. Juudid seda nime ei kasuta.
range monoteism
*on judaismi üks rangeid põhialuseid koos kohtu mõistmisega peale surma ja Jumala ilmutusega äravalitud rahvale.
reformeeritud ja ortodokssete juutide erinevus
Reformeeritud judaism rõhutab, et usuelugi peab arenema ning olema kooskõlas vastava aja nõuetega. Vähendati Iisraeli kui keskse paiga rolli juudi elus.Ortodokssed juudid väärtustavad eriliselt Toora käskudest kinnipidamist ning toonitavad, et need käsud sobivad ka tänapäeva. Kõik käsud on ühteviisi olulised. Naised ei osale sünagoogis Toora lugemisel ning neile on sünagoogis eraldatud oma ala.
Kahe äärmuse vahele jääb rühm, mis pooldab konservatiivset judaismi. Kiidab heaks mõningad muudatused, aga rõhutab vajadust säilitada juutide rahvuslik identiteet ka muutunud tingimustes.
kristlus
Jeesuse elulugu (tegevus, konflikti põhjused ja surmaga seotud uskumused)
* Jeesus , puusepa poeg Naatsaretist, astub esimest korda avalikkuse ette u 30-aastasena.
* Ristija Johannes kuulutab teda nähes, et see on see mees, kelle jaoks tema on oma tegevusega teed valmistanud
* Jeesus õpetab sünagoogides ja mujalgi nagu iga teine ringirändav rabi (ehk õpetaja) ning tema ümber koguneb jüngreid
*Ta kuulutab, et käes on Jumala aeg, et jumal tuleb inimeste juurde ja vabastab nad pattudest. Käib mööda maad ringi ja aitab inimesi ning tervendab neid. Jeesus ktsub inimesi uskuma, et tema on jumala poolt saadetud messias ja lunastaja.
*Jeesus löödi risti Kolgata mäel ja maeti pärat samal mäel olevasse hauakambrisse.
*Pärast avastati, et hauakamber on tühi.
*Jeesus suri ja tõusis siis ülesse ja vabastas rahva nende pattudest
millise usundi pinnal tekib
*judaism
4 evangeeliumi
Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium (kr k rõõmusõnum) räägivad igaüks teistest mõnevõrra erinevalt Jeesuse elust, surmast ja ülestõusmisest.Kristluse jagunemine ja iga haru kohta paari lause jagu, mille poolest teistest erineb
ristimise ja armulaua tähendus
* Ristimine - juutidel oli ristimiskomme olemas juba enne Jeesuse aega. See oli märgiks, et võeti vastu Jumala andeksand eksimuste eest. Sõna “ristimine” kasutab enamik kristlasi tähistamaks teenistust , kus inimene liitub kirikuga . Sageli antakse ristimisel lapsele nimi.
*armulaua olulisem tähendus pattude andeksandmime Jumala poolt ja pattude andekssaamine inimese poolt. Sellega saavutatakse uus vahekord Jumalaga – uus leping, milles patt on kõrvaldatud. 
jõulude ja ülestõusmispühade tähendus
*Jõulud- Jõule peetakse 25. detsembril ning need tähistavad Jeesuse sündimise püha. Väga paljud inimesed tulevad jõulude ajal kirikusse, et tänada Jumalat oma Poja saatmise eest siia maailma. Piiblist loetakse Jeesuse sünnilugu ja lauldakse jõululaule. Jõulud on saanud paljudes maailma osades rahvuslikuks pühaks ning see on eriline aeg ka inimestele, kes pole kristlased.
*Ülestõusminpühad- Nädalat enne ülestõusmispühi kutsutakse Suureks nädalaks, mil kristlased meenutavad sündmuseid Jeesuse kannatusnädalal. Suur nädal algab palmipuudepühaga, mil meenutatakse Jeesuse kuninglikku eesli seljas Jeruusalemma ratsutamist. Suur Neljapäev oli päev, mil Jeesus ja ta jüngrid olid kogunenud pühale õhtusöömaajale. Suur Reede on väga pühalik päev, mil meenutatakse Kristuse ristisurma. Kristlased usuvad, et Jeesuse surm lunastas nende patud – kõik, mis inimkond valesti on teinud. Nad usuvad, et Jeesuse surm avas tee Jumala juurdeÜlestõusmispüha on kõige suurem rõõmupäev kogu kristliku aasta jooksul. Jumalateenistused tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist. Kristlased usuvad, et Kristus elab tänini, kuid mitte maa peal ja inimkehas. Nad usuvad, et ülestõusmine näitab, et surm pole lõpp, vaid uue elu algus. Enamus kristlasi püüavad, kui vähegi võimalik, minna ülestõusmispühal armulauale.
kristlik jumalapilt
*Kristlaste arusaamist ainulisest Jumalast (monoteism) kirjeldatakse sõnaga ‘kolmainsus’. See tähendab, et kristliku õpetuse kohaselt on ainus Jumal end tunda andnud kolmel kujul: juutidega lepingu sõlminud Jumal-Isa, Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Jumal-Poeg, ja maailmas toimiv Jumal-Vaim.
*ei tohi unustada, et on ikkagi ainult üks jumal.
Islam
Muhamedi elu ja islami sünd
*sündis 570 lugupeetud kaupmeeste suguvõssa
*suri u 630
*jäi orvuks
*hakkas tööle kaupmehena ja reisima mööda maailma
*kohtus oma naisega ja sai lapse Fatima(teised lapsed surid vastsündununa)
*ilmutud Hira koopas
*“ei ole teist jumalat peale Jumala“
*622. läks Mediinasse- I islamikogukond, islami sünd, islami aajaarvamise sünd
*630 pöördus Muhameed tagasi Mekasse ja pühitses Kaaba pühamu ainujumale
*Kaabast kujunes islami ühtsuse sümbol ja Jumala kodu, mida see on tänapäevani
*suri 632. aastal Mediinas,mis juhtus 622. aastal*Muhameed lahkus koos kaaslastega Mekast ja otsustas elama asuda Mediinasse, kuhu kujunes esimene islamikogukond. Muslimid peavad islami sünniaastaks ja oma ajaarvamise alguseks.
Kaaba pühamu
*islami ühtsuse sümbol, tänapäeval kummardavad selle suunas muslimid igapäeva palvuste ajal
Meka ja Mediina
*Meka- pärast Kaabu pühitsemist sai teistele usundirühmadele keelatud linn
*Mediina -kujuned I islamikogukond
Koraan
*islami pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles
*114 suurat ehk peatükki- pikemad eespool, lühemad tagapool
šariaat
*on ususeadus, mille aluseks on Koraan
seos judaismi ja kristlusega
*sündinud ühes piirkonnas
*monoteistlikud
*oma püha raamat, millest mõned osad kattuvad-raamatuusundid
ramadaan
* paastuaeg ehk valgusekuu ehk ramadaan
*kestab 30päeva
5 sammast (iga kohta paari lause jagu selgituseks )
1.)usutunnistus- "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet "
*Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresoleku
2.) Palvus- Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas
3.) Paastumine - . Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast , kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. 
4.) Annetamine - Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab "kasvamist" või "puhastumist".On kaht tüüpi zakah't:

kajj, kindel summa, mis baseerub ramadaanikuu jooksul perepea poolt endale ja endast sõltuvatele ostetud toidu hinnal .

rikkuse zakah, mis katab raha, mida saadi ärist, säästudest, sissetulekust jne.
5.) Hadž ehk palverännak Mekasse
Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehk Hadži.
mošee ja minarett
*koht, kuhu kogunevad mehed keskpäevaseks palvuseks
*tähendab mahaheitmise kohta
*mošee torn- minarett
probleem mõistega džihaad
*otsetõlkes püha sõda
*laiemas tähenduses tähendab võitlust kurjaga, muu hulgas inimeses peituva kurjusega
*džihaadi teostamine võib viia sõjani
imaam
*Jumala ja inimeste vaheline vahendaja , kellesse usuvas šiidid
islamifundamentalism
*eesmärk on igasuguse läänemaise mõju kaotamine islamimaades
*Koraanile ja sunnale tavaõiguse sõnasõnalist tõlgendamist ja usutavat järgimist
eesti rahvausund
eesti rahvausund kui uskumuste segu
*mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu.
vaimolendid ja looduse hingestatus
* usuti , et on olemas palju nähtamatuid olendeid - haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi .
*usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega
*rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu.
pühapaigad
*pühapaigad asusid looduses- hiied , pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi.
*looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti.
elu pärast surma
*surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik
*ristiusu ajal võisisd teispoolsuskujutlemad olla vastuolulised: usuti, et surnu elab hauas või teises ilmas ühteaegu sedagi , et hing võim minna põrgusse või taevasse .
*Et elu teises ilmas hästi läheks pandi lahkunule kaasa raha, veidi tabeasju, seeo ja saunaviht. See, mida kaasa anti erines piirkonniti.
*tähtis oli täita kõik surnute soovid, sest muidu võisid nad hakata kodukäijateks