Hiina rahvavabariik (0)

Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus
HIINA RAHVAVABARIIK
Referaat
Merit Erras
Jõhvi 2010
Asukoht
Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadžikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga.
Pealinn
Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat.
Suurim linn
Šanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal.
Pindala
Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast.
Rahvastik
Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territooriumil ametlikult 56 rahvust. Enamik Hiina rahvastikust moodustavad hiina keelt kõnelevad hanid ehk pärishiinlased. Ülejäänud 83 miljonit kuulub Hiina 55 etnilisse rühma ja asub peamiselt piiriäärsetes regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandžud, mongolid, buyid, korealased jt.
Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism , islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku.
Traditsiooniline hiina filosoofia
Hiina nn. kolm õpetust – konfutsianism , taoism ja hiina budism – on andnud tohutu panuse inimkonna vaimuellu ja kõlbluse ajalukku. Konfutsianismil põhinesid Hiina poliitiline süsteem, haridus ja kogu ühiskonnaelu.
See oli keisrivalitsuse ideoloogia, mis avaldus keisri pühades rituaalides – need pidid tagama inimeste ja kosmose vahelise harmoonia - ning eksamites, mis aitasid leida selle ideoloogia elluviijad. Sellel põhines ka ühiskonna- ja perekonnaeetika, mille keskmes olid Konfutsiuse kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade omavaheliste seoste, vaimse sealpoolsuse ihaluse ning kehalise ja hingelise täiuse probleemidega. Rõhuasetus läbikäimisele vaimudega, pikaealisusele ja universumi pidevale voolavusele peegeldab muistset usulist tunnetust, mis oli olemas enne Hiina väljakujunenud traditsioone. Taoism on palju üle võtnud Hiina rahvausundist, mis peegeldab nii hiina kui ka lääne õpetlaste kalduvuses nimetada taoismiks iga traditsiooni, mis ei ole selgelt konfutsianistlik või budistlik. Budism tuli Hiinasse Indiast ja hiinlased pidasid seda võõramaiseks usundiks. Mitmed valitsejadünastiad suhtusid sellesse siiski poolehoiuga ning budistlikud ideed avaldasid tugevat mõju Hiinas endas sündinud religioossele mõttele. Sajandite vältel arenes budism Hiinas mööda omalaadseid teed, kujundades välja uusi, ainuüksi Hiinale omaseid vorme ja väljendusvahendeid.
Keel
Ametlik riigikeel on hiina keel, mis põhineb mandariini keelel. Seda kõneleb rohkem kui 70% rahvastikust. Paljud hiinlased räägivad ka Kvantungi, Wu ja Kejia murret. 55 tunnustatud rahvusvähemust räägivad igaüks oma murret või keelt. Paljud äritegelased oskavad inglise keelt.
Kohalik aeg
Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel.
Kliima
Sellise määratu maa-ala (põhjast lõunasse 49 laiuskraadi) ja mitmekesise pinnamoe tõttu asub Hiina paras -, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Jangtse jõgi jaotab riigi klimaatiliselt jämedalt võttes kaheks.
Talv Põhja-Hiinas algab enamasti novembris ja jätkub veel märtsis. See on siiski kuiv üldiselt päikesepaisteline, temperatuurid tõusevad harva üle 0°C.
Lõuna-Hiina talv on suvest lühem, ent külm ja niiske, välja arvatud Yunnani, Henani ja Guangdongi provintsis . Temperatuur võib langeda -10°C-ni. Lumigi pole haruldane , nt Hiina suurimas linnas Šanghai piirkonnas.
Suvi Põhja-Hiinas on suvi kuum, temperatuur tõuseb 38°C-ni. Madala õhuniiskuse tõttu ei tundu Põhja-Hiina nii ebamugavana nagu mõned lõunapiirkonnad. Juuli- ja augustikuu on Pekingi ümbruses vihmane, sagedaste äikesetormide ja vihmahoogudega.
Lõuna-Hiina suvi kestab kaua, on ebamugavalt kuum ja niiske, juulis ja augustis tõuseb temperatuur päeval üle 38°C. Vihmaperiood on mais ning juunis, ja isegi siis, kui ei saja, püsib õhuniiskus väga kõrgel.
Riigikord
Hiina on sotsialistlik riik. Ülimalt tsentraliseeritud ning autoritaarne kommunistlik režiim kontrollib kõiki eluvaldusi riigis
Raha
Kehtiv rahaühik hiina jüaan (Renminbi Yuan) = 100 fen´i. 1 CNY (RMB) = ca 0,12 USD = ca 1,54 EEK
Peking
Vana ja uus eksisteerivad Hiinas külg külje kõrval. Sellel tohutul maal täis ajalugu, looduse imesid ja moodsaid naudinguid võib kohata shoppa-kuni-nõrked-tüüpi kaubanduskomplekse dünastiate langemisest jutustavate fassaadide taustal. Pilvelõhkujad terenduvad üle värvikate templite ja lähestikuste majade tagaõuede, samal ajal kui liiklus voolab piki tüüneid parke ümbritsevaid teid.

Peking on tuntud müüritud linnana, kuid kaasajal on see laienenud ka väljapoole suuri Tinanmen’i ja Ojanmen’i väravaid, mis asetsevad kummalgi pool Tinanmen Square ’i. Sellel aukartust ärataval väljakul asub tõeline plejaad vaatamisväärsusi – Suur Rahvamaja (Great Hall of the People), Hiina Parlament , Mao Tse Tung´i memoriaalhall, kus peaminister Mao keha puhkab, ja Rahvakangelaste monument (Monument to the People’s Heroes), mis sümboliseerib suurt osa revolutsiooni sündmustest. Pekingi rikkaliku ajaloo ja kultuuri iseloomulikemaist vaatamisväärsustest võiksite külastada Vana Observatooriumit, mis on hetkel muuseumiks laialdasele kollektsioonile Ming ’i ja Qing’i dünastia pronksist astronoomilistele instrumentidele; loomulikult ka Pekingi loomaaeda, mis on koduks hiidpandadele ja väärib Teie aega. Peking´i keskusest väljaspool külastatakse enamasti Badgaling’i ja Mutianyu’i, et jalutada Suurel Müüril, kust avanevad suurepärased vaated. Külastamist väärib ka Zhou Kou Dian (Peking Man Site), koht 48km Peking’ist edelas, kust 1929. a. leiti 200 000 – 500 000 aasta vanused koljud . Originaalsäilmed läksid II maailmasõjas kaotsi, kuid hetkel eksisteerib seal siiski huvitav muuseum, mis eksponeerib palju tolle ajastu tööriistu ja loomade luid .
Ülalpidamiskulud
Väike pudel mineraalvett: 2 RMB
Õlu 33cl: 3-5 RMB
36-kaadriline fotofilm: 18-26 RMB
Kesklinna bussipilet: 1-2 RMB
Kolmekäiguline söök koos veini või õllega: alates 90 RMB
Ööelu
Pekingi ööelu ja meelelahutused teevad praegu läbi revolutsiooni, kuna kaasaegsed pekinglased, kes on ennast äkitselt avastanud teenimas korralikku palka ja elamas üsnagi vaba elustiili, otsivad uusi viise enese lõbustamiseks. Läbi 1990. aastate on avatud arvukalt ööklubisid, et toitlustada šikke ja rikkaid kliente, ja aina uusi lõbustusasutusi avatakse iga päev. Nendes lääne-stiilis klubides pakutakse muusikat väga laias valikus , kaasaarvatud techno ´t ja house´i, ning rahuldatakse nii kohalike elanike kui ka turistide muusikaline maitse. Paljud ööklubid on avatud igal õhtul kuni varahommikuste tundideni ja sissepääsutasu jääb vahemikku 100-200 RMB.
Populaarseim baaride regioon külastajate jaoks on Sanlitun linna kirdeosas. Sealsetes baarides pakutakse vaadiõlut lääne hindades, ja üldiselt on need baarid märgatavalt elavamad kui mistahes hotellibaarid. Samas Xinjiang Kou´s võib leida restorane täis tänavaid, kuhu minnakse kuumadel suveõhtutel. Enamik baare on lahti kuni südaööni, kuid on kõige elavamad 22.00 paiku.
KÖÖK
Hiina söömaaega iseloomustab vastanditele rajatud kooskõla: krõbedale roale järgneb ilmtingimata pehme; vürtsika põhiroa kõrval on mahe lisand. Igas söögikorras peavad esinema kõik maitsed : hapu, soolane , mõru, põletav ja magus. Esindatud peavad olema ka erinevad toiduained: liha, kala, mereannid ja köögivili. Iga roa valmistusained peavad olema tükeldatud erinevalt: ribadeks, kuubikuteks , diagonaalseteks tükkideks või õhukesteks liistakuteks. Kindlad nõuded kehtivad roogade ja lisandite värviharmoonia kohta. Kõik laualekantav on täiuslikult kaunis ja maitsev.
Hoolimata kohaliku kokakunsti tohutust mitmekesisusest jaotab enamik kokaraamatuid Hiina neljaks erinevaks kulinaariapiirkonnaks:
1. Põhja-Hiina köök (Peking): toidud on tavaliselt rasvarikkad ja valmistamine väga kunstipärane.
2. Šanghai köök (keskpiirkond ja ranniku ala): toitudes kasutatakse rohkelt mereande ja kala, eelistatakse praadimist ja kodust valmistusviisi ning üldiselt käivad nende juurde kergelt magusad kastmed .
3. Kantoni köök (Guangzhou/Hongkong): lõunapiirkonna troopilisel rannikul on rõhk värskel ja ainult värskel: road on värsked ja kerged, nende koostisosad valmistatakse kiiresti ja omas mahlas . Mereande, kala ja köögivilju pakutakse peenemaitselistes ja enamasti lahedates kastmetes, et värskus jääks domineerima.
4. Sichuani/Hunani köök (keskpiirkond): selle piirkonna toitude puhul on rõhk vilja ja liha säilitamisel raske talve jooksul. See tähendab teravaid ja soolatud toite, mis on tugevalt maitsestatud.
DELIKATESSID
Hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad .
Sääraste erakordsete delikatesside kõrval nagu haiuimesupp ja linnupesasupp, millega hiinlased end kostitavad, näivad hanemaksapasteet, kaaviar, konnakoivad, trühvlid ja vasikaliha päris igavad . Hai uim maksab terve varanduse , sest haide püüdmine on ohtlik; pealegi on vintskeid uimi raske söögiks ette valmistada ja nende keetmiseks kulub tükk aega. Linnupesa (tegelikult küll tarretisetaoline ollus – väljaoksendatud kalapuder, mida pääsukesed pesa vooderdamisel kasutavad) on veelgi raskem kätte saada ja see maksab veelgi rohkem. Kumbki neist luksusroogadest pole kuigi suupärane ja tuleb osata kasutada lisaaineid, et neid hõrgutavaks muuta. Toidu teeb kalliks see, et see on haruldane. Samasse masti kuulub meruu nimeline kala, mis on kõrgelt hinnas (ja kõrge hinnaga) Lõuna-Hiinas, sest aasta jooksul püütakse neid vaid käputäis.
Igapäevane hiina toit on nii hea, et maiuspalu jahtiv gurmaan peab pöörama pilgu tõelisele eksootikale, nagu röstitud siidiussid, talimelonivarred, viiest erinevast maost (kolm neist on mürgised) valmistatud hautis, karukäpad, toored ahviajud, kääritatud ja roiskunud oamass, valged tõugud, mida korjatakse riisiväljadelt ja millest valmistatakse omletti, praetud vesiprussakad, “saja-aastased munad” (millel lastakse tõesti umbes kolm kuud seista, kuni munakollane muutub roheliseks ja munavalge läbipaistvalt pruuniks – siis on nad söömiseks valmis), hane suguelundid, ninasarviku sarv , röstitud tuviajud, hautatud koeraliha ja kantonlaste kuulus firmaroog Loong-foo-foong (Draakon- tiiger ja fööniks) – toit, mis valmistatakse maost, kassist ja kanapojast.
Hiina eriline delikatess on valge lihaga merikarbid – abaloonid. Neid süüakse peamiselt eelroaks ning kaubastatakse konservidena, sest värskelt saab neid tarbida vaid püügikohal, kuna kaup on kiiresti riknev . Mereannid on veel kreeka pähkli suurused vesikastanid, mis ujuvad vees, maitselt on nad üsna lähedased Euroopa söögikastanitele. Mereäärsete toiduainete hulka kuuluvad veel lootoslille juured.
Lõunapiirkondades serveeritakse mõnikord koeraliha. Tšau-tšau tõugu koerte liha on eriline delikatess. Arvatakse, et koera-, hirve- ning küülikuliha parandavad vereringet ja seetõttu süüakse neid sageli talvel.
Kuna hiinlased pakuvad oma külalistele enda arvates parimaid roogi, on nad meelitatud , kui nõustute neid proovima, samas ei ole nad üllatunud ka sellest, kui neist keeldute.
JOOK
Hiina rahvusjook on tee. Teerituaali arendasid keskajal välja buda mungad . Eriti väärtuslikuks hinnatakse rohelist teed. Tee sobib alati - nii janu kustutama , toidukõrvaseks, stimuleeriva eliksiirina pärast sööki või külalislahkuse väljendajaks. Pea kõigis regioonides nimetatakse teed cha´ks.
Kõige levinum alkohol on mao tai, mis on tehtud kääritatud riisist. Kõige parem on seda juua toasoojalt, mitte soojendatult ega jahutatult, ja väikestest pitsidest. Hiina toost on „gambai!”, mis tähendab „põhjani!“ või „klaas tühjaks!“. Mao tai võib olla kange , nii et seda juues tuleb olla ettevaatlik.
JOOTRAHA
Jootraha andmine on läänelik komme ja umbes kaheksa aastat tagasi peeti seda üldlevinult räpaseks ja kavalaks kapitalistlikuks võtteks proletariaati ära osta. Ajad on Hiinas muutunud ja ehkki vaevatasu on praegugi moraalinormidega vastuolus , ei haavu personal, kui annate
eeskujuliku teeninduse eest diskreetselt jootraha.
Linnades lisatakse arvele teenindustasuna automaatselt 15% sellest summast , hoolimata sellest, kas klient on teenindusega rahul või mitte. Suurlinnades: Pekingis, Šanghais ja Guangzhous (Kantonis) on jootraha andmine taksojuhtidele, giididele ja hotelliteenijatele tavaline ja levinud.
HEAD NÕUANDED
# Hiinlased noogutavad või teevad kerge kummarduse, kui nad teist inimest tervitavad . Ka kätlemine on levinud. Oodake ära, kuni hiinlane teile ise käe ulatab.
# Ärge žestikuleerige üleliia ega tehke dramaatilisi näomoonutusi. Hiinlased ise ei vehi rääkimise ajal kätega ja neid ärritab iga kõneleja, kes seda teeb.
# Hiinlasele ei meeldi, kui teda puudutab inimene, keda ta ei tunne.
# Erisooliste vahelist kiindumust ei sobi avalikult välja näidata.
# Osutage pigem kogu käega kui näpuga.
# Hiinas tähendab viisakus ülimat alandlikkust ja enesehalvustamist.
# Te suhtlete inimestega, kes seavad väärtused ja põhimõtted kõrgemale rahast ja omakasust.
# Hiinlased võivad olla rahulikud ja vaiksed , ent kui nad solvuvad või tunnevad, et neid kasutatakse ära, võivad nad teid noomides väga häälekad olla ja ääretult emotsionaalseteks muutuda.
# Hiinlased suhtuvad kõigisse leplikult, on järeleandlikud, hoiavad vaos oma emotsioone ja väldivad otsest vastuseisu . Nad naeratavad igas olukorras ja iga sündmuse puhul.
# Hiina keeles kannab sõna „ise“, „oma mina“ negatiivset kõrvaltähendust ja vastab Läänes sõnadele „isekas“, „ enesekeskne “.
# Naistel tuleb olla ettevaatlik, et mitte riivata munka või preestrit, kel on keelatud naisi puudutada.
# Trügimine ja tõuklemine on bussis või rongis täiesti tavaline. Vabandussõnu üldiselt ei kuule.
# Hiinlased väldivad tihti vestluse ajal silma vaatamist, eriti kui räägitakse vastassugupoole esindajaga või võõraga.
# Lääne inimesed seisavad tavaliselt teineteisest meetri kaugusel, hiinlastel on mugavam lähemal seista.
# Vältige raha ja poliitilisi teemasid .
# Kui söögipulki ei kasutata, tuleb need panna horisontaalselt lauale oma taldriku kõrvale või vastavale alusele, kui selline on.
# Toidu võtmisel kasutage serveerimislusikat, kui see on lauale pandud. Vastasel korral pöörake oma pulgad ümber ja võtke toitu tömbi otsaga.
# Ärge kunagi jätke pulki riisikaussi püsti.
# Hoiduge kõikjal Hiinas kraanivee joomisest (see tähendab, et hambaid peate pesema pudeliveega ega või jookide sisse jääd võtta; jooge ainult pudelivett, keedetud teed, kohvi või karastusjooke ning ärge hommikul duši all vett suhu laske ; mitte kunagi ärge sööge puu- ja juurvilju, mida ei saa enne koorida ja hea oleks neid enne söömist kuumutada). See on tõsine asi: arengumaades liiguvad ohtlikud pisikud.