Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue...................................................................................lk 5 Traditsiooniline Hiina toidusedel.....................................................................lk 5 Peamised toiduained.....................................................................................lk 5 Piim ja piimatooted.....................................................................................lk 6 Liha.......................................................................................................lk 6 Leib ja teraviljatooted...............................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks
............................................................................................................10 4.4 Skulptuur................................................................................................................10 4.5 Tarbekunst..............................................................................................................11 5. MEDITSIIN.............................................................................................................12 6. HIINA KÖÖK..........................................................................................................13 6.1 Tüüpilised road.......................................................................................................13 6.2 Paikkondlikud erinevused......................................................................................14 6.3 Lauakombed...........................................................................................................15 7
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend..........................
Kiirtoitlustusettevõtted Kiirtoitlustusettevõtted on kaasaostukohad ehk take-away-tüüpi ettevõtted. Kaasaostukohad on ettevõtted, kust ostetakse toitu kaasa koju või töökohale. Sellised ettevõtted on bensiinijaamades, lennu-, rongi- ja bussijaamades, 5 kaubanduskeskustes ja mujal. Kaasaostmiseks müüakse hamburgereid, salateid, friikartuleid, võileibu, täidetud pikki saiu, pitsalõike, tortillasid, hiina kiirtoite jne. Toidud pakitakse karpidesse või paberpakenditesse, millest neid on hea süüa. Take-away-tüüpi ettevõtetes on teiste toitlustusettevõtetega võrreldes teenus lihtne; teenindus kiire, hinnad soodsad. Kiirtoitlustusettevõtete äriidee (mida? - kuidas? - kellele?) võib olla väga mitmekesine. See võib olla hod-dogi kärust kuni väga moodsate restoranideni. Kiirtoiduettevõtetes on enamasti
Ø Suurenev nn maailmakodanike arv noored, kes reisivad üksi või sõpradega Ø Nõudlus maaturismi järele 14 Turism areneb globaalselt ning suurem hulk reisijaid on vaja kuhugi `ära paigutada' Euroopa ja PõhjaAmeerika kui piirkondade osakaal väheneb maailmaturul Vaesed piirkonnad Aafrikas ja LõunaAasias näitavad aeglast kasvu; Lõuna Ameerika on kõrvale jäänud IdaAasia ja Vaikse ookeani piirkond kasvab: a. Hiina kui TOP 10 globaalne sihtkoht b. Siseturismi piirkond (TaiSingapurIndoneesiaJaapanAustraaliaHiina) c. Külastajad Euroopas ja PõhjaAmeerikast 2010 oli maailmas 940 mlj ja 2011. a oli turistide arv maailmas 980 mlj kõige rohkem saabus turiste 2011 a. Euroopasse (51% kõigist saabujatest), seejärel Aasiasse ja Vaikse ookeani piirkonda (22%) viimases oli ka kasv kõige kiirem 2012. aastaks ennustatab UNWTO üldist kasvu 34 % UNWTO prognoos 2020
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust
Kõik kommentaarid