Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm maailmasõja järel (0)

1 Hindamata
Punktid
KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL
  • 1922 aastal ühendati nõukogude sotsalistlikud vabariigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kõrgeim võim kuulus kommunistide parteile.
  • Kes olid eriti rahulolematud kommunistide võimuga? Miks just nemad?
    Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus.
  • Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega.
    Aasta 1921
    Nimetus NEP
    Näited:
    • Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega.
    • Rahareform , mis taastas raha väärtuse.
    • Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda.

  • Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma?
    Jossif Stalin
  • Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega.
  • Ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“
  • Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber.
  • Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks.
  • Pärast oma võimu kehtestamist viis Stalin ellu uued muudatused. Too viis näidet.
  • Likvideeriti igasugune eraettevõtlus.
  • Industrialiseeriminen (suurtööstuse eelisarendamine)
  • Hakati kehtestama ...... plaane
  • Sundkollektiviseerimine- suur näljahäda, hukkus 3-7 miljonit inimest.
  • Vägivallakampaaniad.
  • Selgita, mida tähendab sundkollektiviseerimine.
    Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse
  • Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid ? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas?
    Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti.
    MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL
  • Kes järgmistest riikidest olid sinu meelest I maailmasõja võitjad, kes kaotajad ? Selgita.
  • USA
    Hinnang: VÕITJA
    Selgitus : Territoorium jäi sõjas puutumata.
  • Saksamaa
    Hinnang: KAOTAJAD
    Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele.
  • Prantsusmaa
    Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD
    Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused.
  • Venemaa
    Hinnang: KAOTAJAD/ VÕITJAD
    Selgitus: Soov oli maa ümber jagada Võitja: astus sõjast varem välja.
  • Itaalia
    Hinnang: KAOTAJA
    Selgitus: Jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest
  • Iseloomusta sõjajärgset majanduselu kolme näitega.
  • Antandi riikidele makstavad repratsioonid.
  • Suur tööpuudus, eriti sõjast naasnus meeste seas.
  • Ei suudetud majanduselu rahuaja tingimustega kohaneda.
  • Iseloomusta sõjajärgset Saksamaa majanduselu kolme näitega.
  • Kasvasid sotsiaalsed probleemid.
  • Prantsusmaa okupeeris tööstuspiirkonna Ruhri( vist )
  • Raha kaotas oma väärtuse.
  • Millised asjaolud põhjustasid äärmusliikumiste tugevnemist ühiskonnas?
  • Sõjajärgne pettumus.
  • Majanduslik kitsikus
  • Komintern - (Kommunistlik Internatsionaal) Moskvas moodustatud kommunistlike parteide ühendus.
  • Mis oli kommunistide välispoliitiliseks eesmärgiks? Millist meetodit kasutades üritasid kommunistid erinevates riikides võimule tulla?
    Eesmärk: Sotsialistlikku proletaarse revolutsiooni ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine.
    Meetod: Proletariaadi diktaktuur ( vägivaldne tee)
  • Kirjelda lühidalt kommunistide ülestõusukatset.
  • Saksamaal 1923 a. Oktoobris pidid relvastatud rühmad kogu saksamaal ründama valitsusasutusi ja kaasama võimu. Töölised, riigipöörajaid ei toetanud ning nii oli Saksamaa kommunistlik pareti sunnitud ülestõusu takistama .
  • Eestis 1. detsembril 1924 organiseeris kommunistid rahvastatud mässud Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestumisega, kuna rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässulised suruti kiiresti maha.
  • Milline diktatuur ja millal tuli võimule Itaalia? Mis eristas seda äärmuslikku liikumist kommunistidest? Kes sai selle liikumise juhiks?
    Diktatuur Fašism
    Millal tuli võimule 1922
    Juht Benito Mussolini
    Erinevus kommunistidest: Rõhustasid rahvuse, kui terviku huve.
  • Selgita Dawesi plaani sisu kolme näitega.
  • Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis)
  • Saksamaal kergendati repratsioonide koormust.
  • Pikendas maksete tasumise tähtaega.
  • Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel.
    Positiivne- inimesed rikastusid
    Negatiivne- inimesed laenasid end üle.
  • Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil?
    1925
    Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri.
  • Millal sõlmiti Briand ’ i – Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu?
    1928
    Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
  • Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis ?
    Riik USA
    Kriisi Algus 29. oktoober 1929
  • Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega.
    Põhjus Ületootmine
    Näide Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
    Põhjus: Vale majandamine
    Näide: Riigi toetusel võeti palju laene , et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida.
    Põhjus: Valitsuse vead kriisi ajal
    Näide: Kõrgete tollimaksude kehtestamine ja loobumine vabakaubanduse põhimõtetest.
  • Nimeta kolm majanduskriisi tagajärge, mis puudutasid elanikkonda.
  • Tööpuudus
  • Keskklassi vaesus
  • Nälja ja rahulolematuse kasv.
    MAAILM I MAAILMASÕJA JÄREL
    USA
    • VÕITJA, sest euroopa oli pärast sõda talle võlgu ning Ameerika alad jäid puutumata.
    • VÕITJA ka seepärast, et kuulus Antanti blokki.
    • Ameeriklased on peale sõda pettunud , et nad on üldse sekkunud Euroopa asjadesse.
    • USA tõus juhtivale rollile maailmas toimus pärast I maailmasõda.
    • USA valitsemine oli isolatsionistlik- kuigi USA tegeleb Saksamaa majandusega, sest USA soovib, et Saksamaale ei tuleks diktatuur.
    • USA ei soovi, et Suurbritannia ja Saksamaa ei saaks liiga suurt võimu.
    SAKSAMAA
    • KAOTAJA, sest Versailles’ rahulepinguga häbistati ja alandati teda.
    • Positiivne Saksamaa jaoks oli see, et riiklik terviklikkus jäi alles ( Prantsusmaa plaan oli killustada Saksamaa, kuid see ei juhtunud).
    PRANTSUSMAA
    • VÕITJA, sest ta sai tagasi nt Elsass Lotringi ( rauamaagi, tööstuse jm poolest väärtuslik piirkond)
    • VÕITJA, sest Saksamaa tasus reparatsioone Prantsusmaale- sõda toimus prantsusmaa pinnal.
    • VÕITJA, sest sai Saksamaad alandada Versailles’ lepinguga.
    • Prantsusmaa majandus taastus väga ruttu, sest sõja kahjustused andsid paljudele inimestele tööd.
    • KAOTAJA, sest kaotasid palju kaotatud mehi ja palju purustusi.
    VENEMAA
    • KAOTAJA, jäi ilma oma äärealadest. Kodusõda. Suured kaotused I maailmasõjas.
    • Võitjad olid enamlased .
    ITAALIA
    • KAOTAJA, sest jäi ilma kolooniatest, mis talle oli lubatud I MS käigus
      • Itaalial on nõrk armee - leiti et tema panus ei ole olnud piisav et talle neid alasi anda ( Austria-Ungarist suur osa)
    • Vahetult pärast sõda tuli võimule diktaator Mussolini- Itaalias oli raske seis (polnud otsest võitu ja suur tööpuudus)
    SÕJAJÄRGNE MAJANDUS:

    SÕJAJÄRGNE SAKSAMAA:
    • Hüperinflatsioon
    • Inimeste vaesumine
    • Reparatsiooni maksete tasumise ülejõu käimine

    Saksamaa saab sellest üle 1920-date teisel poolel.
    ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE:
    • Pettumine Versailles rahulepingus
    • Majandusraskused
    • Demokraatias pettumine
    DEMOKRAATIA NÕRKUS- rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks.
    KOMINTERN- 1919 a moodustatud kommunistlike parteidsid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk komintern

    1922 tuli võimule Stalin.
    USA MAJANDUSELU POSITIIVNE KÜLG: majanduselu õitseng
    NEGATIIVNE KÜLG : (sõltus liiga plaju Euroopa majandusest ) ; anti liiga kergekäeliselt laene ning õitseng ei jää püsima.
    LOCANO KONVERENTS 1925: kindlustas Saksamaa piiri ning see piir jäi nii nagu Versailles rahulepinguga lepitud.
    BRIAND’I KELLOGGI PAKT 1928: üritati konflikte edaspidi lahendada rahumeelselt.
    1920-dad on patsifistlikud.
    MAJANDUSKRIIS SAI ALGUSE USA-ST 29.OKT.1929 :
    • Kehtestati sissetulevatele kaupadele kõrged tollimaksud ning kuna valitsesid vabariiklased, kes arvadvad, et riik ei peaks sekkuma riigi majandusse- languse alates ei võta riik midagi ette
    • Aetakse majanduslikku liberalismi- vaba majandus.
    • Vale majandamine- anti kergekäeliselt laene ning võeti.
    • Ületootmine.

    SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS
    (1929-1933)
    • Kergekäelised laenud, ületootmine, valitsuse vead (majanduslik liberalism- vabamajandus –riik majandusse ei sekku, turg peab reguleerima majandust ise) Kuna inimesed ei suutnud oma laene tagasimaksta, varises kokku pangandus.
      Paljud inimesed kaotasid oma varanduse.
      1929 aastal New Yorgi börsil paanika- aktsiate hinnad langevad.

    Elanikkonna ostujõud langes järsult.
    Tööta jäid mljonid inimesed.
    Järgnes pankrottide laine tööstusettevõtetes.
    1932 sai USA presidendiks Franklin Roosevelt
    Paljud inimesed näljas – depressioonis.
    See vähendas tootmist veelgi – veel rohkem töötuid.
    Hoovervillad- pappkastidest majad
    meeleavaldused
    supiköögid
    1933 hakkas USA kriisist välja tulema .
    Reformide pakett new deal
    DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
    Sõja järel jäid demokraatlikuks :
    • Inglismaa
    • Prantsusmaa
    • USA
    Demokraatia ei osutund jätkusuutlikuks sest :
    • Demokraatlike traditsioonide nõrkus – inimesed pole harjunud demokraatiaga, inimesed leiavad et enne oli parem.
    • Vead valimisseadustes – paljudes valmissseadustes puudus valimiskünnis (liiga palju parteisid- liiga palju eriarvamusi)
    • Majanduslikud raskused- toovad kaasa inimeste karmikäelisuse nõudmist
    • Valmisõiguse laienemine.
    • Erakondade paljusus .
    • Paljud riigid pole rahul Versailles’ rahulepinguga.

    KOSERVATIIVID- tegelevad majandusküsimustega, usaldavad traditsioone
    • Seisukoht : muutused pevad olema aeglased
    SOTSIAALDEMOKRAADID – toetasid riigi sekkumist majandusse, esindasid töölisi.
    • Seisukoht: vähendada ühiskonnas ebavõrdsust- läbi reformide.
    ÜHENDRIIGID 20DATEL :
    • Majanduse jõudne areng
    • Majandusliku liberalismi poliitika- riik majandusse ei sekku
    • Kuritegevuse kasv (Kuiv seadus- alkoholikeeld /maffia)
    • Laenurahadel kasvas elanike jõukus
    • Riigis on äraostetavaid riigiametnikke
    NEW DEAL :
    • Projekt, et tuua USA välja majanduskriisist.
    • Rakendaja: Franklin Delano Roosevelt

    Plaani sisu:
    • Muudatused tööstuses : kehtestati tööpäeva maksimaalne pikkus.
    • Ametiühingute roll suureneb.
    • Sotsiaalhoolekanne : toetused abivajajatele, vanaduspension.
    • Põllumajandus: põlluharijatele toetus et nad vähendaksid tootmist- toodete hind tõuseb- põlluharijad saavad rohkem raha.
    • Pangandus: riik sulges kõik pangad lubati töötada ainult elujõulistel pankael seda osustas riik.
    USA VÄLISPOLIITIKA: Isolatsionistlik- püüti maailmas toimuvast eemale hoida.
    INGLISMAA PEAMINE MAJANDUSPROBLEEM : Aeglane kaasaminek uute tehnoloogiate ja tööstusharudega.
    INGLISMAA TÖÖPARTEI EDU VALIMISTEL TUGEVDAS: töölised said valmisõiguse.
    SUURBRITANNIA VÄLISPOLIITIKA :
    • Koloniaalpoliitika - Iirimaa tekitab pingeid ning saab iseseisvaks, Põhja-Iirimaa jääb Suurbritannia koosseisu. Dominioonid said suveräänseks. Suur tööpuudus. Suur välisvõlg USA-le.
    • Inglismaad puudutab majanduskriis vähe- palju kolooniaid .
    PRANTSUSMAA :
    • Majandus- Saksamaa maksis reparatsioone millega said purustatud piirkondi üleehitada. Enda käte saadi Elsass- Lotring . Prantsusmaa muutub industriaalriigiks e tööstusriigiks. Hakatakse tegelema moetööstusega.
      • Suur välisvõlg USA-le.
      • Prantsusmaale jõuab majanduskriis 30date esimesel poolel. Majanduskriis toob kaasa diktatuuri ohu.
      • Inimesed hakavad kahtlema demokraatias.
    • Sisepoliitika - ebastabiilne- parteid vahelduvad kiiresti- rahva rahulolematus .
      • Luuakse rahvarinne et võidelda diktatuuri ohuga- vähe aega võimul- sellega on diktatuuri oht kõrvaldatud.
    • Välispoliitika- aktiivne, otsis liitlasriike- jälgis kõike mis toimus Saksamaal, kui 1933 tuleb võimule Hitler siis otsib Prantsusmaa liitlasi venemaa hulgast ( varem olid vastuolud nende vahel, paljud ettevõtted venemaal riigistati)
    DIKTAKTUURID LÄÄNE-EUROOPAS
    ITAALIA JA SAKSAMAA
    AUTORITAARNE JA TOTARITAARNE DIKATATUUR :
    • Totalitaarne- üritatakse kontrollida inimeste mõtteavaldusi, hirmuvalitsemine, propaganda, juhikultus . Nõukogude liit ja Hitleri Saksamaa on totalitaarsed. Mõnikord ka Mussolini Itaalias.
    • Autoritaarne on leebem.
    • Mõlemal juhul on võim koondunud ühe isiku või grupi kätte.

    Fašitstid tulid võimule, sest Itaalia pettus Versaills’ rahukonverentsi tulemustes, majandusraskused ja suur tööpuudus ( Itaalia sõdurid koju tulles tunnevad et nad pole midagi korda saatnud ning on tööpuudus).
    FAŠISTLIKU DIKTATUURI PÕHIMÕTTED:
    • Kõige tähtsam on rahvus – inimene sünnib ja inimene sureb aga rahvus jääb. Selle halb külg : oma rahvuse ülistamine ning isegi vägivalla kasutamine et oma rahvust esile tästa. Mussolini tahtis taastata muistset Rooma impeeriumi.
    VALITSEMINE:
    • 1921 itaalias parlamendi valimised.
    • 1922 mussolinist valitsusjuht.
    • 1925 aastast saame rääkida diktatuurist
      • Kehtestati ühe partei süsteem
      • Mussoliinil piiramatu võim
      • Majandus oli riigi kontrolli all
      • Agressiivne välispoliitika

    HITLERI PÕHIMÕTTED JA SELGITUSED:
    • Tühistada Versailles’ rahuleping
    • Ülistada aaria rassi
    • Laiendada sakslaste eluruumi
    • Kõrvaldada demokraatia
    HITLER TULI VÕIMULE 1933. AASTAL:
    Iseloomustus:
    • Juutide tagakiusamine
    • Majandus võeti riigi kontrolli alla
    • Agressiivne ja julm välispoliitika

  • Vasakule Paremale
    Maailm maailmasõja järel #1 Maailm maailmasõja järel #2 Maailm maailmasõja järel #3 Maailm maailmasõja järel #4 Maailm maailmasõja järel #5 Maailm maailmasõja järel #6 Maailm maailmasõja järel #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hendri Õppematerjali autor
    Lühidalt erinevatest valdkondadest kokkuvõtlikult.

    Sarnased õppematerjalid

    AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid
    6
    doc

    AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

    MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid ­ territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan ­ jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud ­ maailmakaubandus ei taastunud oodatud

    Ajalugu
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    6
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust

    Ajalugu
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    2
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    inflatsioon ­ rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern ­ e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism ­ maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) ­ USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ­ ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur ­ riigikor

    Ajalugu
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    4
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus-

    Ajalugu
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    7
    pdf

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm

    Ajalugu
    Kordamispunktid Ajaloo KT s - Maailma kahe maailmasõja vahel
    14
    docx

    Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

    1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28

    Ajalugu
    Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel
    24
    ppt

    Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel

    · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011 · Kontakt: [email protected] · Teemad: 1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa ­ kas juhus või paratamatus? 2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi ­ kas ainuvõimalik viis? · Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine"). · Pikkus: 1-2 lk A4 formaat, reavahe 1, kirja suurus 12! Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · Demokraatia levik ­ Esimese maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid (millised?), mistõttu saabus demokraatia võidukäik Euroopas. Demokraatia tugevnes ka siseriiklikult (kuidas?). Siiski jäi paljudes riikides demokraatia nõrgaks (miks?). · Demokraatlikud ideoloogiad: 1. Liberalism; 2. Konservatism; 3. Sotsiaaldemokraatia. · Ameerika Ühendriikide areng oli väga kiire, kasvas nii riigi väline võimsus kui ka kodanike jõukus

    Ajalugu
    Kahe maailmasõja vahel
    5
    doc

    Kahe maailmasõja vahel

    Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun