Keskaeg Eestis (0)

Keskaeg eesti ajalugu

Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

(mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres.

Eesti keskaeg

Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a

Eesti ajalugu

oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga

Keskaeg eestis

RAHVAS PEALE ÜLESTÕUSU. · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus, talupoja õigustega arvestati vähem. · Aadlikud asusid elama rohkem mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. · LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte.

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või

Linnade areng keskajal

Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt

Ajaloo mõisted, isikud

1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur.