Ettevõtetes on suurimaks brobleemiks töötajate endi kaasamine-see on ju ikkagi nendejaoks ja mõeldud just pigem neile. Seega on 5 S-i meetod nii-öelda proovikiviks tootlikkuse tõstmise tee alguses. Kõige suuremaks probleemiks 5 S-i juurutamisel on töötajate kaasamine. Koolitustel on inimesed enamasti nõus, et tegemist on hea ja vajaliku meetodiga, kuid reaalselt asi ei toimi. Probleemi lahenduseks on sel juhul täiendav selgitamine ja koolitamine, inimeste motiveerimine ja saavutuste tunnustamine ning 5 S-i muutmine tavapäraseks. Üks võimalus on tekitada võistlusmoment: parimaid tulemusi saavutanud osakond saab auhinna või siis midagi muud suurepäraselt motiveerivat. http://www.illimar.com/foorum/viewtopic.php? t=144&sid=510131509ca6acbcc59f5037e8a74bd1
tuues välja kõige olulisema ning kujundades väärtusi kui kindlaid käitumisjuhiseid. Tänapäeva arenevas, globaalses ühiskonnas on äärmiselt oluline ettevõttetel, kes tegutsevad oma ühise eesmärgi nimel ja erinevates kultuurilistest sfäärides, mõista väärtuse mõistet oma organisatsiooni tasemel. Väga palju oleneb siiski juhist, kelle tähtsamaks ülesandeks ettevõttes on mõistagi töötajate motiveerimine ja suunamine headele saavutustele, mis tõstaks või hoiaks ettevõtte mainet. Juht peab olema sihikindel, avatud ja pädev, sest tema ona ettevõtte nägu eeskuju, kelle moodi tahavad olla töötajad. Seega võib öelda, et mida juht väärtustab ja kuidas ühes või teises situatsioonis end positsioneerib, sõltub kogu ettevõtte struktuur ja heaolu. Radisson Blu on globaalses mastaabis üks maailma juhtivamaid hotellibrände. Radissoni ketti kuuluvad kõrge
2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi.
Tallinn Oma kogu elu jooksul püüab inimene saada haridust, leida hea töö, kindlustada pere, näidata ennast heast küljest ühiskonnas ja saavutada edukas eneserealisatsioon. Ning selleks, et olla edukas ja konkurentsvõimeline, peab inimene oma eesmärgid õigesti püstitama ja nende poole püüdlema, kuid sageli segab seda elutempost tingitud väsimus või laiskus mõlemad on aga madala motivatsiooni näitajad. Nii, et motivatsioon ja motiveerimine on üsna aktuaalne probleem tänasel päeval ning selle uurimise ning õppimisega tegelevad teadlased nii psühholoogia valdkonnast kui ka teised selle valdkonnaga seotud teadusharud. Sõna motivatsioon kasutatakse tänapäevases psühholoogias kahesuguses mõttes: kui tähistatud faktorite süsteemi, mis piiristab käitumist (vajadused, motiivid, eesmärgid, kavatsused jne) ning kui protsessi iseloomustamist, mis stimuleerib ja hoiab käitumise aktiivsust määratud tasemel
peab olema kindla jälgimise all koguaeg. Mina ei loeks seda väga suureks probleemiks, see on olukord, mida saab parandada, kui on piisavalt tahtmist. KONTROLLIMINE: Standardid Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Motiveerimine Motivatsioon on üks tähtsamaid tegureid, mis peab töötajal olema, et tulla kõigega hästi toime, olles seejuures ka iseendaga rahul. Tihtipeale võib aga see langeda 0 lähedale, sest elada igapäevaselt rutiinset elu, olgem ausad, meil kõigil kaoks igasugune motivatsioon midagi teha. Sellepärast tulebki leida igas asjas positiivne külg, miks ma seda teen, milleks see vajalik on, mida ma sellega saavutan. Juhid peavad olema ka nagu psühholoogid, nad peavad oskama enda töötajaid
Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus,
Töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalise nõuded jmt. 12. Personalitööga seotud protseduurid Personali värbamise programm Värbamine Valik Töösuhete algatamine ja lõpetamine Palgakorraldus Hindamine Arendamine Motiveerimine jne. 13. Personalitöös vajalikud dokumendid Töö- või teenistusleping (avalikus teenistuses ka käskkiri ametisse määramise kohta), Tööaja, töötasu ja hüvitiste, puhkuste, ravikindlustuse, lähetuste dokumendid, Tööohutust tagavate toimingute ning töövaidluste ja väärtegudega kaasnevad vormistused. Tööleping, töölepingu tingimused (k.a. ametijuhend) Reeglid töökorraldusele (nn. töösisekord)
2 · planeerib või aitab kaasa püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti soovitud suunas Personalijuhtimise põhivaldkonnad Personalitöötajad, -spetsialistid ja -juhid tegutsevad järgmistes personalijuhtimise põhivaldkondades: · Personali planeerimine Värbamine ja valimine Hindamine Arendamine Karjääri planeerimine Tasustamine ja motiveerimine Siseturundus, muudatuste juhtimine Sisekommunikatsioon Töötervishoid ja töökaitse Töösuhted Personali arvestamine PR-spetsialisti töövaldkonnad · tööandja või kliendi reputatsiooni kaitsmine ja maine parandamine; · infoliikumise korraldamine firma sees ja väljas, sh. kriisiolukorras; · avalikkuse tähelepanu tõmbamine vajalikule teemale, subjektile, objektile;
Arusaadavalt eelistab iga omanik, et tulemusteni jõutaks ressursse kõige otstarbekamalt kasutades. Ressursid on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: · planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks- määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). Juhtide liigid, rollid ja oskused Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); · keskastme juhid; · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine.
tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus. Viha ja kiusamisprobleemidega toimetulek: emotsioonid ja nende väljendamine, õpetus vihast, valikute keel, kiusajad, kooli poliitika.
Tagasillale 2/3 6121 x 2= 12 242 kg (lubatud 19000kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4] Teljekoormused on määrusele nr42. lubatud piirides. Leian, mitu korda tuleb koormat vedada: 270000kg(veetav koorem kokku) / 29 985kg(koorma kaal)= 9 koormat tuleb vedada. 6. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU (NIMETAGE 5 TEGEVUST). 1. Võimalikult täpne ja läbimõeldud marsruut. 2. Autojuhi informeerimine ja motiveerimine säästlikust sõidust. 3. Sõidukite regulaarne hooldus 4. Sõidukite rehvid vastavad nõuetele 5. Võimalikult suur lubatud koorem, et vältida pooltühjasid sõite. KASUTATUD MATERJAL [1] ,,Miller Kipper," 25 3 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.meiller.com/en/products/construction-logistics/tipping-semi-trailers.html. [2] ,,Scania," 25 3 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.scania.co.uk/images/SL5451275- R730LA6x2MNA_tcm48-231885.pdf. [3] ,,Rehvid," 25 3 2015
2. Eelarvestamine kitsamas tähendus (eelarve koostamine): eesmärgid, protsess, eelarve kui mudel, mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud Eelarvestamine – eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. Eesmärgid: a)Tegevuste kavandamine – Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel b) Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel – Tegevuse kontrollimine – Juhtide tegevuse hindamine Protsess: 1) Eesmärkide püstitamine 2) Informatsiooni kogumine, töötlemine ja esitamine 3) Altetnatiivide hindamine 4) Otsuste vastuvõtmine Mõjutavad ja mittemõjutatavad kulud e kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud: •Kõik kulud on kontrollitavad teatud juhtimistasandil • Näide: autotranspordiettevõtte ekspluatatsiooniosakonna juhataja poolt
ise pole aktiivsed või keda ükski organisatsioon ei esinda. Näiteks peaks arvestama erinevate vähemuste või muude tõrjutud ühiskonnagruppide huvidega. Kaasamine ei tähenda, et kõiki peaks kaasama kõikjale. Üldjuhul ei soovi inimesed osaleda asjades, mis neid ei puuduta. Küll aga on oluline, et kaasa räägiksid need, keda tehtav otsus mõjutab ning kellel võib olla olulist infot, teadmisi või kogemusi. Nende ülesleidmine ja osalema motiveerimine on esmajoones kaasaja ülesanne. Kasutatud kirjandus: 1. Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine kohaliku omavalitsuse töösse. Praktilisi nõuandeid. Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond 2004. Kättesaadav: http://www.siseministeerium.ee/public/Nouandevihik_200701064030101.pdf (12. 04.2011) 2. Kaasamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.osale.ee/?iid=146 (12.04.2011) PRAKTILISI NÕUANDEID
Turunduspoliitika instrumendid (turunduse p-d): 1) produkt – toode 2)Promotsioon – müügitoetus 3) Koht (place) 4) Hind (price) 5) Ettevõtte stiil (profile) 6) Isik – ettevõte ise (person) Määrav on turunduspoliitika oskuslik juhtimine. Turunduse juhtimise etapid 1) Analüüs – võimalikud tegevusvariandid 2) Kavandamine – eesmärgid ja saavutamise vahendid. Tegevuskava- kes, mida, millal teeb, kes vastutab. Eelarve. 3) Teostamine – organiseerimine, motiveerimine 4) Kontroll – saavutatu hindamine Turundussuhtlus Suhtlus – aimdustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel. Kommunikatsiooni 5 w-d Who – kes on sõnumi lähetaja? What – mida sõnum sisaldab? Way – millist kanalit kasutatakse? Whom – kellele on sõnum suunatud? What – milline on sõnumi mõju? Toote omaksvõtu kõver
materjali läbi töötamisel abiks küsimused ja ülesanded, mis nõuavad vastuste saamiseks ka materjali iseseisvat võrdlemist ning kasutamist. Õpik annab õpilasele huvi korral edasiste teadmiste omandamiseks ka lisalugemist. Õpikus olev materjal vastab lihtsa keele reeglitele, motiveerib lapsi õppima ning sisendab õpilastes väärtushinnanguid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. Mait Kõiv, Mati Laur (2007). "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG"
ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
Kui tegemist on alustava ettevõttega, tuleb eriti selgelt oma piiratud ressurssi kasutada ning otsustada, kas alustada kõige suurema potentsiaaliga (võimalusega) müügikanalitega koostööd või keskenduda hoopis teisejärgulistele, kus konkurents on väiksem ning koostöösuhete alustamine võib olla lihtsam. Sama oluline kui on koolitus ettevõttesisesele müügimeeskonnale, on ka vahendajate koolitus ja motiveerimine. Hea müügitulemuse saavutamiseks ei piisa sellest, et meie toode on olemas edasimüüja sortimendi nimekirjas: ta peab sellesse uskuma samavõrd kui teie ise ning oskama ja tahtma seda klientidele soovitada. 3. Müügitöö planeerimine Programm on mõeldud firmajuhtidele, kelle pädevuses on müügiga seonduvate juhtimisotsuste vastuvõtmine. Eesmärgiks on anda professionaalseid teadmisi müügi operatiivseks juhtimiseks. Anda
· Kompromiss otsitakse keskmist tulemust. Keskväärtus 33,3%. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhususeeesmärkide asemel · Integratiivne meeskonnatöö kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid, meenutab natukene ajurünnakut, tulemus 100% · Sünergiline rühmatöö meeskonnas loovad inimesed midagi rohkemat kui üksi, suur innustatus, ei säili kaua. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Lihtne motivatsiooni protsess: Motivatsioon töö tegemiseks on määratud järgmiste tegurite poolt: · Inimeste vajadused, ootused, eesmärgid · Vahetu ümbruskond: töögrupp, perekond · Ühiskond tervikuna Sõltuvalt töömotivatsiooni aluste käsitlusest võib teooriad jaotada kolme rühma:
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Teenindus on väga lai valdkond, kus enamik inimesi tänapäeval töötavad. Tähtsal kohal on klienditeenindus ning kliendid. Igaüks meist on mingil määral klienditeenindaja. Seminaritöö eesmärk on välja tuua sisekliendi viisid ja võimalused teeninduseks ning analüüsida enda kogemust seoses teenindamisega. Uurimisülesanded: selgitada välja klienditeeninduse viisid ja võimalused; leida seoseid seoses õpituga ja reaalse eluga; analüüsida klienditeenindust; anda ülevaade enda kogemusest seoses teenindusega. Uurimisülesannete lahendamiseks töötasin läbi kolm teenindus raamatut .Materjali otsitakse nii internetist, kui raamatutest. ...
orienteeritud – kohustus selgitada asjassepuutuvale isikule haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest – kohustus pidada registreid – kohustus dokumenteerida haldusprotsesse Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga (eestikeelne) Hea haldus Eestis • Riigikohtu praktika 90.aastate algusest: – Õiguskindlus – Tagasiulatuva mõju keeld – Õiguspärane ootus – Haldusaktide motiveerimine – jm Õigus heale haldusele kui uus põhiõigus • Riigikohus tuletab PS § 14 põhiõiguse heale haldusele EL põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv, kuid harta tugineb EL liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr
Nimi PERSONALI JUHTIMINE REFERAAT Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 11 Juhendaja: Siiri Künnapas Tallinn 2006 Sissejuhatus Personalijuhtimine on inimressursside planeerimine, mille eesmärgiks on läbi aegade olnud toetada ja parandada ettevõtte eesmärkide teostamist. Nüüdseks on sotsiaalsete hoiakute tõttu roll muutunud ning töötajat on hakatud nägema kui firma juhi partnerina. Klassikalise juhtimise tegevusaladeks on planeerimine, eestvedamine, kontrollimine ja organiseerimine ning hiljuti on esile tõstetud mehitamist (ingl. keeles staffing), mis varem kuulus organisatsiooni alla. Äriettevõtte peamised eesmärgid, mida täidab personal, on kasum ja organisatsiooni efektiivsus. Peale selle on vaja arvestada sotsiaalseid vajadusi ning teenida ühiskonda. Selleks, et vastavad punktid oleksid täidetud, peab juht efektiivset personali ligi...
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
Seega on turunduskommunikatsioon vahendav protsess, kus ühel pool on ettevõte ning teisel pool väljavalitud tarbijad. Turunduskommunikatsioonil on neli peamist eesmärki: · Informeerimine inimeste teadlikkuse tõstmine ettevõttest ja selle toodetest; · Sõnumi tugevdamine saavutatud teadlikkuse säilitamine ja tugevdamine, mis puudutab ettevõte mainet, peamisi hüvesid ning nime ära tundmist ka pikema aja vältel. · Veenmine sihtgruppide motiveerimine sooritada ettevõtte soovitud tegevust (tavaliselt ostu). · Meeldetuletamine inimestele märku andmine, et ettevõte ja selle tooted on endiselt saadaval. Turunduskommunikatsioon on ostu/müügiga seotud sõnumi edastamine saatjalt vastuvõtjale. Et turunduskommunikatsioon oleks tõhus, kasutavad ettevõtted reklaamiagentuuride teenuseid, et loodaks efektiivseid reklaame; müügitoetusspetsialiste, et koostada müüki
· uute olude ja teenustega seotud võtmeoskuste arendamine Algus Kasvamine Küpsemine Langus · ressursi · organisatsiooni · võtmeisikute hoidmine ja · töösuhete planeerimine disain ja kultuur motiveerimine korrektne · võtmeisikute · suutlikkus lisada · suutlikkus kasvatada administreerimine (sh juhtide) piisava efektiivsust ja vähendada · suutlikkus tööjõudu värbamine ja kompetentsuseg kuluteadlikult tööjõudu kiiresti vähendada ja arendamine a tööjõudu ümberpaigutada
Suhtlusrollid – selleks on esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid – info vastuvõtja, jagaja, kõneleja Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija 6 Nimeta juhile vajalikke oskusi. Juhile vajalikud oskused on: Tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine Suhtlusoskus – motiveerimine, konfliktide lahendamine, meeskonnatöö organiseerimine Kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 7 Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Tippjuhid – nende ülesanneteks on ettevõtte üldine tegevus ja kooskõlastamine Keskastmejuhid - tegelevad strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade
1.1.1. Klienditoe tööprotsesside ja juhendite väljatöötamine, muutmine ja arendamine vastavalt vajadustele. 1.1.2. Info liikumise tagamine nii üksuse sees kui osakondade vahel. 1.1.3. Olympic Casino Eesti töötajate ja klientide andmete konfidentsiaalsuse tagamine. 1.1.4. Osakonna töögraafiku koostamine ja haldamine. 1.1.5. Administraatorite tööstiili ning vastuste ühtsuse ja üheselt mõistetavuse kontrollimine. 1.2. Töötajate juhtimine, motiveerimine ja hindamine 1.2.1. Värbamise ja valiku protsessis osalemine, personali arvu planeerimine, ala- ja ülekoormatuse vältimine. 1.2.2. Üksuse töötajatele väljaõppe korraldamine. 1.2.3. Üksuse töötajate igakuise hindamise läbiviimine. 1.2.4. Üksuse palgatabelite koostamine. 1.2.5. Arenguvestluste läbiviimine vastavalt juhendile ning sellega kaasnevate vormide täitmine. 1.2.6. Atesteerimiste korraldamine ja läbiviimine vastavalt juhenditele. 3
Samuti pole kasu, kui inimesed on väga seotud, aga saavad madalat palka või on neil igav töö. Kindlasti saab leiab sellisele tööle inimes nad võivad vajada raha või on neil mõni muu eesmärk aga nendest ei saa maksimumi ning on risk, et võib nad kaotada, kui neil mõni parem pakkumine silmapiirile ilmub. Kui töötajad on ettevõttes motiveeritud, siis on ka tagatud ettevõte edukus, sest ühiselt pingutatakse ettevõtte eesmärkide nimel. Töötajate motiveerimine on võimas mudel ettevõtte edu tagamiseks! 7
o kes konkreetset operatsiooni täidab8; Aeg (s.o millal, mis tähtajaks tuleb operatsioon täita); Informatsioon (s.o millise info alusel operatsioon täidetakse, millised dokumendid vormistatakse); Metoodika (s.o kuidas operatsioon täita, erialane probleem); Võimalikud alternatiivid (s.o kas üks või teine tegevusvariant). Organisatsiooni täiustamise metoodika 1. Organisatsiooni täiustamise ettevalmistamine (liikmete kaasamine aktiivsele koostööle ja motiveerimine, probleemide väljaselgitamine, diagnostika) 2. Täiustamismeetodi rakendamine (meetod tuleb lahendatavatest probleemidest: motivatsiooni- kvalifikatsiooni- inimsuhete ja organisatsioonilised probleemid, kusjuures protseduurianalüüs ei lahend motivatsiooni ja inimsuhete probleeme / tulemuseks on soovitatavad uuendused ja muudatused organisatsiooni tegevuses) 3. Tulemuste ellurakendamine ehk juurutamine (innovaatika kitsamas
Essee Uue ATSi uued probleemid Praegune avaliku teenistuse seadus võeti vastu 1996. aastal. Sellest ajast saati on toimunud palju muudatusi avaliku teenistuse sektoris. Tänaseks on see aegunud, on põhjustanud mitmeid probleeme, ei täida korrektselt vajalikke ülesandeid ja on läinud vastuollu rahvusvaheliste avaliku teenistuse põhimõtetega. Samuti on vahepeal vastu võetud uus töölepingu seadus, millega vana ATS ei ole kooskõlas. Need on peamised põhjused, mis ajendasid uue ATSi koosatmise. Justiitministeerium on juba saatnud kooskõlastusringile uue ATSi eelnõu. Eneli Illaru (2008) Avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Kättesaadav: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=77, 07.detsember 2008. Uue avaliku teenistuse seaduse peamisteks eesmärkideks on: 1. moderniseerida Eesti avalikku teenistust; 2. kehtestada uus, f...
·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele ·Põhitähelepanu olevikule ·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline ·Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur) ·Arendab järgijatest liidreid ·Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele ·Muudatuste vajalikkuses motiveerimine ·Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele Liidri tüübid: Pseudo-ümberkujundav (Bass 1998, Baron et al 2003): Sallimatu mittekonformsuse suhtes Manipuleeriv Ennast esiletõstev käitumine Karistav ja isekas Sageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes Käskimine - IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et ...
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli m...
· Atesteerimine – töötaja vastavuse hindamine ametikoha nõuetest tulenevalt · Hindamissüsteem – tööalasel hindamisel kasutatav põhimõtete ja protseduuride kogum koos rakenduusviisiga ( nt. hindamisjuhend) 23. Millised on personali arendamise eesmärgid? Personali arendamise eesmärgid: · Töötajate pädevuse tõstmine ja universaalsuse suurendamine · Töötajate rahulolu suurendamine ja motiveerimine · Töötajate arendamise, eneseteostuse ja karjäärivõimaluste avardamine · Personali kujundamine ja järelkasvu tagamine · Töötajate ja organisatsiooni töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine · Organisatsiooni konkurentsivõime suurendamine 24. Millistest etappidest koosneb arendus- ja koolitustegevuse tsükkel? Koolitusvajaduse väljaselgitamine, koolitusplaani koostamine, koolituse läbiviimine ja koolituse hindamine. 25
• Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes • Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks • Tõsiteaduslikkus kaheldav FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond • Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus • Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine
olla suurim; 2)tellija ja projekteerija sekkumine on 2.MEHITAMINE ( INIMESTEGA min; 3)innovatiivne ettevõtja saab kasumit KOMPLEKTEERIMINE ) uuenduste rakendamisest; 4)tööettevõtja võib 3.ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE SIIRDAMINE delegeerida osa riskist alltöövõtjatele. Puudused 4.KÄSUTAMINE jA MOTIVEERIMINE tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)pretendentide suur 125. Ehitusjärk - Iseseisvalt kasutuselevõetav arv alandab võistupakkumise puhul kasumit; 2)tellija ehitise osa kontrollib muudatuseks ja lisatöödeks vajalikku 126. Kuidas näidatakse järgnevus võrkgraafikul hinna reservi ja ehitaja peab tegema kulutusi Tööde järgnevus võrkgraafikul on tee, mida tähistab
2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi
2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015] 12
omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad. Rõhu asetamine välistele ajenditele võib kohandada nii seesmist motiveeritust kui ka loovust ja tunnetuslikku (kognitiivset) paindlikkust. Väline tasustamine halvab eiti tugevalt just loovat ja kontseptuaalset mõtlemist ning mõjutab andekaid lapsi tugevamalt. Kui motivatsiooniprobleemid on seotud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline motiveerimine õigustatud. Käitumise kontrolliks kasutatav tasu vähendab seesmist motivatsiooni. Seda, kas saavutuse eest antavat tasu tajutakse kontrollivana või informatiivsena mõjutab tasustamise kontekst. Hinnangul, mis sisaldab infot kompetentsuse kohta ja juhiseid tulevasteks ponnistusteks, ei ole negatiivset mõju ja see võib suurendada sisemist motivatsiooni akadeemiliste ülesannete täitmisel. Tagasisidena antav tasu/hinnang toetab seesmist motivatsiooni vaid sel juhul, kui see on
vaja. Samas järgib kenasti lihtsa teksti reegleid. Probleeme võib leida, kuid need ei torka otseselt silma. Lisaks võib öelda, et kuna on mõeldud gümnaasiumiastme õpilasele, siis on tekst ka eakohaseks tehtud, mis motiveerib noori rohkem teemast huvituma. Seega on antud õpik hea. Kasutatud kirjandus: 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. M. Kagadze, I. Kraavi, K. Kullasepp ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" Tallinn, 2007 5. http://kke.meis.ee/oppevara/kriteeriumid
Selle eesmärgid on: organiseerimin kontrollib, kes on klassis õpetajat, võtavad istet, - positiivse tööatmosfääri loomine e ja kes puudub, kirjutab kirjutavad vihikusse - õpilaste töökuse ja valmisuse kontroll · eesmärgi tahvli peale tunniteema ja tunniteemat ja kuupäeva. - motiveerimine, huvi tekkimine püstitus kuupäeva, seletab - sideme tekkimine õpilaste ja õpetaja vahel · õpilast tunnieesmärki (on - õpilaste tööjõudude ja oskuste aktiviseerimine, motiveeriva kirjutatud üles). Seletab, nende ,,ärkamine"
1. Standardite määramine – arvuliselt määrata! 2. Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega – tulemus peab mahtuma lubatavate hälvete piiresse; 3. Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele! - juht laseb tegevust korrigeerida! HÜVITAMINE ON TÖÖHÜVITAMISE EHK KOMPENSEERIMISE PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖANDJA MÄÄRAB KINDLAKS TEHTUD TÖÖ VÄÄRTUSE JA TASUB SELLE EEST. Eesmärgid: • motiveerimine, • tõhusa personali kujundamine, • personali efektiivne rakendamine. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. 1. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine 2.Turu laiendamise strateegia tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. 3.Uue toote arendamise strateegia eeldab toodangu uuendamist sama tarbijaskonna teenindamiseks. 4
teostamine hinnaliider turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad E-turundus turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e-turundusele tarbijale info jagamine tõsta tarbija teadlikkust, teda teavitada ning harida, mõjutada tarbijat ostma tarbija motiveerimine hoida tarbijat rahuloleva/õnnelikuna, tarbijat premeerida, ergutada, saada tarbijat vastama tarbija kuvand tarbija taju muutmine, tarbija lojaalsuse parandamine, lubaduse ettevõttest andmine, lubaduse täitmine, konkurentsis püsimine, konkurentidest ette jõudmine kodulehekülg ehk veebileht on organisatsiooni kodu internetis – umbes nagu
Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles! · Miinimumhind riiklikult kehtestatud hind (kõrgem tasakaaluhinnast), millest madalamale hind langeda ei tohi (põllumajandus) · Maksimumhind riiklik hind (allpool tasakaaluhinda), millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (üüri piirmäär) Hindade ülesanded: 1. Normimine jaotada vähest kaupa inimeste vahel, kes soovivad osta rohkem (oksjon; hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks (OPEC ja USA naftaturg 1970-1980) 3. Informeerimine ergutavad tarbijat tarbima või kokku hoidma, tootjat defitsiitseid ressursse effektiivselt kasutama Tarbijad turul Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi - omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid. Aktsia on väärtpaber, mis annab valdajale
struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda. McKinsey ja CO 7 S-i eristamaks juhti liidrist. JUHT: Strateegia, Struktuur, Süsteemid. LIIDER: Isikkoosseis (Staff), Stiil, Oskused (Skills), Väärtused (Shared values). JUHT JA LIIDER EI OLE SAMA! Isiksuseomaduste teooria: teooria kese isikuomadustel. Püsivad ja ennustatavad käitumis- ja reageerimisviisid.
Sissejuhatus personalijuhtimisse Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv.Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine,organiseerimine,eestvedamine ja kontrollimine. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutu...
struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda. McKinsey ja CO 7 S-i eristamaks juhti liidrist. JUHT: Strateegia, Struktuur, Süsteemid. LIIDER: Isikkoosseis (Staff), Stiil, Oskused (Skills), Väärtused (Shared values). JUHT JA LIIDER EI OLE SAMA! Isiksuseomaduste teooria: teooria kese isikuomadustel. Püsivad ja ennustatavad käitumis- ja reageerimisviisid.
A B C D E 13. Kõige jõulisema konkurendi määramiseks tuleb turundusspetsialistil läbi viia: - turuosa analüüs - strateegiate analüüs - tarbijatele pakutava väärtuse analüüs - mitte ühtegi eespoolnimetatut 14. “Headeks” võib lugeda neid konkurente, kes teevad kõike allpoolloetletut, välja arvatud: - suurte riskide võtmine ja ootamatu tegevus - tootmisharus väljakujunenud käitumise tavade jälgimine - teiste motiveerimine madalamate kuludega tootma - olemasoleva turuosaga piirdumine 8 - eelistama turuosa säilitamist kasumi suurendamisele
(lk27-28) Välishindamine ja sisemine hindamine ehk riiklikud hindamised ja koolisisesed hindamised on kaks erinevat asja. Esimene oluline erinevus on hindajas. Esimesel juhul on tegu ananüümse hindajaga, keda ei teata. Teisel juhul on tegu personaalse hindamisega. Teine erinevus on eesmärkides: - Välishindamise eesmärgiks on määrata taset. Välishindamisel ei ole tagasiside ja motiveerimise eesmärki. - Sisehindamise eesmärgiks on lisaks tagasisidele veel: motiveerimine, positiivse enesehindamise kujundamine, õpetajale tagsiside andmine, et vajadusel õppeprotsessi korrikeerida. Välishindmaine ja sisemine hindamine peavad olema olulisel määral diferentseeritud, sest muidu ei saa sisemisel hindamisel arvestada õpilaste erinevaid võimeid. Sisendi hindamisel kehtivad teised reeglid: hindamine toimub suhteliselt väikeste osade kohta, ning õpilased peavad teadma ette mida ja millal hinnatakse. Välishindamisel on
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
