Poliitika ja valitsemise alused (0)

Poliitika ja valitsemise alused
(02-09-2013; 1.loeng)
Poliitika:
Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina.
Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi.
Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks."
(2.loeng)
Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused.
Osalemine poliitikas:

• Esindusdemokraatia
  
• Osalusdemokraatia ( otsedemokraatia )
  

Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne.
Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine)
Kapitali põhiliigid: inimkapital , majanduskapital, sotsiaalne kapital , kultuurkapital .
Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav.
(09-09-2013; 3.loeng)
Institutsioon:
Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid.
Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid.
Poliitiline kultuur:
Arengu kolm faasi( Lauristin , Vihalemm, Tallo, 1997):

• Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine
  
• Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed
  
• Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus
  

Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur.
Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine .
Valitsemiskultuur:
Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine.
Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3.Angloameerika(vähe riiki; individualism ; enamusotsus; kokkulepe, avar tõlgendusruum)
Kodanikukultuur:
Kolm tüüpi: osalev , alluv, võõrandunud-eemalseisev.
Avalik arvamus:
Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud.
Arvamuse tasandid Pierce 'i järgi:

• Üldine avalikkus (kõik inimesed)
  
• Hääletav avalikkus (valijad)
  
• Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot)
  
• Aktiivne avalikkus (avaldajad)
  

Funktsioonid :

• Sotsiaalsed (Demokraatliku otsustamise tagamine; Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine; Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal)
  
• Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta)
  

Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus ( laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid).
Poliitiline kommunikatsioon:
Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal
(4.loeng)
Poliitilised ideoloogiad:
Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne.
Ideoloogiate avaldumine:

• Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng
  
• Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng
  
• Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha
  

Ideoloogia võib väljenduda:

• Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi
  
• Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades
  

Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine , mobiliseerimine, mõtteline korrastatus.
Põhilised alusideoloogiad: konservatism , liberalism , sotsialism , (roheline)
Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne.
Liberalism:

• Alusväärtused ( üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus , sallivus ja mitmekesisus ).
  
• Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus , kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine)
  
• Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse.
  

Konservatism:

• Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia ja autoriteet, omand)
  
• Põhiideede areng: rojalism, toetus kirikule, demokraatiavastasus, ühiskondliku kohustuse ja vastutuse ideed, rohkeim muutuma pidanud ideoloogia, liberalismi mõjutused, traditsioonide rõhutamine.
  
• Seisukohad: praktiline vaatenurk, paremate võim ja eliidi vastutus, sotsiaalne pessimism, riik kui loomulik elukeskkond, rahvuslus .
  

Sotsialism:

• Alusväärtused (kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand )
  
• Ideed: protest vaesuse vastu, suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimese võrdsus, suund arenenumaile ühiseluvormidele, vendlus.
  
• Põhiideede areng: ühiskond on konflikt, klassiteadvuse muutumine, kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele .
  

Roheline ideoloogia:

• Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism /harmoonia, jätkusuutlikus , keskkonnaeetika, eneseteostus )
  
• Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa".
  

Rahvuslus/natsonalism:

• Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes
  
• Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini ), kultuurirahvuslus( herder , fichte), poliitilne rahvuslus(asumaade vabadusvõitlus, rahvusriigid).
  

Parem- ja vasakpoolsus :

• Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i
  
• Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne.
  

Uued ideoloogiad:

• Areng: ideoloogiate hübridiseerimine( paljusus ), tahe meeldida kõigile " surub keskele ".
  
• Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism
  
• Uuskonservatism ( neokonservatism )
  
• Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed)
  
• Vahevormid: põhjamaade tsentrism , Briti toorid J.Cameroni juhtimisel.
  
• Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus)
  
• Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus , egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism ).
  
• Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed)
  
• Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed); Süvaökoloogiline(looduskeskne, ökokaitse, radikaalne holism, loomade heaolu)
  

(16-09-2013; 5.loeng)
Kodanikuühiskond - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär. Tähtis osa on mittetulundussektoril aga ka ajakirjanduses jne.
Toimimise kontekstid: aktiviseeritud avalikkussfäär; algimurede lahendamine; kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine; "Hea ühiskonna" loomine; demokraatlike kodanike kasvatamine ; avatud valitsemine; ühiskondliku loovuse ja innovatsioooni allikas.
Kolmas sektor - strukturaalsus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikkus.
Kodankuühiskoonast rääkimise tasandid: assotsiatsiooniline tegevusväli; avalikkussfäär; hea ühiskond.
Poliitikas osalevad kaasates ja kaasamisraamistukust väljajäävates vormide ( protestid jne.).
Kaasamise tasandid: teavitamine > konsulteerimine > osalus.
Sotsiaalsed liikumised - soovib saavutada ühiskondliku muutust (ühendab inimesi, tegutseb, eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib toetajaid, omab järjepidevust, omab sübolilist intergatsiooni, rollid on väha välja joonistatud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tõsisemad muutused).
Vanad sotsiaalsed liikumised on hierarhilised.
Huvirühmad - aktiivsed (ühiste soovidega inimesed on organiseeritud, nt Eesti üliõpilaskondade liit) või passivsed (mitteorganiseeritud, nt tudengid ).
Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid , ideede poliitikate või värtuste edendamiseks).
Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel.
Liigid: ärilis -intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad.
Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid).
Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine.
Stiimulid (liikmelisuse motiveerimine): ainelised, solidaarsusstiimulid, eesmärgilised e väärtuspõhised.
Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid.
(9.loeng, 30-09-2013)
Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat.
Poliitiline režiim: valitsemisviis
Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur ( autoritarism ja totalitalism).
Aurotitaarse režiimi tunnused:

• Meelsus või pragmatism
  
• Reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
  
• Eesmärgiks kodanike väline rahulolu
  
• Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
  
• Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
  
• Sõjaväe domineerimine või autonoomia
  

Totalitaarse režiimi tunnused:

• Ideoloogia
  
• Totaalne revolutsioon
  
• Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu
  
• Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda)
  
• Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
  
• Sõjaväe allutatus
  

Sultanism:

• Võimu ekstreemne koondumine kellegi kätte
  
• Isikukultus
  
• Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine
  
• Puudub selge ideoloogia või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki
  
• Sageli tagurikud, uuendamisvastased
  
• Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest
  

Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil
Liberaaldemokraatilik režiim:

• Võimukandjad vastutavad rahva ees
  
• Vabad, regulaarsed ja ausad valimised
  
• Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism
  
• Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused
  
• Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused
  
• Seaduse võim ja võimude lahusus
  
• Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine
  

Polüarhia - kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ja kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine. Tunnused: ametikandjate valimine, üldine valmimisõigus, enese väljendusvabadus, vabad ja ausad valimised, õigus alternatiivsele teabele, ühineisõigus, õigus jääda opositsiooni
Sisuline demoraatia - reaktsioon kodanike arvamusele ja soovidele, inimesed peavad ise soovima osaleda poliitilises elus, demokraatlik poltiitiline kultuur ehk truudus demoraatlikele väärtustele.
Demokraatia liigid:

• otsene demokraatia (kõik omavad võimalus osaleda)
  
• kaudne demokraatia (inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu)
  
• osalusdemoraatia (arvamust oodatakse neilt kes on huvitatud)
  
• tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele)
  
• deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu)
  
• korporatiivne demokraatia ( esindamine institutsioonide kaudu)
  
• leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas)
  
• rahvademoraatia ( sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine )
  

Lähenemine demokraatiale: Elitistlik liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne
Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad , otsustajad peaksid olema spetsialistid.
Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust.
Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel.
Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku kohustused kogukonna ees, olulisel otse- ja osalusdemoraatia otsustusvormid.
(7-10-2013; 11.loeng)
Valitsemine
Valitsus ja majandus
Poliitilise majanduse ideaaltüübi määramise küsimused: kes kontrollib tootmis-faktoreid? Kes määrab mida toota? Kes määrab hinna? Missugune on riigi roll?
Ideaaltüübid: turumajandus (turg määrab kõik, riigi roll väga väike), käsumajandus (riik määrab kõik, riigi roll väga suur).
Segamajandus - kontroll majanduse üle jagatud, otsused tootmise kohta tehakse turumajanduslikust aspektist , hind kujuneb nõudluse-pakkumise tulemusel, erasektor saab kasumit, riik saab makse.
Rahvusvaheline suhtlemine:
Neli põhiliini rahvusvaheliste suhete mõtestamisel:

• Riik vs riikidesüsteem (muna vs kana )
  
• Sõda vs rahu (vastandumine vs koostöö)
  
• Realism vs idealism (anarhia vs korrastatus)
  
• Piljardilaud vs võrgustik (klassika vs uus), kas näeme seosusetult või võrgustikuna.
  

Realism ehk konservatism - rahvusvahelist areeni nähakse arhailisena; põhitoimija riik; rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng (keegi võidab keegi kaotab); ainus võimalus sõdu ära hoida on jõutasakaal; riikide eesmärk on suhteline kasu; julgeolekudilemma tekkeni viib (kõik riigid on teisele ohuks ja võidab see kes ründab esimesena).
Uusrealism otsib teid jõutasakaalu tekkeks. (nt: Eesti suhtes Venemaaga on nõrk, kuid Eesti kuulub NATO 'sse, tasakaalustab).
Idealism ehk liberalism - Erimeelsusi lahendatakse lepingutega; riigid on koostöövõimelised; riikidel on ühishuvid; keskne on absoluutne kasu (nt: maailma-rahu).
Uusliberalism usub, et rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks on lepinguorganisatsioonid.
MAAILMASÜSTEEM:
Olulised võtmeprotsessid: riiklikus; regionaliseerumine ; üleilmastumine .
Maailmasüsteemimudelid:

• Tsivilisatsiooniline mudel - keskus, mida übritseb mingi ala. Tsivilisatsiooni-keskus ei tunnusta teisi tsivilisatsioone.
  
• Kristlikumaailmariigi mudel - üks usk, üks jumal.
  
• Westfaali mudel - maailm jaguneb süveräänseteks riikideks, kellel ei ole kõrgemat võimu. Riikide iseseisvus on tähtis, piiriprobleemid lahendatakse jõuga. Riigipiire ületavad õigusrikkumised on asjaosaliste mure. Kõik riigid on võrdsed.
  
• ÜRO maailmarahu mudel - riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riikidevaheline rahu, jõu kasutamisest hoidutakse. Riikide ühine eesmärk maailmarahu ja julgeoleku saavutamine.
  

Maailmapoliitika märksõnad:

• Hegemoonia - maailmasüsteemis on riik, mis domineerib teiste suhtes ja suunab rahvusvahelist poliitikat.
  

Üleilmastumine - sotsiaalne protsess, kus geograafilised piirangud kaovad.
Põhilised globaalprobleemid : üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud; majanduslikud- ja arenguväljakutsed; toorainevarude kahanemine; keskkonnaprobleemid; inimõigusküsimused; nakkushaiguste levik ja teke; jm.
Väitluses poliitilise üleilmastumise üle usuvad realistid , et riigid ei taandu ja valitsuses kehtestavad teistele toimijatele reegeleid, globalistid usuvad, et riigid taanduvad.
Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine.