Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel (0)

Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel.
Essee
Eestis on viimastel aastatel käsikäes Euroopa Liidu nõuete ning demokraatia arenguga suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahendusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ning seetõttu on igati loomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida erinevate valdkondade tegevuste planeerimisel.
Üheks kaasamise tõhustamise eelduseks on tugevam kommunikatsioon, sealhulgas informeerimine kui üks kaasamisviise (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine …, 2004). Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse vältida vigu ja saada paremaid tulemusi: saada põhjalikumat infot tegelikust olukorrast, poolte eelistustest ning
saavutada ka nende nõusolek, kellest sõltub otsuse ellurakendumise edukus. See
aitab pikas perspektiivis säästa nii aega kui ka tegijate närvirakke.
Oleme kuulnud kohalike omavalitsuste ametnikke kurtmas, et inimesed ei ole huvitatud ja piisavalt informeeritud, et rääkida kaasa sellistes küsimustes nagu veemajandus , maakasutus, prügimajandus ja muudes taolistes valdkondades. Arvan, et võib öelda, et kaasamiseks ei piisa lihtsalt passiivsest pealiskaudsest informeerimisest (nt väike teade ajalehes , et “planeeringuga saab tutvuda vallamajas, kabinet nr x”) - see ei pruugi tõsta kohalikes elanikes piisavat huvi.
Kohalikud inimesed on huvitatud ja peaksid olema informeeritud eelkõige seepärast, et kohalikus omavalitsuses toimuv on otseselt seotud nende elukorraldusega. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ning võimuorganite töö ning otsused mõjutavad omavalitsuse territooriumil elavate inimeste valikuid ning võimalusi (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine …, 2004). Arvan, et kodanike osalemist elukorralduse kujundamisel peetakse oluliseks just seetõttu, et seeläbi on võimalik jõuda parimate lahendusteni, kasutada kõige otstarbekamalt olemasolevaid ressursse ning muuta omavalitsuses toimuv „ühiseks asjaks“.
Keda on vaja kaasata? Kaasamise edukus sõltub väga palju sellest, kuidas õnnestub üles leida kõige õigemad inimesed, kes osalema peaksid ja kes seda soovivad (Kaasamise …, 2011). Mida laiemate mõjudega on tehtav otsus, seda enam tuleb püüda kaasata ka neid, kes ise pole aktiivsed või keda ükski organisatsioon ei esinda. Näiteks peaks arvestama erinevate vähemuste või muude tõrjutud ühiskonnagruppide huvidega .
Kohaliku omavalitsuse jaoks on kogukonna kaasamine oluline, kuna see tagab kohalike elanike haaratusega protsesside kujundamisse parema avaliku poliitika, muudab kohaliku omavalitsuse tegevuse läbipaistvamaks ja arusaadavamaks ning suurendab seeläbi usaldust omavalitsuse vastu, mis omakorda tugevdab kohaliku tasandi demokraatiat (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine …, 2004). Kaasamine ja osalemine on sama tegevuse kaks poolt. Kaasaja muudab otsuse kujundamise avatuks ning algatab koostöö. Osaleja toob juurde oma ekspertiisi, esindab teatud huve ja seisukohti ning pakub lahendusi. Osalemine aitab
tekitada ka omanikutunnet ja vastutust otsuse suhtes. Olemaks edukas kaasajana,
on vaja mõista osalejate vajadusi ja osalemise võimalusi otsustamise etappides.
Näitena võiks siinkohal tuua jäätmemajandusalase tegevuse – jäätmejaama rajamise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile. Sellega jäätmejaama rajamisega kaasnevad teatud keskkonnaalased muutused, mis mõjutavad selle piirkonna kohalikke elanikke. Seega võib öelda, et sotsiaalseks grupiks , keda selle tegevusega kaasnevad keskkonnaalased muutudes kõige rohkem puudutavad ja mõjutavad on rajatava jäätmejaama asukoha vahetus läheduses elavad elanikud. Jäätmejaama rajamist – saab jagada etappideks : probleemi tuvastamine ja eesmärgi määratlemine; info kogumine koos mõjude prognoosimisega; lahendusettepanekute väljapakkumine, otsustamine ning elluviimine ; analüüs ja mõjude järelhindamine.
Kaasata saab ja on vaja kõigis neis etappides – mida varem sellega alustada, seda paremini suudavad osalejad toimuvast aru saada ning sisukalt panustada (Kaasamise …, 2011).
Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise kahjustamises läbi loodusliku keskkonna reostamise (jäätmete põletamine, jäätmekäitlusest tekkiv nõrgvesi, reovesi jne). Kaudselt mõjutab (positiivne mõju) keskkonda ressursside taaskasutamine (mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse). Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seega on väga oluline teadvustada elanikele sellega kaasnevad head ja halvad küljed. Selgitada, et jäätmejaama negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ja seotud eelkõige jäätmete kontsentreerimisega ühte konkreetsesse kohta. Teha selgitustööd, vajadusel läbi viia infopäevi. Kõik, ka ilma erihariduseta kohalikud inimesed on vägagi teadlikud ja huvitatud oma kodukoha keskkonnaseisundist ning valmis oma arvamusi ja teadmisi jagama , kui neilt õigel viisil küsida.
Selleks, et erinevad huvigrupid saaksid arvamust avaldada ning nende mõtetega saaks omavalitsus otsuste tegemisel arvestada, on vaja, et elanikud oleksid teadlikud. Kui elanikud pole arutluse alla tulevate teemadega kursis, võib edasiviiva dialoogi asemel tekkida omavalitsusstruktuuride ning kohalike elanike gruppide vahel vaid nõrgalt seostatav mõttevahetus.
Kaasamise eelduseks on, et osaleda soovijatele tehakse kättesaadavaks otsuste tegemisega
seotud oluline info. Ent üksnes infole juurdepääsu võimaldamine pole heaks
kaasamiseks piisav. Kaasamine on aktiivne tegevus, kus otsuse eest vastutaja otsib kontakti
nendega, keda otsus mõjutab ning kes võiksid soovida kaasa rääkida (Kaasamise …, 2011).
Kommunikatsioonikanalite valiku eesmärgiks on leida sellised, mida osalevad huvirühmad
kasutavad oma peamiste infoallikatena. Need võivad olla näiteks teemaga
seotud väljaanded, veebilehed, meililistid, ühenduste uudiskirjad , mis on mõeldud
liikmete teavitamiseks, materjalide jagamine üritustel jms (Kaasamise …, 2011).
Olulist rolli mängib koostöö meediakanalitega. Avalikkust tuleb teavitada juba siis,
kui otsuse ettevalmistamine algab. Vaja on anda infot selle kohta, et asuti
koostama projekti (arengukava vms) ning selleks moodustati töögrupp. Pressiteates tuleks öelda, kes töögruppi kuuluvad, samuti kirjeldada arengukava peamised teemad ning anda
kontakt lisainfo küsimiseks (Kaasamise …, 2011). Informatsiooni levitamiseks ja elanike kaasamiseks on vaja seda teha erinevate kommunikatsioonivahendite kaudu: raadios, lehtedes ja internetis – et see oleks kättesaadav kõigile. Arvan, et kindlasti leidub ka elanikke, kelleni omavalitsuste teavitustöö ja sõnumid piisavalt hästi ei jõudnud – valitud olid kas valed kanalid, kommunikatsioonimeetodid, keeruline keel, ajastus vms. See on tegelikult problemaatiline, kuna informeerimine on elementaarne ja esmane kaasamise viis, mis tuleb tagada kõigi strateegiliste arengukavade puhul, et adekvaatne info jõuaks õigel ajal kõigile osapooltele. Põhiline kaasamise meetodiks sel puhul on suuline arutelu, samuti ka elektroonne tagasiside e-posti vahendusel.
Piisav informeerimine on vältimatuks eeltingimuseks ka teistele, põhjalikumatele kaasamise viisidele nagu -konsulteerimine ja osalemine (Kaasamise …, 2011).
Hästi valitud kaasamise meetod võib oluliselt aidata saavutada kaasamise eesmärke. Mida laiemate mõjudega on tehtav otsus, seda enam tuleb püüda kaasata ka neid, kes
ise pole aktiivsed või keda ükski organisatsioon ei esinda. Näiteks peaks arvestama
erinevate vähemuste või muude tõrjutud ühiskonnagruppide huvidega.
Kaasamine ei tähenda, et kõiki peaks kaasama kõikjale. Üldjuhul ei soovi inimesed
osaleda asjades, mis neid ei puuduta . Küll aga on oluline, et kaasa räägiksid
need, keda tehtav otsus mõjutab ning kellel võib olla olulist infot, teadmisi või
kogemusi. Nende ülesleidmine ja osalema motiveerimine on esmajoones kaasaja
ülesanne.
Kasutatud kirjandus:

Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine kohaliku omavalitsuse töösse. Praktilisi nõuandeid. Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond 2004.
Kättesaadav:
http://www.siseministeerium.ee/public/Nouandevihik_200701064030101.pdf (12. 04.2011)

Kaasamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.osale.ee/?iid=146 (12.04.2011)
PRAKTILISI NÕUANDEID