Ettevõtte organisatsioon ja juhtimine (2)

Äriühingute valitsemise olemus
Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid ; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist.
Äriühingute valitsemise põhiküsimused
Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine
Suhted omanik- palgatud juhtkond ( vertikaalsed )- agendiprobleem, omanike tahte elluviimine , omanike rollid
Äriühing ja riik- äriühingu registreerimine ja registrist kustutamine ( asutamisleping ja põhikiri); äriühingu sotsiaalne vastutus
Äriühingute valitsemise juriidilised alused- äriseadustik, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, väärtpaberituru seadus, börsi reglement, pankrotiseadus, hea ühingujuhtimise tava.
Valdkonnad, millel on seos äriühingute valitsemisega
Äriõigus- annab äriühingu tegevuseks aluse ja raamistiku ; Ettevõtlus- ettevõtja on alati kas omanik, nõukogu või juhatuse liige; äriühingu tegevus on ettevõtlus ; Juhtimine- juhatuse tegevus on tippjuhtimine ; Strateegiline juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved , sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti.
Juriidiliste isikute liigitus Eestis
Eraõiguslikud juriidilised isikud- loodud erahuvides

• Äriühingud- kasumit taotlevad
  

• Äriseadustiku alused- kapitaliühingud (AS, OÜ) ja isikuühingud (täisühing, usaldusühing), FIE
  
• Ühistuseaduse alusel- tulundusühistu (kooperatiiv), tarbijate- ja tootjateühistud, laenu- ja hoiuühistud
  

• Mittetulundusühistud- kasumit mittetaotlevad, aiandus-, suvila -, garaaži-, korteri-, majaomanikeühistud; tegutsevad ühistuseaduse alused
  
• Mittetulundusühingud- kasumit mittetaotlevad; erakonnad , seltsid, liidud, assotsiatsioonid; tegutsevad mittetulundusühingute seaduste alusel
  
• Sihtasutused- asutatud vara valitsemiseks ja käsutamiseks; liikmeid ei ole ja kasumit ei jaota; tegutsevad sihtasutuse seaduse alusel
  

Avalik õiguslikud juriidilised isikud- loodud avalikes huvides, tegutsevad nende kohta käivate seaduste alusel

• Valitsuse seadus- valitsusasutused ( ministeeriumid , ametid)
  
• KO korralduse seadus (linnad, vallad)
  
• Ülikooliseadus (TTÜ, TÜ jne)
  
• Rahvusraamatukoguseadus
  
• Ringhäälinguseadus (ETV ja ER)
  

Äriühingute üldiseloomustus

• FIE- asutaja iga inimene, registreerimine maksuametis , kapital sätestamata, väärtpabereid pole, vastutab kogu varaga, on ettevõtja
  
• Täisühing ja usaldusühing- asutaja kaks või enam omanikku , tegutsemine notariaalselt tõestatud ühinguleping ja äriregister, kapital osanike sissemaksed, väärtpabereid pole, juhivad kõik osanikud
  
• Kapitaliühingud- asutaja üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut (OÜ osanik , AS aktsionär), tegutsemine notariaalselt tõestatud asutamisleping, põhikiri ja äriregister; kapital OÜ min 100 kr/ 40 000 kr; AS min 100 kr/ 400 000 kr; väärtpaberid (OÜ ei ole; AS nimelised aktsiad); vastutab sissemakse ulatuses, juhib (OÜ- osanike koosolek, (Nõukogu), Juhatus/ AS- Üldkoosolek, Nõukogu, Juhatus)
  
• Filiaal- asutab välisfirma, tegutseb äriregister, kapitali ja väärtpabereid ei ole, vastutab välisfirma, juhtimiseks määrab juhataja.
  

Kapitaliühingute juhtimisorganid
AS- Üldkoosolek- Nõukogu (Nõukogu esimees)- Juhatus (Juhatuse esimees) ja Juhataja
Üldkoosoleku ja nõukogu pädevus täpselt määratletud, üldkoosolek võib muid küsimusi otsustada ainult nõukogu ja juhatuse ettepanekul , juhatuse pädevuse määrab nõukogu, kusjuures nõukogu võib delegeerida oma volitused juhatusele
OÜ- Osanike koosolek (Osanike otsus)- Nõukogu- Juhatus (Juhatuse esimees) ja Juhataja- Osanikud võivad teha kõiki OÜ puudutavaid otsuseid; nõukogu tuleb moodustada kui osakapital on üle 400 000 ja OÜ juhatuses on vähem kui kolm liiget või nõukogu on ette nähtud OÜ põhikirjas. Omanikud 1 x a, nõutav 50% häältest; nõukogu max 5 a, koosolek 1 kord kuu jooksul; tegevjuhtkond max 3 a, aruanne nõukogule 1 kord kuu jooksul.
Omanike liigitus
Juriidiline seisund- füüsilised ja juriidilised isikud, sh era- ja avalik-õiguslikud isikud;; Residentriik- välismaised ja kodumaised omanikud; Tegevuse avalikkus - teadaolevad ja mitteteadaolevad omanikud; Osaluse määr- suuromanikud ja väikeomanikud; Panus äriidee elluviimisel- strateegilised ja finantsinvestorid; Investeerimishorisont- pikaajalised omanikud ja spekulandid; Suhtumine riski- riski hajutavad ja mittehajutavad omanikud; Omanike roll valitsemisel/ juhtimisel- aktiivsed ja passiivsed omanikud
ÜHINE TEGUR- riskimine; HUVID ja EESMÄRGID- raha, võim, tunnustus, spetsiifilised huvid
Omanike tahe ja kokkulepe
Omanike kokkuleppe sisuks on ühised arusaamad antud äri olemusest, perspektiividest ja juhtimisest ning omanike omavahelistest suhetest; kõigi omanike valmisolek isikliku tööpanusega või /ja üldkoosolekul hääletamisega kaasa aidata äri õnnestumisele
Ideaal- omanike ühine tahe ehk konsensus (kompromiss võib olla halvim variant, vastastikune huvide arvestamine , huvide konflikti vältimine)
Omanikud ei jõua kokkuleppele- halvim iga äriühingu jaoks, mitu õiguse allikad, võim läheb palalise juhtkonna kätte
Omanike osalemine valitsemises/ juhtimises- omanikud ei ole juriidiliselt kohustusi ja ta ei pea osalema valitsemises/ juhtimises, omanikel on aktsiatest tulenevad õigused; valitsemise seisukohalt on tähtsam nõukogu valimine; omanik osaleb jõuliselt tegevuses (nõukogu või juhatus) või ei osale tegevuses v.a üldkoosolek; kui osaleb siis kas on võimeline osalema, kui vajalik on osalemine, kellena osaleb ja milles seisneb isiklik panus; omanike osalemine juhatuses on potentsiaalne konfliktide allikas
Omandi suhted, võim ja omanike tahe
Üle 50 % häältest- juhtimisõigus; vähemalt 2/ häältest- põhikirja muutmise õigus; vähemalt 10% häältest- õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, teatud küsimuse võtmist päevakorda, üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist, nõukogu liikme tagasikutsumist, nõukogu koosoleku kokkukutsumist. Võim tuleneb omandist, realiseerub võimulolijate tahe, tahe saab väljenduda äriseadustikuga lubatud ja tagatud tegevuses, valdav tendents- omanike konsolideerumine
Äriühingu nõukogu
Äriühingu üldkoosolek /osanike koosolek valib nõukogu. Nõukogu tegevuse alused on lojaalsus, meeskonnatöö, vastastikune usaldus ja motivatsioon. Äriühingu nõukogu liikmed- põhiomanikud, omanike usaldusisikud, panga esindaja, jurist , finantsekspert, spetsialistid sõltuvalt vajadusest (tehnika ja tehnoloogia , turundus, personal jt). Nõukogu tegevuse reglement, tööplaan, otsused, sekretär. Nõukogude töö efektiivsuse tõstmiseks tuleb rohkem kasutada mitmesuguste erialade konsultantide ühekordset või pidevat abi. Nõukogu liikmed ei saa kuuluda juhatusse (parem on kui nad omanikud ei kuuluks juhatusse).
Äriühingu juhatus
Juhatus on äriühingut esindav organ (lepingute sõlmimine, tehingute tegemine), kollektiivne tippjuht , liikmed on tippjuhid , liikmed on võrdsed, juhatuse esimees on tegevuse korraldaja, viib ellu omaniketahte organisatsiooni abil; Juhataja- ainujuht, Agendiprobleem, Juhatuse tegevuse reglement- kuidas tehakse otsuseid; Teenistusleping
Äriühingu tegevust reguleeriv dokumentatsioon
Aktsionäride (osanike) leping, asutamisleping ja põhikiri, nõukogu tegevuse reglement, juhatuse tegevuse reglement, teenistuslepingud juhatuse liikmetega, nõukogu otsused juhatuse soovitava tegevuse kohta, üldkoosoleku otsuses (nõukogu valimine)
Anglo-ameerika äriühingute valitsemise süsteem
Direktorite nõukogu- liikmed nimetatakse direktoriteks, siseliikmed on tippjuhtkond, välisliikmed on omanikud, omanike esindajad, spetsialistid, huvigruppide esindajad; tegevus toimub komiteedes, direktorite nõukogu = nõukogu + juhatus Eestis, direktorite nõukogu esimees ja CEO ameteid täidab sageli 1 persoon- ainujuht, praktiliselt piiramatu võimuga; direktorite nõukogu esimehel on suur roll nõukogu koosseisu määramisel; direktorite nõukogu valib CEO, CEO on alati direktorite nõukogu liige (Eestis vaste puudub, Eestis ei saa juriidiliselt kellelgi olla sellist võimutäiust); Anglo-ameerika süsteemis ei ole kollektiivset tippjuhti, so juhatust.
Kontsern- kui 1 äriühing on teises osanik/aktsionär ning omab ühingu häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtteks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksind või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (ema) omab selle osaniku või aktsionärina või lepingu alusel valitsevat mõju ja võtab oluliselt osa selle kasumist, Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni (täpselt samad seadused). NB! Kontsernis on omanikuks juriidiline isik. Emaettevõte omav vaid aktsiaid (õigused), rohkem midagi
Emaettevõtte juhatus haldab ja käsutab tütarettevõtte aktsiaid, kuid ost-müük kooskõlastatult nõukoguga. Emaettevõtte juhatus teeb tütarettevõtte üldkoosolekul otsuseid ja määrab tütarettevõtte nõukogu koosseisu/esimehe. Tütarettevõtte nõukogu saab oma õigustest loobuda andes need emaettevõtte juhatusele.
Organisatsioonide liigutus
Avalik sektor - riik ja KO; Erasektor - äriühingud, mittetulundusühingud; Usuorganisatsioonid; Sõjavägi- juhid määratakse, täpne süsteem ja käsuliin; MTÜ-d (vabatahtlikud)- laulukoor, klubi, kunstiring, poliitiline partei- organisatsiooni liikmed ise valivad juhid ja otsustavad tegevuse üle; Ülikoolid- akadeemiline vabadus; Loovusele suunatud organisatsioonid- tegevuse eesmärgiks on looming; Perekond; Salaorganisatsioonid- maffia ja organiseeritud kuritegevus .
Iga organisatsiooni liigi puhul on inimesel erinevad põhjused organisatsiooniga liitumiseks. Igal liigil on oma spetsiifika, mida saad väljendada paljude tunnuste kaudu, nt kes ja kuidas määrab tegevuse eesmärgid, kas juhid valitakse liikmete poolt või määratakse, regulatsiooni ja tegevusvabaduse vahekord ja liikmena osa regulatsiooni määramisel, juhi tahte ja liikmena omaalgatuse vahekord, rutiini ja loovuse vahekord. Iga organisatsiooni juhtimise on oma spetsiifika ja kultuur. Kaasaega iseloomustab organisatsioonide mitmekesisus ja paljusus ; iga aktiivne inimene kuulub mitmete organisatsioonide liikmeskonda. Suhteline eraldatus ja konkurents . Organisatsiooni elutsükkel- sünd, elu, surm.
Organisatsiooni olemus
Inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. Igal organisatsioonil on: sisemine struktuur (kindlaksmääratud iga töötaja alluvus ja ametlikud koordineerimissuhted); tööjaotus (kindlaksmääratud iga töötaja õigused, kohustused ja vastutus); protseduurid, mis määravad töökorralduse organisatsioonide funktsioonide täitmisel; spetsiifiline sisekeskkond (kultuur).
Organisatsiooni funktsioonid
Eesmärkide saavutamiseks on vajalikud iseseisvad ja spetsiifilisi oskusi nõudvad tegevusalad, mis sõltuvad organisatsiooni spetsiifikast. Funktsioonide täitmiseks on loodud vastavad struktuuriüksused (ametikohad). Funktsioonide seos- protsessid ja protseduurianalüüs. Organisatsioon on instrument eesmärkide saavutamiseks, vahend strateegia elluviimiseks ja vahend omanike tahte elluviimiseks äriühingutes.
Sünergia
Organisatsiooni loomise ja tegevuse peamine mõte ja põhjus on saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergia- koostoime, ühesuguse suunaga talitus, vastastikune võimendamine ja rikastamine (1+1+1>3). Liigid: organisatsioonisünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid); ressursisünergia (efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos , mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena).
Juhtimine
Sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. Juhtimine on organisatsiooni loov, kooshoidev, tasakaalustav, integreeriv ja arendav tegevus. Juhtimise sisuks on juhtimise osategevuse täitmine (kavandamine, organiseerimine , mehitamine, siirmine (volitamine, delegeerimine), koordineerimine , kommunikatsioon, otsustamine, eesvedamine ja kontrollimine.
Organisatsiooni struktuur
Määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Graafiliseks väljundiks on organisatsiooni skeem. On olemas ametlik ja mitteametlik struktuur. Erasektoris on ametinimetused vabad. Äriühingutes on ainsad juriidiliselt määratud ametinimetusteks juhatuse esimees, juhatuse liige ja juhataja. Struktuuriüksuste nimetused on vabad (osakond, divisjon jne). Avalikus sektoris on ametinimetused ja struktuuriüksuste nimetused määratud põhikirjaga. Koosseisude nimestik ( ametikoht ja töötaja nimi) on kõikjal kohustuslik. Skeem ei ole kohustuslik. Organisatsiooni struktuur tuleneb strateegiast. Struktuuri iseloomustavad juhtimistasemed ( vertikaal ) ja juhtimisulatus ehk kontrollimisulatus. Juhtimistasemete arvu vähendamine toob Koosa alluvate arvu suurenemise ja vastupidi. Hierarhia jaguneb kuusekujuliseks (palju juhtimistasemeid) ja kammikujuliseks (palju alluvaid).
Organisatsiooni põhiosad
Riviorganisatsioon - põhitegevuse allüksused (äriidee elluviimine, põhiprotsess, põhifunktsioonid); struktuuriüksuste koosseis sõltub äriidee formuleerimisest, nn liiniorganisatsioon, väärtust loov organisatsioon, organisatsiooni selgroog
Staabiorganisatsioon- abistavad , toetavad, teenindavad struktuuriüksused (tugifunktsioonid), funktsionaalne ja tugiorganisatsioon; staabi teenused on sisseostetavad; staap dubleerib end erinevatel juhtimistasanditel.
Rivi ja staap töötavad koostöös. Määratud käsuliin (kellel on kellele õigus ande korraldusi), tööjaotus, õigused ja vastutus. Staap ilma rivita on mõttetu.
Organisatsiooni struktuuri mõjutavad tegurid
Tegevusala , äriidee ja strateegia, teenuste sisseostmine, geograafiline paiknemine , rivi-staabi tööjaotus/ tsentraliseerimine - detsentraliseerimine; inimesed, tegevuse ulatud, keskkond.
Organisatsiooni skeemi vormistamine
Selged ja põhjendatud ametinimetused ja töötajate arv allüksustes; juhtimistasemete eristatavus, paigutus, organisatsiooni nimi ja koostamise kuupäev, funktsionaalne alluvus, suure organisatsiooni puhul mitu skeemi.
Tööjaotus, õigused, vastutus
Eesmärkide saavutamiseks tuleb täita teatud tööde maht, mis nõuab paljusid erialaseid oskusi. Tööjaotusega määratakse kindlaks töötaja kohustused. Nende täitmiseks on tarvilikud teatud õigused. Töötaja vastutab kohustuste täitmise ja õiguste kasutamise eest. Korralduste andmises kehtib ühtsuse põhimõte- igal töötajal võib olla vaid üks vahetu ülemus ja iga töötaja võib korraldusi saada vaid ühest allikast. Vastutuse absoluutsuse põhimõte- ülemus vastutab alati alluva tegevuse eest. Regulatsioon - töösisekorraeeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendis, töölepingud. Tööjaotus toob kaasa spetsialiseerumise, Probleemiks on tööjaotuse sügavus. Mida suurem on organisatsioon, seda sügavam on tööjaotus.
Personali liigitus
Juhid- kõik need, kellel on alluvad

• Lähtudes tegevuse ulatusest: Üldjuhid ja Funktsionaalsed juhid
  
• Lähtudes juhtimistasemest: Tippjuhid, Keskjuhid ja Esmajuhid
  

Spetsialistid- erialatundjad
Peaspetsialist- funktsionaalne juht, tegevusalade juhtimine, asjad, protsessid; alluvate spetsialistide juhtimine
Spetsialist- ei ole alluvaid, tegevus konkreetsel tegevusalal, vajalikud ekspertteadmised, ametialane lojaalsus ja professionaalne kretinism.
Tehnilised täitjad- ametnikud ja töölised
Ei ole alluvaid, tehnoloogia ja kasutatavad meetodid on määratud, rutiinse iseloomuga töö, ei ole tööga seotud õigusi, on tööseadusandlusest tulenevad õigused
NB! Rivi juhivad üldjuhid; staapi funktsionaalsed juhid (peaspetsialistid, erialajuhid)
Juhtimise liigid

• Tegevuse ulatusest lähtuvalt:
  

Üldjuhtimine- põhitegevuse juhtimine, ametikohad suures tööstusettevõttes on juhataja, juhatuse liikmed, tootmisdirektor, peadirektor, tootmisüksuse juhataja, meister; igal juhtimistasemel erisused ja iseärasused töö sisus, eri funktsioonide ja spetsialistide töö ühendamine tervikuks, selleks, et tagada põhitegevuse efektiivne toimimine , vajalikud oskused ja teadmised igast funktsioonist vähemalt nii palju, et saada aru spetsialistidest ja osata esitada arukaid küsimusi.
Funktsionaalne juhtimine- ühe konkreetse staabi funktsiooni aj selle täitmisega seotud inimeste (spetsialistid, tehnilised täitjad) juhtimine; kõige tähtsam on erialane asjatundlikkus ja oma valdkonnas töö organiseerimine.

• Juhtimistasemest lähtuvalt
  

Tippjuhtimine- kaks kõige kõrgemat juhtimistaset on juhatus ja peaspetsialistid (eriala direktorid); juhtide juhtimine (alluvad on keskastme juhid, kellel on omakorda alluvad); peaks nägema tervikud, tippjuht kui visionäär, strateeg, generalist, liider, karisma ; põhisisu peaks olema firma tuleviku kavandamine, strateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine; organisatsiooni arendamine ja sisekeskkonna kujundamine, et organisatsiooni liikmed saaksid efektiivselt tegutseda; vahetud suhtes nõukoguga (omanikega), agendiprobleem, suhtlemine väliskeskkonnaga s.o teiste organisatsioonidega ( esindamine ); töö sisu pealekirjutamine sissetulnud kirjadele ja allakirjutamine väljaminevatele kirjadele.
Keskjuhtimine- allüksuste juhtide tase, põhiliselt staabi allüksuste juhid, põhisisu on planeerimine ja täideviimise korraldamine, tüüpiline ametikoht on osakonnajuhataja
Esmajuhtimine- plaanide täideviimine, tulemuste saavutamine, alluvad on tehnilised täitjad, kavandavaid tegevusi ei ole, kõik on juba kavandatud ja planeeritud, organiseerimine ja kontroll, tüüpiline ametikoht on meister (üldjuht).
Organisatsioonisisene regulatsioon
Põhikiri, organisatsiooniskeemid ja koosseisude nimekiri, töösisekorraeeskiri, asjaajamise juhend (dokumendikäitlus), osakondade põhimäärused (staatus, ül, seosed, juhataja ametijuhend ), ametijuhendid (kohustused, õigused, vastutus), protseduurireeglid, infosüsteem, sisekontrolli süsteem. Vajadus regulatsiooni järele tõuseb koos organisatsiooni suuruse kasvuga. Organisatsioonilised muudatused ja uuenduste rakendamine toob kaasa muudatused dokumentatsioonis. Detailne organisatsiooni dokumentatsioon ilma pideva muutmise, täiendamise ja arendamiseta muudab organisatsiooni staatiliseks ning pidurdab organisatsiooni arengut.
Organisatsiooni protsessikesksed käsitlused
Terviklik kvaliteedijuhtimine ja ISO standardid , IT- voodidiagrammid, kriitilise tee meetod, IDEF, ARIS, SIPOC, kuue sigma meetod, äriprotsesside ümberkorraldamine
Protseduurianalüüs- loodud 1972- 1974 TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedris.
On organisatsiooni täiustamise meetod, mille põhisisuks on protseduurireeglite koostamine, täiustamine ja ellurakendamine. On töökorralduslik dokument, mis näitab, kuidas on töö organiseeritud. Organisatsiooni tegevus on protsess. Sõltuvalt organisatsioonust on kuni 90 % tegevustest korduva iseloomuga, mida on mõistlik alati täita samal viisil. Sisend -Protsess-Väljund. Juhtimine toimub tagasiside kaudu (kuidas muuta sisendit nii, et saada soovitavat väljundit). Allsüsteemid võivad olla järjestikulised (väljund A = sisend B, B täitmine on võimalik siis, kui A on täidetud ) või paralleelsed (A ja B on sõltumatud, neid võib täita eri aegadel , eri töötajate poolt jne).
Tööstusettevõtte tegevus kui süsteem
Sisend- Tööstusettevõtte tegevus- Väljund
Sisend- strateegia/ eesmärgid/ ressursid (inimesed, masinad , materjalid, finantsid , energia, informatsioon); väliskeskkonna mõju!
Tegevus- protsess, mille sisuks on sisendi muutmine väljundiks, sh selle protsessi juhtimine
Väljund- tulemused strateegia elluviimisel (tooted, teenused, majandustulemused (aruandlus)); väliskeskkonna mõjuTAMINE
Omanikud- ressursid-tulemused s.o sisend- väljund problemaatika , juhtimine tagasiside kaudu, finantsanalüüs, ressursside optimeerimine ja tulemuste maksimeerimine.
Juhtkond- ettevõtte tegevuse kui protsessi struktuuri kujundamine ja protsessi juhtimine
Protseduurireegel
Protsessi kirjeldamine toimub parameetrite kaudu. Protseduurireegli parameetrid on: Täidetavate operatsioonide sisu (s.o mida tuleb teha); Operatsioonide loogiline seos (s.o millised jrk neid tuleb täita); Tööjaotus (s.o kes konkreetset operatsiooni täidab8; Aeg (s.o millal, mis tähtajaks tuleb operatsioon täita); Informatsioon (s.o millise info alusel operatsioon täidetakse, millised dokumendid vormistatakse); Metoodika (s.o kuidas operatsioon täita, erialane probleem); Võimalikud alternatiivid (s.o kas üks või teine tegevusvariant).
Organisatsiooni täiustamise metoodika

Organisatsiooni täiustamise ettevalmistamine (liikmete kaasamine aktiivsele koostööle ja motiveerimine , probleemide väljaselgitamine, diagnostika)

Täiustamismeetodi rakendamine (meetod tuleb lahendatavatest probleemidest: motivatsiooni- kvalifikatsiooni- inimsuhete ja organisatsioonilised probleemid, kusjuures protseduurianalüüs ei lahend motivatsiooni ja inimsuhete probleeme / tulemuseks on soovitatavad uuendused ja muudatused organisatsiooni tegevuses)

Tulemuste ellurakendamine ehk juurutamine (innovaatika kitsamas tähenduses, põhisisuks õpetamine ja motiveerimine, tulemuseks on organisatsioon, liikmete tegevus vastavalt meetodi rakendamisel saadus tulemustele).
Protseduurianalüüsi rakendamise etapid

Koostavate protseduurireeglite seostatud loetelu koostamine (organisatsiooni tegevus tervikuna , organisatsiooni funktsioon, üksikud protseduurid (keerikus, tähtsus, probleemsus)

Olukorda kirjeldavate protseduurireeglite koostamine (asjaosaliste intervjueerimine, dokumentide uurimine , mujal koostatud analoogid)

Koostatud protseduurireeglite täiustamine (organisatsiooni töötajate arvamused ja ettepanekud, konsultandi kogemused, teadmised ja oskused, organisatsiooni juhtimisteooria, kõigi protseduurireeglite läbiarutamine tippjuhtide osavõtus, parim praktika , benchmarking )

Protseduurireeglite lõplik vormistamine (juhatuse kinnitus, iga töötaja allkiri informeerituse kohta)
Protseduurireeglite juurutamine

Muudatuste elluviimine- protseduurireegel juhendmaterjalina, kohustuslikkus )

Edasine täiustamine ja muutmine- muudatuste juhtimine, lõppematu töö, nõutav on tegelikkusele vastavus, protseduurireeglite teadlik väljaarendamine, tippjuhtide roll, protseduuri omanik

Protseduurireegli kasutamine igapäevatöös- juhendmaterjal ehk juriidiline akt; protseduurireeglite olemus juhtimisfunktsioonide seisukohalt- kavandamine (tegevuskava tulevikus), organiseerimine (töö on organiseeritud, kui on kindlaks määratud kes, mida, mis jrk, millal teeb), õiguste ja vastutuste siirmine (on kirjaliku siirmise vahendiks), koordineerimine (protseduurireegli järgmine tagab spetsiaalse jõupingutuseta tegevuse kooskõlastuse), suhtlemine (kommunikatsiooni võrgustik, seosed operatsioonide vahel), otsustamine (näitab tsentraliseerimist/ detsentraliseerimist, kes, kus, mida otsustab), kontrollimine (üks kontrollimisalustest).