Nimetu (0)

Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus
Õppevara analüüs
"Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG " Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk
Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid.
KAUGED TSIVILISATSIOONID
I. INDIA
Geograafilised ja looduslikud olud
Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka teksti paremaks mõistmiseks pilt geograafilisest kaardist ja looduslikust ümbrusest.
Näide1.
Kuna tegemist on ajaloo õpiku "Inimene. Ühiskond, kultuur,, teise osaga on juba sissejuhatuses uut teksti seotud esimeses osas läbi võetud peatükkidega.
Näide2. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus
I.Riiklus ja ühiskond
Õppetükk on jaotatud osadeks, mis samuti peakirjastatud mõistmaks iga osa sisu. Aitab õpilasel paremini teksti liigendada, ning vajaliku tekstist lihtsamini üles leida.
Näide 3. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti eelnevate osade sisu ja järgneva osa pealkiri võivad tekitada vastuolu, mis motiveerib õpilasi teksti omandama.
Esimene õppetükk on 4 lk pikk, illustreeritud on õppetükk piltidega inimestest, ümbrusest ja esemetest mida/keda on tekstis mainitud ning rasvaselt ära märgitud. Piltide all on samuti seletav pealkiri või lause. Pildid teksti juures aitavad paremini mõista millest räägitakse, eriti kui õpilane pole tuttav tekstis toodud ehitiste, esemete, inimestega.
Näide 4.
Esimese õppetüki teises lõigus on lause: "Paljude asulate seast oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro . ,, Sellele järgneb ka pilt Mohendzo Daro'st, mille all on kirjas:"Mohendzo Daro eksisteeris u 2300 -1700 a ekr ,,
Rasvaselt on kirjas ka uued mõisted, mis tekstis kohe lahti seletatud, ning õpilane ei ole kohustatud otsima tundmatuid mõisteid teistest allikatest või õpiku tagant. Sellest hoolimata on tähtsamad mõisted siiski õpiku taga kirjas.
Näide 5. Tekstis on seletatud mõiste veeda:" Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt: veedad (sanskr veda ­ teadmine) ­ Vana-India usutekstide kogumikud.
II.Religioon ja kultuur
Iga peatüki juures on kas eraldi õppetükina või mingi teksti osana tutvustatud antud kohaga seonduvat religiooni. Muidugi on religioonil iseenest väga tähtis osa ajaloos. Kuid samuti aitab õpikus selline tihe erinevate usundite eksponeerimine/tutvustamine õpilastes tolerantsuse väärtushinnanguid sisendada.
Näide 6. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism , hinduism, budism .
Lisalugemist, või põnevaid tekste on õpikusse samuti toodud, eraldatud on need aga värvilise kastikestega, et oleks selgesti põhitekstist eraldatud. Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus
Näide 7. Kui põhitekst on esitatud valgel taustal siis lisatekst on eraldatud oranzi taustaga. Ära on mainitud ka teksti allikas.
Hea, kui talitsetakse ihu; hea, kui talitsetakse juttu; hea, kui talitsetakse meelt; hea, kui talitsetakse kõike. Kõike talitsev munk vabaneb kõikidest kannatustest. Mungaks nimetan ma seda, kes valitseb kätt, kes valitseb jalga, kes valitseb juttu, kes valitseb ennast ülenisti, sest on sisemiselt rõõmus, keskenduv, üksik ja rahul. [---] Mungaks nimetatakse seda, kes üleüldse ei samasta ennast nime ja kujuga ega ole kurb, kui temal midagi ei ole.
Budismi pühad raamatud I. Tartu: Lux Orientis, 2004. Lk 103- 104.
Õppetüki(nii eelneva kui ka käesoleva) lõpus on eraldatud ülesanded, mis nõuavad õpilaselt teksti läbi töötamist. On küsimusi, millele leiab vastuse otse õpiku tekstist, kui ka selliseid küsimusi/ülesanded mis nõuavad õpikus antud materjalide võrdlemist õpilase poolt. Samuti on tavaliselt viimase ülesande lahendamiseks vajalik ka siiski eelnevas näites toodud lisatekstide lugemist ning mõistmist.
Näide 8. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal.
Ülesannete tekstis on tehtud vigu mis võivad õpilasse segadusse viia. Tähtis on et ülesannete lahendamisel õpilane esialgu mõistaks mis temalt on nõutud.
Näide 9. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelikult asub aga küsimusele vastav alliktekst leheküljel 16. Muidugi lõpeb antud õppetükk juba leheküljel 17 ning on arusaadav, et küsimused käivad ikkagi käesoleva mitte järgnevate õppetükkide kohta, võib antud küsimus siiski õpilastes segadust tekitada.
Kokkuvõte
Pärast peatüki kõikide õppetükkide on eraldatud ka iga peatüki all olevatest õppetükkidest koostatud kokkuvõte. Mis võtab lühidalt tähtsama kokku. Kokkuvõtte all on märgitud ka lisalugemiseks erinevaid raamatuid õpilastele kes on peatükist sügavamalt huvitatud. Kokkuvõte aga ei asenda õppetükkides olevaid tekste, sest pole piisavalt põhjalik. Kogu peatüki mõistmiseks ja läbi töötamiseks on ka peatüki lõpus toodud erinevaid ülesandeid. Need ülesanded nõuavad teksti analüüsi, ning võrdlemist tänapäeva piirkondade/sündmustega. Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus
Näide 10. Lisalugemiseks Rachel Storm . Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak , 2001 ... Arutle ja analüüsi 1.Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? ... Minevikust tänapäeva 1.Millised riigid paiknevad tänapäeval Hindustani poolsaarel? Mida teate nende omavahelistest suhetest? ... Orienteerumiseks 1.Induse tsivilisatsioon kujunes u 2500 aastat eKr. Tuletage meelde, millal ja kus kujunesid ülejäänud vanemad tsivilisatsioonid. ...
KOKKUVÕTE
Gümnaasiumiastme ajaloo õpik on eakohane ning arusaadav. Õpiku peatükid on jaotatud eraldi õppetükkideks ja õppetükid omakorda erinevateks osadeks, mis aitab materjale vajadusel lihtsamini üles leida. Õpikus ei ole materjali edastamiseks kasutatud võõrsõnu kuid esinevad mõisted, ilma milleta jääks materjal puudulikuks. Sellised mõisted on aga seletatud tekstis või õpiku lõpus olevas sõnastikus. Mitmed asukohad, inimesed, esemed , keda õpikus mainitakse on ka paremaks mõistmiseks piltide näol esitatud. Pilte ja teksti on õpikus võrdselt. Tähtsamad nimed ja mõisted on tekstis rasvaselt esitatud. Iga peatüki lõpus on kokkuvõttev tekst, mis toob esile olulise. Peatükkide kui ka õppetükkide lõpus on õpilasele materjali läbi töötamisel abiks küsimused ja ülesanded, mis nõuavad vastuste saamiseks ka materjali iseseisvat võrdlemist ning kasutamist. Õpik annab õpilasele huvi korral edasiste teadmiste omandamiseks ka lisalugemist. Õpikus olev materjal vastab lihtsa keele reeglitele, motiveerib lapsi õppima ning sisendab õpilastes väärtushinnanguid.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.ht m) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? ( http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.ht m) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused ( http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.ht m) 4. Mait Kõiv, Mati Laur (2007). "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG"