Kordamine majanduse üleminekueksamiks (0)

Kordamine üleminekueksamiks(majandus)

Majanduse kolm põhiküsimust.

• Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad.
  
• Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast.
  

• Kellele? Kes on kliendid?

Näide:

• Mida – ehitusteenuse pakkumine.
  
• Kuidas – kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat ?
  
• Kellele – suuremad ehitusfirmad, eraisikud .
  

Tootmisressursid ja tootmistegurid .
Ressursid ja Tootmistegurid
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk.
Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss , kapital ja ettevõtlikkus.

• Loodusressurss-rent,üür
  
• Inimressurss-palk
  
• Kapital-intress
  
• Ettevõtlikkus-kasum,kahju
  

Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu

• Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove.
  
• alternatiivkulu (ka: loobumiskulu )- parim kasutamata jäänud võimalus
  
• Kasulikkus – tarbija subjektiivne hinnang hüvise/toote tarbimisomadustele
  

• Inimese vajaduse tugevus
  
• Toote e. hüvise kättesaadavus
  
• Eelarvepiirangust e. raha kättesaadavusest
  
• Alternatiivsetest toodetest
  

• Piirkasulikkus
  

• Mida vähem kaupa, seda suurem vajadus ja suurem kasulikkus.
  
• Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks
  

Vabaettevõtluse ehk turumajanduse alustalad

• Eraomand
  
• Spetsialiseerumine
  
• Vabatahtlik vahetus
  
• Hinnasüsteem
  
• Turukonkurents
  
• Ettevõtlikkus
  

Tööjõud
Tööturg - turg , kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka)
Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses
Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta

• Hüvis – mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust
  
• Kasulikkus – sinu subjektiivne hinnang toote või teenuse hinnale ning vajadusele
  
• Soov – inimese personaalne tahtmine, ei sõltu tema majanduslikest võimalustest
  
• NÕUDMINE – inimese soov omada tooteid/teenuseid ning suutlikkus nende eest ka tasuda.
  

NÕUDLUSSEADUS –
- hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud.
- hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele
Nõudluse mõjurid

• Tarbijate sissetulek
  
• Teiste hüviste hinnad
  
• Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes)
  

• Tarbijate arv
  
• Tarbijate maitse ja eelistused – harjumused, kombed, trend jne.
  

Hüviste liigid ja hinnamõju

• Normaalhüvised
  

• esmatarbekaubad –
  
• Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist
  

• Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad – luksuskaubad
  

- Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist
Teiste hüviste hinnamõju

• Asendushüvised
  

- hindade tõustes hakkavad inimesed eelistama odavamat, asenduskaupa

• Täiendhüvised – kasutatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos
  

- ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse languse
Nõudmise hinnaelastsus

• Nõudmise suhteline muutus, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
  
• HINNAELASTNE – hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu (mitte esmatarbekaup)
  
• MITTE HINNAELASTNE – hindade alanemine/tõusmine ei mõjuta oluliselt kaupade nõudmist (esmatarbekaubad)
  

PAKKUMINE-Kaubakogus, mida tootja soovib ja suudab müüa ning on suuteline valmistama olemasoleva hinna eest
Pakkumise mõjutajad:

• KAUBA HIND
  
• TOOTMIS JA MÜÜGIKULUD
  
• HINNANGUD TULEVIKU SUHTES
  
• MÜÜJATE VÕI TOOTJATE ARV
  

MIDA KÕRGEM ON MINGI KAUBA HIND, SEDA ROHKEM ON TOOTJA HUVITATUD SELLE KAUBA TOOTMISEST
Pakkumise hinnaelastsus

• ELASTNE – hinnamuutusel on suur mõju pakutavale kogusele. Tootjad hakkavad kiiresti kaupa juurde tootma
  

• MITTEELASTNE – hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene (piiratud ressursid, suured kapitalimahutused, teadmised), suured muutused nõuavad aega
  

Pakkumise mõjurid

Tehnoloogia tase

Vajalike ressursside hinnad

Alternatiivsete kaupade hinnad

Tootjate ootused

Tootjate arv

Maksud ja subsiidiumid
Turg
Üle- ja puudujääk

• Turu ülejääk – suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine)
  
• Tasakaaluhind – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad
  
• Turu puudujääk e. Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine)
  

Miinimum- ja maksimumhind
Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles!

• Miinimumhind – riiklikult kehtestatud hind (kõrgem tasakaaluhinnast), millest madalamale hind langeda ei tohi (põllumajandus)
  
• Maksimumhind – riiklik hind (allpool tasakaaluhinda), millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (üüri piirmäär)
  

Hindade ülesanded:

Normimine – jaotada vähest kaupa inimeste vahel, kes soovivad osta rohkem (oksjon; hinnamehhanismid)

Motiveerimine – on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks ( OPEC ja USA naftaturg 1970-1980)

Informeerimine – ergutavad tarbijat tarbima või kokku hoidma, tootjat defitsiitseid ressursse effektiivselt kasutama
Tarbijad turul
Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi -
● omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad ;
● võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad;
● ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid.
Aktsia on väärtpaber, mis annab valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. 
Võlakirjad on fikseeritud tuluga väärtpaberid, sest nendelt saadav tulu on investori jaoks ette teada.
Optsioon on väärtpaber, mis tõendab õigust või kohustust osta või müüa kokkulepitud vara kokkulepitud hinnaga tulevikus.
Eelarve on detailne plaan , mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus
CV on lühend ladinakeelsest terminist  curriculum vitae, mis tähendab tõlkes elulugu. 
CV eesmärk on anda tööandjale teada Teie sobivusest pakutavale vabale töökohale. 
Tavaliselt lisatakse kaaskiri CV-le. Kaaskirja mõte on teavitada tööandjat, millisele töökohale kandideerite ning et olete tööandja poolt seatud tingimustega tutvunud ja nõus.
 
Kaaskirja eesmärgiks on välja tuua lühidalt oma ametialaste oskuste loetelu , mis vastab just soovitud pakkumise tingimustele. Lisaks sellele on kaaskiri adresseeritud juba isikuliselt kellelegi, kes on vastutav uue inimese palkamise eest. Kaaskiri hiilgab just oma lihtsuses. See on paberileht , mille vasakul poolel on loetletud nõudmised ja paremal poolel Teie oskused, mis vastavad täpselt ettevõtte vajadustele.
Reklaam on  turunduses  kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks.
Strateegiad:
1.Mõistusele suunatud-peenike tekst,tark nägu,info andmine,usaldusväärsus,tõestatud.
2.Tunnetele suunatud-saab lõbutseda,populaarsus, puhtus ,maitsemeelte,lõhnade jne aistingu tekitaine.
3.Karjainstinkt-kõik kasutavad,kõige..,tuttaav nägu,nappus.
ETTEVÕTLUS.
Ettevõtja

• füüsiline isik, kes:
  
• pakub enda nimel kaupa vôi teenuseid ja nende müük on talle püsivaks tegevuseks
  
• Riski eeldades asutab ettevõtte ja organiseerib selle tegevust,
  

Eesmärgiks on teenida KASUMIT
Liigid.
Täisühing

• 2 või enam osanikku
  
• Üks ärinimi
  
• Vastutus võrdselt osanike vahel
  
• Kogu varaga vastutatakse
  
• Ülesanded ja kasum jaotatakse vastavalt kokkulepetele
  
• Keelatud konkureerivas firmas osaleda
  

Usaldusühing

• Vähemalt 2 osanikku
  
• 1 täisosanik à vastutus kogu varaga
  
• + usaldusosanikud à vastutus oma sissemakse ulatuses
  
• Omakapitalinõue kokkuleppel
  
• Esindajaks täisosanik
  

Osaühing

• Osadeks jaotatud osakapital
  
• Osanikud à üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut
  
• Igal osanikul üks osa (osa suuruse nimiväärtus sõltub sissemaksust)
  
• Äriregister kohustuslik
  
• Osakapital 2500 eurot ( omakapital )
  
• Osak (osa) – väikseim nimiväärtus à 1 euro
  
• 1 euro = 1 hääl
  
• Vastutus sissepandud osa ulatuses
  
• Võib ka osaku osa osaühingule võlgu jääda
  
• Osa saab osta ja müüa, teistel osanikel eelisostuõigus
  
• Kulupõhine raamatupidamine !
  

Finantšiis

• Mingi tuntud kaubamärgi all tegutsemine
  
• Eraldi ettevõte
  
• Väljatöötatud ärimudeli baasil
  
• Litsentsitasu – 1X
  
• Maksad perioodilist kasutusmaksu
  
• Frantšiisiandja varustab teabega, annab kindlalt tagatud turu
  
• Tooraine saab odavamalt jne.
  

Valitsuse roll majanduses.
1.vaba konkurentsi tagamine turul
2.positiivsete välismõjude toetamine ja neg.välismõjude piiramine
3.ühishüviste pakkumine
4.tulude ümberjaotus
5.majanduse stabiliseerimne
Riigieelarve -plaan,mille alusel valitsus kasutab riigi raha.
Valitsuse kulutused:
1.valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused: riigikaitse, maanteed , haridus ,kultuur,tervishoid jne.
2.toetused ja abirahad: pension ,lapsetoetus,töötu abiraha jne.
3.avaliku sektori palgad
4.intressid riigivõlalt
5.toetused kohalikele omavalitsustele
Valitsuse tulud:
1.peamiselt erinevad maksud
2.mittetululised maksud: tulud varadelt,laenud,trahvid,riigilõiv.
Maksud.

• Maksud sissetulekutelt e. tulumaksud(sotsiaalmaks)
  
• Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks )
  
• Omandimaksud( maamaks )
  

Välismõjud ja ühishüved.
Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud.
Neg.välismõju(saastatus)
Reguleerida.1.otsene maksustamine
2.moraalne mõjutamine
3.maksude kehtestamine
Pos.välismõjud e välistulu.(sillad,pargid,erateed)
Toetus. 1.suunata raha ja vahendeid
2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmetele
Ühishüved on kaubad ja teenused,mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(haridus,kultuur)

• RAHA-Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.
  

Funtsioonid

Vahetus- ja maksevahend

Arvestusühik

Väärtuse säilitaja
Bartertehing – vahetatakse kaup kauba vastu
Omadused.

• Äratuntavus
  
• Kaasaskantavus
  
• Ühtlus
  
• Jagatavus
  

Pangandussüsteem
Keskpank

• Hinnastabiilsus
  
• Rahapoliitika
  
• Raha hulga ja intresside juhtimine
  
• Ettevõtetele viimase laenu andmine
  
• Riigi rahareservi tellimine
  

Kommertspangad

• Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele
  
• Hoiused
  
• Laenud
  
• Maksed
  
• Rahatähtede vahetus
  
• Valuutakaubandus
  
• Jne.
  

Keskpanga ül.:
1.intressimäärade kehtestamine,raha pakkumise kontrollimine
2.vahetuskurside tasakaalus hoidmine
3.hinnastabiilsuse säilitamine
4. ringleva raha hulga reguleerimine

Krediidiasutuste liigid

Kommertspangad

Hüpoteekpangad

Hoiupangad

Kaubanduspangad

Liisingufirmad

Hoiu-laenuühistud
INFLATSIOON
On kaupade või teenuste hinnataseme tõus.(ostujõu langus)
Tekke põhjused:
1.kasvavad tootmiskulud ja liignõudlus
2.liigse paberraha käibele laskmine(mitte usaldusväärne ja nõrk raha)
3.majanduse kiire areng
Deflatsioon -väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu.
Devalvatsioon -kehtva rahakursi vähenemine välisvaluuta suhtes
Indeksseerimine-hindade ja maksude korrigeerimine vastavalt inflatsioonimäärale
Avalik ja varjatud infl.
A.infl. on turumajandusega kaasnev nähtus,mis avaldub hinnatõusus-hinnad muutuvad pidevalt,mis võimaldab tulusid ja ressursse ümberjaotada.
Varjatud infl.e allasurutud infl.korral hinnad ei muutu,kuid kaupade kvaliteet langeb
Nõudlusinflatsioon.
-on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus.(liigne raha ringluses?alapakkumine?)
Pakkumiseinflatsioon.
-e kuluinflatsioon on hinnatõus,mida põhjustab kogupakkumise vähenemine
Kogutoodang väheneb ja hinnatase tõuseb
Majandusootuse inflatsioon
-on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega
-kavandatakse kõrgemad hinnad hinnatõusu ootuses
-tarbijad kulutavad rohkem ostudele kartes tulevast hinnatõusu