Uue ATSi uued probleemid (0)

Essee

Uue ATSi uued probleemid

Praegune avaliku teenistuse seadus võeti vastu 1996. aastal. Sellest ajast saati on toimunud palju muudatusi avaliku teenistuse sektoris. Tänaseks on see aegunud , on põhjustanud mitmeid probleeme, ei täida korrektselt vajalikke ülesandeid ja on läinud vastuollu rahvusvaheliste avaliku teenistuse põhimõtetega. Samuti on vahepeal vastu võetud uus töölepingu seadus, millega vana ATS ei ole kooskõlas. Need on peamised põhjused, mis ajendasid uue ATSi koosatmise. Justiitministeerium on juba saatnud kooskõlastusringile uue ATSi eelnõu. Eneli Illaru (2008) Avaliku teenistuse seaduse eelnõu. – Kättesaadav: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=77 , 07.detsember 2008.
Uue avaliku teenistuse seaduse peamisteks eesmärkideks on:

moderniseerida Eesti avalikku teenistust ;

kehtestada uus, funktsioonipõhine ametniku definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring;

tagada kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, kehtestades konkursside kohustuslikkuse;

luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem;

luua läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust;

kehtestada ametiasutustele kohustuslik ametikohtade hindamine, et tagada võrreldavad
ja õiglased palgad ;

määrata avaliku teenistuse eest vastutav institutsioon . Avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskiri (13.10.2008) punkt 2.
Olles tutvunud uue ATSi eelnõu ja selle seletuskirjaga lõin enda jaoks baasteadmised , millede alusel edaspidi analüüsida, milliseid uusi probleeme võiks seadus tekitada. Olles ise veel üliõpilane ja alles kujundamas oma elu, tekitas minus vastakaid arvamusi õppelaenu tagasi mitte maksmine , ametnikele tööandja poolt eluruumi andmise või muu eluruumi kasutamise kompensatsiooni kaotamine. Mina näen uues seaduses, seoses eelpool mainitud muudatustega, peamiseks probleemisk värske tööjõu äravoolamist. Noorel inimesel on tänapäeval väga raske alustada iseseisvat elu ja eelnimetatud soodustused oleksid suureks toeks . Võttes arvesse tänaseid kinnisvara hindasid ja aina süvenevat võimalikku majanduskriisi on noore inimese suurimaks mureks elukoha leidmine peale kodust lahkumist . Pangad on laenu andmisel rangeks muutunud, korterite hinnad on palgatasemetega võrreldes kallid. Üürimine on paljudele vastumeelne ning jäetakse viimaseks varijandiks. Loomulikult on see suhe väiksem väikelinnades, valdades ja omavalitsuste piirkondades, kus ka ametnikud teenistuvad. Suurimaks probleemiks on aga siiski Tallinn, kuhu on koondunud suurem osa ametnike. Uut seadust lugedes tekkis mul tunne, et noori, just ülikooli lõpetanud, värskete teadmistega, potensiaalseid ametnike tõrjutakse eemale. Muidugi peab selleks tööks olema kutsumus ja kõiksugused soodustused ei tohiks mõjutada teenistusse astumist aga tänavalt tööle käija ju ei saa ja paljudel ei ole kodukohas ametnikuna töö leidmise võimalust. Õppelaenu kasutamine hariduse omandamisel on paljudele ainuke võimalus, kuna nende vanemad lihtsalt ei suuda neid piisavalt toetada. Teadmine, et peale kooli lõpetamist tasub riik laenu sinu eest oli julgustuseks valida eriala, mis ei pruugi olla tulevikus tasuv. Mõned inimesed peavad loobuma oma unistusest saada näiteks politseinikuks, õpetajaks või tuletõrjujaks, sest nad teavad, et nad lihtsalt ei ela selle tööga ära. Arvan, et Eestis on väga alahinnatud näiteks politseinike, päästeametnike, kaitseväelaste, sotsiaaltöötajate tööd ja nende tasustamine. Paljud on nimetatud ametitest lahkunud ja asunud tööle välismaale või muudele kõrgema palgalistele töökohtadele. Nüüd, kui enam uusi spetsialiste ka juurde ei tule võib tulevikus sattuda ohtu meie turvalisus.
Uue seaduse eelnõus on palga uueks määraks toodud suhe, kus põhiplak peab moodustama 70 protsenti kogupalgast ja 30 protsenti võib olla individuaalne lisatasud. Probleemseks jääb aga see mida hõlmab individuaalne lisatasu . Vanas ATSis oli probleemiks liigsete põhjendamatute lisatasude maksmine. Minu arvates on see siiski säilinud 30 protsendi näol, sest ei ole kuidagi määratletud selle sisu. Summa on nüüd sõltuv põhipalgast aga lisatasu põhjust ei pea välja tooma , kuna see on lubatud seaduse alusel. Tulemustasude kohapealt on olemas kontroll ja nõuded, ning automaatsed lisatasud on kaotatud aga miski ei keela neid paigutada selle 30 protsendi sisse. Tundub, et asi on veel lihtsamaks ja seaduslikumaks tehtud ja kontroll on hoopis nõrgenenud.
Uue ATSi eelnõu kohaselt saab avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks rahandusministeerium . Kord aastas peab rahandusministeerium ametnike ja töötajate palkade kohta riigikogu ees aru andma. Ametiasutused peavad eelnimetatud andmed esitama rahandusministeeriumile vastavalt vabariigi valitsuse kehtestatud määrusele. Kontrolli eesmärk on tuvastada eksimused ja tagada seaduste järgimine ning täitmine. Probleem ilmneb aga minu arvates siis, kui on toimunud rikkumine. Pole määratletud kuidas ja kes rakendavad karistusi rikkumiste eest. Minule jäi mulje, et rikkujat ei oota mingi karistus, kuna ma ei leidnud uuest ATSi seaduse eelnõust ühtegi viidet vastava tegevuse kohta. Eelnõus on loetletud distsiplinaarvastutuse peatüki all distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid ning kes alustab distsiplinaarmenetlust. See toimub asutuse siseselt ja ametiredeli alusel, vahetu juht saab alustada menetlust. Uue seaduse kohaselt rahandusministeerium küll kontrollib neid aga karistada ei saa.
Tõsiseks probleemiks uue ATSi kehtima hakkamisel võib saada tööjõu leidmne ja motiveerimine. Kõige rohkem on see mõjutatavam madalate palkadega töökohtadel. Ka kõige ustavamal töölisel tuleb tegeleda igapäevaste probleemidega nagu pere toitmine ja elamiskulude katmine. Erinevate soodustuste kaotamine seab eelkõige madalapalgalised töölised raske küsimuse ette:“Kas jätkata oma armastatud ametit ja riskida elurakustesse sattumise ohuga või asuda tööle mitte nii südamelähedasele aga tasuvale tööle“? See probleem kaasab nii vanu töölisi, kui ka alles õppivaid noori ja iseseisvat elu alustavaid inimesi. Mõned soodustused siiski säilivad ametnikele, kes enne seaduse jõustumist töötavad. Näiteks säilib kogutud lisapuhkuse päevad ja soodsam pension säilib aga peale seaduse jõustumist enam nimetatud asju teenida ei saa. Säilib ka senine palk aga igasugused tulemustasud staaži, akadeemilse kraadi ja võõrkeeleoskuste eest jäävad saamata. Nagu eelnevalt mainisin annab neid paigutada 30 protsendi individuaalsete lisatasude hulka aga ilmselt on siis summad palju väiksemad ja see loob ebakindlust. Eakamas eas ametnikud võivad loobuda oma kohast, viies endaga kaasa aastatepikkused kogemused ja teadmised oma töökoha kohta. Sellise käitumise võib tingida ka ainult asjaolu, et vanemad inimesed ei ole nii vastuvõtlikud muutustele kui noored. Uus ja kogenematu tööline võib kaasa tuua taseme ja töökvaliteedi languse. Arvan, et loobumine asutusesisesest edutamisest süvendab veelgi eakate tööliste rahulolematust , sest inimene on harjumuste ori ja paljudel ei ole sellist võitlusvaimu ega pealehakkamsit kandideerimaks uuele kohale. Seega loobuvad paljud võimalusest edendada enda ametipositsiooni.
Eelnõus on kirjas, et üleminek vanalt seaduselt uuele peab toimuma ühe asta jooksul peale uue seaduse jõustumist. Tundub suht optimistlik arvutus olevat arvestades muutuste mahtu ja haaret. Muutetud on ju siiski paljusid vana seaduse alustalasid. Aasta ajaga kogu süsteem selgeks teha, juurutada ja toimima panna saab olema väga raske ülesanne. Paljud töölised tuleb ümber vormistada ametnikest töölepingu alusel tavatöölisteks, dokumendid vajavad muutmisi, töö maht on meeletu. Täiesti uueks valdkonnaks on rahandusministeeriumi jaoks eelmainitud kontrolli teostav ülesanne ja riigikogu ees vastuse andmise kord. Ka see vajab välja töötamist ja uusi ametnike, kes seda täde viima hakkavad. Arvan, et ühe aasta jooksul kogu seda seadust Eestis toimima panna on utoopiline , kui mite võimatu.
Usaldusväärsus on töötajale üks olulisemaid omadusi tööandja juures. Riigitöö on kindalm, kui erasektoris aga uus ATSi seaduse eelnõu nõrgestab seda mingil määral oma koondamis tasude muutusega. Inimene vajab kindlust , et juhul kui ta kaotab oma töökoha mitte temast olenevatel asjaoludel saab ta selle eest väärilit tasu. Eelnõu kohaselt on maksimaalseks koondamise tasuk 10-ne aasta pikkuse tööstaažiga töölisele vaid 3 kuu palk. Seda on selgelt liiga vähe. Väiksema staažiga töölistel on see veel vähem. Arvan, et kui palk on üle 20 tuhande siis ehk olek see piisav aga madalamate palkade korral ei ole töölise turvalisus tagatud ootamatu koondamise korral. Sellest lähtuvalt on inimese usaldus tööandja suhtes väiksem ja ta peab hoolikalt mõtlema enne ametnikuks asumist.
Nagu enamasti on iga uus asi parem, kui vana nii on parem ka uus ATSi seadus, juhul kui ta eelnõu kohaselt vastu võetakse. Välja toodud probleemid on olulised ja tähtsamad võibolla vaid minu jaoks ning on tähtsusetud targemate ja asjateadlikumate inimeste jaoks. Kindlalt saab alles rääkida probleemidest siis, kui seadus on vastu võetud ja praktikas käiku lastud .