Uue ATSi uued probleemid (0)

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud

ülesehitamine, kõike tuli teha kiiresti ning paljud olulised valdkonnad ei saanud vajalikku hulka tähelepanu, keskenduti esmastele ning kiiremini tähelepanu vajavatele valdkondadele. Kõiki neid muudatusi pidid ellu viima ametnikud, avalik teenistus, kes 1991. aastal koosnes sotsialistliku režiimi ajal ametisse nimetatud isikutest. Ees seisis muu hulgas ka otsus, mida teha ametnikkonnaga? Võimalusi oli laias laastus kaks, kas jätkata olemasolevate ametnikega või nimetada ametisse uued isikud. On ilmne, et äsja taasiseseisvunud riigis ei olnud kuskilt võtta uut valmis ametnikearmeed, kes omaksid asjakohast väljaõpet ning töökogemust. Olukorrale tuli leida toonastes oludes parim lahendus. Hilisemal on loomulikult kritiseeritud langetatud otsuste puudusi, kuid meeles tuleb siiski pidada, et kõike tehti esmakordselt ning välisriikide praktikatega põhjalik tutvumise välistas ajanappus. Käesolev referaat keskendubki alates taasiseseisvumisest aset leidnud muutustele

Ühiskond

22

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +

20

pdf

Eesti valitsemissüsteemid

President kuulutab välja riigi korralised ja erakorralised valimised. Erakorralised: kui probleemid valitsuse moodustamisel ehk Presidendi ja Riigikogu PM kandidaadid ei ole suutnud valitsust moodustada. President kuulutab välja RK uue koosseisu valimised, kui RK algatatud rahvahääletus ei leia vajalikku toetust. President saadab RK laiali kui too ei suuda riigieelarvet vastu võtta. President võib PM või VV umbusalduse korral VV ettepanekul välja kuulutada uued valimised. 23. Kuidas suhestuvad omavahel president ja valitsus? Millised on presidendi pädevused valitsuse suhtes? President määrab PM kandidaadi, kes peab uue valitsuse moodustama. PM kandidaat esitab valitsuse koosseisu Presidendile President nimetab uue valitsuse ametisse. PM ettepanekul teeb President valitsuse koosseisus muudatusi. 24. Presidendi roll seadusandlikus protsessis, sh vetoõigus ja Riigikogu käitumise võimalused sellisel juhul?

Eesti valitsemissüsteem

19

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

ametisse VABARIIGI VALITSUS kaitseministri ettepanekul 27. Kuidas suhestuvad omavahel president ja Riigikogu? Millised on presidendi pädevused Riigikogu suhtes? PRESIDENT kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle ESIMESE ISTUNGI. President teeb Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istung President kuulutab välja riigi korralised ja erakorralised valimised. ERAKORRALISED siis kui probleemid valitsuse moodustamisel ehk Presidendi ja Riigikogu PM kandidaadid ei ole suutnud valitsust moodustada President kuulutab Riigikogu uue koosseisu valimised, kui RIIGIKOGU algatatud rahvahääletus ei leia vajalikku toetust President saadab Riigikogu laiali kui too ei suuda riigieelarvet vastu võtta President võib PM või VValitsusele umbusalduse korral VV ettepanekul kuulutada uued valimised.

Eesti valitsemissüsteem

25

doc

Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal et

Ühiskond

24

doc

Ainetöö - TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus............................................................................................................ 10

Raamatupidamine

44

doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak

Õigusõpetus

38

docx

Õigusõpetuse konspekt

- erakorraline: töötajast tulenevad põhjused(ei saa oma tööga hakkama, tervislik seisund, ei osa, rikub töökohustusi); tööandjast tulenevad põhjused(majandustegevusega seotud põhjused nt pankrot) Töölepingu seadus paragrahv 88 ja 89 Hüvitis koondamise korral samasugune nagu avalikus teenistuses. Ette teatamine katseajal 15 päeva(nii töötajale kui ka tööandjale). Vaidluste lahendamine: Tööalased vaidlused: Kui on tööalased probleemid, siis kõige pealt võiks alustada läbirääkimisega tööandjaga; kasutatada usaldusisikut või lepitajaid (leida kompromiss); pöörduda töövaidluskomisjoni(asub tööinspektsioonide juures) või kohtusse (sama avaldust kahte kohta anda ei tohi). Töölahendi mittenõustumisel võib pöörduda kohtusse (pöördutakse maakohtusse), erandina: töölepinguga töötajad saavad pöörduda töövaidluskomisjoni ja maakohtusse, avaliku teenistuse töötajad saavad pöörduda

Õigusõpetus

Kommentaarid (0)