Õppevara analüüs (0)

Tartu Ülikool
Õppevara analüüs
Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa „Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile“ (Tallinn, Koolibri, 2007)
Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki „Armastus ja armumine “, mille alapeatükkideks on
3.1. Suhete kujunemise nurgakivid
3.2. Armumine kui lähedussuhete algus
3.3. Armastuse teooriad
Tartu 2012
Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele reegleid, esitakse õppetööd motiveerivaid ja õpilastele kasvatuslikult mõjuvaid elemente.
Näide 1
Õpikut (või ka muud) loetakse selleks, et saada uusi teadmisi. Paratamatult kaasnevad sellega uute sõnade (võõrsõnade, oskussõnade jne) esinemine tekstis. Autori ülesandeks oleks neid sõnu seletada.
Väljavõtted õpikust:

• kurameerima* ehk käima hakata
  
• antipaatia* ehk vastumeelsus
  
• intiimsust* ehk lähedust
  
• armumine* on teatud tüüpi psüühiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned
  

armunute mõtlemises, emotsioonides ja käitumises.

• Armastust* on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on
  

kogenud.
Väga hea on see, et uute sõnade, ka võõrsõnade seletamine toimub üheskoos teksti lugemisega ehk sõnad seletatakse kohe pärast nende ilmumist. Kuid, et aidata lugejal mõista neid uusi sõnu, tuleks neid ka korrata . Antud õpikus kasutati uut sõna pigem ühekordselt. Harv oli juhus , et neid korrati.
Näide 2
Lausete lihtsustamiseks on mitmeid võimalusi: vähendada kõrvallausete ja lauselühendite hulka, hoiduda liigsetest sõnadest, paigutada seotud sõnad lähestikku, tarvitada tegusõnu pöördelistes vormides .
Antud õpikus on suuremas osas neid võimalusi kasutatud, kuid kord kahe lehekülje peale võib leida ka mõne keerukama ülesehitusega lause. Üldpildis need häirima ei jää, kuid leidsin ühe näite, mis ilmestaks hästi keerukust lause ülesehituse puhul.
Väljavõte õpikust:
Näiteks kui päevakajaliste sündmuste üle arutades on tekkinud vastuolud ja seejärel antipaatia* ehk vastumeelsus vestluskaaslase suhtes, ilmestab see hästi inimese soovi hoida omasuguste poole.
Lause ise on üpris pikk, lisaks on lausesse lisatud tundmatu sõna ja selle seletus. Ühest küljest võib tundmatu sõna lisamine teksti pöörata terve tähelepanu sõna seletusele. Seega võib lause algus meelest ära minna ja lause tuleb uuesti läbi lugeda. Veel on lausesse lisatud lauselühend arutades.
Vahel on vaja kasutada lauselühendeid, põimlauseid või tundmatuid sõnu, kuid kõiki neid ei tohiks kasutada ühes lauses koos.
Seda lauset annab kenasti kergemaks muuta.
Näiteks: Kui arutate grupis päevakajaliste sündmuste üle, võib tekkida antipaatia* ehk vastumeelsus mõne vestluskaaslase suhtes. Selline näide ilmestab hästi inimese soovi hoida pigem omasuguste poole.
Näide 3
Teksti (õpiku) ülesehitus peab olema loogiline. See aitab lugejal seoseid luua. Lisaks peaks tekstis olema midagi kaasakiskuvat, samas midagi üldistavat (joonis, pilt). Autor peaks viitama ka olulisematele mõtetele, mida ta soovib edastada .
Väljavõtted õpikust:

• Kuidas ma saan aru, et ma olen armunud? Milline on tõeline armastus? Miks armastust on raske leida? Kas ka minu jaoks üldse leidub seda ühte ja õiget?
  

Peatükid hakkavad huvitavalt küsimuste esitamistega. Püütakse esitada samu küsimusi, mis võivad noortel tekkida/juba tekkinud. Seejärel hakatakse neile küsimustele alapeatükkides järk-järgult vastama. Samas motiveerib küsimuste ja hinnangute esitamine noori lugema.

• MIS ON ARMASTUS? Vastavad 17–19-aastased
  

Noormees: „Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla.”
Iga alapeatüki all on väljavõtted noorte arvamustest. Neid on vähemalt neli ja kõik need esindavad erinevaid arvamusi . Siit ka kasvatuslik ja väärtuslik õpetus. See näitab noortele, et kõik ei saagi olla üheselt mõistetav. Tuleb õppida arvestama kõikide inimeste mõttemaailmadega ja neid ka oskuslikult ära kasutada, näiteks meeskonnatöös. Lisaks motiveerib noori vanuseastmele omase väljendusviisi esitamine.

• 
  

Armastuse kolmnurga teooria
Oluline on ka piltide ja illustreerivate jooniste lisamine. Aitab näha asjade seotust, kui see peaks jääma teksti sees selgusetuks. Lisaks ongi mõnel õppuril piltmälu, seega aitavad illustratsioonid neil õpitut meenutada.

• Esimesed armumised leiavad aset perioodil, mil inimese arusaam lähisuhtest on kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasiate toel.
  

Samuti on autorid viidanud olulisematele mõtetele, tehes need paksemas kirjas silmnähtavamaks.
Näide 4
Lisaks uute teadmiste saamisele on lugejal vajalik ka seoste loomine. Vahel tuleb selleks näha kogu protsessi, kuidas uue teadmiseni jõutakse. Seega on õppevara autoril veel üks ülesanne.
Väljavõtted õpikust:

• Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. …
  
• Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. …
  

Väga meeldib, et lisaks autorite enda aruteludele, on kirjeldatud ka mitme erineva erialaspetsialisti uurimusi. On seletatud teadmisteni jõudmist ja tekkeprotsesse. Siit jälle üks kasvatuslik aspekt. Pole oluline lõpptulemus, vaid aru saada tervest protsessist ja selle sisust.
Näide 5
Üldistusi lisades on oluline tuua ka näiteid. Veel parem on tuua elulisi näiteid (millega igapäevaselt kokku puutume).
Väljavõte õpikust:
Sandra polnud päri sõbrannaga, kes mõistis ta käitumise hukka. Sandra hakkas nimelt käima kohtamas uue tuttavaga , kuigi oli alles mõni nädal tagasi Marviniga tutvunud. Sandra küll nõustus, et Marvin on temasse armunud, kuid sellegipoolest õigustas ta oma käitumist. „Marvin on ju ainult armunud. Me ei hakka ju veel abielluma! Ah, see nüüd probleem või midagi, et ma kohtun Steniga. No kuule , ma saaks aru, kui me koos elaks. Siis teeks see talle haiget,” ei näe või ei soovi Sandra näha, kuidas tema käitumine mõjutab noormehe enesetunnet.
Õpikus on palju elulisi näiteid. Need aitavad noortel probleeme näha ja nendele lahendusi leida. Need on kasulikud, sest kunagi ei tea, kuna sellised olukorrad tegelikkuses juhtuda võivad. Jällegi omaealiste muredest ja probleemidest lugemine on motiveeriv, et edasi lugeda ja huvitatud olla.
Näide 6
Natukene ka kasvatuslikust aspektist õpikus. Teosed võivad mõjutada laste hoiakuid teise inimese rassi, rahvuse, soo, sotsiaalse klassi ja vanuse suhtes. Siit ka üks puudujääk antud õpikust. Silma jäi suur pealkiri „Armastuse värvideteooria“, mida illustreeris järgnev pilt.
Kui hakkasin lugema, milles see värvideteooria
seisneb, ei olnud sellel miskit seost antud pildiga .
Seega jääb siinkohal puudu kasvatuslikust poolest,
samas ka väärtustest ja inimeste erinevustest.
Kui taheti selle pildiga midagi edasi anda, siis
oleks pidanud seda ka kirjutama, sest praegu võib
nooruk segadusse sattuda ja ise mingeid eelarvamusi
endale sisestama. Lisaks on õppekirjanduse koostamise
kriteeriumites kirjas, et õpikute sisu ja illustratsioonid peavad olema vabad tendentslikkusest ja stereotüüpidest, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi. Nende stereotüüpide kujunemise vältimiseks peavad ameteile, sotsiaalsetele kihtidele ja majandusele osutavad näited olema hoolikalt valitud. Kuna siin polnud mingit viidet, miks see pilt seal on, ei peaks see seal üldse olema.
Näide 7
Kuigi paljusid ettekirjutisi korraldavad reeglid, on ka erandeid. Need tuleks ka esile tuua.
Väljavõte õpikust:

• ARMASTUSEST TAMILI PEREKONNAS Margaret Trawik’i uurimusest
  

… Armastuse uurimine Ayya peres oli keeruline. Armastust peeti väga loomulikuks, aga see pidi jääma varjatuks.
Õpikus on väga hea ülevaade traditsioonilistest arvamustest, nende kujunemistest, ka nende algatajatest. Kuid eraldi kastikestes on välja toodud ka erandeid. Näiteks eelnevas näites on seletatud, et traditsiooniline mõistetavus armastusest on erinev kultuuriti (eriti vähemusgruppide vaated). Üleüldiselt on inimeseõpetusega seonduv kultuuriti väga kõikuv. Seda kannab õpik ka kõikides peatükkides kenasti edasi ja peamiselt näidete abil. Väärtuste edastamine noortele on väga tähtis, sest neil on need alles kujunemas.
Näide 8
Kui õpetükk on läbitud, peaks lugejal olema tekkinud mingisugune ettekujutus ja üldistus teemast. Õnneks pakub see õpik iga peatüki lõpus kokkuvõtet, et õpilane saaks olla kindel, kas tema jaoks olulised aspektid kattuvad autorite omadega. Lisaks on õpiku iga peatüki lõpus õpitu kinnistamiseks ka küsimused:
Millise armastuse komponendi puudumisega (Robert Sternbergi teooria) inimesed teie arvates kõige sagedamini lepivad? Põhjendage oma valikut.
Endale mõtlemiseks midagi:
Milliste omaduste, huvidega ja väärtustega kaaslast soovite ise? Millistes paikades selliste omadustega inimesed kõige sagedamini viibivad ehk kus oleks teil võimalik nendega tutvuda?
Ülesanded ja testid:
Küsitlege eakaaslasi ja vanemaid inimesi (ema, isa, onud -tädid, vanaema-vanaisa, muud täiskasvanud) ning kirjutage üles, milline on nende arusaam armastusest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et õpiku autorid on koostanud üpris hea õppevara. See sisaldab väga head kasvatuslikku ja väärtuseid edasikandvat aspekti, kuid seletusi oleks ehk rohkemgi vaja. Samas järgib kenasti lihtsa teksti reegleid. Probleeme võib leida, kuid need ei torka otseselt silma. Lisaks võib öelda, et kuna on mõeldud gümnaasiumiastme õpilasele, siis on tekst ka eakohaseks tehtud, mis motiveerib noori rohkem teemast huvituma. Seega on antud õpik hea.
Kasutatud kirjandus:
1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid
( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.ht m)
2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? ( http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.ht m)
3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused
( http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.ht m)
4. M. Kagadze, I. Kraavi, K. Kullasepp „Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile“ Tallinn, 2007
5. http://kke.meis.ee/oppevara/kriteeriumid