Annika Vesselov Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inime
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt: "Üldiselt
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laamade liikumist seal, kus
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Kõik kommentaarid