Kaizen ehk viie s-i meetod (0)

Kaizen ehk viie s-i meetod
on põhimõte või praktika, mis keskendub nt tööstus-, ehitus-, ärijuhtimise pidevale, lõpmatule täiustamisele. Põhimõtte sõnastas 1985 Masaaki Imai tuginedes Toyota tootmissüsteemi looja Taiichi Ōno ideedele.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaizen
Kaizeni põhielemendiks on
inimesed, absoluutselt kõik ettevõtte töötajad. Inimesed on need, kes genereerivad ideid, ning ka need, kes neid rakendavad. Teisest küljest, süsteemi fookus – miks me seda teeme – on samuti inimesed. Teisisõnu, süsteemi ei ole vaja ei juhtkonnale, ei omanikele, vaid nendele samadele töölistele, kes töötavad ettevõttes. See põhimõte peab olema väga selgelt seletatud ning tõestatud esimeste sammudega – kui inimesed hakkavad sellesse uskuma, hakkab süsteem ka tööle. Võib öelda, et kaizen on väga rutiinne – ettevõte peab pidevalt oma protsessides midagi muutma . Ja see ei ole lihtne.
Kuidas hinnata tulemusi? Kui innovatsiooni puhul on tavaliseks mõõdupuuks rahaline faktor, siis pideva parendamise puhul on mõõdikuks protsess ning selle kvaliteet.
http://www.inseneeria.ee/pidev-parendamine-ehk-kaizeni-voimekus/
Need viis meetodit on:

Seiri (Sorteeri) – eemalda kõik mittevajalikud tööriistad ja materjalid töökohast. Ehk siis tee omale selgeks,milliseid tööriistu sa kasutad koguaeg ja mida vajad igapäevaselt ning millised seisavad seal niisama jalus ja koguvad vaid tolmu. Samuti ka materjal-mida vaja ei lähe ja seisab niisama seal,see kaota ära. Alles tuleb jätta vaid need tööriistad ja materjal,mis seal tõesti hädavajalikult olema peavad,mida sa kasutad koguaeg ja ilma milleta sa oma tööd teha ei saa.

Seiton (Sea korda)– kui sorteerimine on tehtud, siis see samm kindlustab, et tööks vajalikud asjad on oma kohtadel, neid on lihtne leida, kasutada ja tagasi panna. Teisisõnu iga asi on omal kindlal kohal ja ei pea tervet päeva kulutama mõne olulise asja otsimisele. Asjad peavad töölaual ka loogilistel kohtadel paiknema-mitte aga nii,et peab teise laua otsa minema,et võtta mingi oluline tööriist või asi,mida sa tegelikult ju pidevalt kasutad.

Seiso (Sära) – hoia kõik puhas ja kasutusvalmis. Pole ju raske peale tööpäeva ja ka töö käigus vahepeal natukene oma töölauda ja töölaua ümbrust koristada ning see puhtana hoida. Samuti ka tööriistad tervetena ja teravatena,et töö käigus ei läheks kallist aega sellepeale raisku. Samuti näeb ka siis kohe ära,kui juhul kuskil peaks olema mõni õlileke vms. Ning ka endal on palju parem niivisi tööd teha.

Seiketsu (Standardi) – loo ülesannete teostamiseks ühtne viis. Proovi mõndaaega kuidad selline süsteem sulle sobib,tööriistade ja materjali asetus -vajadusel tee muudatusi ning leia just selline variant,mis sulle kõigeparemini sobib ning millega rahul oled. Dokumenteeri see mingilviisil,et hiljem ei tekiks mingeid erimeelsusi.

Shitsuke (Säilita) – 5 S-i printsiipide pidev ja süstemaatiline rakendamine.
Teiste sõnadega on 5 S-i meetodi eesmärk võimaldada puhtuse ja korra abil olukorra visuaalne kontroll ning seeläbi eristada normaalne olukord ebanormaalsest. Sul on ju kohe sellge pilt koguasjast-milline oli pilt enne ja milline on nüüd ja tuleb vaeva näha,pingutada ning ka jääda selle süsteemi juurde.
http://www.illimar.com/foorum/viewtopic.php?t=144&sid=510131509ca6acbcc59f5037e8a74bd1
Tegelikult on seda lihtne ette võtta
5 S-i põhimõtete rakendamiseks on vaja ainult paberit, pliiatseid, värvilist teipi ja tavalisi puhastusvahendeid. Kõigepealt tuleb määrata, milliseid materjale ja tööriistu on vaja igapäevase töö tegemiseks. Järgmisena tuleb leida nendele oma koht ning märgistada see koht näiteks värvilise teibiga. Kõik muud üleliigsed asjad tuleb eemaldada sealt-kas siis ära panna kuskile mujale hoiule,ära anda,maha müüa või siis hoopis sootuks ära visata .Kui ei suuda ära ostustada,kas seda on vaja või ei ole vaja siis võiks selle kasutamist mõndaaega jälgida-tehes kasvõi vihikusse väikeseid kriipsukesi,peale igat kasutuskorda.Nii näed ära kui tihti sa seda asja tegelikult kasutad ja siis alles otsustad selle asja saatuseüle. Kui kõik asjad on oma kohtadel, siis otsustatakse, mida, kuidas ja kui tihti puhastada ning koristada. Eesmärk on, et iga töökoht, materjal ja tööriist oleks valmiskohe kasutamiseks. Juba kolme S-i rakendamise korral on tulemused olemas. Näiteks ettevõttes,kui toormaterjali asukoht on märgistatud ja see on tühi, siis on tegu ilmselgelt ebanormaalse olukorraga, kuna tööline ei saa teha tööd. Igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tööriista puudumine oma kohalt töövälisel ajal annab märku sellest, et töölisel ei ole võimalik saabudes kohe tööd alustada ja ta peab kulutama aega vajaliku tööriista otsimiseks. Neljas ja viies S on väga tähtsad, sest süsteemi nõrga rakendamise puhul kaovad esimesed tulemused ära ning uuesti otsast alustada on veel raskem,seega sellel ei tohiks lasta mitte mingil juhul juhtuda. Kui esimesed korrastused ja puhastused on tehtud, tuleb kokku leppida, mis on normaalne ehk standardne olukord. Kokkulepe peab olema kindlasti dokumenteeritud ükskõik mil viisil: pilt korras töökohast, skeem tööriistade ja materjalide asukohaga või midagi sarnast. Selle tulemusena ei teki kellelgi edaspidi küsimusi, kuidas esimesed S-id peavad tehtud olema. Lõpuks tuleb leida jõudu ning rakendada 5 S-i põhimõtteid pidevalt ja süstemaatiliselt iga päev.
Ettevõtetes on suurimaks brobleemiks töötajate endi kaasamine-see on ju ikkagi nendejaoks ja mõeldud just pigem neile. Seega on 5 S-i meetod nii-öelda proovikiviks tootlikkuse tõstmise tee alguses. Kõige suuremaks probleemiks 5 S-i juurutamisel on töötajate kaasamine. Koolitustel on inimesed enamasti nõus, et tegemist on hea ja vajaliku meetodiga, kuid reaalselt asi ei toimi. Probleemi lahenduseks on sel juhul täiendav selgitamine ja koolitamine, inimeste motiveerimine ja saavutuste tunnustamine ning 5 S-i muutmine tavapäraseks. Üks võimalus on tekitada võistlusmoment: parimaid tulemusi saavutanud osakond saab auhinna või siis midagi muud suurepäraselt motiveerivat.
http://www.illimar.com/foorum/viewtopic.php?t=144&sid=510131509ca6acbcc59f5037e8a74bd1