Sissejuhatus personalijuhtimisse
Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige
väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam
organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb
ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt
tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni
karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni.
Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks
alluv.Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud
neli tegevust:
planeerimine ,
organiseerimine ,eestvedamine ja
kontrollimine.
Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika
formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade
kavandamises ja otsustamisõiguse andmises.
Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutusi tegemata.
Kontrollimine on standardite kehtestamine,tulemuste hindamine
vastavalt kehtestatud standarditele ning organisatsiooni eermärkidele
mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
Personalijuhtimise areng
Personalijuhtimise ajalugu Euroopas ulatub 1930.aastatesse.Sõjaeelsel
perioodil ja sõja ajal tegelesid kaadriküsimustega nn „valgekrae
ohvitserid“.Personalijuhtimise tähtsus tõusis 1950. ja 60.
aastatel seoses majanduselu aktiviseerumisega.Vajadus uute töötajate
järele suurenes märgatavalt ja värbamine muutus
keerulisemaks.Heade töötajate saamiseks tuli teiste firmadega konkureerida.USA-s hakkasid personaliosakonnad massiliselt tekkima 1940. aastatel.Selleks andis tõuke 1935. a USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus, mis andis ametiühingutele õiguse pidada
läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle.
Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad
Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa
aitama firma eesmärkide saavutamisele.Need eesmärgid on järgmised:
Firma kasum
Organisatsiooni efektiivsus
Ühiskonna teenindamine
Sotsiaalne vastutus
Tugevnev organisatsiooni kultuur
Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik
efektiivsus nii töötajate,
firma kui ka ühiskonna seisukohalt.
Personalitöö eesmärkide hulka kuuluvad efektiivselt töötava
personali ligimeelitamine
ja arendamine ning efektiivse tööjõu säilitamine. Selleks peab
personalitöötaja suutma
siduda töötajad ettevõtte äristrateegiaga, teha kõigiga koostööd
ja tegutsema tõhusalt.
Personalijuhtimise eesmärgid tulenevad enamasi ettevõtte
eesmärkidest.
Personalijuhtimisel on kandev osa organisatsioonide juhtimises ja
peab lähtuma organisatsiooni peamistest eesmärkidest, olema vahend
nende eesmärkide saavutamiseks.
Personalijuhi roll
Personalijuht tegeleb personalipoliitika arendamise ja elluviimisega
organisatsioonis
ning kuulub ka organisatsiooni tippjuhtkonda. Ta osaleb
organisatsiooni eesmärkide,
strateegia ja poliitika väljatöötamises ning elluviimises.
Personalijuhi tööks on ühtse personalistrateegia väljatöötamine
ja juurutamine , personalidokumentatsiooni haldamine (töölepingute
sõlmimine, muutmine, lõpetamine), personali planeerimine, personali
värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse
palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine
ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine.
Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni
toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning
organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, hea
väljendus- ning suhtlemisoskus .
4.Personali planeerimine
Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse
organisatsioonis
kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate
vajadus ning
koostatakse personalihõive, rakendamise , arendamise
karjäärijuhtimise jm.
plaanid.
Personali planeerimine on firmale sama vajalik kui kapitali ja
rahaliste vahendite planeerimine, kuna kõrge kvalifikatsiooniga
töötajad annavad olulise eelise konkurentsivõitluses. Töötajate
õige arvu prognoosimine on kontseptuaalselt lihtne kuid praktikas
raske teostada. See on tingitud sellest, et personalivajadus tuleb
ühitada ettevõtte tegevusega ja pidevate turukonjunktuurist ja
ettevõtte olustikust tulenevate muudatustega
Personali planeerimise käigus töötatakse välja personali
kujundamise, arendamise ja
rakendamise plaanid peamistes seotud valdkondades. Personali
planeerimine on strateegiline tegevus, millega tagatakse pikaajaline
inimressursi olemasolu, selle optimaalne kasutamine, arendamine ja
planeeritud vabastamine. Personali planeerimine võimaldab vähendada
tööjõu värbamisega ja koondamisega seotud kulutusi, leida
optimaalse kasutuse töötajate võimetele ja oskustele, arvestada
ettevõtte äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega regioonis ja
töötada välja efektiivne personalipoliitika
Terje Tiiman (21.11.2005) on väitnud, et juhtkonna toetus võib
töötajate enesekindlust mitmekordistada. Töö peab olema vahend
õnnestumiseks, mitte karistamiseks. Kui asjad lähevad ülesmäge,
on töötajad enesekindlamad ja riskialtimad. Usalduse kaotamine
mõjub halvasti nii koostööle, initsiatiivi võtmisele ja arengule
kui ka suurepärastele tulemustele ja ühisele helgele tulevikule.
Ruth Alas (2005) on öelnud,et personalijuhtimise eesmärk on tagada
töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka
ühiskonna seisukohalt
Raul Veede (09.10.2009) on öelnud, et tema jaoks personalijuhina on
uus eelkõige vajadus äri tundma õppida. Masu ajal on varasemast
suurem fookus ka töötajate hindamisel, professionaalsete teadmiste
testimisel ja tulemusjuhtimisel.
Mari Nõmm (21.11. 2001.) on arvamusel, et personalijuht on eelkõige partner ettevõttele, lisaks on ta ka psühholoog, konsultant ja
töötajate huvide kaitsja. Lihtsalt hea inimene on kindlasti lihtne
olla, aga olla hea personalijuht teatud tingimustes, on kahtlemata
keerulisem. Et see õnnestuks, tuleb ettevõttel väga selgelt
väljendada oma ootusi ja eesmärke personalijuhile, et siis koostöös
nende saavutamise poole pürgida.
Juhtumi kirjeldus
Kui tänavatüdruk kummardub meesterahva autosse ja küsib, kas too
sooviks ehk seltsi, toimub muudki kui pelgalt teenuste pakkumine.
Pakkumist tehes uurib ta ühtlasi ka klienti. On ta purjus ? On ta
laksu all? Piiga vaatab, ega esi- või tagaistmel ei jää talle
silma köit, teipi, tulirelvi või nuge.
Selline kiirkontroll võib tänaval töötades päästa su elu, ütleb Susan Davis , 23aastase staažiga seksitöötaja Vancouverist, intervjuus ajakirjale SEE.
Nüüdseks on temast saanud prostitutsiooni dekriminaliseerimise ja
Kanda üleriikliku seksitöötajate ametiühingu loomise
eestvõitleja.
Davis kirjeldab klassikalist pilti autole nõjatuvast prostituudist
kui lepingu sõlmimist. Seksitöötaja kontrollib enda ohutust,
võimalikku töötingimusi ja maksmise tõenäosust. "Nüüd on
see aga ebaseaduslikuks muudetud," lausub Davis, viidates
hiljutisele seadusele, mis keelab prostitutsiooni eesmärgil
suhtlemise avalikes kohtades. "Kuna nad endiselt raha vajavad,
hüppavad naised nüüd autosse midagi vaatamata ja kauplemata,
sulgevad ukse ja sõidavad minema, et mitte politseinikele vahele
jääda... Mõrtsukad teavad, et nad seda teevad."
Ajakirjanduses laineid löönud mõrvad on tõmmanud probleemile
tähelepanu. 2007. aasta detsembris mõisteti seakasvataja Robert
Pickton Briti Columbias süüdi kuues teise astme mõrvas. 2008.
aastal mõisteti Matthew Barrett Edmontonis süüdi eskorttüdruku
Chantel Robertsoni tapmises ning Thomas Svekla seksitöötaja Theresa
Innesi mõrvas. Kanada Õigusstatistika Keskuse raport näitab, et
1991-1995 mõrvati Kanadas 63 prostituuti, 5 protsenti kõigist
selles ajavahemikus tapetud naistest.
Ent vaatamata meedia tähelepanule on edasiminek Davise sõnul
aeglane, avalik arvamus muutlik ja uudiseid uutest ohvritest tuleb
aina juurde. Juulis leiti Fraseri jõest seksitöötaja Lisa Francise surnukeha . Ent suur osa prostituutide vastu suunatud vägivallast ei
jõua uudistesse, kuna kallaletungidest ei teatata. Prostituudid kas
kardavad politseisse pöörduda või on neil politseiga halbu
kogemusi.
Seepärast, soovides muuta seksitöö ohutumaks, samuti
stabiliseerida ja seadustada kogu seksitööndust, aitas Davis
asutada Lääneranniku Professionaalsete Seksitöötajate Liidu.
Davis plaanide hulka kuuluvad lõbumaja 2010. aasta taliolümpial Vancouveris , seksitööstuse ametlik kvaliteedisertifikaat heade
töötingimuste tagamiseks ning standardiseeritud tervise- ja
ohutuskoolitus kõigile töötajatele. Davis on ka kutsunud
väiksemaid gruppe üle kogu maa kutseliiduga ühinema. Ta annab
neile nõu, kuidas kohalikke seksitöötajaid ühendada. Ta loodab,
et lõpuks kujunevad neist väikestest gruppidest üleriikliku
ametiühingu allorganisatsioonid.
Üks niisugune rühm loodi hiljuti Winnipegis. Selle eestvedaja Michelle otsustas luua oma grupi, kui nägi, et Winnipegis pole
seksitöötajatel kusagilt abi ja nõu otsida. Ta ise hakkas
prostituudiks pärast seda, kui oli täiskasvanuna karjääri teinud.
Tema jaoks oli see teadlik valik töö kasuks, mis talle meeldib ja
toob hea sissetuleku.
Michelle'i rühma eesmärgid on lihtsad. Ta loodab luua kogukonna,
kuhu kuuluksid prostituudid, erootikatantsijad, seksitelefonide
operaatorid ja muud seksitöötajad, et nad võiksid sealt saada
põhilise tervise- ja ohutustreeningu. Ent esimene samm selle poole
on muuta prostitutsiooni puudutavaid seadusi. "Sa ei saa
parandada töötingimusi ja muuta tööd turvalisemaks," seletab
Michelle, "ilma keeluseadusi tühistamata."
Ent soov luua seksitöötajatele turvalisem keskkond
dekriminaliseerimise kaudu ei võta arvesse laiemat pilti, väidab
Kate Quinn, Edmontoni Prostitutsioonialase Teadlikkuse ja Tegevuse
Sihtasutuse (PAAFE) aktivist. PAAFE on ühiskondlik organisatsioon ,
mis võitleb prostitutsioonist tuleneva seksuaalse ekspluateerimise
ja kahjulike mõjude vastu kogukonnale .
"Ma olen kuulnud aastate jooksul liiga paljusid naisi ütlemas,
et nad tahaksid teisi võimalusi ja kogemusi," ohkab aktivist.
"Ma suunaksin oma energia parema meelega ühiskondliku õigluse
teemadele. Ma tahaksin, et teised saaksid nautida seda, mida mina
olen nautinud: mõttekat tööd, korralikku palka, võimaluse ja
täisväärtuslikku elu."
Praegu Edmontonis elava endise seksitöötaja Gloria Neapetungi
elulugu kõlab kui klassikaline juhtumikirjeldus. Neljateistaastaselt
hakkas ta seksuaalse ärakasutamise tõttu kodust aeg-ajalt lahkuma.
Ta töötas tänavail, elades ise veel kodus ja käies koolis.
Kuuldes naistest, kes on seksitöö ise valinud, on Neapetung
jahmunud ning ütleb, et tema pole kunagi ise otsustanud ennast müüa.
" Niimoodi sain ma endale toidu ja riided selga ," lausub ta.
"Ma tahtsin süüa ja ellu jääda. Ma olin 14. Ma tulin
väikelinnast... ma kartsin minna tagasi isa juurde ja ütelda, et
vajan abi."
Hiljem ta abiellus ja sai lapsed, ent töötas endiselt
prostituudina, et maksta oma narkosõltuvuse eest. Neapetung veetis
tänavail üle kümne aasta. Nüüd, 30ndais eluaastais, olles
veetnud neli aastat vanglas, on ta tänavalt lahkunud, lõpetab
kõrgkooli ja käib krii keele kursustel. "Ma olen paremas
paigas," nendib naine. "Ma olen käinud maha pika maa
sellest saati, kui olin prostituut ja narkomüüja."
Temasugustele inimestele toe pakkumine on Davise arvates üks
ametiühingu ülesandeist. Temagi tunneb naisi, kes tahaksid
seksitööstusest pääseda. Tal on sõpru, kes on olnud tänaval
aastakümneid. Davis pooldab kindlalt tugiprogramme, mis annaksid
inimestele väljumisvõimaluse, eriti neile, kes on alaealised või
töötavad tänaval. Hiljuti taotles ta toetust, et asutada kohvik,
kus töötaksid endised seksitöötajad.
Davis teab, et mitte igaüks seksikaubanduses ei ole taha seal olla,
ent ta kaitseb ka kindlameelselt neid, kes selle tee ise valisid.
"Meie inimõigus on valida vaesuse asemel töö," usub ta,
"ja teha turvalist tööd."
Kasutatud kirjandus:
Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Teine, parandatud
ja täiendatud trükk . TTÜ kirjastus, Tallinn, 2003.
Alas, R Juhtimise alused. Neljas, täiendatud ja parandatud
trükk. Külim, Tallinn, 2004.
Alas, R Personalijuhtimine. Neljas, täiendatud ja parandatud
trükk. Külim, Tallinn, 2005.
Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. Personalijuhtimise
käsiraamat. PARE ja kirjastus Pegasus , Tallinn, 2007.
http://www.cv.ee/content/index.php?id=468&gr=1
http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=227&text_id=748&career_style =
http://www.ej.ee/est/uudised/viimased/1070-seksitootajad-nouavad-ametiyhingut
http://www.ej.ee/est/uudised/personalijuhtimine/1256-nordea-panga-personalijuht-jane-jarvalt-emotsioonide-juhtimine-on-praegu-votmeteema
10
Kõik kommentaarid