Personalijuhtimine (0)

Sissejuhatus personalijuhtimisse

Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni.
Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv.Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine , organiseerimine ,eestvedamine ja kontrollimine.
Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises.
Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutusi tegemata.
Kontrollimine on standardite kehtestamine,tulemuste hindamine vastavalt kehtestatud standarditele ning organisatsiooni eermärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.

Personalijuhtimise areng

Personalijuhtimise ajalugu Euroopas ulatub 1930.aastatesse.Sõjaeelsel perioodil ja sõja ajal tegelesid kaadriküsimustega nn „valgekrae ohvitserid“.Personalijuhtimise tähtsus tõusis 1950. ja 60. aastatel seoses majanduselu aktiviseerumisega.Vajadus uute töötajate järele suurenes märgatavalt ja värbamine muutus keerulisemaks.Heade töötajate saamiseks tuli teiste firmadega konkureerida.USA-s hakkasid personaliosakonnad massiliselt tekkima 1940. aastatel.Selleks andis tõuke 1935. a USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus, mis andis ametiühingutele õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle.

Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad

Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele.Need eesmärgid on järgmised:

Firma kasum

Organisatsiooni efektiivsus

Ühiskonna teenindamine

Sotsiaalne vastutus

Tugevnev organisatsiooni kultuur
Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate,
firma kui ka ühiskonna seisukohalt.
Personalitöö eesmärkide hulka kuuluvad efektiivselt töötava personali ligimeelitamine
ja arendamine ning efektiivse tööjõu säilitamine. Selleks peab personalitöötaja suutma
siduda töötajad ettevõtte äristrateegiaga, teha kõigiga koostööd ja tegutsema tõhusalt.
Personalijuhtimise eesmärgid tulenevad enamasi ettevõtte eesmärkidest.
Personalijuhtimisel on kandev osa organisatsioonide juhtimises ja peab lähtuma organisatsiooni peamistest eesmärkidest, olema vahend nende eesmärkide saavutamiseks.

Personalijuhi roll

Personalijuht tegeleb personalipoliitika arendamise ja elluviimisega organisatsioonis
ning kuulub ka organisatsiooni tippjuhtkonda. Ta osaleb organisatsiooni eesmärkide,
strateegia ja poliitika väljatöötamises ning elluviimises.
Personalijuhi tööks on ühtse personalistrateegia väljatöötamine ja juurutamine , personalidokumentatsiooni haldamine (töölepingute sõlmimine, muutmine, lõpetamine), personali planeerimine, personali värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine.
Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, hea väljendus- ning suhtlemisoskus .

4.Personali planeerimine

Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis
kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning
koostatakse personalihõive, rakendamise , arendamise karjäärijuhtimise jm.
plaanid.
Personali planeerimine on firmale sama vajalik kui kapitali ja rahaliste vahendite planeerimine, kuna kõrge kvalifikatsiooniga töötajad annavad olulise eelise konkurentsivõitluses. Töötajate õige arvu prognoosimine on kontseptuaalselt lihtne kuid praktikas raske teostada. See on tingitud sellest, et personalivajadus tuleb ühitada ettevõtte tegevusega ja pidevate turukonjunktuurist ja ettevõtte olustikust tulenevate muudatustega
Personali planeerimise käigus töötatakse välja personali kujundamise, arendamise ja
rakendamise plaanid peamistes seotud valdkondades. Personali planeerimine on strateegiline tegevus, millega tagatakse pikaajaline inimressursi olemasolu, selle optimaalne kasutamine, arendamine ja planeeritud vabastamine. Personali planeerimine võimaldab vähendada tööjõu värbamisega ja koondamisega seotud kulutusi, leida optimaalse kasutuse töötajate võimetele ja oskustele, arvestada ettevõtte äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega regioonis ja töötada välja efektiivne personalipoliitika

5. Refereeringud

Terje Tiiman (21.11.2005) on väitnud, et juhtkonna toetus võib töötajate enesekindlust mitmekordistada. Töö peab olema vahend õnnestumiseks, mitte karistamiseks. Kui asjad lähevad ülesmäge, on töötajad enesekindlamad ja riskialtimad. Usalduse kaotamine mõjub halvasti nii koostööle, initsiatiivi võtmisele ja arengule kui ka suurepärastele tulemustele ja ühisele helgele tulevikule.
Ruth Alas (2005) on öelnud,et personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt
Raul Veede (09.10.2009) on öelnud, et tema jaoks personalijuhina on uus eelkõige vajadus äri tundma õppida. Masu ajal on varasemast suurem fookus ka töötajate hindamisel, professionaalsete teadmiste testimisel ja tulemusjuhtimisel.
Mari Nõmm (21.11. 2001.) on arvamusel, et personalijuht on eelkõige partner ettevõttele, lisaks on ta ka psühholoog, konsultant ja töötajate huvide kaitsja. Lihtsalt hea inimene on kindlasti lihtne olla, aga olla hea personalijuht teatud tingimustes, on kahtlemata keerulisem. Et see õnnestuks, tuleb ettevõttel väga selgelt väljendada oma ootusi ja eesmärke personalijuhile, et siis koostöös nende saavutamise poole pürgida.

Juhtumi kirjeldus

Kui tänavatüdruk kummardub meesterahva autosse ja küsib, kas too sooviks ehk seltsi, toimub muudki kui pelgalt teenuste pakkumine. Pakkumist tehes uurib ta ühtlasi ka klienti. On ta purjus ? On ta laksu all? Piiga vaatab, ega esi- või tagaistmel ei jää talle silma köit, teipi, tulirelvi või nuge.
Selline kiirkontroll võib tänaval töötades päästa su elu, ütleb Susan Davis , 23aastase staažiga seksitöötaja Vancouverist, intervjuus ajakirjale SEE. Nüüdseks on temast saanud prostitutsiooni dekriminaliseerimise ja Kanda üleriikliku seksitöötajate ametiühingu loomise eestvõitleja.
Davis kirjeldab klassikalist pilti autole nõjatuvast prostituudist kui lepingu sõlmimist. Seksitöötaja kontrollib enda ohutust, võimalikku töötingimusi ja maksmise tõenäosust. "Nüüd on see aga ebaseaduslikuks muudetud," lausub Davis, viidates hiljutisele seadusele, mis keelab prostitutsiooni eesmärgil suhtlemise avalikes kohtades. "Kuna nad endiselt raha vajavad, hüppavad naised nüüd autosse midagi vaatamata ja kauplemata, sulgevad ukse ja sõidavad minema, et mitte politseinikele vahele jääda... Mõrtsukad teavad, et nad seda teevad."
Ajakirjanduses laineid löönud mõrvad on tõmmanud probleemile tähelepanu. 2007. aasta detsembris mõisteti seakasvataja Robert Pickton Briti Columbias süüdi kuues teise astme mõrvas. 2008. aastal mõisteti Matthew Barrett Edmontonis süüdi eskorttüdruku Chantel Robertsoni tapmises ning Thomas Svekla seksitöötaja Theresa Innesi mõrvas. Kanada Õigusstatistika Keskuse raport näitab, et 1991-1995 mõrvati Kanadas 63 prostituuti, 5 protsenti kõigist selles ajavahemikus tapetud naistest.
Ent vaatamata meedia tähelepanule on edasiminek Davise sõnul aeglane, avalik arvamus muutlik ja uudiseid uutest ohvritest tuleb aina juurde. Juulis leiti Fraseri jõest seksitöötaja Lisa Francise surnukeha . Ent suur osa prostituutide vastu suunatud vägivallast ei jõua uudistesse, kuna kallaletungidest ei teatata. Prostituudid kas kardavad politseisse pöörduda või on neil politseiga halbu kogemusi.
Seepärast, soovides muuta seksitöö ohutumaks, samuti stabiliseerida ja seadustada kogu seksitööndust, aitas Davis asutada Lääneranniku Professionaalsete Seksitöötajate Liidu. Davis plaanide hulka kuuluvad lõbumaja 2010. aasta taliolümpial Vancouveris , seksitööstuse ametlik kvaliteedisertifikaat heade töötingimuste tagamiseks ning standardiseeritud tervise- ja ohutuskoolitus kõigile töötajatele. Davis on ka kutsunud väiksemaid gruppe üle kogu maa kutseliiduga ühinema. Ta annab neile nõu, kuidas kohalikke seksitöötajaid ühendada. Ta loodab, et lõpuks kujunevad neist väikestest gruppidest üleriikliku ametiühingu allorganisatsioonid.
Üks niisugune rühm loodi hiljuti Winnipegis. Selle eestvedaja Michelle otsustas luua oma grupi, kui nägi, et Winnipegis pole seksitöötajatel kusagilt abi ja nõu otsida. Ta ise hakkas prostituudiks pärast seda, kui oli täiskasvanuna karjääri teinud. Tema jaoks oli see teadlik valik töö kasuks, mis talle meeldib ja toob hea sissetuleku.
Michelle'i rühma eesmärgid on lihtsad. Ta loodab luua kogukonna, kuhu kuuluksid prostituudid, erootikatantsijad, seksitelefonide operaatorid ja muud seksitöötajad, et nad võiksid sealt saada põhilise tervise- ja ohutustreeningu. Ent esimene samm selle poole on muuta prostitutsiooni puudutavaid seadusi. "Sa ei saa parandada töötingimusi ja muuta tööd turvalisemaks," seletab Michelle, "ilma keeluseadusi tühistamata."
Ent soov luua seksitöötajatele turvalisem keskkond dekriminaliseerimise kaudu ei võta arvesse laiemat pilti, väidab Kate Quinn, Edmontoni Prostitutsioonialase Teadlikkuse ja Tegevuse Sihtasutuse (PAAFE) aktivist. PAAFE on ühiskondlik organisatsioon , mis võitleb prostitutsioonist tuleneva seksuaalse ekspluateerimise ja kahjulike mõjude vastu kogukonnale .
"Ma olen kuulnud aastate jooksul liiga paljusid naisi ütlemas, et nad tahaksid teisi võimalusi ja kogemusi," ohkab aktivist. "Ma suunaksin oma energia parema meelega ühiskondliku õigluse teemadele. Ma tahaksin, et teised saaksid nautida seda, mida mina olen nautinud: mõttekat tööd, korralikku palka, võimaluse ja täisväärtuslikku elu."
Praegu Edmontonis elava endise seksitöötaja Gloria Neapetungi elulugu kõlab kui klassikaline juhtumikirjeldus. Neljateistaastaselt hakkas ta seksuaalse ärakasutamise tõttu kodust aeg-ajalt lahkuma. Ta töötas tänavail, elades ise veel kodus ja käies koolis.
Kuuldes naistest, kes on seksitöö ise valinud, on Neapetung jahmunud ning ütleb, et tema pole kunagi ise otsustanud ennast müüa. " Niimoodi sain ma endale toidu ja riided selga ," lausub ta. "Ma tahtsin süüa ja ellu jääda. Ma olin 14. Ma tulin väikelinnast... ma kartsin minna tagasi isa juurde ja ütelda, et vajan abi."
Hiljem ta abiellus ja sai lapsed, ent töötas endiselt prostituudina, et maksta oma narkosõltuvuse eest. Neapetung veetis tänavail üle kümne aasta. Nüüd, 30ndais eluaastais, olles veetnud neli aastat vanglas, on ta tänavalt lahkunud, lõpetab kõrgkooli ja käib krii keele kursustel. "Ma olen paremas paigas," nendib naine. "Ma olen käinud maha pika maa sellest saati, kui olin prostituut ja narkomüüja."
Temasugustele inimestele toe pakkumine on Davise arvates üks ametiühingu ülesandeist. Temagi tunneb naisi, kes tahaksid seksitööstusest pääseda. Tal on sõpru, kes on olnud tänaval aastakümneid. Davis pooldab kindlalt tugiprogramme, mis annaksid inimestele väljumisvõimaluse, eriti neile, kes on alaealised või töötavad tänaval. Hiljuti taotles ta toetust, et asutada kohvik, kus töötaksid endised seksitöötajad.
Davis teab, et mitte igaüks seksikaubanduses ei ole taha seal olla, ent ta kaitseb ka kindlameelselt neid, kes selle tee ise valisid. "Meie inimõigus on valida vaesuse asemel töö," usub ta, "ja teha turvalist tööd."

Kasutatud kirjandus:

Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Teine, parandatud ja täiendatud trükk . TTÜ kirjastus, Tallinn, 2003.
Alas, R Juhtimise alused. Neljas, täiendatud ja parandatud trükk. Külim, Tallinn, 2004.
Alas, R Personalijuhtimine. Neljas, täiendatud ja parandatud trükk. Külim, Tallinn, 2005.
Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. Personalijuhtimise käsiraamat. PARE ja kirjastus Pegasus , Tallinn, 2007.
http://www.cv.ee/content/index.php?id=468&gr=1
http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=227&text_id=748&career_style =
http://www.ej.ee/est/uudised/viimased/1070-seksitootajad-nouavad-ametiyhingut
http://www.ej.ee/est/uudised/personalijuhtimine/1256-nordea-panga-personalijuht-jane-jarvalt-emotsioonide-juhtimine-on-praegu-votmeteema
10