Kuidas püsida rahuldamatu? Rolling Stones'i lugu räägib sellest, et lääne ühiskond ei nõua meilt midagi (kangelastegusid), keskpärassus, võimalus saada pidevat rahuldust kõikjalt, see ei rahulda teda. Ameerika olemus, tühermaale rajasid tsivilisatsiooni. Rahulduse ja rahuldamatuse vastasseis. Paigalseisu ja liikumise vastasseis, 60ndate popkultuuris (USAs ennekõike) nähtaval. Vaba oled kui sa liigud, ei jää seisma. Sisemine vabadus. Liikumise, teel oleku motiiv oli teemaks mitte ainult rokkkultuuri sees, vahetult enne ka kirjanduses J. Keronac ,,On the Road" 1957. Raamat räägib kahe mehe eneseotsingutest. Vabadus tähendab ka vasutust. Biit kirjanike koolkond, boheemlastena tundsid huvi musta kultuuri vastu, kalduvus negriidse väljenduse poole. Ameerikal eriline suhe paigale jäämiseliikumie suhtega. Westerni filmid, kus küsimus, mis saab peategelasest, mil määral jääb
o Järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed o Liider teeb järgijatega koostööd otsustamisel ja probleemide lahendamisel o Liider jälgib ülesande täitmise kulgu eemalt 250. 6. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? 251. Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. 252. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 253. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 254. 255. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 256. 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 257. 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 258. 3. Ühiskond tervikuna. 259. 7. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. Selgitage McClellandi Saavutusvajaduste teooria põhimõtet. 260. A. Maslow Vajaduste hierarhia teooria
hästitöötavad tajuorganid. Ka helisid tekitatakse vastavalt kuulmismeele heale arengule, küllalt mitmekesiseid, on häälepaelad kõris. Kuigi lindudel laul pulmarituaalis on olulisem, on siiski ka imetajaid, kellel laul omab tähtsat rolli, nt küürvaaladel (vaala laul on inimese taju jaoks natuke liiga aeglane ja madal, kui kiirendada, siis tundub rohkem laulu moodi – samuti nagu mõnedel lindudel on liiga kiire laul, et inimene lauluna käsitleks). Küürvaaladel laulus mingi motiiv, mis on kogu karjale ühine – paari aasta pärast võib olla uus motiiv, mis on kogu karjale omane – osa infost on kultuurilisel teel edasi antav, ei ole geneetiliselt determineeritud. Delfiinid suudavad ka keskkonnaobjektide kohta infot edasi anda, nt laevade kohta: kui üks delfiin on saanud laevalt löögi, siis annab teistele teada ja grupp suudab hiljem mõnda aega seda laeva vältida. Kui delfiin saab viga, siis püüavad teised teda pinnale tõsta, kuna imetajale on
Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. · Representatsioonid (alates 18 kuud) - tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Enne 10. eluaastat on mingile teole hinnangu andmisel olulisem teo tagajärg, 10. eluaastast muutub olulisemaks teo motiiv - miks ta nii tegi? Lastele esitati kõlbelise sisuga lugusid ja küsimusi, oluliseks peeti seda, kuidas vastust põhjendatakse. Tuntuim on lugu keemikust, kes keeldus mehele müümast ravimit, mispeale mees ravimi varastas. Naine oli vähki suremas. Üks rohi võis ta päästa - raadiumi vorm, mille avastas keemik, kes elas samas linnas ja kes müüs rohtu 10 korda kallimalt, kui tal selle tootmiseks raha kulus. Haige naise mees püüdis raha laenata, kuid sai kokku ainult poole summast
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine
Satub põlu alla, ei saa oma teoseid avaldada. Põlu all kuni 1956 aastani. 1953 märtsi alguses Stalin sureb. Tuglase kõik õigused taastatakse ja niipalju kui teda oli maha tehtud, hakati teda nüüd ülistama. Uut ei teinud, redigeeris oma eelnevat. Elo märkmetes oli kirjas, et naaber tõi Tuglasele kasuka, oli hirm, et ta viiakse Siberisse, et siis oleks mida kaasa võtta, sest tal polnud sooja talvemantlit. Kõigil oli see hirm, et kohe viiakse, sealt ka kohvrite motiiv. Kõik aastad olid valmis minema, elasid pakitud kohvritega hirmus et iga kell võidakse ära viia. Kolivad Underi ja Atsoni majja, kus praegu on muuseum. 1971 sureb, sellest ajast jääb meenutama Tuglase novelli auhind mida antakse välja 02.03 tema sünnipäeval. Loomingust ,,Marginaalia" marginaalid on väikesed tähelepanekut kirjanduse ja elu kohta. Esimesena hakkas tähelepanu pöörama ka vormile, just sõnaline pool annab edasi mida sisuga edasi anda tahetakse
Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on püütud üldistavalt tõlgendada Underi saksapärasus (saksa aines ja saksa kultuuritaustaga). Under hakkab kirjutama Eestist 30ndate aastate lõpus, muutub tähtsaks 40.-50. aastate jooksul. ,,Jõulutervitus" Marie Under 1941 kodumaa motiiv, lein, ootuspärane motiiv, rahvuslik kiht on otseselt tekstis olemas, otsene ajakajaline, esimene küüditamine ja sõda, pöördumine küüditatute poole. Kõige hilisemates tekstides jätkub ajakajaline ja rahvuslik motiiv, samuti lisandub eleegiline toon ja mälestuslikkus pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi kirjeldamisel on võimalik võtta fookusesse mistahes perioodi. Võiks tähelepanu pöörata, kuidas Underi lüürika on seotud ballaadilisusega
Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma. Kreeka ajaloo periodiseering. 1. Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks. Kunstis puudus jahi ja sõjapidamise motiiv. Metsloomi saarel ei olnud. · Mükeene oli mandri-kreeka keskus. Paiknes Lõuna-Kreekas. Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud. 2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3
alguses naist vastu hakkamas, kuid seejärel vägistamist nautimas, võib tekitada arusaamise, et naistele meeldib, kui neid seksuaalselt rünnatakse. OHVRID Teadust ohvritest nimetatakse viktimoloogiaks. Ohvrid võib jagada kolmeks: 4 · Ohver kui omanik. Kurjategija eesmärk on ohvri omand: näiteks ohvri keha selliste seksuaalkuritegude korral, mille puhul on seksuaalne motiiv määrav. Ohver võib olla kurjategijale tuttav või võõras · Ohver kui spetsiaalne ärritusobjekt või afektsete vajaduste eesmärk. Sageli kurjategija ja ohver tunnevad teineteist ning ohvrit ei ole võimalik asendada. Tegu on nn. kurjategija ohvri suhtega, mis võib olla lühike (näiteks tüli kahe restoranikülastaja vahel pärast tundidepikkust joomingut, mis lõpeb kehavigastustega),
· Tüdrukud on langenud ohvriks 2-5 korda harvemini kui poisid. Esbensen, F-A., Deschenes, E. P., Winfree Jr, L. T. (1999). Differences between Gang Girls and Gang Boys: Results from a Multisite Survey. Youth & Society, 31, 27-53. Mudel sooerinevuste seletamiseks - Sotsiaalne sugu (normid, identiteet) · Soonormid · Sotsiaalne kontroll - Kontekst (põhjused ja taust) · Kuriteo motiiv · Vigastuste tekitamine - Bioloogilised faktorid (füüsiline jõud, agressiivsus) - Võimalused (prostitutsioon, emadus) Steffensmeier, D., Allan, E. (1996). Gender and Crime: Toward a Gendered Theory of Female Offending. Annual Review of Sociology, 22, 1, 459-487. Vägivald - Kas vägivald on alati kuritegu? - Karistusseadustik: § 113. Tapmine § 114. Mõrv § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine § 120. Ähvardamine § 121. Kehaline väärkohtlemine § 122
Planeerida – tegutseda – kontrollida KÕNETAJU suhtlemisel: Orineteerumine – kuulamine – lugemine ↓ Sisu (mida öeldi?) ↓ Eesmärk (milleks öeldi?) ↓ Motiiv (Miks öeldi?) Tasandid: I sensoorne – akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II pertseptiivne – sõna, lause, tekst Mõistmist raskendab: - Sõnatähenduse puudulik valdamine - Mitmetähenduslikkus - Foneetiline või semantiline tähendus - Tähenduse piiratus või ebatähtsus. 15.05.2012 (K.Kõiv) ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi: a) sots
13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4. Faehlmanni müüdid (nt ,,Koit ja hämarik", ,,Vanemuise laul" 14.5. Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt ,,Porkuni preili", ,,Rõugutaja", ,,Paigast läinud järveke") 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a. Alguses tegutses ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina, hiljem kogus rahvaluulet iseseisvalt
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. [17] 8. KLASSITSISM Revolutsioon Prantsusmaal oli niivõrd murranguline sündmus, et haaras kaasa kõik kultuuri valdkonnad. Kujutav kunst pandi revolutsiooni teenistusse. Selleks aga ei sobinud kergemeelne, tühine ja lõbujanuline rokokoo. Kunstile anti kasvatuslik ülesanne: õpetada, kuidas õigesti käituda, missugune peab olema ühe tubli kodaniku moraal, missugune tema elu eesmärk. Kõige olulisemaks peeti ausust,
- geenid, mis on vajalikud viiruse hiliseks geeniekspressiooniks (lef geenid); - rida teisi geene nagu p35 ja egt, mis mõjutavad peremeest. Hiline transkriptsioon algab koos DNA replikatsiooniga ja kestab 6-24 h p.i. Kui genoomi replikatsioon blokeerida, siis ei alga ka hiline transkriptsioon. Baculoviiruse hilist transkriptsiooni viib läbi viirus-spetsiifiline RNA polümeraas, mis tunneb ära viiruse hilised promooterid, milles esineb (A/G/T)TAAG motiiv (nn. basal promoter, promooterisse kuulub veel kuni 18 TAAG järjestust ümbritsevat aluspaari, mis moduleerivad promooteri aktiivsust). Bakuloviiruse hilist geeniekspressiooni koordineerivad vähemalt 19 erinevat viiruse kodeeritud valku (lef geenid, kodeerivad peale regulaatorite ka RNA polümeraasi subühikuid ja replikatsioonivalke). Väga hiline transkriptsioon toimub 18-76 h p.i. Hüper-ekspresseeritakse geenid polh
Rembrandt (16061669) on oma maalil jäädvustanud hetke, mil Mooses suures vihas esimese kivitahvli purustab. Kivitahvlit pea kohal hoidev raevunud rahvajuht vaatab meile vastu Berliini Maaligalerii seinalt. Nicolas Poussini (15941665) maal Louvre'i muuseumis meenutab meile hetke, mil vaarao tütar leiab Niiluse kaldal väikese Moosese. Sama temaatika on paelunud veel Giorgionet, van Dycki, Tintorettot jt. suuri kunstnikke. Moosesega seonduv hõõguv kibuvitsapõõsas on sagedane motiiv uuema aja kunstniku Marc Chagalli (18871985) loomingus. _____ 1 pudulojus väiksem koduloom (lammas, kits) 2 Exodos (kr. k.: teeleasumine, väljaränne) iisraeli rahva Egiptusest põgenemist kirjeldava Moosese II raamatu kreekakeelne pealkiri; see väljaränne ise 3 anarhia võimu puudumine, seadusetus; ülek. tähenduses: korralagedus; anarhism teooria ühiskonnast, milles pole riigivõimu; anarhist selle teooria pooldaja 4 sabat (heebrea k
27. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja
13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4. Faehlmanni müüdid (nt ,,Koit ja hämarik", ,,Vanemuise laul" 14.5. Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt ,,Porkuni preili", ,,Rõugutaja", ,,Paigast läinud järveke") 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a. Alguses tegutses ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina, hiljem kogus rahvaluulet iseseisvalt
Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua. Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest kujutluspilt, mis tal tekkis Robert Burnsi värsse valesti kuuldes. See motiiv esineb juba romaani pealkirjas, mille sõnasõnaline tõlge oleks ,,püüdja rukkis". Samuti sümboliseerib püüdjarolli selja taha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Holdeni soov olla absoluutselt omakasupüüdmatu ja heatahtlik on ebamaine ja religioosne. Paralleele võib tõmmata nii idamaiste bodhisatvate13 kui ka kristliku Päästjaga. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist
Rembrandt (16061669) on oma maalil jäädvustanud hetke, mil Mooses suures vihas esimese kivitahvli purustab. Kivitahvlit pea kohal hoidev raevunud rahvajuht vaatab meile vastu Berliini Maaligalerii seinalt. Nicolas Poussini (15941665) maal Louvre'i muuseumis meenutab meile hetke, mil vaarao tütar leiab Niiluse kaldal väikese Moosese. Sama temaatika on paelunud veel Giorgionet, van Dycki, Tintorettot jt. suuri kunstnikke. Moosesega seonduv hõõguv kibuvitsapõõsas on sagedane motiiv uuema aja kunstniku Marc Chagalli (18871985) loomingus. _____ 1 pudulojus väiksem koduloom (lammas, kits) 2 Exodos (kr. k.: teeleasumine, väljaränne) iisraeli rahva Egiptusest põgenemist kirjeldava Moosese II raamatu kreekakeelne pealkiri; see väljaränne ise 3 anarhia võimu puudumine, seadusetus; ülek. tähenduses: korralagedus; anarhism teooria ühiskonnast, milles pole riigivõimu; anarhist selle teooria pooldaja 4 sabat (heebrea k
Tähendab seda et me mõtleme välja mingi teo mis oleks võinud tagajärje ära hoida. Kas võib eeldada, et see tegevus oleks tagajärje ära hoidnud? Reegel: hüpoteetiline põhjuslik seos on olemas vaid siis kui tagajärje äralangemine oleks hoidnud tagajärje ära tõenäosusega, mis külgneb kindla teadmisega. Subjektiivne koosseis: - tahtlus peab olema kõigi objektiivsete tunnuste kohta - muud tunnused: eesmärk, motiiv, Ehtne tegevusdelikt: Karistusõigus II.osa Objektiivsed tunnused: - koosseisupärane olukord, mis nõuab tegevust: - nõutava teo tegemata jätmine: - tagajärje omistamine : vaid kui on tegemist tagajärjedeliktiga 1)põhjuslikkus 2)objektiivne omistamine Subjektiivne koosseis: - tahtlus - muud tunnused: eesmärk, motiiv, - Tegevusetuse katse on võimalik- keegi näeb kedagi eluohtlikus seisundis, ei tee midagi ja tagajärge ei saabu. Probleem on see, kust
Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel tegutsema panev asjaolu. 84. Millised on kognitiivse lähenemise järgi motivastiooni liigid? Kognitiivse lähenemise seisukohalt võib motivatsioon olla kas sisemine e. Intrinsiivne (nt. nauding hästi tehtud tööst) või välimine e. Ekstrinsiivne (nt. hinne, raha, tunnustus). Seesmine motivatsioon paneb inimest tegevuses osalema omaks rõõmuks, mitte mõne hüvituse pärast,
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosse...
(motivatsioon) valguses Seejuures suhestuvad nii taju kui tegevus nii organismi sise- kui väliskeskkonnaga Vajadus on ülesanne, mis jõuab teadvusse motiivina ning mille kooskõla olukorraga väljendub emotsioonis Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest sotsiokultuuriliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste ülesannete alusel). Vajadus on evolutsioonilisest ülesandest tulenev (teadvustamata) ettekirjutus Motiiv on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi rahuldama mõnd vajadust Emotsioon on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Vajadus-motiiv-emotsioon ahelaid võib pidada sillaks evolutsiooniliste ülesannete ja käitumise vahel Motivatsiooni üheks aluseks on hüvedele lähenemise ja ohtudest eemaldamise süsteem(id) Neis süsteemides teisendatakse erinevad ohud ja võimalused ühtsesse neuraalsesse
Näitused toimusid endiselt regulaarselt, iseloomulik oli juba eelmisest kümnendist alguse saanud zanripiiride hajumine maalis. Näitusepilt oli kõrgetasemeliselt kindel ja etteaimatav. Välismaistel trinaalidel osaleti formaalselt. Stilistilised väljendused vaid edasiarendused eelmisest kümnendist. Rahvusromantiline temaatika loob vaatajale mõeldamatud ideed vabadusest, mille võttis ilusti kokku 1988 toimunud näitus ,,Rahvuslik motiiv Eesti kunstis". Noortekunst tunnetas tugevalt uue kümnendi saabusmist, selles on pgem märgata muutusi ainestikus ja käsitlusviisis. Parimad esindajad maalikunstis sellest kümnendist: Epp Maria Kokamägi, Rein Kelpmann, graafikas paistsid silma Inge Kundisiim, Reti Laanemäe, Triin Reinsalu. Sirje Eelma. ldi jõutud omamoodi tupik seisu. Kunsti tehti ja palju, kuid areng oli peatunud. Vastasseis läänes
Rõhutab ütlust (see on operatiivüksus). Nt ,,mis on tähestikus essa täht? ,, A." Se on siis ütlus, lausung. Et kõneledes kõnet tajudes sooritame keelelisi operatsioone, tegeleme keeleüksustega, aga et teadvustada , mida teeme on vaja metekeelelisi operatsioone. Metakeeleline ei kindlusta veel kasutamist! Ja lõpuks kõneareng sõltub: 1) suhtlemisest ja 2) kognitiivsest arengust. Et mõlema valdkonnaga on kõneareng seotud. Millest siis ütluseloome alguse saab? Peab olema mingi motiiv. ,,Saan aru, et isegi kui ei meeldi, on mul seda vaja." Kavatsus e eesmärk ja strateegia. Et kavatsen millestki rääkida, kasutan selleks mingit strateegiat(küsitlust, käsutust jne). Mõttesüntaks ehk mõtendisüntaks; kus opereerime kujutlustega, mis lõimub verbaalse teadmisega. Suund jõuda semantilise süntaksini. Et semantiline süntaks, mõttendid jne asendada verbaalse teadmisega ja muuta lineaarseks. (süntaktiline prognoos = kujutan ette lause süntaktiklist konstruktsiooni
graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516). Huysi kujutised on aga elutruumad ning loodud j�ulisemate v�rvidega. Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis Saksamaal ja kolm re- ligioosset teost Hieronymus Boschi stiilis: �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1547, Mus�e du Lou- vre, Pariis, Prantsusmaa; �P�rgu�, 1570, Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1577, Museum Mayer van den Bergh, Antwerpen, Belgia. Selles Pieter Huysi t��s avaldub selgelt Hieronymus Boschi maailm, mis oli s�mbioos
16. Märts 2009 a. 65. . (2007). . [http://kiev-security.org.ua/box/13/11.shtml#13]. 31. Märts 2009 a. 66. - . . [http://vuzlib.net/beta3/html/1/12837/12944/]. 21. Märts 2009 a. 67. . (2008). . [http://www.in1.com.ua/book/10113/5146/index.html]. 16. Märts 2009 a. 69 LISAD Lisa 1 Vägistamise liigid 70 Vihavägistamine: · motiiv: viha ja põlgus; · rünnaku iseloom: ettekavatsematu, impulsiivne, julm; · rünnakute regulaarsus: ebaregulaarsed, harvad; · kurjategijale iseloomulik: vaenulikkus naiste vastu; · kurjategija seisund: depressivne, vihane, tihti eelnevalt alkoholi tarvitanud; · varasem kuritegevus: võib olla karistatud vägivalla kuritegude eest; · ohver: võib olla pigem juhuslik ettesattuja · vägivalla kasutamise viis: kasutab rohkesti füüsilist jõudu, harvem relva;
motiivideks. Ruumilise struktuuri motiivid sisaldavad sageli sarnaseid aminohappe järjestusi - järjestuse ehk primaarstruktuuri motiive. Ühesuguste biokeemiliste funktsioonide läbiviimine põhineb enamasti sarnastel ruumilise struktuuri motiividel. Näiteks sisaldavad kõik tuntud guanosiin-nukleotiidi siduvad valgud 4-6 antiparallelsest -kihist ja 1-3 nendega risti olevast -heeliksist koosnevast domäänist, mis on G-nukleotiidi sidumise motiiv. See motiiv moodustab valgu ühe domääni. Valgu struktuurne domään on suhteliselt iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksus, mis moodustub pidevast järjestusest. Valgu struktuursed domäänid kannavad ka kindlaid funktsioone. Struktuurse domääni ja struktuurse motiivi kattumine on pigem erand kui reegel. Motiiv on üldjuhul domääni osa. Näiteks võib tuua kahe-ahelalise nukleiinhappega seondumise motiivid: heeliks-ling-heelis (helix-loop-helix), heeliks
Varem vahendina esinenud objekt muutub eesmärgiks, mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi, kujuneb sellega ise vajaduseks. Nad muutuvad ideatoorseteks- omandavad iseseisva tähenduse, muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja
16.Bütsantsi maalikunst ikoonimaal Maalikunst ise on vähe säilinud. Bütsantsi kunsti elushoidjaks oli vene kunst. Usulised pildid ikoonimaalid. Ikonoklastid pildieitajad ja ikonoduurid pildi pooldajad. Inimkäsitlus oli hoopis teistsugune figuurid saledad ja pikaks venitatud. Riiete all keha välja ei paistnud, riide materjali luksusele pööratakse erilist tähelepanu; silmad on ilmekad. Koloriit kuld, rohekad toonid. ''madonna'' motiiv. * ''Maarja Jeesus lapsega'' Enkaustika tehnikas algselt, alates 8. sajandist temperavärvidega värvimullad segati munavalge, mee või muu orgaanilise sideainega. Maaliti kokkupandud puutahvlite peale. Kanoonilinekunst. Ikoonide ruumikujutus erineb suuresti antiikkunstist. Ikoonide taustad on kuldsed. Läbi näo anti edasi suursugust ja hingeelu. Ikonostaas ikoonidega sein. 17.Vana-Vene arhitektuur Sai alguse 9. saj
Head rahvakommete tundmist osutavad humorislikult nähtud pulma-, varrude ja matuste kirjeldused. Romaanis ,,Maa" (1927) arendatakse edasi ,,Kurgsoo" tegevust: Kustast saab Tsilga talu rentnik. Kusta teed maakehvistu hulgast paremale järjele kordab tema sulane Kristjaan. Uudsete kujudena esinevad Tsilga talu vanaperemees ja perenaine ning uue joonena selle talu allakäik. Siitpeale hakkab suurtalude laostumise motiiv varieeruma paljudes Rohu romaanides, kuid kirjanik valgustab seda küsimust ühekülgselt. Tuulemäe sarja lõpetab romaan ,,Aeg" (1929), millel on palju ühist Rohu hilisemate linlikku kultuuri kritiseerivate nn. ajaromaanidega. Teiselt poolt jätkatakse siin ,,Maa" tegelaste elutee vaatlust. Kuid aeg ja kogemused on kirjanikule mõju avaldanud: kui ta varem nägi elu läbi roosade prillide, siis kujutab ta nüüd oma tegelaste saatust hoopis pessimistlikumais värvides.
Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes, on alust arvata, et seadusloome ja riigi suhtumine vastavatesse kuritegudesse ei jõua lihtsalt karistuste kohaldamisel õiglasesse rakendamisse ning ei täida enda eesmärki. Narkootikumid Eestis
On ka väga osav isekirjutaja, programme ka ise kirjutanud. Kirjutas ka ühe ooperi: ,,Fausti needmine" Oratooriume, ,,Kristuse lapsepõlv" Sümfoonia Tõi sümfooniaorkestrisse uuendusi: · Esimesena hakkas kasutama harfi ja inglissarve. · Leiutas uued kõladused vask-, puhk- ja keelpillide kasutamises. Keelpillide puhul kasutab col legno't (pillipoogna puupoolega lüüakse vastu pillikeeli). Kasutab juhtmotiive ehk muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda muusikalist tegelast või nähtust. Hakkab kasutama ka juhttämbreid ehk mingisuguse tegelase iseloomustamine mingi konkreetse pillitämbriga. Programmilisele sümfoonilisele muusikale pani Berlioz aluse oma ,,Fantastilise sümfooniaga". ,,Fantastiline sümfoonia" on esimene romantiline programmiline sümfoonia. Sisu on võetud tema elust. See räägib õnnetust armastusest, mida ta koges. Teose üldidee: noor muusik mürgitab end, see kutsub esile raske une jne...
Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad, koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19. sajandi lõpu jantide moraliseeriv ja õpetlik motiiv. Hilisemates lühinäidentides ei tõusnud Luts enam oma algsele tasemele. Lühikesi uusromantistlikke muinasjuttnäidendeid "Siniallik", "Ülemiste vanake" (mõlemad tr. 1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima Lutsu proosateoseid. 13. Eduard Vilde näitekirjanikuna (,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"). Uue linnaelu ja noore intelligentsi probleemid tõi eesti lavale Eduard Vilde (1865 1933)
Rütmilistele kitarri- vaskpilli- ja bassikäikudele lisanub gospellik laulustiil. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolokitarri omale. 12 Tüüpiline on sünkopeeritud löökpillilik heli, mida tekitatakse sõrmedega keeltele laksutades. Rütmikitarr mängib lühikesi bluusilike käike. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis, olles lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida korratakse kogu loo vältel. Funk muusika esitajate hulgas on rohkem ansambleid kui soliste. Tuntuimad esitajad on Earth Wind and Fire, Tower of Power, The Commodores, solistidest James Brown ja George Clinton. (Skuin jt 2007 lk 162) 2.9 Reggae Raggae tekkis Jamaica saarel 1960. aastatel. Seda muusikat seostatakse rastafaride usulis-poliitilise liikumisega. Viimase sisuks on mustanahaliste võitlus oma rõhutud seisundi vastu ühiskonnas, millest on kantud ka paljude reggae-
tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud taju, tippelamuste jt. 8 Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Eneseaktualiseerumine C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd, mis kujutab endast igale organismile omast tendentsi arendada oma võimeid enda säilitamiseks ja arendamiseks . ta arva, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse jõud paneb inimese sihipäraselt isiksusliku autonoomia ja loova eneseväljenduse suunas tegutsema. Inimest iseloomustab soov elada mitmekülgset ja rahuldust pakkuvat elu. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Rogers rõhutas oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Prospero ja Caliban: vaim ja võim ja selle kuritarvitused. Renessansi ajaks oli muutunud keskaegne pühakute aeg kaupmeeste ajaks. Hakati homogeensest ühiskonnast mujale liikuma, sümboolusest konkreetsuse poole. Renessanssiajal muutus oluliselt kogu maailmapilt. Aeg muutus konkreetsemaks, lineaarseks. Maailm muutus ilmalikumaks, hakati mõistma, et inimesel on vaid üks elu ning sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Aeg muudab kõike. Populaarseks sai ,,carpe diem" motiiv. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Grotesk on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid vastandnähtuseid
Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab
Edukateks ettevõtjateks ei saa mitte kõik ettevõtjad. Tasub teada, et ettevõtlusega alustamine nõuab ettevõtjalt enamasti kogu aja, energia ning ka raha. Seetõttu enne kui otsustada ettevõtjana tegutsemise üle, tuleks hoolega kaaluda enda tugevaid ja nõrku külgi, hinnata valmisolekut vastutada, võtta riske, loobuda hobidest või teistest meelistegevustest. Ettevõtjaks olemine mõjutab suhteid perekonna ja sõpradega. Tulevane ettevõtja peaks mõtlema, mis on tegelik motiiv ettevõtlusega alustamiseks. Tegevused, millega ettevõtja kokku puutub on otseselt seotud ettevõtte tegevusalast. Tootmis- või teenindusettevõte, toitlustus-või IT teenuseid osutav ettevõte, neis kõigis on vajalik tegeleda ettevõtte juhtimisega, kapitali hankimise ja rakendamisega või varustamisega. Alljärgnev on loetelu ettevõtte põhitegevustest (A.Reiljan ettevõtte funktsioonid) : 1. Juhtimine (juhtimine, planeerimine, organiseerimine ja kontroll) 2
eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist, kusjuures iga üksik nendes oleks ületanud elusuuruse. Selline ülesanne käis kunstnikul juba füüsiliselt üle jõu, sest Michelangelo keeldus kasutamast kellegi teise abi. Nii valmisidki sellest suurejoonelisest kavatisest ainult kolm figuuri, nende hulgas ka kuulus "Mooses". Võib-olla kõige kuulsamaks Michelangelo teoseks on 5.5m kõrgune "Taavet", mis asub Firenzes. Nagu öeldud, oli see motiiv renessansikunstnikele väga meelepärane, sest Taavetis nähti renessansiinimese ideaaljooni. Kui võrrelda Michelangelo "Taavetit" quattrocento skulptorite samanimeliste teostega, näeme kohe, et vahe on suur. Michelangelo kujus ei ole midagi ülearust, igal detailil on oma osa ja tähtsus, mis kindlalt teenib teose kogumuljet. Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis
Nad tõusid esile uutmoodi kujutamisviisiga. Nad usaldasid loodusteadusi, huvitasid füüsikute valguse teooriast. Olid huvitatud filosoofilisest....vahetu kogemus on kõige tõesem. Esemeid tuleb maalida sellisena nagu neid näeme, pilti tuleb kujutada läbi valguse ja õhu. Maalides on peategelaseks valgus. Kontuurjooned kadusid pildilt. Kasutati palju värvivarjundeid. Ruumilisust oli vähe. Oluline oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Anti edasi täpset elu kujutist. Peamine motiiv oli maastik ja vabaõhumaal. Maaliti kiiresti kuna valgus muutus iga hetkega. Monet maalis maaliseeriaid ühest objektist, erinevates tingimustes ja kellaaegades. Värvid olid heledad ja pastelsed, kirevad. Hiljem hakkas ta huvituma veest ja valguse sillerdamisest. Renoir maalis ka inimesi, eriti alasti. Ta töödes oli näha, et nägemine valmistas rõõmu, puudus masendus ja depressiivsus. Degas´d huvitas keerukate liigutuste tabamine, maalis balletistseene. Pastellmaal oli lemmikuks
Majandussektorid 1. Primaarne põllumajandus 2. Sekundaarne primaarse toodetu töötlemine 3. Tertsiaalne müük, teenindus Majandussüsteemid Vahetusmajandus: - Kaup kauba vastu, puudub raha - Jagamine - Retsiprookuse printsiip kingius eeldab et saaja vastab samapoolse kingitusega - Seostatakse eelkõige primaarsega Kapitalism - Vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine minimaalne - Tootmisvahendite eraomandus - Kasu saamise motiiv, tegevus kasumi nimel - Anonüümne turg, tehingud võõrastega Sotsialism - Tootmisvahendite eraomandus puudub - Tootmine vastavalt riiklikule plaanile - Käsumajandus riik ütleb mida ja kui palju toota - Ümberjagamine võimukeskus kogub toodangu ja jagab ise tarbijatele Töö ja töötajad Uurimisteemad: töösooritus, tööga rahulolu, tööalane motivatsioon, organisatsioonile pühendumine, töölepühendumine, vabatahtlik töö
kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu.( Näiteks KarS §-s 199 (vargus, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) juba sõna "äravõtmine" viitab nii tegevusele kui ka tahtlusele. Või teisalt §-s 307 (kuriteost mitteteatamine, s.o teise
samuti kõrgkultuur Induse tsivilisatsioon. On teada, et Mesopotaamia oli selle piirkonnaga läbikäimises ka hilisemal ajal; neil kõrgkultuuridel on ühised jooned. Teise teooria kohaselt tulid sumerid Kesk-Aasia mägistelt aladelt (sest mäed mängivad pärimuses tähtsat rolli). Sumeritele iseloomulikem ehitisetüüp on tsikuraat, mis hüpoteesi kohaselt on kunstlikud mäed. Paljud rahvad austavad jumalaid mäetippudel, aga Mesopotaamia oli lauskmaa. Paljudes kultuurides on tuntud motiiv, mille kohaselt maailma keskpunktiks on mägi (soomeugri hõimude hulgas ka ilmapuu): Olympos. Sumerid leiutasid kiilkirja, mis desifreeriti XIX sajandil, selle oskajaid on ka Eestis. Sumeri keelt tuntakse tänapäeval hästi, kuid pole suudetud tõestada selle sugulust mõne teise keelega. Keelkondlik kuuluvus on lahtine. Tegemist pole igatahes semiidi keelega. Sumeris olid iseseisvad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Selle koosseisu kuulusid ka ümbritsevad alad
1945), DENIS OPPENHEIM (sünd. 1938), RICHARD LONG (s. 1945), MEL BOCHNER (s. 1940) jne. ABSTRAKTSIONISM Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud, aga vähemalt oli neile veel vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse
Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine
Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, mis toovad kaasa meeldivat Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
