Tegutsemine toimub enamasti täiskasvanu kõrval. Teda huvitab oma tegevuse tulemus, milles täiskasvanu on abiline ja hindaja. Areneb arusaamine kõnest. Peamiseks suhtlemisviisiks on praktilised tegevused esemetega, mida üha enam hakkab täiendama kõne. Seega esinevad koos verbaalne ja esemeline suhtlemine. Situatsiooniväline- tunnetuslik suhtlemine (3-5 a) hakkab kujunema 3 aastaselt ja on peamiseks suhtlemisvormiks. Esikohale tõuseb tunnetuslik (tajumine) motiiv Mis see on? Kuidas seda teha? Miks see on niisugune? Küsimused ei piirdu lapse konkreetse tegevusega, vaid laiema tunnetusliku alaga. Laps ootab suhtlemiselt tunnustust, tähelepanu ja koostööd. Peamine suhtlemisviis on kõne ja täiskasvanu on lapse jaoks teadmiste allikas. Samas on laps sel perioodil hinnangute suhtes hästi tundlik. Õpetaja on lapse jaoks tarkuseallikas, kellelt küsitakse palju küsimusi ning millele polegi alati kõige kergem vastata
Sidemete nõrgenemine vanematega kas nende hoolimatuse, oma eluga toimetulematuse või ülisuure töökoormuse tõttu avab noortele varakult tee kampadesse ja tanavale (Kraav 2001). 2.2. Keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused Noore sotsiaalsetest vajadustest on üks olulisemaid suhtlemisvajadus, mis tähendab ka vajadust kuuluda eakaaslaste kampa e. sõpruskonda, kui selles kambas on kombeks juua, suitsetada või narkootikume kasutada, on noorel tugev motiiv teha sama. Konkreetse noore kuulumine kampa, kus tarbitakse uimasteid, ennustab tõepoolest tema kalduvust uimasteid kasutama hakata. Seda ei saa siiski tõlgendada kaaslaste survena, sagedamini noor lihtsalt valib kaaslasi, kelle väärtushinnangud ja hoiakud on samasugused kui tal endal. Noored ise tajuvadki eakaaslaste mõju oma uimastikäitumise väljakujunemisele väiksemana kui nende vanemad (Ary et al 1999, Kraavi 2001: 83 järgi).
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
3.5.3. Normatiivne (objektiivne) omistamine 4. Subjektiivne süüteokoosseis (§ 12 III) 3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5. Tapmine 5.1. Elu karistusõigusliku kaitse absoluutsus ja ulatus 5.2. Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine (9. ptk 5. jg) 5.3. Abort (9. ptk 4 jg) 5.4. Inimese elu karistusõiguslik kaitse 5.1. Tapmine 1) Mõiste, inimese elu algus (sündimine) ja lõpp (ajusurm, eutanaasia) 1) Tapmisdeliktide liigitus: põhikoosseis (§ 113),
· osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; · kujundada lugeja suhtumist, näiteks mingisse probleemi, nähtusse või inimesse; · anda hinnanguid; · äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Ülesehituselt võib pealkirjad jagada nelja rühma. 1) Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (Õnn on iga inimese enda teha). 2) Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni tekstiga seotud sümbol, motiiv või detail (Tee õnneni). 3) Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt (Õnnelik inimene). 4) Pealkirjad, mis kutsuvad lugema, äratavad lugejas huvi (Õnne valem leitud!) Pealkirja sõnastades tuleb jälgida, et see · oleks lühike; · oleks heakõlaline; · lähtuks ennemini teksti peamõttest kui kõrvalistest seikadest; · osutaks pigem olulisele, kui selgitaks midagi;
probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus"). Autor peab leidma probleemi ja selle lahenduse. Et kirjand õnnestuks, peab autor teemat mõistma, oskama seda lahti mõtestada. See on hõlpsam, kui lähtuda nn tuumsõnadest. Tuumsõnu võib olla rohkem kui üks. Nende
Mahayan ennast kiitev, hinayan negatiivne määratlus rivaalidele, theravada vanemate munkade õpetus. Püüdlus nirvana pole on väär. Manilus e. Manaheism Rajaja Mani 216-276/277 Uus-Pärsia riigis Valitsesid Araskiidid, hiljem Sassanniidid 12-aastaselt sai esimese ilmutuse. 24-aastaselt teine ilmutus, mille peale visati rühmitusest välja. Uus kuningas tema uskumusi ei toetanud. Tagakiusamise taga oli ülempreester Kartr. Hea ja kurja võitlus Kannatuse motiiv Jeesus, Buddha jne on tema eelkäijad ja on rääkinud põhimõtteliselt sama asja eri keeltes. Levitajad esitasid manilulst selle religiooni uue tõlgendusena, mille uskujatele nad seda levitasid. Nt. budistidele levitati seda, kui budismi uut tõlgendust, kuigi tegelikult oli see uus usund. Kõikidele inimestele, erinevates keeltes. Kölni Mani koodeksi õpetused: 1. Jumalik element maailmas 2. Kaks juurt ehk alget 3. Kolm ajastut (minevik olevik tulevik)
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste are...
kes on samuti vaene inimene. Gogolit peetakse uue tekkiva kirjandussuuna, realismi esiisaks. 3 Peterburi tekstis on palju sarnaseid jooni tegelased, vaesus, aga ka Peterburi kliima. Autor pöörab alati tähelepanu kliimale. Kliima mõjutab inimese elu-olu. Need motiivid ei põhine väljamõeldisel. Peterburi kliima on alati niiske ka suvel. Seal sajab tihti vihma. Seal sajab märga lund ( ) see on väga paljudes teostes korduv motiiv. Samuti korduvad ka teatud ehitised (Talvepalee jms). Nii kujuneb pilt sellisest kultuuriruumist, kus tegelased kannatavad. Lisaks toimub ka personifikatsioon linna kujutatakse kui elusolendit. Peterburg on kirjeldustes meessoost. Esimesi autorid, kes on seda teinud, on Gogol (1837). Ta vastandas Peterburi ja Moskvat. Moskva on selline linn, kus on säilinud vanad kultuuritraditsioonid (lüüakse risti ette). Peterburis olid enamik elanikke mehed. Peterburi on rahvuselt sakslane
Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING Villon oli väga omapärane luuletaja. Ta võis olla ühel hetkel tõsine ja harras ning juba järgmisel küüniline ja rõve. Talle polnud miski püha. Villon kirjutas surma narrivaid luuletusi. Selline oli ka tema elu -- surma narriv. Tema luulet iseloomustab veel satiirilisus ja individuaalsus. Luuletaja on viljelenud pihtimuslikku luulet, mida ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoniaegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas
ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist, kelle olemus olevat Fine'i isa, van Brooklyni sõnul vanem kui meie usk. Fine meenutab ka süütut Mineat ja Sinuhe poja ema Meritit. Muuseas hoiatab van Brooklyn, nagu hoiatasid
mobiilsuse vastu ning soovib omalt poolt, et see oleks ühiskonnas rohkem tolereeritud. Aga Jane Austeni maailmas on sotsiaalsele ambitsioonile omad piirid ja reeglid. Mr Elliot ja mrs Clay said karistatud isekuse eest, mida nad näitasid piiride ületamisel ja reeglite rikkumisel. Autor on oma austuses klassi traditsioonide vastu konservatiivne, samas mõistab ta sotsiaalse mobiilsuse paindlikkust. (SparkNotes Staff, 2010) Rumalad vanemad on teose oluline motiiv ning ka üks korduvaid probleeme Austeni romaanides. Sir Walteri mõtlematus ja ettevaatamatus kulude ja tulude osas põhjustavad Elliotidele esimese tagasilöögi, kus nad on sunnitud hinnalise Kellynchi mõisa rendile andma ja ise Bathi kolima. Sir Walter ei ole oma tütardele eeskujuks: ta on liiga edev ja enesekeskne, et teha pere jaoks häid otsuseid. Ta on pärandanud oma nn tobeduse nii Anne’i vanemale õele Elizabethile kui ka noorimale, Maryle. Elizabeth jagab isa edevust ja
osa suhtes kogu kompositsiooni näol. Arhitektruur väljendab oma aja stiili. Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet. Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd. Ta on kunstide süntees. Erinevad kunstiliigid tekkisid kõige rohkem renessansist. Kunstimõisted: 1. Süzee sisu, mida kujutatakse 2. Teema mida kujutatakse 3. Motiiv põhjus mis seda tehakse 4. zanr kunsti liigitamise katekooria 5. Kompositsioon esemete paigutus 6. Kunsti perspektiiv- 7. Koloriit stiilne ja moderne interjör 8. Proportsioon terviku ja temaüksikute osade suursuhted 9. Exterjoor - väliskujundus 10. Interjöör - sisekujundus Ürgaja kunst 1. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad 2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel?
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid...
ka tema järgmise n.ö loominguperioodi temaatika, milleks on eelkõige üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid (külatemaatika jääb kõrvale) ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Ühtlasi tuleb novellides sisse ka naisemantsipatsiooni teema ning võib rääkida juba Tammsaare naisekäsitlusest ( vt lähemalt nt: M. Hinrikus "Naisküsimuse lahendus Weiningeri moodi. Otto Weiningeri minatud naised Tammsaare loomingus", Vikerkaar 1-2/2005). Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja
aastatuhande eKr prototüübile. 19. sajandi keskpaigaks eKr oli Sipparis vähemalt üks töökoda, kus valmistati pitsereid, mis ühendasid võitlusstseene jumalustega. Hiljem tulid sealt ühed Babüloonia parimad pitserid. On võimalik, et ka see pitser pärineb ühest nendest töökodadest. Selle stiili järgi võib arvata, et pitser tehti kuningas Sin-muballiti (1812-1793 eKr) valitsemisajal. Pitseril on näha, et kaks meest on sattunud konflikti härg- inimesega (populaarne motiiv pitseritel - inimese ülakeha, sarvedega ning härja alakehaga olend). Näha on ka suur sõjajumalanna, arvatavasti Ishtari (seksuaalsuse ja sõja jumalanna) kuju, kes seisab teiste vastu pöördunud lõvil, relvad selja tagant tõusmas. Oma kaevanduste käigus leidis Hormuzd Rassam Sipparist Shamashi templist veel Naboniduse
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2.Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3.Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus"). Autor peab leidma probleemi ja selle lahenduse. Et kirjand õnnestuks, peab autor teemat mõistma, oskama seda lahti mõtestada. See on hõlpsam, kui lähtuda nn tuumsõnadest. Tuumsõnu võib olla rohkem kui üks. Nende
Caligula üle oli kõige kahjulikum ja tõi mitmele kaasa hävimise. Aga kui ta läks nii kaugele, et nimetas Caligula lähiringis olevaid inimesi, lasi Caligula ta siiski mõrvata. Lõpuks 41 aastal sai vandenõu läbi viidud. Caligula mõrvariteks loetakse peamiselt kahte meest: Cassius Chaerea ja Cornelius Sabinus. Troonipärijaks sai Claudius, Caligula onu. Claudiuse esimesed teod olid Caligula mõrvaritest lahti saamine. Chaerea hukati ja Sabinus tegi enesetapu. Chaereal oli personaalne motiiv Caligula tapmiseks. Caligula tegi teda koguaeg naerualuseks, solvates teda. Caligula oli pannud Chaerea makse koguma, mis oli ülesanne, mis kindlasti tegi ta ebapopulaarseks. Kui ta ei teinud seda tööd Caligulale meelepäraselt, siis imperaator süüdistas teda arguses ja ebapiisavas mehelikkuses ja hakkas tema kulul nalja viskama. Chaerea oli mees, kes tegi Caligula musta tööd. Lisaks oli Chaerea see inimene, kes piinas Quintiliat, kellele hiljem Caligula kaasa tundis
kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, ROMAANI MAALIKUNST mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente.
müürid lõid värisema ja kukkusid kokku. (Jeeriko maailma vanim linnastunud paik) 19. Jefta tütar Kui Iisraeli väepealik Jefta juhtis rahva sõtta pealetungivate ammonlaste vastu, tõotas ta võidu korral ohverdada koju jõudes Jumalale põletusohvriks esimese, kes väljub tema kohast. Selleks osutus tema ainus laps, noor tütar, aga Jefta pidas antud tõotusest kinni, lubanud tütrel enne minna kaheks kuuks mägedesse, et nutta oma neitsipõlve. Seda laadi ränga lubaduse motiiv kordub paljude rahvaste pärimuses, kusjuures sageli oletab lubaja, et esimeseks vastutulijaks on koer. 20. kabala 9.13. saj. alguse saanud Vana Testamendi tekstide sümbolistlikul tõlgendamisel põhinev müstiline juudi õpetus (hrbr. k. qabbalah ,,pärimus"). Toetus paljus varasematele uusplatoonikute, uuspütaagorlaste ja gnostikute seisukohtadele maailma olemusest, käsitas lõplikku ja materiaalset maailma absoluudist ,,emanatsiooni" teel tekkinud sfääride süsteemina
Eesti kunsti ajalugu keskajast klassitsismini: Saare Lääne kirikud: Juba enne 14.sajandit olid seal püstitatud kõik tähtsamad kirikud. Teisest Eestist suhteliselt erineva majandusliku-poliitilise olukorra pärast arenes siin ehituskunst omalaadselt. Ehitust soodustas ka dolomiidi olemasolu. Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop võitlesid omavahel ka ehitustegevuses ning see stimuleeris ehitustegevuse arengut. Vahel kasutati isegi samu ehitusmeistreid. Peaaegu kõik Saaremaa vanemad kirikud on ehitatud kaitsekirikutena (kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed, proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge, olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoo...
motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt. lambatalle õlul kandev mees - Kristus. Kristust sümboliseeris ka kala, lootus oli ankur, paabulind suremtust, Püha Vaim oli tuvi jne. Leidub ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Nt. Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskel kannelt mängimas (sümb. usu jõudu), Mooses kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage
Iseloomustab rahutus, liikuvus, dünaamilisus. Hakatakse näitama kirgi. Alguse Itaaliast Lorenzo Bernini 1598-1680- eelkõige skulptor. Täiendas Peetri Kiriku esist väljakut, tehti uus fassaad. Tõi skulptuuri liikuvuse. "Apollon ja Daphne"(lk 177)-loorberipuu temaatika. "Püha Teresa ekstaas" Suurepärane inimkeha kujutus(a'la näpud vajuvad naha sisse) Barokile on iseloomulikud detailid. Näiteks voluudid. See spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Lisaks sellele olid majad mitmevärvilised ning kaunistatud skulptuuridega. Prantsusmaal barokis head näited, eelkõige lossid. Tulevad moodi ka suveresidentsid ja oluliseks muutuvad pargid. Täiendatakse Louvre lossi- idafassaadi.Väljaspool linnu hakatakse ehitama suuremaid losse, nt Versaillesi loss- põhiplaanilt ei ole enam tüüpilisele lossile neljakandiline, vaid tiibadega. Moodi tulevad baroksed karbid(mustrid tehakse ette). Sisekujunduses palju kaunistusi, müstika temaatika
· keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid.
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
täitmise edul või ebaedul. Kui nooremas eelkoolieas ebaedu ei mõjuta oluliselt eesmärgi püstitamist ja raskuste ületamist, siis keskmises eelkoolieas laps kaotab ebaedu korral stiimuli eesmärgi saavutamiseks, edu puhul aga püüab viia töö lõpuni. Eelkooliea lõpul on enamasti sama pilt, kuid nüüd leidub juba ka lapsi, kes püüavad viia töö lõpuni vaatamata ebaedule. Tegevuses, mida juhivad tundmus ja soov (mäng), langevad eesmärk ja motiiv kokku, st tegevuse otsene tulemus ongi see, mille pärast seda sooritatakse. Eelkooliea vältel omandab laps pikkamööda oskuse allutada oma toimingud motiivile, mis on kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit. keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Erilisi nõudeid lapse tahtele esitavad olukorrad, milles põrkuvad kaks motiivi: lapsel on vaja
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
roosiallegooria kunstiküllases lavastuses, ning kuigi igast küljest kõlas kõigi nende konventsioonide eitus, säilitasid need vormid ometi elu- ja kunstiväärtuse veel kaua pärast keskaega.Sest neid vorme, millesse armastuse ideaal lihtsalt peab end panema, on igal vabal ajal vaid mõned üksikud. (145 Ükski aeg pole sisendanud kõigile säärase tungivusega ja alalõpmata surmamõtet kui 15.saj (146) Surmatantsu motiiv: surm, kes kisub endaga kaasa igast ametist, igast vanusest inimesi. (146) Maailma eitava keskaegse inimese vaim oli juba alati meelsasti viibinud põrmu ja usside juures, kirikutraktaatides maailma põlgamisest oli juba esile manatud kõiki lagunemise õudusi. Kuid selle kujutluse üksikasjade väljamaalimine algab hiljem. Alles 14. Saj lõpu poole õpib kujutav kunst selle motiiviga toime tulema. Tabavaks kujutamiseks skulptuuris või
psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Agressiivsusest rääkimiseks tuleb kõigepealt seletada mõisteid. Mõisted agressioon ja agressiivsus ei ole samased. Agressioon, nii nagu psühhoanalüütikud on seda kasutanud, ei ole toiming, vaid tähendab inimeses peituvat jõudu, energiat. See on instinkt, käitumise motiiv, põhjus. Agressiooniga ei kaasne negatiivseid nähtusi, see ei ole hälve. Agressioon on iseenesest neutraalne energia ja see, kuidas ta inimese käitumist mõjutab, oleneb muust arengust. Psüühiliselt tasakaalukas inimene rakendab oma agressiooni ühiskonnale vastuvõetaval viisil. Agressioon võib avalduda tungiva toimetulekuvajadusena või võistlemissoovina. Niisiis ei tekita agressioonienergia sugugi alati agressiivset käitumist ehk agressiivsust, agressiivne käitumine on
pea- ja kõrvalmotiivideks; peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Luulemotiivid on enamasti lüürilised ( lahkumine, üksildus, surm, öö ), draamamotiivid konflikte sisaldavad ( kättemaks, saatuslik eksitus, kadunud poeg ), ballaadimotiivid müstilised ja üleloomulikke elemente sisaldavad ( taaskohtumine varasurnud armsamaga ). Püsi- e kordusmotiivid võivad läbida kogu teost ( nt tapmise motiiv Dostojevski romaanis ,, Kuritöö ja karistus" ) või kirjaniku loomingut. Faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus; sündmusi antakse edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Süzee teoseks arendatud faabula, teose aluseks olevatest sündmustest jutustamise järjekord. Süzee elemendid: ekspositsioon e sissejuhatav osa, sõlmitus, dispositsioon e teose arendus, kulminatsioon, pööre, konklusioon e teose lõpetus. Võivad esineda ka
28 Noam Chomsky (1928-…) Ameerika keeleteadlane - Keeleorganiteooria kõige väljapaistvam eindaja. 29 Motiivid ja vajadused - Motivatsioon - üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. - Motiiv - üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. - Vajadus - keha või psüühika toimimise seisukohtalt olulise omaduse puudujääk. Vajadus võib olla: 1) bioloogiline vajadus 2) kultuuriline vajadus Bioloogilised vajadused on kiiresti rahuldatavad, aga enamasti tähtamad on kultuurilised vajadused. - Eesmärk - tegelik või kujuteldav bjekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud enamasti tulevikuga.
nähtused nagu riided, televiisor, aeroobikatrenn, auto, muusika, kõrgharidus, reisimine. Ka põhivajaduste täitmiseks on kultuurilised reeglid. Ainult hingamesel on kultuuriga väga vähe pistmist. 10.3. Eesmärgid ja tegevus Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajaduse rahuldamine saavutatakse püüdluse kaudu. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud enamasti tulevikuga. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Tegevus võib suunatud olla ka vahe-eesmärgile. Homöostaas ehk keha sisemine tasakaal on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida organism ise säilitada püüab. Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada homöostaas. Nt. näljast annab keha teada ebamugava näljatundega.
Puhtas mõistuses on inimesele antud a priori mingi kategoorilise (vastuvaidlematu) imperatiivi (kohustus) ehk ülim kõlbluse seadus. Kant hülgas utilitarismi siis enamuse kasuks tehtud seadused ei pruugi olla õiged. Inimene ei ole vaba sest sõltub alati millestki, kasutab inimlikus käitumises .. inimesi vahendina kasutada ei tohi, käitumisele annab kaalu tahe. Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi. Motiiv peab olema õige, inimest ei või kohelda vahendina EETIKA Tõe rääkimine on alati kohustus sõltumata tagajärgedest. Puhtast mõistusest tuleb arusaam õigest käitumisest. Inimlikkus on eesmärk mitte vahend, tahe on oluline. Kaasus laps ostab poest kommi ja poemüüja mõtleb kas petta last. Käitus õigesti sest ei peta last, samas ei käitunud moraalselt, sest tema motiiv lapse petmata jätmiseks oli omakasupüüdlik. Inimlikkus oli vahend mitte käitumise eesmärk.
valdamise astmega. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Näiteks alaalikul on soov suhelda, kuid ütluse programmeerimine ja realiseerimine sageli ei õnnestu. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-geštalt, mis hiljem hargneb ütluseks. Kuid selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. Motiivid, mis kujundavad kõne intentsi, on üldistatult järgmised: mingist füüsilisest tarbest (laps soovib süüa, juua jne.) tulenev motiiv, tunnetuslik huvi (naaber tegeleb millegagi), eelnevalt tajutud tekst (kuulatud, loetud). Laste puhul on otstarbekas motiivi kujundajana nimetada veel mängu, eriti rollimängu. Motiivist tuleneb ütluse eesmärk. Hälviklastega töötades on kõnesoovi kujundamine üks esmaseid eripedagoogi ülesandeid. Suhtlemist soodustab ühine tegevus, emotsionaalne kontakt, last huvitavad objektid (mänguasjad, loomad jne.). Mõttesüntaksi etapil algab mõtte-geštaldi hargnemine
Vanemad vaasimaalid loodi nn geomeetrilises stiilis, mille üheks paremaks näiteks on dipyloni vaas, mis on oma nime saanud leiukoha järgi muistsel kalmistul Dipyloni värava lähedal Ateenas. See inimese kõrgune vaas on valmistatud VIII saj e.m.a. ja kuulub praegu Ateena Rahvamuuseumi kollektsiooni. Vaasil oli kultuslik otstarve. Kogu vaas on kaetud geomeetrilise ornamendiga, mis on pruuni värviga vöödena kantud kahvatukollasele foonile. Ornamentikas kordub nn meandri motiiv. Meander koosneb üksteisesse põimuvate, nelinurkselt murtud joone lõikude rütmilisest kordumisest. Geomeetriliste motiivide kõrval on primitiivsed skematiseeritud süzeelised kujutised surnu taganutmise stseen vaasi kõige laiemal osal sangade vahel. Aja jooksul tõrjus range geomeetrilise mustri välja siluettmaaling. VII-VI saj e.m.a. valitses kreeka vaasimaalis nn mustafiguuriline stiil. Põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid
Olemussarnasus lõi ühise keele. Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust tungib kohati isegi raevukalt esile motiiv: inimese inimlik õigus õnnele. See jääb varieeruma läbi kogu tema loomingu. Marie Underi ja Ants Laikmaa kui olemuslähedaste inimeste kohtumisel süttinud tundepuhang tasanes peagi elupõliseks sõpruseks, mis oli tavalisest otsekui kõrgemal tasandil. Sellest armastuskogemusest õppis Marie Under tundma inimliku õnne ja selle varjutuse dialektikat. Isiklikust tundeelust hõivatud noorest Marie Underist läksid 1905. aasta revolutsiooni
S.t sellest ei piisa, et olla tuttav nende kahe määrsõna erineva mõjuga. Ma pean suutma öelda, mismoodi on nende näiv konflikt ebareaalne, nagu see peab olema, kui minu algne väide on mõistetav ja tõene. Nüüd olen vastamisi mõistelise probleemiga, kuigi kindlasti üsna lokaalse ja lihtsaga. Kuid siiski on see probleem, mille lahendus nõuab kaalutlemist täiesti üldistes terminites mõistete tegevus, motiiv, eelistus, tahtejõud, valik jne üle, ilma spetsiaalselt viitamata sellele meremehele või sellele tormile. Ma pean nii-öelda "vabatahtlikkuse" ja "tõrksu-[1840]se" ideed, mille mõlemaga eraldi olen küllalt tuttav, asetama nüüd piirkondlikule kaardile. Ma pean nad suhestama teineteisega ning samuti teiste tuttavate ideedega, millega nad peavad või võivad ühendusse sattuda. Pean fikseerima, mida võin
Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns
,,Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida". Lugedes ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ei pruugi assotsiatsioonid eestlaste rahvusmütoloogiaga kohe tekkida, aga samas ei saa ka öelda, et seda motiivi seal vähem oleks. Need on kas liialdatud ja seega juba naeruväärseks muudetud või siis vastupidi, ridade vahele nii pehmelt kirjutatud, et ei saa arugi, kas mingi konkreetne motiiv on pärit meie eelajaloost või autori fantaasiast. Ometi tulevad sealt selgelt välja Põhja Konn, karude suhted naistega, ning nagu pealkirigi ütleb ussisõnade oskamine. Ka narratiiv on mõlemal romaanil võrdlemisi sarnane. Lisaks rahvusmütoloogiale, on nad mõlemad ka ajaloolised romaanid, kus on küll asjadega liialdatud ning neid naeruvääristatud, ent ometi annavad nad edasi ka killukest reaalsust. On ju tõsi, et ajal mil eestlased olid sakslaste pärisorjad,
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna eluhädadest, vaesusest, viletsusest. Svank – fabilooga sarnased, anekdootlikud lõbusad rahvajutud. Stricker – svankide sari “Papp Amis”- kavala preestri seiklused- papp esitleb end kunstnikuna ja teeb maali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, sohilapsed ei näe, kuid kuningas ja teised ei julge tunnistada, et nad ei näe. See motiiv kordub ka Hispaanias (kuninga rõivad), samuti Cervantese loomingus. Itaalias tunti neid novella nime all. Vagant- rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut pilkasid, kutsusid üles nautima maiseid naudinguid. Looming oli neil ladkeelne. Luuletused olid riimilised. Õppevaheaegadel liitusid nendega vaesed üliõpilased, et jooma- ja pilkelauludega elatist teenida. Pr ja Ingl m kutsuti neid goljaarideks
Suurem osa matuse rituaalidest puü"abki kaasa aidata elu andva tasakaalu taas jalule seadmisele läbi sümboolese elujõu suurendamise. Kogu rituaali võiks jaotada kolme etappi: matmine, rahva kogunemine /gathering/ ja ümbermatmine. Kuna tasakaalu nähakse vastandite võrdsuses on ka kogu rituaali, alates matmisest kuni ümbermatmiseni, läbivaks niidiks vastandite rõhutamine. Täielik askees vaheldub meie mõistes lausa orgiaga. Siit tulenevalt on tugevalt välja toodud ka sünni motiiv kui elu algust tähistav sümbol vastandina elu lõpule. Nii nagu peab sündima elavate maailma, nii peab sellest ka välja sündima surnute maailma. Kogu protsess on väga keeruline ja riskantne ning kui ta ebaõnnestub jääb surnu nagu surnud loode ellujäänute maailma üska. Kogu pika tasakaalustamisprotsessi olulisim etapp on rahvakogunemine. Olles iga-aastase tähtpäev meenutab ta pisut jõule. Tegu on suurima ja
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefekt...
Kuritegusid on kaks raskusastet I aste 5-20 aastat või eluaegne, II aste kuni 5 aastat või rahaline karistus Veel on olemas lisakaristused, nt juhtimisõiguse ära võtmine, relvaloa ära võtmine jne. Karistust kergendavad asjaolud abi andmine kannatanule, kahju vabatahtlik hüvitamine, kahetsus, süü üles tunnistamine, hädakaitse piiride ületamine, erutatud seisundis teo sooritamine, kui teo sooritab kõrges eas inimene või rase,. Karistust raskendavad asjaolud madal motiiv, eriline julmus, grupiviisiline, vormiriietuse kasutamine, üldohtlik, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tehtud tegu
die edle Einfalt und stille Größe. 12. Selgitada antiikaja draamateoste jõudmist Euroopa kultuuri eri perioodidel (renessanss, klassitsism, romantism, 20. sajand, vt. TL lk. 317-330 ja RETSEPTSIOON). Esimene originaalne uusaja tragöödia Giraldi Obrecche (Pärsia teemadel). A.Palladio projekteeris teatri (Kuningas Oidipus). Itaalias siiski tagasihoidlik, kuid inspireeris kirjanikke FRA-s ja GB-s Prantsusmaal Jodelle´i Cleopatra (1552) Seneca teosest tuntud motiiv vaimuga, Euripidese laadis unenäojutustus). Tragöödia suurkujudeks Sophokles ja Euripides (Aischylos hiljem) GB Marlowe Tamerlan Suur Aishylose Pärslaste pateetika (kirglik vaimustus). Shakespeare tundis Sophoklest ladina ja prantsuse tõlgete vahendusel 18. sajand romantism vabaduseideaal. Saksamaal sai Prometheusest Tormi ja tungi ajastu võtmekuju. 19. saj kreeka tragöödia mõju kõikehõlmav ka muusikas 20
tõik, et lisatalastiku talad on järgatud saega, samas olevad põhitalad aga kirvega sellest tunnistavad talade otsapinnad. Teisalt tulid just Alatskivi lossi ehitamise perioodil Eestis saed laiemalt kasutusele. Kui eeldada, et lisatalastik on ehitatud värskest puidust, siis annavad talaotsad väga täpse info saagide jõudmisest Alatskivile: veel 1881. aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723
1977.a ilmunud “Lagendiku aeg” esindab taas rahutut ja heitlikku luuletajat. Aktiivne suhtumine mitte üksnes ainesse, vaid ka lugejasse realiseerub otsepöördumistes, rabedates deklaratsioonides, trotsi- ja jõukuulutuses, mis meenutavad Traadi noorusluulet. Vaatamata teatavale agressiivsusele, läbib kogu Mats Traadi hilisemat luulet inimlikkuse mõtestamine. Talle omaseks jääb kodususe, toe ning tasakaalu leidmine maast ja mullast, töökusest, rahvast. Ikka ja jälle kordub ka motiiv päikese eluandvast jõust, igatsus valguse kui rahu ja puhtuse sümboli järele. Mats Traadi 80-ndate ja 90-ndate luulekogud on ühtlaselt heatasemelised ning mõtteterviklikud. Eelnevate kogude nostalgilist alatooni asendab nüüd märksa konkreetsem päevapoliitiline ja olustikuline luule. Ängist ja rusutusest jagusaamise, uue elujõu ja selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning
Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Pahe klassikalises eetikas on kalduvuse liik, seostudes puudulikkuse ja liialdusega. Loomutäiuseks nimetatakse inimese positiivset loomupärast kalduvust erinevalt käituda ja elada. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Sentimentalsim : südametunnistuse hääl õigeks otsuseks. Dentoloogiline (kohustuse) eetika : tegudel on motiiv. Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt A) jumala või saatuse tahtele B) sotsiaalsele hüvele (rass, rahvus, riik jne). Konsekventsionalsim, sh utilitarsim: käitu nii, et teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Kriteeriumiks teo tagajärjed. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre) / voluntarism (Nietzsche) Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone eetilise / ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
