Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste instituut
Anna
Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine
Referaat
Tallinn 2010
Sissejuhatus
Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootiku m ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim , narkoosi-ained, vedelad lahustid , dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust.
Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis.
Eestis on kultuuritaust , millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas ( Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine.
Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud. Siin peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid – õpilaste osakaal, kes peavad nende uimastite kättesaadavust kergeks, on langenud.
Teises peatükis käsitletakse uimastitega seotud võimalike sõltuvuse põhjusi. Need on keskkondlik-perekondlikud põhjused, keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused ja laste isiksuseomadustega seotud põhjused. Laste ja noorukite sõltuvus ei teki iseenesest – sõltuvusel on alati eellugu . Vanemad ja teised täiskasvanud moodustavad olulise osa keskkonnast, milles kujuneb lapse isiksus ja käitumislaad. Nemad loovad lapse jaoks tähtsaimad alused iseseisvaks ja sõltumatuks eluks – eluks uimastite ja sõltuvuseta.
Kolmas peatükis vaadeldakse uimastipreventsiooni võimalused nii kodus kui ka koolis. Uimastipreventsiooni tuleb alustada kodus ja perekonnas. Kui perekond on harmooniline, lastega tegeldakse küllaldaselt ning lapse kaitumisharjumusi ja kombeid suunatakse, siis tervikuna on see ennetuse baasiks. Tähtis uimastipreventsiooni roll on ka koolis, mis õpetab lastele kriitiliseid elutähtsaid oskusi.

Sõltuvusainete tarvitamisest Eestis
Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. 2001 aasta uurimuse järgi uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine (Kraav 2001: 77). 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud.
Kui võrrelda 2007. aasta Eesti uurimistulemusi 2003. aasta ja varasemate uurimuste tulemustega, võib täheldada aga teatavat uimastite tarvitamise stabiliseerumist. Suurt tarvitajate /katsetajate osakaalu tõusu, mis iseloomustas kahe eelneva uurimuse võrdlust (1999 ja 2003) enam ei ole. Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud.
Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes 2003. aastaga tõusnud. Peamiseks uimastiks, millega teismelised katsetavad on endiselt kanep. Kui varasemate uurimuste tulemustel kanepiga katsetajate osakaal iga korraga kahekordistus, siis nüüd on tarvitajate osakaalu tõus väiksem. Arvestatavalt on aga kasvanud nende õpilaste osakaal, kes peavad marihuaanat kergesti kättesaadavaks ning kõige levinumaks kanepi saamise viisiks on otsekontakt diileriga – kas siis telefoni teel, või tema kodus kohtudes. Kui varasemate uurimuste tulemusel oli Eestis amfetamiini tarvitajate osakaal suur (pea kõrgeim Euroopas), siis nüüdseks on amfetamiiniga katsetajate osakaal kahanenud.
2007. aastal oli kange alkoholi tarvitajate osakaal võrdlemisi suur, kuid võrreldes 2003. aastaga siiski mõnevõrra vähenenud. Samuti oli veelgi vähenenud veini tarvitamine, seda eriti tüdrukute seas. Noored joovad peamiselt segujooke ja siidrit või siis kanget alkoholi. Nagu varasematelgi aastatel, seostub noortel alkoholi tarvitamine pigem positiivsete tunnetega, lähtuvalt uuringu tulemustest peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast alkoholi tarbimist. Valdav enamus noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete alkohoolsete jookide kohta. Nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid – õpilaste osakaal, kes peavad seda kergeks, on langenud. ( Allaste jt 2008: 11 - 14)
1.1. Alkoholi tarvitamine
Alkoholi kasutamise sagenemist soodustab nii hoiakute muutumine kui ka alkohoolsete jookide liikide ja sortide kiire kasv. Lisandunud on eriti vaiksema alkoholisisaldusega margid , mis iseenesest võiks olla parem kui kangete markide lausmüük, aga paraku kalduvad noored neid jooke kasutama karastusjookidena, alustades nii organismi harjutamist alkoholiga juba lapseeas . (Kraav 2001: 88)
Alkoholi on oma elu jooksul tarvitanud valdav osa koolinoori. 2007. aasta ESPAD küsitluses osalenud õpilaste hulgas oli üksnes 6% neid, kes elu jooksul ei olnud kordagi alkoholi proovinud. Alkoholi tarvitamisega alustatakse väga noorelt, peamiselt 14-aastaselt. Samas eas ollakse sageli ka esimest korda purjus . 44% noortest on õlut joonud 12-aastaselt või nooremalt . Samas vanuses on proovinud siidrit 43%, kanget alkoholi aga 16% noortest. Kõige nooremalt alustatakse õlle proovimisega – ligi 17% noortest on joonud klaasi õlut 9-aastaselt või varem. (Allaste 2008: 14)
Kui võrrelda erinevate alkohoolsete jookide tarvitamist varasemate uurimistulemustega, siis võib välja tuua, et kange alkoholi tarvitamine, mis hüppeliselt kasvas 1999. ja 2003. aasta võrdluses, on nüüdseks stabiliseerunud ja isegi pisut vähenenud. Samuti on vähenenud veini tarvitamine, seda eriti tüdrukute seas. Kui 2003. aastal olid viimasel kuul enam kui kolm korda veini joonud pooled (49%) tüdrukud, siis 2007. aastal vähem kui kolmandik (29%). Nagu mainitud , joovad noored nüüd enam lahjasid jooke – siidrit ja erinevaid segukokteile, mida müüakse purkides. (Allaste 2008: 15)
Alkoholi tarvitamisel järgivad noored ilmselt oma lähikonnas valitsevaid trende – enam kui pooltel noorukitel on rohkelt sõpru ja lähisugulasi, kes tarbivad alkoholi (kolmandikul ka purjutajaid). 62% noortest vastas, et paljud nende sõbrad tarbivad alkoholi; 12% sõnul tarbivad kõik sõbrad alkoholi. Sõprade alkoholi tarvitamise osas olulisi muutusi võrreldes eelmise uurimusega ei toimunud. 39% noorte väitel on neil palju sõpru, kes end samuti purju joovad. 69% vastanutest väitis, et ka nende vanemad õed ja vennad tarvitavad alkoholi; see on veidi vähem kui eelmise küsitluse tulemustes (80%). Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16)
Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94)
1.2. Suitsetamine
Viimasel ajal on suurenenud mure alkoholi ja narkootikumide kasu­tamise levimise pärast. Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned uurimused, et on alkoholi kasutajaid, kes ei suitseta, aga ei ole suitsetajaid, kes ei kasutaks alkoholi (Coggans & McKellar 1995, viidatud Kraavi 2001: 85 järgi).
Tubakatoodete proovimisega alustavad poisid varem kui tüdrukud. Üle poole küsitletud noormeestest proovis suitsu 12-aastaselt või nooremalt, tüdrukute hulgas on sama näitaja 37%. Nii poiste kui tüdrukute hulgas alustatakse regulaarset suitsetamist, nagu ka alkoholi tarvitamist, peamiselt 14-aastaselt. 10% poistest on aga juba 12-aastaselt olnud regulaarsed suitsetajad . (Allaste 2008: 17 )
Elus on vähemalt korra suitsu proovinud 75% noortest, sh tüdrukutest 70% ja poistest 79%. Uurides noorte käest nende sõprade suhet tubakasse, vastasid ligi pooled, et paljud sõbrad nende teada suitsetavad, kusjuures tüdrukute tutvusringkonnas oli suitsetavaid sõpru rohkem kui poistel. Viimane on ilmselt seletatav ka sellega, et selles vanuses tüdrukud (15–16-aastased) suhtlevad sagedamini endast vanematega kui poisid. 38%-l noortest suitsetavad vanemad õed ja vennad. (Allaste 2008: 17 )
Noorte suitsetamise sagedus on seotud hinnanguga, mis nad annavad oma vanemate suitsetamise-alastele hoiakutele (vt Tabel 1).
Tabel 1. Vanemate heakskiitev suhtumine suitsetamisse täisealisena noorte nägemuse alusel (vanem lubab kas ilmselt või kindlasti). (Kraavi 2001: 86 põhjal)
Lubatud suitsetamine täiseas
Vanemad
%
Suitsetamine aeg-ajalt
Isa
Ema
27,4 17,4
10 või rohkem suitsu päevas
Isa
Ema
20,4 13,4
Kuna noorte hoiakud suitsetamise lubatavuse kohta on kooskõlas vanematele omistava hoiakuga, siis suitsetamise vähendamiseks on peale süstemaatilise töö noorte endiga (koolis sotsiaalainete õppimise raames, eriti tervisekasvatuses) vajalik lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine.
1.3. Illegaalsete uimastite tarvitamine
Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes eelmise uurimusega mõnevõrra tõusnud. Mingit illegaalset uimastit on 2007. aasta andmetel oma elu jooksul proovinud ligi kolmandik õpilastest (30%). Iga uuringuaastaga on illegaalset uimastit proovinud õpilaste arv kasvanud: 1995. aastal oli selliseid õpilasi 7%, 1999. aastal 15% ning 2003. aastal 24%. Nagu kõigil eelnevatelgi uuringuaastatel, on poiste osakaal narkootikumide proovijate ja tarvitajate seas võrreldes tüdrukutega suurem. (Allaste 2008: 21 )
Noorte narkohoiakuid kujundab vanemate suhtumine uimastitesse voi täpsemalt see, millisena lapsed vanemate hoiakuid tajuvad. Pole võimatu, et vanemad ei puuduta nooremate lastega rääkides nii raskeid teemasid nagu nt. narkootikumid või AIDS, lastes seega mööda õige aja hoiakute kujunemisele kaasa aidata. Noortel on kergem oma seisukohti kujundada, kui nad saavad oma vanematega narkootikumide olemusest ja tarbimisest rahulikultja põhjalikult vestelda . (Kraav 2001: 96-99)
2. Uimastitega seotud võimalikud sõltuvuse põhjused
2.1. Keskkondlik-perekondlikud põhjused
Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastipreventsioonis. Paraku pole suurte inimeste maailmas laste seiklusjanu, väikeste ja suurte sündmuste, unistuste ja fantaasialennu jaoks liiga sageli kohta. Suured tegelevad ennekõike tunnustuse , kinnituse ja toetuse saavutamisega elu tähtsates, "tõsistes" asjades, unustades, et väikesed inimesed elavad pisut teistsuguses maailmas. Lapsed ei seosta tunnustamist alati saavutustega - nad vajavad kinnitust oma unelmatele ja unistustele. Laste ja täiskasvanute erinev maailmanägemine võib olla üheks põhjuseks, miks noorem põlvkond hakkab ühel hetkel pelgupaika ja tunnustust otsima alkoholist, sigarettidest, ravimitest, uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest. (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 5)
Sõltuvusohu ja sõltuvuse põhjusi võib olla palju. Osa neist põhjustest ei ole üldse või ainult vähesel määral vanemate poolt mõjutatavad. Põhjusteks võib olla ebasobiv normaalsele lapse arengule keskkond ja tingimused, näiteks kitsad elamistingimused, korter lastevaenulikus elamurajoonis. Samuti ka töötus toob kaasa stressi kogu perele. Töötu lapsevanemad piinlevad kahtluste käes- kas nad leiavad jälle tööd, kas neid üldse enam vajatakse, kas raha jatkub? Need on küsimused, mille varjus võivad laste probleemid jaada tähelepanuta. Lapsed tunnetavad vanematel lasuvat pinget, ei suuda seda aga määratleda ja muutuvad ebakindlaks. Samas suurenevad laste kasvades välised ehk eakaaslaste , sõprusringi, kooliklassi mõjud. Mõjutavad ka ajakirjad, televisioon , iidolid ja teised eeskujud. Niisugust mõju saavad vanemad, sugulased, hooldajad või õpetajad kontrollida ainult piiratud ulatuses. Sellele vaatamata saab palju ära teha selleks, et oma lapsi sõltuvusohu eest kaitsta. Füüsiliste ja psüühiliste põhivajaduste rahuldamine loob lastele kindla jalgealuse, mis on vajalik paljude raskete sammude tegemisel nende isiksuseks kujunemise teel.
Võimalikud keskkondlik-perekondlikud põhjused on (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 6):

• Seljatoe puudumise kartus
  

Esimestel eluaastatel õpivad lapsed kiiremini ja intensiivsemalt kui hilisemas elus. See on võimaiik ainult siis, kui lapsed tunnetavad vanemate toetust nii õnnestumiste kui ka eba-õnnestumiste korral. Kui tekkib usk vanemate armastusse, poolehoidu ja turvalisusesse, saab areneda ka usk iseendasse ja teistesse inimestesse. Laps, kellel usk ja eneseusaldus puuduvad, otsib abi väljamõeldud maailmadest või sõltuvusainetest.
Eneseusaldus on lapsele oluliseks eelduseks kodust väljumisel. Ilma selleta võidavad hirmud ja laste positiivne uudishimu jääb rahuldamata.
Eneseusalduse ja julguse kasvatamiseks on vaja isiklikke saavutusi ja pettumusi, oma võimaluste ja piiride kogemist. Nii hakkavad lapsed samm-sammult oma maailma vallutama, kogedes kõike seiklusena. Liiga sageli juhtub, et noorukid otsivad narkoäris põnevust lapseeas toimumata jaanud seikluste aseaineks.

• Oma vajaduste mitterahuldamise tunnetamine
  

Armastus ja toetus on lastele sama tähtsad vajadused nagu söömine ja jööminegi.
Kui need jäävad rahuldamata, püüab laps leida aseainet mujalt. Tüüpilised "asendustegevused" on näiteks küünte narimine, pöidla imemine, ülemäärane söömine või uimastite kasutamine. Nii püüab laps ise head enesetunnet saavutada või endale teiste tähelepanu tõmmata.
Lapsed tahavad, et nende unistusi ja vajadusi tõsiselt võetaks. Tähelepanu kõrvalejuhtimine kas maiustuste, televisiooni, raha, kingituste või millegi muuga, on pseudorahuldamine — see ei asenda mõistmist ja toetust. Kui lapsi harjutatakse maast-madalast mugavamalt ja kergemalt kättesaadava asendusrahuldusega, võib sellest saada samm hilisema sõltuvuseni.

• Vanemate jälgimine
  

Lapsed, eriti väikesed, õpivad väga palju täiskasvanute vaatlemise ja jäljendamise kaudu. Paraku võtavad nad üle ka sellised käitumisviisid, mis võivad viia sõltuvushoiakuteni.
Näiteks valu vastu on meil alati olemas tablett, salv või raviküünal, mis valu ära võtab. Televiisor lülitatakse sisse, et mõtteid mujale viia. Üks sügav sigaretimahv ja juba võib jälle jätkata. Stressi ja pahandusi saab klaasi õllega alla loputada...
Nii õpivad lapsed, et raskusteks ei pea alati valmis olema. Kui nad iga päev näevad, et probleemidest vabanetakse näilise kergusega, ei õpi nad otsima raskustele lahendusi.
Lapsed, kes puutuvad pidevalt kokku täiskasvanute liialdatud alkoholitarbimisega, hakkavad seda pidama elu loomulikuks koostisosaks (Kraav 2001: 82).

• Hirm maailma hävingu ees
  

Pöördelised sündmused — vanema kaotus õnnetuse või raske haiguse tõttu, õe või venna surm - asetavad lapsed suurte probleemide ette. Laps ei pruugi juhtunut mõista või mõistab seda ebapiisavalt. Niisuguse sündmuse tõttu tekkinud emotsionaalse koormuse tagajärjed võivad selguda alles palju hiljem. Kui laps sündmusest üle ei saa, võib siingi peituda põhjus sõltuvuse tekkeks.
Ka vanemate lahkuminek võib olla sündmuseks, millega laps raskesti toime tuleb. Lahutus on kõigile asjaosalistele valus ja pöördeline sündmus. Lapse maailm voib kokku variseda, ideaalid ja lootused puruneda. Iga hinna eest kokku jäämine ei ole samuti laste jaoks hea lahendus. Vanemate isiklikud mured ja solvumised moonutavad sellises situatsioonis arusaamist lapse tunnetest. Mõnikord tehakse lastest võitluskaaslased voi isegi kohtumõistjad. Neil võib isegi tekkida tunne, et nad on vanemate vahelistes lahkhelides süüdi.

• Sidemete nõrgenemine vanematega
  

Sidemete nõrgenemine vanematega kas nende hoolimatuse, oma eluga toimetulematuse või ülisuure töökoormuse tõttu avab noortele varakult tee kampadesse ja tanavale (Kraav 2001).
2.2. Keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused
Noore sotsiaalsetest vajadustest on üks olulisemaid suhtlemisvajadus, mis tähendab ka vajadust kuuluda eakaaslaste kampa e. sõpruskonda, kui selles kambas on kombeks juua, suitsetada või narkootikume kasutada, on noorel tugev motiiv teha sama.
Konkreetse noore kuulumine kampa, kus tarbitakse uimasteid, ennustab tõepoolest tema kalduvust uimasteid kasutama hakata. Seda ei saa siiski tõlgendada kaaslaste survena, sagedamini noor lihtsalt valib kaaslasi, kelle väärtushinnangud ja hoiakud on samasugused kui tal endal. Noored ise tajuvadki eakaaslaste mõju oma uimastikäitumise väljakujunemisele väiksemana kui nende vanemad (Ary et al 1999, Kraavi 2001: 83 järgi).
Tavaliselt ei sunnita noort käituma viisil, mida ta ise ei aktsepteeri , ainult et teiste heakskiidust väga sõltuvad noored, kel puuduvad kindlad põhimõtted, tunnetavad kaaslaste toetust uimastite proovimisel (Kraav 2001: 83).
2.3. Laste isiksuseomadustega seotud põhjused
Psüühilistel põhjustel on leitud uimastite suhtes enam vastuvõtlikkust ilmutavat inimesi, kes on kergesti haavatavad, tunnetades isegi pisiasjade pärast tühjuse ja masenduse tunnet , ja kes ei oska leida tasakaalu tavaelus ja inimsuhteis (Eik 1997, viidatud Kraavi 2001 järgi). Puudulikult arenenud minatunnetus ja enesehinnang on peamised tegurid, mis muudavad isiku sõltuvusaltiks. Alkoholi tarbivatel noortel on sageli negatiivne mina-pilt - need, kelle mina-pilt on positiivne, suudavad sotsiaalsele survele paremini vastu seista. Negatiivse mina-pildi puhul aitavad narkootilised ained noorel toime tulla oma negatiivsete tunnete, sisemise ebakindluse ja suhtlemisraskustega, keskkondliku surve ja muude probleemidega. (Kraav 2001: 84)
Põhjuseks võib olla ka madal enesehinnang. Madala enesehinnanguga noor ei oska lahendada oma probleeme, kardab kaotada sõpru, kui ütleb ei mõnuaine pakkujale, ega suuda teha eluterveid otsuseid. ( Alas 1998: 35)
Mõnuaineid sunnib kasutama ka isiksuse puudulikust arengust tulenev puudulik eneseregulatsioon (Kraav 2001: 84).
3. Uimastipreventsiooni võimalused
3.1. Uimastipreventsioon kodus
Uimastipreventsiooni tuleb alustada kodus ja perekonnas. Kui perekond on harmooniline, lastega tegeldakse küllaldaselt ning lapse kaitumisharjumusi ja kombeid suunatakse, siis tervikuna on see ennetuse baasiks. Edasi on toodud kümme lihtsamat võimalust noorte toetamiseks seoses uimastiprobleemidega (Kariis 1998: 34):
1. Lapsega on vaja avameelselt rääkida kõigest, ka alkoholist ja uimastitest.
2. Lapse tunnete suhtes on vaja olla leplik ja on vaja näidata temale ka oma tundeid. Lapsevanemad peavad õppima oma last kuulama.
3. On hea siduda kindlad piirid ja pidada neist ka ise kinni. Lapsevanemad peavad huvi tundma selle vastu, kus nende laps käib ja kellega ta seltsib.
4. Lapsevanemad peavad lugu pidama oma lapsest ja austa teda ning niimoodi nad aitavad noort eneseusalduse saavutamisel.
5. On vaja julgustada noort tegema iseseisvaid otsuseid ja vastu panema grupimõjudele.
6. Lapsevanemad peavad soodustada tervislikke ja loovaid harrastusi.
7. Lapsevanemad peavad olema ise heaks eeskujuks: lapsed õpivad selle põhjal, mida näevad.
8. Lapsevanemad peavad püüdma näha head noores, kiida teda, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine.
9. Aitab ka vestlus kasvatusest teiste lapsevanemate ja oma sõpradega.
10. Vajadusel on vaja konsulteerida asjatundjatega.
Nendest soovitustest kinnipidamisel tuleks alati meeles pidada, et kõik lapse ja noore käitumise piirangud ja keelud peaksid olema põhjendatud, et nendest kinnipidamine on vanemate kontrolli all ja täitmine kohustuslik. Piirid loovad turvalisuse ja samas õpib laps nende kaudu tundma ühiskonna väärtusi ja norme ning temas kinnistub arusaamine, et vabadusega kaasneb alati vastutus. Mõõdukad piirangud ja keelud väljendavad lapsevanema armastust oma tütre või poja käekäigu suhtes. (Kariis 1998: 35)
Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastiprobleemi ennetamisel (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 5).
3.2. Uimastipreventsioon koolis
Arenenud riikide tervisekasvatusprogrammide efektiivsuse uuringud on näidanud, et ainult teadmisi jagades suurendab uimastite tarvitamist noorte hulgas. Võib tekkida nn. keelatud vilja efekt. Enamasti on tervistkahjustav käitumine põhjustatud elutähtsate oskuste puudulikkusest ja madalast enesehinnangust. Näiteks madala enesehinnanguga noor ei oska lahendada oma probleeme, kardab kaotada sõpru, kui ütleb ei mõnuaine pakkujale, ega suuda teha eluterveid otsuseid. (Alas 1998: 35)
Kriitilised elutähtsad oskused, mida tuleks koolis õpetada, on järgmised:

• otsuste tegemise oskus (Alas 1998: 36)
  
• konfliktide ennetamise ( suhtlemisoskused ) ja lahendamise oskus (Alas 2000: 30)
  
• dilemmade, probleemide lahendamise oskus (Alas 2000: 30)
  
• eneseavamise ja emotsioonide (ka negatiivsete) verbaalne ja mitteverbaalne valjendamise oskus (Alas 2000: 30)
  
• oskus ületada eakaaslaste survet, öelda ei (Alas 1998: 36)
  
• oskus infot analüüsida, aru saada reklaami toimemehhanismidest (Alas 1998: 36)
  
• oskus teadvustada, mida tahetakse saavutada, ja arvestada seda otsuste tegemisel (Alas 1998: 36)
  
• oskus ennast ja teisi aktsepteerida (Alas 1998: 36)
  
• enesehinnangu toetamise oskus (Alas 2000: 30)
  
• positiivse modernise oskus ja teised (Alas 2000: 30)
  

Kokkuvõte
Noorte narkohoiakuid kujundab vanemate suhtumine uimastitesse või täpsemalt see, millisena lapsed vanemate hoiakuid tajuvad. Noortel on kergem oma seisukohti kujundada, kui nad saavad oma vanematega narkootikumide olemusest ja tarbimisest rahulikult ja põhjalikult vestelda.
Kuna noorte hoiakud suitsetamise lubatavuse kohta on kooskõlas vanematele omistava hoiakuga, siis suitsetamise vähendamiseks on peale süstemaatilise töö noorte endiga (koolis sotsiaalainete õppimise raames, eriti tervisekasvatuses) vajalik lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine.
Uimastitega seotud sõltuvusohu ja sõltuvuse põhjusi võib olla palju. Põhjusteks võib olla ebasobiv normaalsele lapse arengule keskkond ja tingimused, näiteks kitsad elamistingimused, korter lastevaenulikus elamurajoonis. Samuti ka töötus toob kaasa stressi kogu perele. Laste ja täiskasvanute erinev maailmanägemine võib ka olla üheks põhjuseks, miks noorem põlvkond hakkab ühel hetkel pelgupaika ja tunnustust otsima alkoholist, sigarettidest, ravimitest, uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest.
Kokkuvõteks tahaks öelda, et täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastiprobleemi ennetamisel.
KASUTATUD KIRJANDUS
Allaste, Airi-Alina. 2008. Koolinoored ja uimastid. 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide tarvitamine Eestis. Tallinn: TLÜ Kirjastus
Kraav, Inger, Kristi Kõiv. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm
Tegevus. Tugevus (1). Me saame palju teha selleks, et meie lastest ei saaks sõltlased. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium
Tegevus. Tugevus (2). Ma tahan oma last narkootikumide eest kaitsta. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium
Kariis, Tarmo , Elmar Nurmela. 1998. Vanemate ja kasvatajate osa. Uimastid - probleemid, ennetamine. Tallinn: Politseiamet, 34-35
Alas, Maie . 1998. Preventsioon koolis. Uimastid - probleemid, ennetamine. Tallinn: Politseiamet, 35-37
Alas, Maie. 2000. Uimastipreventsioon koolis : metoodiline materjal õpetajatele. Tallinn: Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus
Eik, E. 1997. Meelemürkide tarvitamise psühholoogiline taust. Alkohol, uimastid. Probleemid ja nende ennetamine. Loengute kogumik. Üleriigiline alkoholi- ja uimastipreventsiooni programm. Tallinn: Eesti Psühhiaatrite Selts
Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootiku m (21.10.10)