Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul. Teiste narkootikumide (nt ecstasy, amfetamiini, kokaiini, heroiini) hankimine on kanepiga võrreldes juba palju keerulisem, kuid noorte hinnang sellele, et see on võimatu, ei erine olulisel määral kanepist. Ka teiste narkootikumide proovimine ja tarvitamine on vähem levinud: vaid 8,4% on teisi narkootikume korduvalt tarbinud, 4,7% on korra proovinud ning 86,9% ei ole üldse proovinud. Taas paistab silma see, et noormehed on altimad narkootikume tarvitama kui neiud. (Noorteseire aastaraamat 2012) Miks noored käituvad riskivalt? • uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida
soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioodi on eksperdid nimetanud uimastite tarbimise "mesinädalaiks". Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik need inimesed, kes oma kutsetöös või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku uimastite ja nende tarvitajatega, oskaksid leida tekkinud probleemidele lahendusi või veelgi parem, neid probleeme ennetada. Teiste riikide kogemused näitavad, et tõhusaim meetod
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga. Narkootikumide kontrolli strateegia toimimiseks on oluline vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks, et
Noortel, kes alustavad sõltuvusainete tarbimist enne 21. eluaastat, on hiljem alustanutest kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, enne 15. eluaastat alustajatel aga juba neli korda suurem (De Wit et al. 2000). Uimastite tungimine kooli ei ole ainus sotsiaalne probleem, mis on siirdeühiskonnas muutunud koolielu lahutamatuks osaks. Sellele lisandub järjest süvenev koolikohustuste eiramine (Annus et al. 2000: 7; Rummo 2007: 41- 42). Noorte kasvatamise ja jälgimise võtmeroll on üha enam kandunud õpetajale. Paljud vanemad on delegeerinud laste kasvatamise koolile ja nõuab head haridusteenust, tundmata huvi oma lapse käekäigu üle. Kooli kuulumine nn eliitkoolide või erakoolide hulka ei mõjuta oluliselt õpilaste kontakte uimastitega. Kanepi osatähtsus varieerub väga suurtes piirides. Kui probleem tekib varem, on kanepi osatähtsus tublisti väiksem ja psühhostimulaatorite osatähtsus suurem. Kui uimasti tarbimine
................................... 8 2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded................................................................ 10 2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus...................................................... 10 3. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ANALÜÜS.................................................................. 12 3.1. Kanepi tarbimine koolinoorte seas............................................................... 12 3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust .................13 3.3. Kanepi tarbimise põhjused........................................................................... 14 3.4. Ennetustöö tulemuslikkus kanepitarbimisele noorte seas ............................ 15 3.5. Arutelu.......................................................................................................... 16 KOKKUVÕTE...............................................................................
..............23 · PCP ehk FENTSÜKLIDIIN.......................................................................................24 · RAVIMITE KURITARVITAMINE............................................................................25 · GHB (või ka GBH) ehk GAMMAHÜDROKSÜBUTÜRAAT.......................................26 · KETAMIIN..............................................................................................................27 9) UIMASTITE KASUTAMISE ENNETAMINE KOOLIS...............................................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Kõik kommentaarid