Madagaskar reisipakett

Rosenthal, Liisbet

Madagaskar reisipakett (0)

1 Hindamata

MADAGASKAR
Reisipakett
Sisukord
1.SISSEJUHATUS 4
1.1 Üldosa 4
1.2 Asend 4
1.3 Looduslikud tingimused 4
1.4 Rahvastik 5
1.5 Ajalooline areng 6
1.6 Kultuuriline omapära 7
1.7 Majandus 8
2.REISIPAKETT 8
1.PÄEV 8
2. PÄEV 8
3. PÄEV 9
4. PÄEV 9
5. PÄEV 9
6. PÄEV 9
7. PÄEV 9
8. PÄEV 10
9. PÄEV 10
10. PÄEV 10
3.NÄIDISKIRJELDUSED 10
3.1. Loodusobjekt – Isola Rahvuspark 10
3.2.Ajalooline vaatamisväärsus – Antananarvio monument 10
3.3.Kultuuriobjekt – Kunsti ja arheoloogia muuseum Antananarivo Ülikoolis 10
3.4.Antananarivo presidendi kohusetäitja 11
4.MUUD HUVITAVAT 11
4.1. Enamkasutatavad käibesõnad 11
4.2.Orienteeruvad hinnad 12
4.3.Huvitavad tähelepanekud 12
4.4.Huvitavad rahvakombed 12
5.KOKKUVÕTE 13
6.KASUTATUD KIRJANDUS 13
7.LISAD 14

SISSEJUHATUS

Valisime reisipakti koostamiseks Madagaskari, sest leidsime , et nime poolest kuulus saar, millest me täpsemalt väga ei tea, kuid mis pakub meile mõlemale huvi. Meie töö eesmärgiks on uurida Madagaskari üldandmeid, koostada põnev reispakett ning tutvustada oma tööga teistele seda riiki. Meie reisipakett on mõeldud eelkõige looduse- ja puhkusenautijatele. Kuna Madagaskar on veel väheavastatud maa, siis väga palju informatsiooni oli inglise keeles või oli üldse raske leida.

1.1 Üldosa

Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Suuruselt on maailma 4. saar. Juba 88 miljonit aastat on Madagaskar olnud muust maast eraldatud, mille tulemusena on säilinud seal paljud loomad - linnud ja taimestik , mida mujal maailmas näha ei ole. Paljud metsad on muudetud rahvusparkideks ja reservaatideks. Madagaskaril elavad leemurid, mille paljud liigid on UNESCO kaitse all.
Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010)
Pindala: 587 041 km2
Rahvastiku tihedus: 33 in/km²
Pealinn: Antananarivo
Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR
Liiklus : parempoolne
Riigikeel : malagassi
Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel
Ajavöönd: maailmaaeg +3

1.2 Asend

Madagaskar asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Suurem osa riigist paikneb Madagasrkari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. Madagaskarile kuulub mitu väikest saart Madagaskari saare lähedal – Nosi Be , Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte -Marie saar idaranniku lähedal), Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Pindalalt on Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km.

1.3 Looduslikud tingimused

Pinnamood
Saare reljeef on väga mitmekesine: keskosas kõrgub suur hulk vulkaanilisi massiive, mis lääne pool laskuvad rannikule sujuvalt , ida pool aga järsu astanguna. Madagaskari kõrgeim tipp - 2886-meetrine Maromokotro mägi asub põhjas Tsaratanana massiivis. Antananarivo lähedal kerkivad kuni 2643 meetri kõrgusele Ankaratra mäeharjad.
Madagaskari viljakaimad alad asuvad piki rannikut, jõeorgudes ja saare keskosas.
Madagaskaril leidub ka kivisütt , grafiiti , raua-, kroomi ,- koobalti,- nikli ,- plii,- tsingi,- vase,- mangaani ,- titaani,- uraani,- ja berülliumimaaki, kulda, boksiiti, fosforiiti, vilku, vääris-ja poolvääriskive.
Kliima
Madagaskar asub troopilises ( lõunaosa ) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes.
Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal . Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27oC, lõunaosas 22-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid .
Veestik
Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra.
Loodus
Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid , esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas. Õnnetuseks on nõudlus uute põlluharimispaikade järele seadnud suure osa sellest liigirikkusest hävimisohtu. Ida pool on veel säilinud mõningad troopika vihmametsad , kus kasvab väga väärtuslikke mahagoni- ja tulbipuid, kuid läänepiirkonnas on ülekaalus savann ja rohumaad. Madagaskarile on eriti iseloomulikud kohalikku päritolu leemurid ja kameeleonid, samuti elutseb siin arvukalt kahepaikseid ja roomajaid.

1.4 Rahvastik

Riigi rahvastiku vanuseline struktuur:

0-14 aastased: 43.5%
15-64 aastased: 53.5%
65aastat ja vanemad: 3%

Riigi rahvastiku eeldatav eluiga:

Kogu elanikkond: 62.89aastat
mehed: 60.93 aastat
naised: 64.91 aastat(2009 est.)

Keskmine eluiga on väike, naised elavad kauem kui mehed.
Kuni 14 aastaste osakaal on suur. Vanemad inimesed praktiliselt puuduvad.
Riigi rahvuslik koosseis:
Madagaskari rahvastik on homogeenne : 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid . Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi.
Hõive riigis-millega inimesed tegelevad:

26.6% põllumajandus
15.6% tööstus
57.8% teenindus

1.5 Ajalooline areng

Arvatakse, et Madagaskar oli üks viimaseid maa-alasid, mis asustati inimeste poolt umbes 500 – 200 aastat eKr. Esimesed asustatud maa-alad olid rannaäärsed vihmametsad, kus hariti maad. Esimesed loomad, kellega inimesed maad jagasid olid leemurid ja Malagasy jõehobu, kes tänaseks on väljasurnud küttimise ja eluala laienemisega.

Alates 600.a AD hakkasid inimesed liikuma ka sisemaale ja puhastasid metsasid, et rajada terrass riisipõlde mägisemale alale .
Kui saarele saabusid Bantud Ida – Aafrikast (umbes 1000.a) hakati tegelema ka karjakasvatusega.
Kuni 16. ja varajase 17. sajandini elasid saarel ka Austroneeslased, kes hävitati Merina kuningate - Andriamanelo, Ralambi ja Andrianjaka poolt.
Madagaskar oli oluline India Ookeani kaubavahetuse punkt. Juba 7ndal sajandil rajasid araablased esimesed kaubavahetussadamad saare kirde ossa ja tutvustasid saare elanikele Islamit, õpetati Araabia tähestiku, astroloogiat jpt kultuurilisi elemente.
Eurooplastega puututi kokku u. 1500 AD, kui Diogo Dias, portugallasest merekapten, külastas saart.
Prantslased alustasid kaubavahetussadamate ehitamisega 17. sajandi lõpus.
1774 kuni 1824 sai Madagaskar kuulsaks piraatide ja Euroopa kaubavahetajate hulgas, kes tegelesid üle-atlandi orjade kaubitsemisega.
18ndal sajandil eduka kaubavahetusega kogus Madagaskar palju rikkust, millega suudeti luua mitu kuningriiki, milledeks olid idarannikul asetsev Betsimisaraka, Sakalava ja Boina läänerannikul.
Antananarivo, kus asus ka kuningakoda, asus Imerina kuningriigis, kuningaks oli Andriamanelo.
Imerina kuningriik oli veel 17. sajandi alguses üsna nõrk ja väiksem kui paljud rannikul olevad kuningriigid.
19. sajandil tegi kuningas Radama I kokkulepped Suurbritannia esindajatega Mauritiusel, et kaotavad orjapidamise ja orjadega kaubitsemise, kui Suurbritannia pakub Madagaskarile sõjalist ja rahalist abi.
Esimesed misjonärid Suurbritanniast saabusid Madagaskarile 1818. Hakati avama koole ja arendama Malagasy keelt rooma tähestikule, tõlgiti piibel ja tutvustati palju tehnoloogilisi leiutisi kohalikele.
Kuninganna Ranavalona I (1828-1861) valitsemiseajal keelustati Madagaskaril Kristluse propageerimine ja paljud inglased ja prantslased saadeti riigist välja. Ta küll suutis hoida riiki ühtsena, aga paljusid kristlasi piinati ja hukati tema valitsemise ajal.
Ranavalona I poeg Radama II (1861 – 1863) püüdis leevendada oma ema karmi režiimi, kuid ta hukati riigipöörde ajal.
Peaminister Rainivoninahitriniony pakkus Radama II lesele võimaluse juhtida riiki koos temaga, sest valitsus otsis võimalust lõpetada monarhia ülemvõim riigis. Peaministri ja Rasoherina vahel sõlmiti poliitiline abielu, kui peaminister Rainivoninahitriniony suri, sõlmiti järjekordne poliitiline abielu kuninganna ja uue peaministri Rainilaiarvony vahel.
Aastal 1883 tungisid prantslased Madagaskarile ja algas sõda, mis lõpetas monarhia riigis. Riik jagati kaheks, et Põhja – Madagaskar kuulus Prantsusmaale ja Lõuna – Madagaskar Inglismaale .
Aasta aastalt vallutasid prantslased erinevaid Madagaskari regioone. Septembris 1895 vallutati Antananarivos olev Rova palee ja sunniti kuninganna Ranavalona III oma võimust loobuma. 103 aastat võimul olnud Merina monarhia sunniti eksiili Reunioni saarele ja hiljem Alžeeriasse.
1896 loobuti ametlikult orjadest kuid umbes 500 000 vabastatud orja jäid oma endiste omanike juurde tööle kui teenijad .
Koloniaalse võimu all tekkisid istandused ja alustati eksporti. Antananarivosse ehitati sillutatud puiesteid ja väljakuid, Rova palee muudeti muuseumiks. Ehitati koole maa ja rannikupiirkondadeese kuhu Merina monarhia ei ulatanud. Kooliharidus muutus kohustuslikuks 6 -13 aastasetele lastele ja suunitlus oli prantsusekeelsele haridusele. Asuti ehitama raudteid Antananarivost rannikulinnadesse.
II maailmasõja ajal võitles Prantsusmaa eest ligi 46 000 meest Prantsusmaal, Marokos ja Süürias.
Mõned Saksamaa liidrid pakkusid välja, et Euroopa juudid peaks saadetama Madagaskarile, aga sellest plaanist ei saanud asja. Peale II maailmasõda , aastal 1942, kui Prantsusmaa kaotas Saksmaale võtsid Madagaskaril võimu inglased, et kindlustada end Jaapani vastu.
1947 võtsid Malagasyd võimust ja peale aastast võitlust, kus hukkunute hulk oli 10 – 80 tuhat inimest, olid prantslased nõus looma institutsiooni Loi Cadre ( Ülemeremaade reform ) ja Malagasyd said luua 14. oktoobril 1958 Malagasy Vabariigi, kui autonoomse Prantsuse koloonia. Alles 26. juunil 1960 sai Madagaskar iseseisvaks riigiks.

1.6 Kultuuriline omapära

Paljud Madagaskari etnilised rühmad peavad ajast-aega kinni oma uskumustest, tavadest ja eluviisidest, mis on läbi aegade säilitanud oma unikaalse identiteedi. Siiski on mitmeid põhilisi kultuurilisi eripärasid, mis on levinud kogu saarel, luues tugevalt ühtse Madagaskari kultuuri. Lisaks ühisele keelele ja usulistele traditsioonidele ning tõekspidamistele on väärtuste kujundajateks ka esivanemate traditsiooniline Madagaskari maailmavaade, mis rõhutavad fihavanana ( solidaarsus ), vintana (saatus), tody ( karma ) ja Hasina, mis on püha elu jõud. Kultuurilistest tavadeks on ajaloos meeste ümberlõikamine, tugevad sugulussidemed, levinud arusaam võimu maagiast, täheteadus , astroloogia ja traditsiooniline jaotus sotsiaalsete klasside vahel- aadlikud , lihtrahvast, ja orjad . Kuigi sotsiaalsed kastid ei ole enam juriidiliselt tunnustatud, kuid esivanemate seisuse kuuluvus mõjutab aga jätkuvalt sotsiaalset staatust.
Eri päritolu Madagaskari kultuur ilmneb läbi selle materiaalsete väljendite. Madagaskari kõige sümboolsem ese on valiha, see on bambusest toru. Madagaskarile toodi see Lõuna-Borneost ja seda leidub tänapäeval veel Indoneesias ja Filipiinidel. Traditsiooniline maja Madagaskailr on samuti sarnane Lõuna-Borneo sümboolika ja ehitusega, ristkülikukujulise paigutuse haripunkti katus ja keskne toetus sambale. Peegeldab levinud austust esivanematele, hauad on kultuuriliselt olulised paljudes piirkondades ja kipuvad olema ehitatud rohkem vastupidavast materjalist, tavaliselt kivi, et näida rohkem teenetemärgi austust kui majade elu. Tootmine ja kudumine siidist on üks vanimad käsitöö vorme. Madagaskari riigi kleit on kootud lambavillast, mis on kujunenud vaheldusrikkaks ja rafineeritud kunstiks. Kagu- Aasia kultuuri mõju ilmneb ka Madagaskari köögis, kus riisi tarbitakse igal söögikorral, tavaliselt juures mõni maitsekas taimne-või liharoog . Aafrika mõju on kajastatud ka seebud karja tähtsuses, see on nende kehastus omaniku rikkusest. Karja röövimine on Madagaskari lõunaosas elavate hõimude seas tavapärane, kuna see on nii rikastumisviis kui ka liha ja piima saamise võimalus. Ühtlasi on see noormeeste omalaadne initsiatsiooniriitus enne abiellumist, kuid see võib ka avada tee kuritegelikku maailma.

1.7 Majandus

Riigi majanduslikult arenenuim piirkond on Kõrgplatoo. Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted on:
Põllumajandussaadused:
kohvi, vanilje, suhkrukraanulid, nelk, kakao , riis, cassava (tapioca), oad, banaanid , pähklid; loomakasvatus : veiseid, sigu , kitsi , kala.
Tööstus:
liha töötlemine, meretoit , seep, õlletehased, nahatöötlemine, suhkur, tekstiilid, klaasitehased, tsement , autotööstus, paberitehased, petroolium, turism.
Riigi maakasutus

4% põllumaad
1% looduslikud kultuurid
41% looduslikud rohumaad
40% metsad ja märgalad

Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli. Eksporditakse 1,412 miljardi dollari eest. Suurimad ekspordi partnerid:

Prantsusmaa 28.9%
Ameerika Ühendriigid 20.49%
Saksamaa 5.89%
Hiina 4.36%

Riiki imporditakse keemiatooteid, masinaid, naftat ja naftasaadusi, sõidukeid, metalltooteid . Imporditakse 1,958 miljardi dollari eest. Suurimad impordi partnerid:

Hiina 12.99%
Tai 11.93%
Bahrein 7.1%
Prantsusmaa 6.89%
Ameerika Ühendriigid 4.13%

REISIPAKETT

Lisa 1.

1.PÄEV

Tallinn-Pariis-Madagaskar
05.00 Kogunemine Tallinna lennujaamas
06.10-06.40 Lend Tallinn-Helsingi
07.35-09.40 Lend Helsingi-Pariis
Lõunasöök omal valikul
14.15-03.10+1 Lend Pariis-Antananarivo

2. PÄEV

05.00 Jõudmine Antananarivosse, viisa vormistamine
06.30 Sőit hotelli Royal Palissandre
Vaba aeg, soovi korral hommikusöök
12.00 Lõunasöök hotelli restoranis
13.00 – 17.00 Tutvumine Antananarivoga
17.00 Vaba aeg, soovi korral õhtusöök
Ööbimine Royal Palissandre hotellis

3. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 - 13.00 Sõit Ida-Madagaskaril asuvasse Perineti rahvusparki.
13.00 Lõunasöök
14.00 Tutvimine Pereneti looduskaitsealaga, vaba aeg
Ööbimine Vakona Lodge’is, peale päikeseloojangut öine jalutuskäik , et jälgida ööloomi.

4. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 – 13.00 Sõit tagasi Antananarivosse
13.00 Lõunasöök
14.00 – 16.00 Sõit Antsirabesse
16.00 Tutvumine Antsirabe linnaga, mis on suuruselt 3 linn Madagaskaril. Soovi korral õhtusöök.
Ööbimine hotellis Villa Nirina.

5. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 – 12.00 Sõit Fianarantsoasse
12.30 Lõunasöök
13.30 Tutvumine Fianarantsoaga, see on tuntud kui Madagaskari viinamarjakasvatuse pealinnana. Selles piirkonnas on veel 4 suurt rahvusparki.
18.00 Õhtusöök
Ööbimine Le Lac Hotel ’is.

6. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 - 13.00 Sõit Isalo Rahvusparki
13.00 Lõunasöök
14.00 Tutvumine Isalo rahvuspargiga, kus on Monkey Canyon. Lisaks võimalus ujuda looduslikes basseinides.
Soovi korral õhtusöök.
Ööbimine Isalo Rock Lodge’is.

7. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 – 12.00 Sõit Tulear’i.
12.00 Iseseisev tutvumine Tuleari linnaga, mis asub Madagaskari edela osas. Mereäärne piirkond helesinise vee ja palmidega. Mozambique kanal . Soovi korral lõuna- ja õhtusöök.
Ööbimine Ankasy Lodge & Spa’s

8. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 Lend Marondavasse
Pärastlõunal tutvumine Baobabi oruga. Soovi korral lõuna- ja õhtusöök.
Ööbimine Palissandre Cote Ouest Resort – Spa’s.

9. PÄEV

07.00 – 09.00 Hommikusöök
Lend Marondavast Antananarivosse
Vaba aeg antananarivos, võimalik teha sisseoste ja tutvuda linna ööeluga.
Ööbimine juba tuttavas Royal Palissandre Hotellis.

10. PÄEV

Tagasisõit Eestisse.
04.30 Sõit Madagaskari lennujaama
06.10-06.40 Lend Antananarivo - Pariis
07.35-09.40 Lend Pariis Helsingi
14.15-03.10+1 Lend Helsingi - Tallinn

NÄIDISKIRJELDUSED

Loodusobjekt – Isola Rahvuspark

Isalo rahvuspark on rahvuspark Madagaskaril. Geograafilised koordinaadid on 22°37' S, 44 56' E. Rahvuspargi juurde pääseb Ranohira kaudu. 12 km põhja pool pärast Tamoantsoa küla on lääne pool Siombivotsy küla, kus on rahvuspargi sissepääs. Rahvuspargi pindala on 81 540 hektarit. Kõrgus merepinnast on 900 kuni 1082 m. Isola rahvuspargis on metsik lõhenenud mägimaastik sügavate kuristikega, kummalise kujuga kaljudega ning väljauhutud koobastega. Näha saab endeemseid taimeliike paksjalg ja oja-raveenepalm), leemureid (kata, tuttsifaka), fossat, lühisababoad Acrantophis madagas-cariensis. (Lisa 2. )

Ajalooline vaatamisväärsus – Antananarvio monument

See monument püstitati nende sõdurite auks, kes hukkusid II maailmasõjas võideldes Prantsusmaa eest 1927.aastal. Monument püstitati 19.veebruaril 2007 ja selle autoriks on Bernard Gagnon. (Lisa 3.)

Kultuuriobjekt – Kunsti ja arheoloogia muuseum Antananarivo Ülikoolis

Kunsti- ja arheoloogia muuseum Antanarivos asutati 27. jaanuaril 1970. Muuseum esitleb Madagaskari kunsti, arheoloogiat ja iidset tsivilisatsiooni. Selle kogud ja dokumentatsioon on käsutuses üliõpilastele ja teadustöötajatele nii Madagaskaril kui ka välismaalastele.
Muuseum säilitab siseriiklikke arheoloogilisi pärandeid ja samuti taastavad kultuuri- ja arheoloogilisi mälestisi. Muuseum tutvustada oma kogusid üldsusele näituste kaudu. Muuseumi esmane ülesanne on anda parem ülevaade Madagaskari kultuuriloost. Muuseumi hoidlas etnograafilised esemed kõikjalt Madagaskarilt, mis on kogutud muuseumi alates 1960-st. Kõik piirkonnad ja hõimud on esindatud kogumites ning muuseumis üleval. Arhiiv sisaldab umbes 7000 objekti. (Lisa 4.)

Antananarivo presidendi kohusetäitja

Andry Nirina Rajoelina (sündinud 30. mail 1974 Antananarivo) on Madagaskari poliitik , alates 17. märtsist 2009 presidendi kohusetäitja. Ta asus sellele kohale pärast sõjaväelist riigipööret . Rajoelina pärineb keskklassi perest . Tema isa oli kolonel . Andry langes keskkoolist välja, seega keskharidust tal pole. 20-aastaselt hakkas Rajoelina tööle diskorina Antananarivo klubides ja baarides. Diskorina sai ta peatselt tuntuks . Ta asutas oma raadiojaama Viva Radio , ja hiljem oma reklaamibüroo Injet. Mõlemad olid majanduslikult edukad. 2007. aastal kandideeris Rajoelina Antananarivo linnapeaks. Teda toetas liikumine TGV (Tanora Malagasy Vonona), mille järgi Rajoelina sai samuti hüüdnime TGV. TGV on ka Madagaskari endise emamaa Prantsusmaa kiirrong. Tema vastu kandideeris endine presidendikandidaat ja endine Antananarivo linnapea Hery Rafalimanana, kes oli presidendi Marc Ravalomanana soosik. 12. detsembril 2007 valiti Rajoelina linnapeaks, kui ta kogus valimistel 63,3% häältest. Linnapeana vastandas ta end presidendile Ravalomananale ja juhtis presidendi vastaseid proteste. 13. detsembril 2008 sulges valitsus Rajoelinale kuuluva Viva TV, mis oli eestrisse lasknud intervjuu Madagaskari endise presidendi Didier Ratsirakaga. Valitsuse sõnul see intervjuu "tõenäoliselt häiris rahu ja julgeolekut". 17. detsembril 2008 mõistis rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud Viva TV ning teiste tele- ja raadiokanalite sulgemise hukka. Pärast nädal aega kestnud meeleavaldusi nõudis Rajoelina, et Ravalomanana 31. jaanuaril 2009 ametist tagasi astuks. Linnapea nimetas presidentidiktaatoriks, kaabakaks ja vargaks. Ravalomanana vallandas Rajoelina, toetudes seadusele, mis lubab valitsusel ametist kõrvaldada ametnikke, kes ei saa oma tööga hakkama. Rajoelina loobus ametist, kuid ei andnud ametit üle presidendi määratud asemikule, vaid enese valitud Michele Ratsivalakale. 26. Ja 27. jaanuaril puhkesid rahutused, mille käigus põletati maha Ravalomananale kuuluv kauplus, samuti teisi kauplusi linnas. Osa süütajaid põles majadesse sisse. 31. jaanuaril teatas Rajoelina, et võtab võimu Madagaskaril enda kätte, sest president ja valitsus pole oma kohustusi täitnud. Ta kutsus rahvast meeleavaldustel näitama rahulolematust valitsuse ja presidendiga. 7. veebruaril kutsus Rajoelina rahvast protestimarsile presidendilossi ette, kuhu minna oli keelatud. Sõjavägi avas rahva pihta tule, surma sai üle 30 inimese, haavatuid oli tosinate kaupa. Kokkupõrked valitsusvägede ja ülestõusnute vahel kestsid tükk aega. 10. märtsil teatas sõjaväe juhtkond , et neil on korralagedusest kõrini ja nad annavad vaenupooltele leppimiseks 72 tundi, vastasel korral võtavad nad võimu enda kätte. Sellega lõpetas sõjavägi presidendi toetamise ja keeldus ülestõusnute vastu jõudu kasutamast. 16. märtsil vallutas rahvas presidendilossi, kus president parajasti ei viibinud. 17. märtsil lahkus president riigist. 18. märtsil võttis Rajoelina riigi juhtimise üle. 21. märtsil 2009 vannutati ta ametisse. Rajoelina on Aafrika kõige noorem riigipea: ta oli ametisse astudes 34-aastane. Madagaskari põhiseadus , aga nõuab, et president oleks vähemalt 40-aastane. Rajoelina on lubanud koostada uue põhiseaduse, kus seda piirangut poleks. Madagaskar sõltub tugevalt välisabist. Mitu riiki, nende seas USA, Norra ja Prantsusmaa, lõpetasid Madagaskari abistamise, sest polnud rahul viisiga , kuidas Rajoelina võimule tuli. (Lisa 5.)

MUUD HUVITAVAT

Enamkasutatavad käibesõnad

Tere – Salama
Aitäh – misaotra
Ema – reny

Orienteeruvad hinnad

1,5 liitrine pudel vett 1200 Ar = 0,36 €
Kohalik Three Horses õlu (0,6 l) 2000–3000 Ar = 0,6 – 0,9 €
Star Cola või Bonbon Anglais limonaad (0,3 l) 1000 – 2000 Ar = 0,3 – 0,6 €
Toitlustus odavam restoran 4000 - 5000 Ar = 1,2 – 1,5 €

Huvitavad tähelepanekud

Jaanuaris 2009 Madagaskaril alanud poliitilised rahutused tõid kaasa rahvarohkeid demonstratsioone ja vägivalda. Poliitiline olukord Madagaskaril on endiselt ebastabiilne, mistõttu tuleks vältida võimalikke rahvakogunemisi. Plaanides reisida Madagaskarile on soovitav jälgida kohapealset poliitilist olukorda ja meediat.
Soovitame säilitada ettevaatlikust oma isiklike asjade eelkõige rahvarohketes kohtades ning vältida pimedal ajal üksi liikumist.
Madakaskaril võib esineda troopilisi tsükloneid peamiselt jaanuarist märtsini. Soovitame jälgida ilmateadet ning vajadusel juhinduda kohapealsete võimude korraldustest.
Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida lähima reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi eelnevalt teha ja kuidas vältida võimalikke terviseriske. Kohustuslik on malaaria kaitse – Malarone või Lariam. Võiksid olla tehtud: A Hepatiit , difteeria , teetanus .
Elekter : 127/ 220V , 50Hz.
Reisimisel Madagaskarile on Eesti kodanikule vajalik viisa, mida on võimalik taotleda Madagaskari saatkonnast Berliinis.
Soovitame kindlasti ennast registreerida Välisministeeriumi kodulehel ning teha reisikindlustus .

Huvitavad rahvakombed

Ümbermatmine on Madagaskaril elava etnilise rühma - barade nägemus surmast.
Surm moodustab viimase lüli elu pikas ahelas ehk teisisõnu , ta on elu üks komponentidest, seostudes nii elu protsessiga, vananemise kui ka järeltuleva põlve tekitamisega. Barade jaoks on elu kombinatsioon kahest teineteisele vastandlikust mõistest. Ühelt poolt kord, struktuur ja teiselt poolt elujõud, vitaalsus. Kui keegi sureb tähendab see tegelikult üle astumist korrast, mis peaks kaootilist elu tasakaalus hoidma. Lahendus peaks peituma keha ümberpaiknemises. Kuna see on pikk ja keeruline protsess, peavad ka elavad selleks oma panuse andma. Suurem osa matuse rituaalidest puü"abki kaasa aidata elu andva tasakaalu taas jalule seadmisele läbi sümboolese elujõu suurendamise. Kogu rituaali võiks jaotada kolme etappi : matmine, rahva kogunemine / gathering / ja ümbermatmine. Kuna tasakaalu nähakse vastandite võrdsuses on ka kogu rituaali, alates matmisest kuni ümbermatmiseni, läbivaks niidiks vastandite rõhutamine. Täielik askees vaheldub meie mõistes lausa orgiaga. Siit tulenevalt on tugevalt välja toodud ka sünni motiiv kui elu algust tähistav sümbol vastandina elu lõpule. Nii nagu peab sündima elavate maailma, nii peab sellest ka välja sündima surnute maailma. Kogu protsess on väga keeruline ja riskantne ning kui ta ebaõnnestub jääb surnu nagu surnud loode ellujäänute maailma üska. Kogu pika tasakaalustamisprotsessi olulisim etapp on rahvakogunemine. Olles iga-aastase tähtpäev meenutab ta pisut jõule. Tegu on suurima ja tähtsaima sündmusega kogu ühisondlikus elus, mis tõmbab kokku pea kümme korda rohkem inimesi kui matusetseremoonia. Kogu sündmusele heidab varju pidev nõidumise oht, mistõttu peab pidevalt valvel olema ja kinni pidama tabudest.
Viimase sammuna matavad barad oma surnud ümber perekonnahauda. Rituaalselt on see kõige olulisem toiming kuigi kära ja inimesi siin ümber on märksa vähem kui eelmistel etappidel. Kuigi ümbermatmist võib aastaid edasi lükata on ta järeltulevale põlvele siiski absoluutseks kohustuseks elust lahkunute ees. Tegu on viimase lüliga kogu matmisrituaali pikas ja kompleksses protsessis. Lõpuks ometi antakse märku normaalsesse tasakaalu tagasi jõudmisest. Õige suhe elavate ja surnute maailma vahel on taastatud.

KOKKUVÕTE

Madagaskar on suuruselt 4 saar maailmas, asub Aafrikast idas India ookeanis. See on veel vähe avastatud maa, mis on olnud kuni aastani 1970 Prantsuse koloniaalmaa. Oma töös tõime välja ülevaate Madagaskri elust- olust . Samuti koostasime reisipaketi puhkuse- ja loodusenautijale. Madagaskarit võib pidada arengumaast, kes sõltub suurriikide toetustest. Seal on väga rikkalik loodus: palju rahvusparke ja imekauneid liivarandu. Enne Madagaskarile minemist tuleb kindlasti ennast vaktsineerida, jälgida poliitilist olukorda ja registreerida sõit Välisministeerumi kodulehel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Välisministeerum. [WWW] http://www.vm.ee/?q=node/5904 (12.03.2012)
Madagaskar. [WWW] http://www.reisiguru.ee/riikID/139 (12.03.2012)
Madagaskar. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar (12.03.2012)
Madagaskari majandus. [WWW] http://www.theodora.com/wfb2011/madagascar/madagascar_economy.html (12.03.2012)
Madagaskar. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/madagaskar_terjeaniott.ht m (12.03.2012)
Huvitavaid fakte Madagaskarist. [WWW] http://seikluskliinik.ee/#/trip/madagaskar/missioon-ja-info/ (12.03.2012)
Eesti – Malagassi sõnastik. [WWW] http://et.glosbe.com/et/mg/ (16.04.2013)
Ümbermatmine. [WWW] http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1252&Itemid=108 (16.04.2013)
Kunsti- ja arheoloogiamuuseum Antananarivo Ülikoolis. [WWW]
http://www.museevirtuelvirtualmuseum.ca/sgccms/expositionsexhibitions/instruments/Anglais/maaua_c_txt01_en.html (16.04.2013)

LISAD

Lisa1. Madagaskari ringreis.
Lisa 2. Isola Rahvuspark

Lisa 3. Monument Antananarivos.
Lisa 4. Kunsti- ja arheoloogiamuuseum Antananarivo Ülikoolis
Lisa 5. Andry Rajoelina

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisbet Rosenthal Õppematerjali autor

Referaat, reisiplaan

madagaskar antananarivo rahvuspark ööbimine hommikusöök

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Madakaskar

1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009) 7.Religioon (kaks pilti) kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1% 8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt)

Geograafia

doc

Madagaskari Vabariik

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend .....................................

Geograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

elevanti, pühvlit ja leopardi. Johannesburgist kahe lennutunni kaugusel asub LõunaAafrika vanim linn Kaplinn. Linna tuntuim vaatamisväärsus on enam kui kilomeetri kõrgusele kerkiv sileda 21 platooga Table Mountain Lauamägi. Kaplinn ehk afrikaani keeles Kaapstad on väravaks LõunaAafrika veinipiirkonnale . Aafrika massiiv, mida idast piirab India ookean, Punane meri ja Suessi kanal, Vahemeri põhjast, ja Atlandi ookean läänest, . Aafrika saared: Komoorid, Mauritius, Madagaskar, Sao Tome ja Principe, Cape Verde ja Kanaarid. Riigi sümboliteks on kõrb ja maailma pikim jõgi Niilus. Egiptlased on uhked võimsa ajaloolise pärandi üle, mida neil on õnnestunud säilitada ning mis on oluliseks turismimagnetiks. Turism on ka üks peamisi riigi sissetulekuallikaid. Egiptuse huvipakkuvatest turismipiirkondadest ja vaatamisväärsustest võiks välja tuua Aleksandria, Aswan, Egiptuse muuseum, Giza püramiidid, Luxor, Niiluse

Turismiettevõtlus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Meedia

Lisa 4. Kunsti- ja arheoloogiamuuseum Antananarivo Ülikoolis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk