Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst (0)

Sippari linna arhitektuur , skulptuur , reljeefid , pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst
Margit Korbe
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
3
2. Üldisi teadmisi Sipparist 4
3. Tähtsad Sippari ajaloost kõnelevad leiud 5
3.1. Monumendid 5
3.2. Tahvlid 6
3.3. Piirikivid 10
3.4. Skulptuurid 12
3.5. Veel huvitavaid leide Sipparist 14
4. Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad 16

1. Sissejuhatus

Käesolev referaat räägib Akadi -aegsest linnast Sippar , mis asus tänapäeva Iraagi piirkonnas. Töös on keskendutud peamiselt Sipparis asunud Shamashi templist leitud esemetele, et nende kaudu saaks selgemaks ka üldisemad jooned Sippari arhitektuuris, skulpuutis, reljeefis, pitsatites ning tarbekunstis. Referaadi koostamisel on toetutud erinevatele internetiallikatele, kõige rikkalikumalt aga andis leitud esemete kohta huvitavat ja konkreetset infot Briti Muuseumi kodulehekülg ( http://www.thebritishmuseum.ac.uk ). Väga suur ja oluline osa leide, mis kajastavad elu iidses Sipparis, on tulnud välja Hormuzd Rassami kaevanduste käigus 1880. aastate algul.
Referaat kirjeldab lühidalt üldisi teadmisi Sippari linnast ning seejärel keskendub olulistematele ja iseloomulikumatele leidudele ning nende sisule , mis pärinevad päikesejumal Shamasi templist.

2. Üldisi teadmisi Sipparist

Sippar oli Sumeri linnriik 3. aastatuhande alguses. Sippar kuulub Akadi perioodi, mil ühendati terve Mesopotaamia . Iidse Sippari linna, nüüd teatud kui Abbu Habbah, asukoht on Bagdadist edelas ning Babülooniast põhjas Eufrati ääres Iraagis . See oli üks Sumeri kõige põhjapoolsemaid linnu. Sumeris oli linn tuntud kui Zimbir, Assüürias ja Babüloonias aga kui Sippar. Kaevamistel on sealt leitud müüriga ümbritsetud linn, mille keskel asub väike astmikpüramiidiga sarnane tempel ning selle ümber teised linnaehitised1. Linn oli kunagi tähtis kaubanduse ja religioosne keskus. Sippar oli jagatud kaheks kvartaliks: päikesejumal Shamashi Sippariks ja jumalanna Anuniti Sippariks. Leitud kirjutistel on mainitud veel kahte Sipparit, millest üks on Eedeni Sippar, mis pidi olema linna lisakvartal. On võimalik, et teist võib hoopiski identifitseerida läbi Akadi, esimese Babüloonia impeeriumi pealinna. Shamashi ja Anuniti Sipparit nimetatakse Vanas Testamendis ühiselt Sefarvaimiks. Akadi ajajärgu kunsti on säilinud väga vähe. Olulisi uuendusi tehti Akadi ajal pitserite lõikamise vallas. Shamashi templi varemetest on leitud arvukalt kiilkirja tahvleid ja teisi mälestisi. Sumerid nimetasid templit E-babaraks, semiidid aga Bit-uniks. Leidude põhjal on arvatud, et tempel võis olla seotud ka kooli ja raamatukoguga.
Babüloonia preestri Berossuse järgi oli Noa matnud teavikud veeuputuseelse maailma kohta kahtlemata Sipparisse, kuna linna nimi olevat seotud mingi kirjutisega. Pärast uputust olevat ellujäänud Sipparisse läinud ning ajaloo taastanud2.
Leitud tõendid räägivad, et Sipparis toimus elu alates Uruki perioodist (4000 eKr), kuid tegevus selles piirkonnas katkes aastal 481 eKr, mil toimus mäss Pärsia kuninga Xerxese vastu.

3. Tähtsad Sippari ajaloost kõnelevad leiud

3. aastatuhandest eKr on Sipparist ja teistest Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele induse kultuuriga. Leidude hulka kuulub ka ühe olulise kullassepa peidetud vara, mis leiti purki peidetuna Ebabbari templi põranda alt. Peale kuld- ja hõbeehete, poolvääriskivist pärlite, vasktööriistade, savipitsatite ja ühe hematiitsilindri kuulus sinna veel 67 erinevast materjalist (enamasti ahhaadist ja hematiidist) ja erineva kujuga kaaluvihte. Kogu vara oli peidetud Ebabbari pühakompleksi, kus tegeleti juhtimise, käsitöö ja kultusega. Niisiis on leitud esemed sümboolsed objektid seotud religioosse tegevusega . Päikesejumal Shamashi seostatakse ka õigusemõistmisega, sealjuures on vajalik õigust „mõõta“ ja „kaaluda“, mida kaaluvihud sümboliseerivadki3.
Üldiselt räägivad paljud arheoloogilised leiud sellest, kui tähtis oli tol ajal jumalakultus. Sippari jumal Shamash oli väga kummardatud jumal. Jumalatest loodi kivitahvleid, kujusid ja erinevaid saviesemeid. Üks Idamaises Instituudis hoitud tahvel kujutab Shamashi oma troonil istumas: tema ees on tema sümbol – päikeseketas, jumala jalgu toetab paar härg-inimesi, keda tihti seostatakse Shamashiga. Tahvlil on kolm kirjutist, millest üks sisaldab teksti: „Shamashi võrdkuju, suur isand , see, kes elutseb Ebabbaris, mis asub Sipparis.4“ See lausung näitab, kui väga olid Mesopotaamias jumalad austatud ning kummardatud.

3.1. Monumendid

Algupäraselt pärineb Sipparist Naram-Sini võidusammas, mis sõjasaagina sealt 12. sajandil eKr Susasse viidi. Monument illustreerib Akadi Semiidi dünastia 4. kuninga Naram-sini võitu mägirahva üle Lääne-Iraanis. Naram-sin väitis end olevat universaalne valitseja ning teda jumalikustati tema eluajal. Monumendil lasi ta end kujutada mäe otsa ronivana, oma vägede eesotsas. Tema kiivri küljes on sarved, mis tähistavad jumalikku jõudu ning väsinud näol on ideaalse inimvallutaja ilme. Kuningas sõtkub mäetipu jalamil vaenlase jalge alla. Selle kõige kohal asetseb päikeseketas, millele kuningas avaldab austust oma võidu eest. Monument pärineb Akadi ajastust, umbes 2300 aastat eKr ning on tehtud roosast liivakivist. Kõrgus ulatub 2 meetrini ning laius 1,05 meetrini 5.
1881. aastal leiti Sipparis kaevamistel tempel Ebabbari põranda alt hoidla , milles olid kiilkirjad ehitistelt, mis kuulusid Nabonidusele, ühele viimastest Babüloonia kuningatest (556-539 eKr). Lisaks sisaldas konteiner ebatavalise kujuga monumenti, mis nimetati „ristikujuliseks monumendiks“. Kõik kaksteist monumendi külge on kaetud kiilkirjaga. Enamik kirjasolevast on seotud Ebabbari templi remontimisega ja templi sissetuleku, mille tagas kuningas, olulise suurendamisega. Kirjutis lõppeb sõnadega: „..see ei ole vale, vaid tõepoolest tõde.. Kes toob kahju sellele dokumendile, selle veekanalid täitku Enki mudaga ..“ See monument kuulub kategooriasse fraus pia ning loodi arvatavasti templi preestrite poolt, et säilitada ning tähtsustada nende templi privileege ning tulusid ja seeläbi kindlustada ka templi kuulumist just nendele preestritele6.

3.2. Tahvlid

Samal aastal 1881 leidis Hormuzd Rassam Shamashi tahvli, mille järgi saadi teada, et linna nimi on Sippar ning et sealne tempel Ebabbar (Särav Tempel) oli pühendatud päikesejumala ja ühtlasi linna kaitsejumal Shamashile. Shamashi tahvli pikkus on 29,21 cm ning laius 17,78 cm7. Leitud objekti on kasutatud mitmetes uuringutes seoses Mesopotaamia kultuslike tavade uurimisega. Siiski pole tahvli funktsioon selle põlises kultuurilises asukohas veel päris selgeks saanud8. Shamashi tahvel pärineb varajasest 9. sajandist eKr, mil valitses Nabu-apla-iddina. Tahvel on tehtud kivist ning kannab nii reljeefe kui kiilkirja. Kivi on nikerdatud tahvlikujuliseks, eest lame, tagant veidi kumer . Kirjutis Shamashi tahvlil mälestab kuningas Nabu-apla-iddina olulist tasu ühele templi preestrile. Kirjapandu algab ajaloolise jutustusega õnnest ja ebaõnnest, mis seondub päikesejumala kultusega. Kõigepealt kirjutatakse kultuse kadumisest ja kultuslike rituaalide katkemisest 11. sajandi keskel eKr ning tekst kulmineerub Shamashi kultuspildi taasavastamise ja - loomisega Ebabbari templis peaaegu 200 aastat hiljem. Tahvlil kirjeldatakse, et Shamash oli saanud pahaseks maa, selle inimeste ja valitsejate peale. Lisaks jutustab tahvel, et jumal lasi Nabu-apla-iddina valitsemise ajal enda kujutisele vastava mudeli leida, kuna too oli vääriline valitseja. Vastavalt tekstile pidi see preester kuningalt väga väärtusliku õiguse saama, kes suutis jumaliku kujutise õigele kohale tagasi seada. Selle kuninga valitsemist pidi jumal autasustama enda tagasitulekuga. Tekst tahvlil kinnitab ja laiendab templi privileege. Tahvli ajalooline sõnum seisneb selles, et pärast sajandeid võimuvõitlust ja kaost Shamash pöördus tagasi oma linna, mil Nabu-apla-iddina oli astunud troonile. Reljeefil näeme protsessiooni: preester juhib kuningat, kellele järgneb jumalanna. Reljeefi keskosas asub päikeseketas ning sellest paremal isub antropomorfne jumalakujutis, mis on suletud omaette ruumi ringiga ümbritseva jumaluse pika maotaolise alakehaga, millel on kaks ülakeha, ja horisontaalse mastiga. Kahetorsoline jumalus hoiab käes lauale kinnitatud nööre, mis toestavad päikeseketast. Jumalakujutise kohal asuvad Päikese, Kuu ja Veenuse sümbolid. Jumal hoiab käes kepikest ja rõngast, mis sümboliseerivad jumalikku autoriteeti. Elemendid reljeefil annavad teed küllaltki otsestele tõlgitsustele ning on äratuntavad Mesopotaamia kompositsioonina. Uri III perioodist on hästi tuntud stseen, kus kedagi juhib kättpidi väiksem jumalus suurema jumaluse poole. Niisiis, Shamashi tahvli stseeni järgi juhib preester, kelle ülesanne on täita kultuslikke rituaale, kuninga päikesejumal Shamashi juurde, keda esindab nii jumalakujutis kui ka päikeseketas9. Sellise monumendi ülesseadmine kindlustas valitseja järeltulijatele pärimisõiguse ja samas ka, et seda valitsejat ikka endistviisi mäletatakse ja austatakse ka eesolevatel aegadel. Tahvel avastati kõigepealt umbes 250 aastat pärast selle valmistamist kuningas Nabopolassari poolt (625-605 eKr), kes asetas selle säilitamise nimel savikasti, kuhu lisas ka dokumente endast. Savist jäljendus nikerdatud paneelist asetati kaitseks kivitahvli pealispinnale. Originaalne Nabu-apla-iddina asetatud kaitse oli purunenud , kui Nabopolassar tahvlit taastama asus. Ta asendas vana kaitse uuega ning pani originaali kasti koos tahvliga, mis jäid uut avastamist ootama.
Umbes ajast 870 eKr pärineb Sipparist Nabu-apla-iddina kivitahvel, kuhu on salvestatud kindlate maade tagastamine kuninga Nabu-apla-iddina poolt samanimelisele preestrile. Kivitahvli ülaosas on jumalate 13 sümbolit, mille eesmärk on kaitsta seda seaduslikku avaldust. Nii kuningas, kes kannab tüüpilist Babüloonia kuninglikku mütsi, kui preester, kes on tõstnud käe, et anda au, on kujutatud esiküljel koos identifitseerivate siltidega. Kiilkiri annab teada, et toiming leidis aset kuninga 20. valitsemisaastal ning ütleb, et leping oli suletud kuningliku pitseriga Babüloonias viie tähtsa ametniku juuresviibimisel. Tahvel on 17,5 cm kõrge, 10,6 cm lai ning läbimõõt on 3,5 cm. Kuningas Nabu-apla-iddina oli toonud Sipparisse tagasi rahu ja stabiilsuse pärast 150 aastat probleeme.
Umbes aastatest 1800-1600 eKr pärineb Sipparist leitud kiilkirjatahvel ettenägemuslike sõnumitega. Tahvli kuju ja värvus on tuletatud lamba kõhu järgi. Babüloonia rahvas uskus, et jumalad võivad anda neile märke eesolevatest sündmustest ning üks levinuim ennustusviis oligi ennete lugemine lamba kõhult. Selleks tuli loom tappa ning tema kõhtu hakkas uurima spetsiaalne vaimulik – baru. Ta pidi küsima ühe kindla küsimuse ning vastus sellele pidi moodustama lamba kõhu individuaalsete märgistuste või üleüldise kuju tõlgendamisest. Seejärel organiseeriti oma tegevust nii, et tulevasi ohtusid vältida ja üldse ära hoida. Muistsetest tekstidest on teada, et baru oli Mesopotaamias üks tähtsamaid õpetlasi. Ta pidi olema vaba mehe järeltulija ning terve nii ihult kui vaimult. Tema ülesannete hulka kuulus tähtsate otsuste tegemine, eriti juhul, kui asjaga oli seotud ka kuningas. Barult küsiti nõu enne sõjakäike, ehitustöid, ametnike määramist ning paluti abi kuninga tervise eest hoolitsemisel. Tahvel on 19,68 cm kõrge ning 12,06 cm lai.
17. sajandist eKr pärineb ka Sipparist leitud kiilkirjatahvel Atrahasise eeposega, kus on jutustatud ümber Suure Veeuputuse lugu. Jutustus kirjeldab maailma ehitust Babüloonia uskumuste järgi: taevast valitseb jumal Anu, maad Enlil ning maa-alust vett Enki. Tekst tahvlil kirjeldab, kuidas väiksemad jumalad töötavad põldudel, kuid tõstavad siis mässu. Selle tulemusena luuakse savist, süljest ning jumalikust verest inimesed, et nad töötaksid jumalate teenritena. Inimesed aga hakkavad paljunema ning nende lärm hakkab jumal Enlili und häirima. Seetõttu otsustab Enlil inimesed kõigepealt katku, näljahäda, põua ja lõpuks veeuputusega hävitada. Kuid igal korral aitab Enki ühel inimesel, Atrahasisel, õnnetustes ellu jääda. Jumal annab mehele seitse päeva enne uputust hoiatuse ning Atrahasis ehitab laeva, mille ta täidab oma varanduse , loomade ja lindudega. Atrahasis jääb ellu, kuid kogu ülejäänud inimkond hukkub. Peagi hakkavad jumalad igatsema ande, mida inimesed neile pakkusid . Seejärel on tekstis lünk, kuid lõpus teeb Atrahasis Enlile ettepaneku, mille järel jumal tunnustab inimeste olemasolu ning kasulikkust. Selle loo koopiaid võib leida ajavahemikust 17. - 7. sajand eKr, mis näitab, et sajandite jooksul tehti loost mitmeid koopiaid, järelikult pidi loo tähtsus suur olema. Sellel veeuputuslool on leitud silmnähtavaid sarnasusi teiste Mesopotaamia kirjanduse lugudega, näiteks Gilgameshi eeposega. Atrahasise eepose tahvel on 25 cm kõrge ning 19,4 cm lai.
Aastatest 700-500 eKr pärineb Sipparist ainulaadne muistne kaart Mesopotaamia maailmast, mis sisaldab nii teksti kiilkirjas kui ka graafilist maakaarti. Kõige keskel asub Babüloonia (ristkülik poolringi ülemises osas), Assüüria, Elam ja teised kohad on samuti ära nimetatud. Keskmine piirkond on ümbritsetud ringikuliselt veekoguga, mis on nimetatud Soolamereks. Rannik merest väljas pool on ümbritsetud algupäraselt kaheksa piirkonnaga, mida tähistavad kolmnurgad, sest selle kujuga paistsid need piirkonnad algul eemalt, kui neile vee poolt läheneti. Tekst kiilkirjas kirjeldab neid regioone ning selgub , et seal arvati elavat nii kahtlaseid müütilisi koletisi kui ka suuri kangelasi. Kaarti on suhtutud kui tõsisesse näitesse iidsest geograafiast. Sellegipoolest on kaardi tegelik eesmärk selgitada Babüloonia pilti mütoloogilisest maailmast, kuigi märgitud kohad on kaardile umbkaudselt õigesti kantud . Maailmakaardi tahvel on 12,2 cm kõrge ning 8,2 cm lai.

3.3. Piirikivid

Sipparist on leitud mitmeid erinevaid piirikivisid, mida nimetati kõiki ühtemoodi kudurrudeks. Üks vanim piirikivi pärineb Kassite dünastia ajast, umbes aastatest 1186 -1172 eKr, kui Babüloonias valitses Meli-Shipak. Kiilkirjas on salvestatud, et kuningas kinkis ühele vanemale Babüloonia ametnikule, Khasardule, laialdaselt põllumaad. Maa asus kuningliku kanali kaldal. Leping viidi täide seitsme kõrgema ametniku juuresolekul, kelle nimed on kõik kivil välja toodud. Tekstis on kivile antud ka oma nimi: „Oo Adad [tormijumal], võimas isand, rikasta külluslike ojadega!“ Taolistele dokumentidele omaselt lõppeb tekst needuste ja vandesõnadega nende suunas, kes peaksid kivi kahjustama või eirama selle seaduslikku sisu. Edasine kaitse antakse läbi 13 jumala, keda palutakse appi dokumenti valvama. Lisaks on kivi ülemisse osasse uuristatud 18 jumalikku sümbolit, näiteks väänatud jalgadega kuju, kahesabaline tiibadega kentaur, Amburi eelkäija vibu tõmbamas. Piirikivi kõrgus on 51 cm ja laius 24 cm.
Järgmine leitud piirikividest pärineb umbes 1125 -1104 aastatest eKr ning see on sisuliselt seaduslik teade maksudest ja kohustustest vabanemise kohta. Kiilkiri kivil kirjeldab Ritti- Marduki sõjalisi teeneid kuningale Nebukadnetsar I (1125-1104 eKr) Elami sõjakäigu ajal, mis oli korraldatud kättemaksuks elamlaste haarangute eest Põhja-Babüloonias. Rünnak toimus suvel ning Babüloonia armee kannatas tõsiselt palavuse ning veepuuduse käes. Ritti- Marduk oli sõjasalga kapten ning juhtis Elami-vastast rünnakut. Tekst kivil kirjeldab täpselt, kuidas Nebukadnetsar Ritti-Marduki autasustas: ta vabastas Bit-Karziyabku väikelinnad, kus Ritti-Marduk oli esimees, suure naaberlinna alluvusest. Lisaks vabastati linnaelanikud kõikidest maksudest, sunnitööst ning imperaatorlikel sõduritel keelati neid arreteerida ja nende linnades majutuda. Tekstides on mainitud 13 kõrgemat ametnikku , kes viibisid loetletud õiguste kehtestamise juures ning kutsuti välja üheksa jumalat seda piirikivi kaitsma. Piirikivi kõrgus on 64 cm ja laius 18 cm.
Kolmas piirikivi pärineb aastatest 978-943 eKr ning sisaldab endas seaduslikku lepingut ühe piirkonna omamisest Sha-mamitu linna rajoonis , mis oli eelnevalt olnud Arad-sibitti ja tema perekonna valduses, kuid oli sattunud läbi abielu Burusha perekonna kätte. Vastavalt kiilkirjale oli nende kahe perekonna vahel olnud juba aastaid hõõrdumisi, võideldi maaõiguse pärast. Tekst jälgib nende perekondade tüli ajalugu. Mainitud on seaduslikud põhjused, miks maa läks Burusha perekonna kätte, ja ka maks (887 hõbeseeklit), mille Burusha tasus, et kindlustada maa kuulumist temale. Tüüpiliselt hirmutatakse dokumendi lõpus neid, kes peaksid seda kuidagi kahjustama. 50 cm kõrgune kivi ja ühtlasi dokument on kaitstud 19 jumaliku sümboliga ning selle peal figureerivad Babüloonia kuningas Nabu-mukin-apli (978-943 eKr), Arad-sibitti ja tema õed.

3.4. Skulptuurid

Hormuzd Rassam kaevas Sipparist välja aastatest 2600- 2400 eKr pärit kiviskulptuur, mida kasutati oganuia peana. See on sümboolne relv , pühendatud templile, et saada jumala õnnistuse osaliseks. Oganui puust või rauast sauaga oli väga varajane relv. Selleks ajaks, kui kõnealune skulptuur valmis, oli relv muutunud juba pigem võimu sümboliks ning sõjanduses kasutati siis peamiselt sõjakirveid. Oganuiasid pühendati tavaliselt jumalatele, seda näitavad ka paljud pildid silinderpitseritel ning skulptuuridel, kus jumalad kasutavad selliseid relvi. Sellest ajajärgust on leitud templitest mitmeid sadu oganuiasid. Lõvipead skulptuuril sümboliseerivad jõudu ning võivad viidata, et eseme annetaja oli kuninglikku päritolu, kuna side lõvide ja valitsejate vahel oli üks iidsemaid Mesopotaamias. Skulptuuri kõrgus ulatub 16 cm ja laius 10,5 cm-ni. Üks teine leitud oganuia peal (umbes aastast 2200 eKr) kuulus sissekirjutuse järgi kuningas Shar- kali -sharri (2217-2193 eKr) annetuste hulka, mis oli mõeldud päikese- ja õigusejumal Shamashile. Tema valitsemise ajal oli Akadi impeerium juba tunduvalt nõrgenenud ning pärast tema valitsemist saabus anarhiaperiood.
Aastatest 1900-1600 eKr pärineb Sipparist savist kuju, mis jäljendab lamba maksa. Nimelt usuti sel ajal, et lamba maksast võib lugeda välja endeid tuleviku kohta. Pärast surmamist uuris baru põhjalikult lamba maksa ja kopsusid. Leitud märkide läbi püüti mõista, mis ohte tulevik võib tuua, et neid siis vältida. Selle kujul iga kast märgib maksa eripärast tulenevat vihjet. Varasemaid maksamudeleid leiti Eufrati äärest Marist.
Umbes aastatest 680-670 eKr pärineb Hormuzd Rassami leitud Shamashi templit kaunistanud 9,4 cm kõrgune ning 10,6 cm pikkune lubjakivist lõvipea. Kuna Ebabbar oli üks tähtsaim traditsionaalne ja mõjukas religioosne keskus Mesopotaamias, saatsid valitsejad sinna tihti ande ning püüdsid templit aeg-ajalt parandada ning vajadusel uuesti üles ehitada. Sellel lõvipeal on sissekirjutus Assüüria kuninga Esarhaddoni (680-669 eKr) ja tema isa Sennacheribi nimega, seetõttu polegi kindel, kas tegu on Assüüria või Babüloonia kunstitükiga. Nimede seos Babülooniaga seisneb selles, et Esarhaddon aitas taastada Babüloonia pealinna, kui tema isa Sennacherib oli linna aastal 689 eKr hävitanud. Mesopotaamia kunstis kasutati lõvisid tavaliselt elementidena seinareljeefidel ning mööblil. Lõvi esindas loodusjõude ning sellepärast ta seostatigi valitsejaga, et valitseja pidi võitma loodusjõude.
Ajast 2500 aastat eKr pärineb Sipparist leitud kipsskulptuur mehe peast. See kulunud 10,6 cm kõrgune skulptuur oli kunagi arvatavasti osa templisse üles seatud pühendatud terviklikust kujukesest, mille juures sai palvetada selle eest, kes anni Ebabbarisse oli toonud. Algupäraselt olid näole lisatud ka silmad, millest annavad märku bituumenijäljed silmakoobastes, mida arvatavasti kasutati liimina.
Huvitavate leitud skulptuuride hulka kuulub ka umbes 1800-1600 eKr pärit 8,4 cm kõrgune ja umbes sama laiune savimask deemon Huwawast (mõnedes tekstides ka Humbaba). Seda maski kasutati rituaalides, mis olid seotud ettekuulutuse ja ilmutusega. Nagu juba teada, ennustati tulevikku tihti ohverdatud loomade siseorganite järgi. Huwawa maski taha on aga kiilkirjas kirjutatud, et sellel maski näol on näha terve sisikond. Huwawa oli koletis , kellest oli juttu Gilgameshi eeposes . Ta oli Seedrimetsa (loo hilisemas versioonis Liibanoni ) valvaja, kes sai lüüa Gilgameshi ja Enkidu käest. Mask näeb välja kui ühest pikast joonest koosnev keerdunud sisikond. Selline võis tähendada revolutsiooni. Maski autor-ennustaja on nimetatud sissekirjutuses Warad-Mardukiks.

3.5. Veel huvitavaid leide Sipparist

Sipparist on leitud 2250-1900 aastatest eKr pärinev nn ’kaasaskantav nipsasjakeste vabrik’. Tegu on vormiga , kuhu valati sisse naiskujukesi, nõelu, vimpleid, amulette. Sellised olid Lähis-Idas kasutusel pikka aega. Tüübliaugud ja uuristatud kanalid esemes viitavad , et tegemist oli suletud vormiga, järelikult pidid puuduolevas pooles vastavad augud olema, nii et kaks poolt oleks saanud tugevalt kokku kinnitada, samal ajal kui metall valati vormi sisse ning lasti tahkuda. Metallina kasutati pliid. Arvatakse, et selliseid vorme kasutasid rändavad sepad.
1899. aastal leiti Sipparist 1800 eKr pärinev hematiidist silinderpitser. Pitseri disain sisaldab pilte lahingutegevusest, mis on sellele perioodile väga omane ning samas tagasipöördumine 3. aastatuhande eKr prototüübile. 19. sajandi keskpaigaks eKr oli Sipparis vähemalt üks töökoda, kus valmistati pitsereid, mis ühendasid võitlusstseene jumalustega. Hiljem tulid sealt ühed Babüloonia parimad pitserid . On võimalik, et ka see pitser pärineb ühest nendest töökodadest. Selle stiili järgi võib arvata, et pitser tehti kuningas Sin-muballiti (1812-1793 eKr) valitsemisajal. Pitseril on näha, et kaks meest on sattunud konflikti härg-inimesega ( populaarne motiiv pitseritel - inimese ülakeha, sarvedega ning härja alakehaga olend). Näha on ka suur sõjajumalanna, arvatavasti Ishtari ( seksuaalsuse ja sõja jumalanna) kuju, kes seisab teiste vastu pöördunud lõvil, relvad selja tagant tõusmas.
Oma kaevanduste käigus leidis Hormuzd Rassam Sipparist Shamashi templist veel Naboniduse savisilindri, mis loodi umbes aastatel 555-540 eKr. Kiilkiri kajastab kuujumal Sini templi (Harranis) ning päikesejumal Shamashi ja jumalanna Anunitumi templi (Sipparis) pühendunud rekonstrueerimist Naboniduse (valitses 555-539 eKr) poolt. Tema sõnul leiti Sipparis toimunud tööde ajal varasemate kuningate Naram-Sini ja Shagaraki-shuriashi kivikirjutisi. Nabonidus sai troonile ilma mingi otsese perekondliku sidemeta Babüloonia kuningliku perekonnaga. Paljud tema kivikirjutised sisaldavad ajaloolisi viiteid sellele, et Nabonidus sai troonile läbi jumaliku ning ka endiste Babüloonia kuningate õnnistuse.

4. Kokkuvõte

Käesolev referaat tõi palju näiteid selle kohta, millega tegeleti iidses Sippari linnas. Eelkõige kõnelesid tolleaegsed skulptuurid, pitsatid jmt esemed siis valitsenud suurest jumalakultusest. Palju tehtigi taolist käsitööd just nimelt jumaluste jaoks, kus kajastus suur hirm nende võimu ees ning samas suur lootus nende abile. Kunst kajastas inimeste uskumusi ja ka suuri tähtsaid aset leidnud sündmusi. Läbi kivimonumentide üritati jäädvustada olulisemaid ametnikke, preestreid ja valitsejaid ning nende tegevust. Samuti üritati läbi tahvlite salvestada ennustusi tulevikuks ja kirjeldada viise, kuidas neid ennustusi üldse teha ning tõlgendada. Loodud töödes ja teostes oli tihtipeale maine ühendatud jumalikuga.

Kasutatud allikad

1. http://assets.cambridge.org/052181/3557/sample/0521813557ws.pdf
2. http://13.1911encyclopedia.org/S/SI/SIPPARA.ht m
3. http://ishi.lib.berkeley.edu/augustus/bab.html
4. http://students.imsa.edu/~mperez03/Ancient%20Mesopotamia.ht m
5. http://www.asor.org/pubs/jcs/52/slanski.pdf
6. http://www.asor.org/pubs/jcs/53/ascalone.pdf
7. http://www.louvre.fr/anglais/collec/ao/sb0004/ao_f.ht m
8. http://www.thebritishmuseum.ac.uk/compass/ixbin/goto?id=enc383%20
1
2
3
4
5
6
7
8
9
16