jumalad. Nende vahel oli sageli küllalt terav poliitiline konkurents. See toimus eelkõige perioodidel, kus üks oli teisest üle. See Assüüria ja Babüloonia vastasseis iseloomustab suurt osa Mesopotaamia ajaloost. Babylon (akkadi keeles Jumala värav) oli allunud Uri III dünastiale, siis iseseisvunud. 19. sajandi algul tuli seal võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus esialgu vaid linna lähema ümbrusega. Dünastia 6. kuningas, Hammurabi, valitses esialgu samuti üsna väikest riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760.-ndatel. Vallutas Elami, Larsa, Mari ja Assüüria. Hammurabi impeeriumi näol oli tegemist teise suurriigiga pärast Sargoni impeeriumi. Seda nimetatakse Vana-Babüloonia impeeriumiks/suurriigiks. Hammurabi oli tuntud seaduseandjana, kuid ta polnud esimene. Hammurabi seaduse aga teevad meile oluliseks: see seadustekogu on pea terviklikult säilinud
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt
Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade esimese korruse aknad avanesid hoovi poole. · Tänavad olid väga kitsad Muistne Uruk (rekonstruktsioon) Äri aken tänavale avatud Millised tänavad? Millest ehitati, kui kõrged majad? · Linna keskel asus torntempel e tsikuraat, mille tipus paiknes linna kaitsejumala pühamu. · Sinna võis siseneda vaid peapreester · Torntempli lähiümbruses olid preesterkonna ja linna ülikute paleed. · Käsitöölised ja põlluharijad elasid äärelinnas või ka väljaspool linnamüüri . Ur`i tsikuraat (rekonstruktsioon). Vanim säilinud torntempel (ehitatud III aastatuhandel eKr) Ur´i tsikuraat tänapäeval. Restaureeritud on vaid esimene aste Ur`i tsikuraadi trepp, mida
sündinud'' Hammurapi Vana-Babüloonia kuues kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtsetaja (Hammurapi seadused) põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.'' Nebukadnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad) Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all
Geomeetria oli vajalik ehitustöödel arvutati pindala ja ruumala. c. Arstiteadus: · Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone. · Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi. 4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni).
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - vä
Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II) Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
kivimüüriga). Sisenemisel sfinkside allee (kuni 2 km). Kahe torniga väravaehitis e. püloon ning obelisk (päikesejumalale). Tähtsaimaks arhitektuuriliseks elemendiks oli sammas, kasutades lootose, papüüruse (punga või õie) ja palmivormi. Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.). Kujutav kunst Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid
Kõik kommentaarid