Mõisteid piiblist (2)

MÕISTED PIIBLIST
1. A ja O – Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht olid alfa ja oomega; eestikeelses Uues Testamendis on
Jumala sõnu Johannese ilmutusraamatus traditsiooniliselt tõlgitud nii: „Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja ots!“ -> Keegi või miski äärmiselt tähtis.
2. abrakadabra – Kabalistlik võlusõna, mis kujutab endast kombinatsiooni heebrea keele sõnade ab („Isa“), ben („Poeg“) ja ruakh akadš („Püha Vaim“) algustähtedest. Pärgamenditükile kirjutatuna ja nööriga kaelas kantuna usuti sellest abi olevat kõhutõve, hambavalu , palaviku ja paljude teiste hädade vastu. -> Arusaamatu kõne või tekst, mõttetus.
3. Ahasveros ( Igavene Juut ) – ( Ahasveerus ) Selle nime all esineb Vanas Testamendis Estri ja Estra raamatus Pärsia kuningas Xerxes I (485-465 e.Kr.), Estri abikaasa. Taanieli saamatu Ahasveros on tänani indentifitseerimata.
Igavene Juut – Juut, kes keskajast pärineva legendi kohaselt mõnitas Kristust tema teel Kolgatale ja mõisteti seetõttu maailmas ringi rändama kuni viimsepäevani. Levinuima pärimuse kohaselt oli see kingsepp Ahaveros, kes ei lubanud Jeesusel oma ukse ees puhata . Varasema versiooni järgi oli tegu kohtumaja vahimehe Kartaphilusega. Mitmete rahvaste pärimuses on tema kuju hiljem omandanud väga erisuguseid tunnuseid; kord esineb ta targa vanamehena, kes manitseb teisi meeleparandusele, kord jälle viirastusliku kütina. Läbi aegade on ta väidetavasti ilmunud sääraste nimede all nagu Johannes Buttadaeus, Isaac Laquedom, Salathiel Ben-Saadi jt. Tema kuju võib sagedasti kohata ka 18.-19. saj. Euroopa kirjanduses.
4. andma keisrile, mis keisri kohus - „Siis ta ütles neile: „Andke siis keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale , mis Jumala kohus on.“ Rühm varisere, kes püüdis Jeesust seaduseteotusele ärgitada, küsis temalt, kas on tarvis maksta maksu Rooma keisrile. Kui ta oleks öelnud ei, siis oleks see olnud vastuhakk võimudele, kui jah, siis oleks tegu olnud lugupidamatusavaldusega Iisraeli vabadusvõistlejatele. Jeesus lahendab dilemma , osutades keisri kujutisele ja kirjadele mündil ja öeldes, et pole vale anda riigile tagasi see, mis kuulub riigile. See ilmaliku ja vaimuliku eluvaldkonna lahusust näitav osundus on olnud riigi ja kiriku vahekorda puudutavates väitlustes käibel läbi aegade.
5. apokalüpsis – Kreeka k. „ilmutus“, Piibli viimase raamatu, Johannese ilmutuse kreekakeelne nimetus. Sedakaudu on sõna „apokalüptiline“ hakanud tähistama kõike maailma lõpuga ning hea ja kurja viimse omavahelise heitlusega seostuvat. Kirjandusloolises tähenduses nimetatakse apokalüptiliseks kirjanduseks kõiki judaistlikke, kristlikke ja islami tekste, mis kujutavad maailmas viimsepäeva lävel toimuvaid sündmusi.
6. Dysmas ja Gestas – Pärimuse järgi olid need koos Kristusega ristilöödud kahe kurjategija nimed. Üks neist, Dysmas, kahetses kõiki oma patutegusid ja võeti koos Õnnistegijatega paradiisi , teine, Gestas, suri teotussõnadega suus . Apokrüüfilise Nikodeemuse evangeelimui järgi oli kahetseva kurjategija nimi Dimas. Mõnes kalendris on tema mälestuspäevana märgitud 25. märts.
7. egiptuse lihapotid – Iisraeli lapsed nurisesid kõrbes Moosese ja Aaroni vastu: „Oleksime ometi võinud surra Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbe, et kogu seda kogudust nälga suretada!“ -> Patused naudingud .
8. egiptuse nuhtlus - Kümme nuhtlust, mis laastasid Egiptusemaad, olid tunnustähed Jumala ja vaarao vahelises jõukatsumises, mis lõppes paasapühaga, Iisraeli laste lahkumisega Egiptusest ja vaarao sõjaväe uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2) konnad , 3) sääsed, 4) parmud , 5) loomakatk, 6) paised , 7) rahe, 8) rohutirtsud , 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatuna vaarao, kelle südame jumal varem oli kõvaks teinud, vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest .
9. Elus koes on parem kui surnud lõvi. - „Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi!“ Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku , ehkki minevik võib tunduda meeldivam .
10. esimest kivi viskama - „Seal kirjatundjad ja variserid tõid tema juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt ... ning ütlesid temale: „ ... Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata . Mis siis sina ütled?“ ... Jeesus ... ütles neile: „Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!“ Jeesuse sõnad abielu rikkunud naise kaitseks on hoiatus kõrkuse eest ja meeldetuletus, et kõik inimesed on patused.
11. halastaja samaarlane - „Keegi käsutundja ... tahtis iseennast õigeks teha ja ütles Jeesusele: „Kes siis on mu ligimene?“ Aga vastates Jeesus ütles: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha ... Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure ... ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest ... Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?“ Aga tema ütles: „See, kes tema peale halastas!“ Siis ütles Jeesus temale: „Mine ja tee sina nõndasamuti!“
Samaarlased olid juudi lahkusulised, kes tunnistasid pühakirjana ainult Moosese raamatuid. Samaaria ja Juudamaa vahelist leppimatust mainitakse Esra raamatu 4. ja Nehemja 3. peatükis. Veel Jeesuse ajal suhtusid juudid samaarlastesse halvustavalt.
Valides oma tähendamissõna kangelaseks samaarlase, puudutas Jeesus kaude oma kuulajate rahvuslikku kõrkust ja usulist sallimatust. -> Abiline hädas.
12. Harmagedoon - „Ja need kogusid nad kokku ühte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Hermagedooniks ... ja paganrahvaste linnad langesid .“
Prohvet Johannese järgi koht, kus pimeduse ja kurja jõud astuvad viimsesse, otsustavasse võitlusse Jumala vastu. -> Lõplik, purustav lahing.
13. hüüdja hääl kõrbes - „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kõrves ning ütles: „Parandage meelt , sest taevariik on lähedal!“ Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: „Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issanda teed, õgvendage tema teerajad!““
Fraas ühest olulisemast Vana Testamendi ettekuulutusest, mis seostub Uues Testamendis kirjeldatud sündmustega. -> Tähelepanemata jäetud prohvet v. ennustus .
14. igal asjal oma aeg - „Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda ... aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida ... aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata ... aeg vaikida ja aeg rääkida ... aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!“
Sagedasti osundatud piiblilõik, mis juhatab inimest oma toimingute tasakaalukale ja harmoonilisele korraldamisele.
15. Iiobi kannatus – Tõsine ja jumalakartlik mees uutsist, kes Vana Testamendi Iiobi raamatu järgi pidi üle elama hulga õnnetusi, kui Jumal otsustas proovida tema usu tugevust, lastes Saatanal teda kiusata . Hoolimata kõikidest teenimatutest nuhtlustest, jäi Iiob oma usus kindlaks. Hiljem õnnistas Jumal Iiobit ja tasus talle tema vaevade eest mitmekordselt. -> Murdumatu hingejõud hädade ja õnnetuste kiuste.
16. Ismael – Piibli Aabrahami ja Saara ümmardaja Haagari poeg. Kui Saara sünnitas ise Aabrahamile poja, nõudis ta, et Haagar ja Ismael kihutataks Aabrahami kojast minema. Haagar ja Ismael ekslesid Beer-Seba kõrbes ning Jumal lubas Ismaeli järeltulijatest teha suure rahva. Tema nimi on saanud äratõugatu sümboliks. Araablased peavad Vana Testamendi ennustusele tuginedes Ismaeli oma esiisaks .
17. Jaakob – Üks Iisraeli rahva esiisasid, Iisaki poeg, kelle kaheteistkümne poja järgi hakati nimetama kahtteistkümmend Iisraeli hõimu. Noore mehena ostis ta oma vennalt Eesavilt läätseleeme eest esmasünniõiguse ja seejärel, maskeerunud ennast ema Rebeka abiga Eesaviks, kavaldas oma vanalt ja poolpimedalt isalt välja vennale mõeldud õnnistuse. Pagedes Eesavi viha eest oma onu juurde, nägi Jaakob teel und redelist, mille ots ulatus taevasse ja mida mööda astusid üles ja alla Jumala inglid . Teine tuntud lugu räägib, kuidas ühel ööl Jaakob maadles kuni koidikuni võõra mehega ega lasknud teda enne lahti, kui mees oli teda õnnistanud. Tundmatu oli Jumala ingel, kes seepeale andis Jaakobile nime Iisrael (hbr.k. „ Jumalaga võitleja“)
18. Jeeriko pasun - „Ja rahvas karjus ja preestrid puhusid pasunaid; ja see sündis, et ... müür langes sinna paika maha; ja rahvas läks üles linna ... ja nad said linna kätte ja kaotasid sootuks ära kõik, mis linnas oli, mõõgateraga.“ -> Vali läbilõikav kisa v. kime heli.
Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale , käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna. Seitsmendal päeval tegid nad hauavaikuses kuus ringi. Seitsmenda ringi ajal puhus rahvas pasunaid ning müürid lõid värisema ja kukkusid kokku. (Jeeriko - maailma vanim linnastunud paik)
19. Jefta tütar – Kui Iisraeli väepealik Jefta juhtis rahva sõtta pealetungivate ammonlaste vastu, tõotas ta võidu korral ohverdada koju jõudes Jumalale põletusohvriks esimese, kes väljub tema kohast. Selleks osutus tema ainus laps, noor tütar, aga Jefta pidas antud tõotusest kinni, lubanud tütrel enne minna kaheks kuuks mägedesse, et nutta oma neitsipõlve.
Seda laadi ränga lubaduse motiiv kordub paljude rahvaste pärimuses, kusjuures sageli oletab lubaja, et esimeseks vastutulijaks on koer.
20. kabala – 9.-13. saj. alguse saanud Vana Testamendi tekstide sümbolistlikul tõlgendamisel põhinev müstiline juudi õpetus (hrbr. k. qabbalah „pärimus“). Toetus paljus varasematele uusplatoonikute, uuspütaagorlaste ja gnostikute seisukohtadele maailma olemusest, käsitas lõplikku ja materiaalset maailma absoluudist „emanatsiooni“ teel tekkinud sfääride süsteemina. Erilist tähelepanu osutati arvukombinatsioonide tuletamisele pühadest tekstidest ja meetodile varjatud tõdedeni jõudmiseks. Kabala põhiteos on 13. saj. kirja pandud Sefer Sohar. Euroopas on kabalast innustust saanud mitmed okultsed liikumised, nagu roosiristlaste ordu ja vabamüürlus.
21. kadunud poeg – Selles Jeesuse tähendamissõnas küsis keegi noormees isalt kätte osa oma varandusest, rändas „kaugele maale, ja ... pillas ära oma vara, elades kõlvatumat elu ... Aga kui ta keskenes endasse, ütles ta ...: Ma asun teele ning lähen oma isa juurde ja ütlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist! Ja ta läks teele ja tuli oma isa juure ... Ent isa ütles oma sulastele: ... tooge, veristage nuumvasikas ja söögem ning olgem rõõmsad, sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud!“
Samas tähenduses „üleannetu laps, kes kahetsedes naaseb vanemate rüppe (ja rõõmuga vastu võetakse)“ - on see fraas kasutusel tänapäevani.

22. kahte isandat teenima / mammon – Süüriakeelne sõna, mis tähendab „ varandus “. Uues Testamendis ütles Jeesus: „Ükski ei või teenida kahte isandat ... Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!“

23. keelatud vili – Vihje hea ja kurja tundmise puu viljale, mida Jumal keelas Aadamal ja Eeval süüa. Kui inimesed mao nõuandel seda ikkagi maitsesid, ajas Jumal nad Eedeni aiast välja. Kristlik pärimus kujutab nimetatud vilja enamasti õunana, islami uskumuse kohaselt on tegemist viinamarjaga. Tänapäevases keelepruugis kasutusel mis tahes keelatud naudingu, eriti keelatud armastuse kohta.

24. Kolgata – Hukkamiskoht Jeruusalemma läheduses, kus Kristus risti löödi. Nimi tuleneb aramea k. Sõnast „ pealuu “. Keiser Constantinuse ajal 4. saj. p.Kr. Teostati seal esimesed arheoloogilised väljakaevamised. -> Piinapaik.

25. Koljat – Vilistite hiiglakasvu kahevõitleja, kellega ükski Iisraeli sõjamees peale noore Taaveti ei julgenud võidelda. Taavet tappis hiiglase lingukiviga. -> Vägilasekasvu mees.

26. kuldvasikas – Ebajumalakuju, mille juudid Aaroni eestvedamisel kuldehetest valmistasid, kui Mooses viibis ära Siinai mäel. Hiljem pidi kogu rahvas selle süüteo eest rängalt kannatama . -> Maine varandus kultuseobjektina.
27. kärbeste jumal / Peeltsebul (Peltsebul, Beltsebul) – Algselt vilistite jumal Ekronis, kelle nimi võis olla Baal Sebul („kõrge koha jumal“). Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks („kärbeste jumal“), nagu see esineb Vanas Testamendis. Ajapikku muutus see jumalus iisraellaste silmis ebajumala musternäiteks. Uus Testament nimetab teda „ kurjade vaimude peameheks“ ja keskaegses demonoloogias on Peeltsebulil oluline koht Saatana lähima manulisena.
28. küünalt vaka all hoidma - „Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.“ Nende sõnadega julgustab Jeesus mäejutluses oma jüngreid mitte varjama oma indu ja andeid.
29. Laatsarus – 1) Jeesuse sõber, Maarja ja Marta vend. Suri ja lebas hauas neli päeva, kuni Jeesus tuli ja „hüüdis... suure häälega: „Laatsarus, tule välja!“ Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud“ Laatsaruse surnust ülesäratamine oli Jumalapoja suurimaid imetegusid. 2) Tähendamissõnas rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest kerjus , kes lebas rikka värava ees, „täis paiseid, ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid“. Kui Laatsarus suri, kanti ta Aabrahami sülle, rikas mees aga vaevles hauas.
30. laiale teele minema – Parafraas Jeesuse mäejutluse lõigust, milles hoiatatakse kõlblusetu elu ahvatluste eest: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad.“ -> Seadusega pahuksisse sattuma.
31. lambaid sikkudest eraldama - „Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ..., siis kogutakse tema ette kõik rahvad , ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.“ Selles ettekuulutuses viimsest kohtupäevast sümboliseerivad lambaid vagasid ja sikud õelaid.
32. Luucifer – (Luutsifer; Lutsifer , lad. Lucifer ) – Rooma mütoloogias Aurora poeg, koidutäht Veenus (lad. k. lucifer „valgusekandja“), ehatäht Hesperuse vend. Keskaja käsitus Luutsiferist kui langenud inglist toetub Püha Hieronymuse ladinakeelsele piiblitõlkele, millest aujärjelt paisatud Paabeli kuninga kohta käiv pilkav epiteet „koidutäht“ on saanud vasteks Lucifer. Üksikasjalikult on Luutsiferi vastuhakku Jumalale ja pagendamist taevast kirjeldanud inglise luuletaja J. Milton oma suurpoeemis „Kaotatud paradiis “.
33. maa sool - „Teie olete maa sool. Aga kui sool tuimub, millega saab teda teha soolaseks? Ta ei kõlba enam millekski kui välja visata ja inimeste tallata.“ Sool kui säilitusaine on rikkumatuse sümbol. Jeesuse eluajal kasutusel olnud rafineerimata sool sisaldas hulgaliselt kõrvalisi mineraalaineid. Päikese käes seisnud soolast jäi keemiliste reaktsioonide tulemusel tihti järele maitsetu, „tuimunud“ prügi. -> Kaheldamatult tubli , aga samas veidi ebahuvitav isik.

34. metsalise arv – Müstiline arv 666, mida nimetab apostel Johannes oma Ilmutusraamatus: „Kellel on mõistust, see arvaku ära metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.“ Kabalas oli igal tähel oma numbriline väärtus (nt. A=1, e=5, m=40, t=300 jne.), nende kokkuliitmisel annab arvu 666 välja lugematu hulk nimevorme – hbr.k. Nero , Hadrianus, Traianus jt., kr. k. Caligula, Lateinos (roomlased) jt., lisaks mitme paavsti, Lutheri, Muhamedi , Napoleoni ja teiste omad. On ka pakutud , et Johannes väljendab selle arvuga jumaliku arvu 7 kättesaamatust nii meeltele, kujutlusvõimele kui mõistusele.
35. mitte ainult leivast – Parafraas piiblitarkusest „Inimene ei ela üksipäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust “. Läbi aegade kasutatud vastuväide asistele väärtushinnangutele.
36. mõõku atradeks taguma - „Siis taovad nemad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; ja rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!“ Seda parafraasi ennustusest, mis algselt kuulutas Jeruusalema hävingule järgnevat ülesehitust ja tulevast rahuaega, on läbi aegade kasutatud kui leppimise ja relvarahu metafoori.
37. oma käed puhtaks pesema - „Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata ..., võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: „Ma olen süüta selle verest.““ See Pilaatuse sümboolne tegu Jeesuse hukkamist nõudva rahvahulga ees on saanud silmakirjalikkuse ja oma vastutuse salgamise musternäiteks.

38. Paabeli torn - „Kogu maailmas aga oli üks keel ja ühesugused sõnad ... Ja nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas ...“ Ja Jehoova ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole meil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks ...“ Seepärast pandi sellele nimeks Paabel , sest seal Jehoova segas ära ... kelle ja sealt pillutas Jehoova nad üle kogu maailma.
See legend torni rajamisest Sinearimaal (Babüloonias) sisaldab mälesusi hiiglaslike astmeliste püramiidide (nn. tsikuraatide) ehitusajast 1000 või rohkem a. e.Kr. Babüloonias kui paljurahvuselises impeeriumis valitses tõepoolest tohutu keeleline „ segadus “. Piiblis sümboliseerib torn inimsoo uhket iseteadlikkust, mille piiramiseks Jumal rahvad segi pillutas.

39. pale higis / Aadama nuhtlus - „Oma palge higis pead sa leiba sööma...“ Säärane oli üks osa Jumalale sõnakuulmatu Aadama karistusest; pattulangemisest alates on inimsugu pidanud äraelamise nimel higistades rügama, seetõttu on töötegemist vahel nimetatud ka „Aadama nuhtluseks“.

40. Peeltsebul - Algselt vilistite jumal Ekronis, kelle nimi võis olla Baal Sebul („kõrge koha jumal“). Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks („kärbeste jumal“), nagu see esineb Vanas Testamendis. Ajapikku muutus see jumalus iisraellaste silmis ebajumala musternäiteks. Uus Testament nimetab teda „kurjade vaimude peameheks“ ja keskaegses demonoloogias on Peeltsebulil oluline koht Saatana lähima manulisena.

41. Peeltsebuli Peeltsebuliga välja ajama – Vihje Jeesuse imetegudele haigete terveksravimisel. Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab ta välja kurje vaime! -> Tõrjuma halba tema enda vahenditega.

42. pime juhib pimedat - „Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!“ Seda Jeesuse ütlust variseride kohta on hilisemal ajal sageli kasutatud igasuguse eksiteele viiva juhatuse puhul.

43. pind ligimese silmas – Parafraas piiblisalmist „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei näe?“ Need sõnad mäejutlusest käivad kõigi kohta, kes arvustavad meelsamini teiste kui iseenda puudusi.

44. prohvet ei ole armas omal maal - „Tõesti, mina ütlen teile: ükski porhvet ei ole armas oma pärismaal!“ Jeesuse tõdemus pärast jahedat vastuvõttu kodukülas Naatsaretis. Tänapäeval levinud kõnekäänd kõigi kohta, kes kodukandis lugupidamisest puudust tunnevad.

45. pärlid sigade ette - „Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgadega ega käänduks ja teid ei kisuks.“ „Pärleid sigade ette viskama“ tähendab seega jagama midagi väärtuslikku nendega, kes ei mõista seda hinnata.

46. saalomonlik otsus - „Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid ta ees. Ja üks naine ütles: „Oh mu isand ! Mina ja see naine elasime samas kojas . Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine ... Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. Siis ta tõusis keset öös ja võttis minu poja minu kõrvalt, su ümmardaja magades, ja pani oma sülle...“ Siis ütles teine naine: „Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!“ Ja kuningas ütles: „Tooge mulle mõõk! ... Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“ Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale , sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: „Oh mu isand, andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte – see seal on ta ema!“ Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.“

47. silm silma vastu - „Te olete kuulnud , et on ütledud: Silm silma vastu ja hammas hamba vastu. Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine...“ Jeesus vihjab siin Vana Testamendi käsuõpetuses sisalduvale samaga tasumise põhimõttele. Oma algses kontekstis see niivõrd ei rõhutanud kättemaksu vajadust, kuivõrd piiras kättemaksu ulatust, tänapäeval aga kasutatakse väljendit eelkõige seoses anarhiaga või väga algelise ja karmi seaduskorraldusega.

48. Soodom ja Gomorra - „Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Jehoova ees.“ Soodom ja Gomorra olid pärimuse järgi Surnumere lõunarannikul asunud linnad, mille Jehoova nende rüveda eluviisi pärast hävitas. Nende nimed esinevad Piiblis korduvalt hoiatusena kõlvatuse eest.

49. surmavarju org – Fraas ühest kõige sagedamini tsiteeritud Piibli laulust „Jehoova on mu karjane“. Tihti kasutatud maise kannatustemaailma sünonüümina.

50. taevamanna - „Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrve pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas ! Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?“ Sest nad ei teadnud , mis see oli.“
On oletatud, et Vanas Testamendis kirjeldatud imepärane manna (hbr. k. man hu „mis see on?“; man „kingitus“) võis tekkida tamariskipõõsa hangunud piimmahlast. -> Ootamatu ja teretulnud kingitus.

51. tuhka pähe raputama – Vihje muistsete juutide seas levinud kombele kanda leina ja kahetsuse tunnusena jõhvriidest rüüd ning raputada pähe tuhka, liiva ja mulda. Tava on korduvalt ära märgitud nii Vanas kui Uues Testamendis. Tuhk ja põrm esinevad Piiblis sageli meeldetuletusena püsimatusest ja tühisusest ning on sealt levinud ka rahvalikesse kõnekäändudesse, nt. „nagu tuhk ja tolm“.
52. tuliseid süsi pea peale koguma - „Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua, sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Jehoova tasub sinule selle eest!“ Kurjale, ütleb piiblisalm, saab kõige paremini vastu seista heaga. „Tuliste süte“ all mõistetakse siin vihamehe häbi ja kahetsust.

53. tühi töö ja vaimu närimine - „Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!“ Vana Testamendi ühe sagedamini osundatud tarkuseraamatu skeptilise autori arvamus inimese maiste sekelduste kohta.

54. vaim on valmis, aga liha on nõder – Need Jeesuse sõnad oma jüngritele olid mõeldud hoiatusena kiusatusele järeleandmise eest. Tänapäevases keelepruugis tarvitatakse neid eelkõige vabadusena iseenda nõtrusele.

55. varandused, mida koi ja rooste ei riku - „Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta . Sest kus su varandus on, seal on ka su süda!“ Jeesuse mäejutlusest. -> Vaimne vara.

56. üheteistkümnendal tunnil - „Kui nüüd need tulid, kes üheteistkümnendal tunnil olid palgatud , said nad igaüks ühe teenari.“ Jeesuse tähendamissõnast viinamäel töötegijatest. -> Viimasel hetkel.