Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks". Mina kujunemine: tajutud hinnangud, vajadus tingimusteta pos suhtumise järele. Täielikult funktsioneeriv in: avatus kogemusele: emots sügavus, paindlik, spontaanne, usaldada kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega.
Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena käitumisele Psühholoogide ametikohtade jagunemine APA 1995 järgi Psühholoogia on (püüab olla) teadus nähtus küsimus hüpotees (ennustus) uurimus järeldus teooria
Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib X-mudel. Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni:
Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib X-mudel. Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: 1
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Staatuse sümbolid – nähtavad ja tajutavad asjad. Nt juhi puhul kabineti suurus, ametiauto, ametitiitel, oma sekretär ja autojuht, otsustamise õigused, isegi ametiriietus. Staatuse allikad – haridus, ametiaste, võimed, ametioskused, töötasu, töötingimused, vanus. Töörühmas oleneb staatus käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja rollile. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3. Kuuluvus (rühm), 2. Turvalisus (töö), 1. Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria.
2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. · Kognitiivne psühholoogia kui praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel
· Saksa ,,gestalt'' tähendab vormi, struktuuri. · Tervik struktuur ei ole ei ole tuletatav üksikosadest, vaid need elemendid ise alluvad tervikule. 48) Millised on psühhoanalüüsi printsiibid? Freud Leibnizi monaad kui energiaallikas, lävi teadvuse ja alateadvuse vahel. Alateadvus, Ego, kaitsed, instinktid. Energia küsimus: mis motiveerib. Instinktiivne energia muutub psüühiliseks. 49) Humanistliku psühholoogia printsiibid. Rogers. Maslow · Tervikust arusaamine, mitte seletamine · Eksistents ja intentsioonid · Elueesmärgid: eneseteostus · Loovus, eneseotsing · Teraapia kui enesemõistmise vahend Rogers ja MaslowKlient patsiendi asemel (soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria. 50) Kognitiivse psühholoogia printsiibid. Neisser. Miller. Chomsky
................................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44)
Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid
seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi.
tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 13. A. Maslow baastarvete kontseptsioon.. Tarvete hierarhia (nimetada ja selgitada lühidalt olemust; nimetada kahene tarvete jaotus Maslow järgi) Tarvete rahuldamise motiveeriv mõju (selgitada, mille puhul motiveeriv toime suureneb ja mille puhul väheneb) 14. Õpimotivatsiooni mõiste Õpimotivatsiooni mõiste ja olemus T. Good & J. Brophy motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena.
kolme põhirühma. Inimesi on lihtsalt niivõrd palju, igaüks meist on eraldi isiksus oma vajaduste ja probleemidega, mistõttu niivõrd laialdane üldistus võib praktilise külje pealt valusalt kätte maksta. Vale on mõelda, et juhina oleks kasulik kõiki ühtmoodi kohelda, samade standardite järgi, sest just nii ei arvestata inimeste sooliste, poliitiliste, kultuuriliste või isiklike omapäradega. Lubagem endale ühe üldistuse, mis põhineb Maslow vajaduste hierarhial esmatähtis on füüsiliste vajaduste rahuldamine, sellele järgnevad turvatunne, sotsiaalsed vajadused, tunnustusega seotud probleemid ning kõige lõpus asub eneseteostus. Sellega võib seletada, et raha on motivaator vaid üürikest aega kui selle abil täidetakse persooni füüsilised vajadused, hakkab ta püüdlema turvatunde järele. Oluliseks muutub hoopis see, kas tema töökoht on kindel ning ta ei pea kartma vallandamist või koondamist
suuremat aju! Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID>EUROPIIDID>MONGOLIIDID. 27.Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2. Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker 3. Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton 4. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine - 5. Postmodernistlik juhtimisteooria – Moran, Cooper, Burrell, Parker 12
sünnijärjekord, alaväärsustunne, üleolekukompleks • Erikson: egopsühholoogia Humanistlik ja fenomenoloogiline käistlus: • Rogers: kliendikeskne teraapia – aktualiseerimine, tingimatu positiivne vaade, positiivne enesevaade, empaatia, olulised teised, fully functioning person. • Maslow: eneseaktualisatsioon – tippkogemused, motivatsiooni hirerarhia • Kelley: personaalsed konstruktid – mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel • Seligman, Csujszentmihaly -‐ Positiivne psühholoogia: voorused ja karakteri tugevused
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F.
Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne dissonats. Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid
mõjuriks. Juhtidel on tavaliselt kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus kui reatöötajatel. Organisatsiooni edu seisukohalt peetakse siiski kõige olulisemaks kõrge saavutusvajadusega töötajad. Arvatakse, et selliste inimeste jaoks on raha edu mõõdupuuks ning tagasisideks, kuid siiski mitte kuigi tugevaks motivaatoriks. McClellandi kirjeldatud vajadused langevad teatud määral kokku Maslow eneseteostus- vajadusega (seotud saavutusega), tunnustusvajadusega (seotud ühtekuuluvusega) ning armastuse- ja sotsiaalse vajadusega (seotud võimuga). McClellandi teooria eristub tõdemusega, et vajaduste suhteline ulatus ja mõju on eri inimestel väga erinevad. Oluline on sotsiaalne kontekst ehk sotsiaalne keskkond väljaspool tööaega, millest tulenevad vajadused ja tegutsemisajendid. Maslow arvab, et vajadused on instinktiivsed. Inimesel on kolm peamist vajadust - saavutusvajadus
Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21). PÜÜTAKSE VÄLTIDA: • nälga, janu • ohtlikkust • kriitikat • läbikukkumist • igavust • ebamugavust • ahistamist • mittemõistmist • küündimatust • sõltuvust
Eriti väärtustatakse seda, Need poliitikute tüübid vahelduvad ühiskonna eliidis mida lapsepõlves polnud. perioodiliselt. Emarebaste valitsemise aeg on Margaret Mead: Erinevates kultuurides toimub inimese majanduskasvu, uuenduste, aga ka moraalse allakäigu areng erinevalt. Leidis, et Samoa kultuuris pole aeg. Kuna emarebased ei suuda rakendada jõudu, ,,murdeida". Freud ja Maslow vastandusid talle. Samoa haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" kultuuris pole vaja teismelisel langetada tähtsaid otsuseid. poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele kultuuride võrdleva analüüsiga. Kuivõrd eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma
5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2
· Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng
tähele panna informatsiooni ühest infokanalist või ühe infoliigi piires. 4) Ümberlülituvus uurimisel mitmesuguseid signaale või kanaleid rohkem kui üks ning isik peab lülituma üh(ted)elt teis(t)ele. 5) Jaotuvus üheaegselt tarvis sooritada kaks või rohkem tegevust eeldusel, et neid ei saa sooritada eri ülesannete kiiresti vahelduva täitmise teel. Lisaks veel kõikumine ja kontsentratsioon. · Mis on motivatsioon? Kirjelda Maslow vajaduste hierarhiat. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Nende asjaolude sekka võib kuuluda ühel ja samal ajal mitmeid komponente ehk motiive. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegustema paneb. On bioloogiline ja kultuuriline motivatsioon. Bioloogiline motivatsioon avaldub aktivatsioonitasemetena, nälja- ja janutundena, suguihana ning võimaliku sõltuvusena teatud ainete suhtes. Nende tunnete tekke aluseks on keha
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käitu...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
maht, otsese juhi liidristiilid, rühmanormid, kontrolli ulatus, välisohud ja surve, organisatsioonikultuur. 29. Töömotivatsiooni olemus, erinevad klassikalised teooriad motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Teooriad: Vajaduste hierarhia teooria A. Maslow Saavutusvajaduste teooria D. McCelland Võrdsuse teooria S. Adams Kahe faktori teooria F. Herzberg 30. Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. Kontrolli vajalikkus: Kohanemiseks mikro- ja makrokeskonna muutustega. Vigade kuhjumise vältimiseks. Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle
(Lester. 1988. lk. 372) A.H. Maslow’i tehtud uuring käsitles, miks mõned inimesed töötavad suurema entusiasmiga, kui teised. Ta leidis, et see on seoses inimese vajaduste hierarhiaga, mis on kindlas järjestuses inimeste vajaduste rahuldamine. Tema hierarhia on viie tasandiline ning sinna kuuluvad: füsioloogilised vajadused, turvalisus, sotsiaalsed vajadused, isikulised vajadused ning eneseteostus. (Lester. 1988. lk. 376) 7 Joonis 3. Maslow Hierarchy of Needs (Lester. 1988. lk. 378) Projektimeeskonna juhtimine on projektijuhi oluline tööülesanne, et projekti eesmärki edukalt saavutada. Lisaks sellele, et inimesi tuleb juhtida, abistada ning kontrollida, peab projektijuht oskama ka töid jaotada vastavalt projektimeeskonnas olevate inimeste isikuomadustele ning oskustele. Lisaks sellele on väga oluline, et meeskond töötaks ning teeks koostööd ühise eesmärgi nimel. 8 2
sobib. Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks. Isiksus on väga eriline juhtum! Isiksus on eriline juhtum, kus sotsiaalne vastasmõju on väga väike või puudub üldse 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused Alternatiivsed isiksuse käsitlused • Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused (Sigmund Freud jt) • Humanistlikud ja feonomenoloogilised isiksuse käsitlused (Carl Rogers, Albert Maslow jt) • Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem (Walter Mischel, Yuichi Shoda) “Personality and Assessment” (1968) • Mischel (1968) kritiseeris teravalt nii seadumuste põhist isiksuse uurimist kui psühhoanalüütilist lähenemist – Isiksus muutub sageli situatsioonist sõltuvalt – Seadumused ennustavad halvasti tegelikku käitumist – Situatsionism — isiksus muutub sageli liikudes ühest olukorrast teise
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Sp ise ei ole praaktiline distsipliin, vaid elus hakkama saama aitavad alapsühholoogiad. Nt humanistlik psühholoogia. Humanistlik psühholoogia Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm Kujunenud sotsiaalpsühholoogiast. Selline vaade, mis üritab üksikisiku perspektiivist asja vaadata. Rodgers, Maslow (tuntuim, vajaduste teooria), Fromm. 1: Maslow Maslow vajaduste hierarhia 48
palks ja töötingimusi. sisemised tasud on olulisemad motivaatorid kui palgatõus ja ametikõrgendus. 18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele. Füsioloogilised vajadused(söök, jook, õhk), turvalisusevajadus, teiste tunnustus, enesehinnang, eneseteostus - Maslow vajaduste hierarhia. Erinevate inimeste puhul võib vajaduste järjekord olla erinev, sest inimesed väärtustavad erinevaid vajadusi. Alderfer kohandas Maslow püramiidi töötajatele vastavaks - eksistents(põhivajhadused), seotus(sotsiaalne suhtlemine, tunnustus, lugupidamine), kasv(eneseteostus, iseseisvus, edu). Erinevad vajadused võivad olla aktuaalsed ühel ajal.Saavutusvajaduse teooria - McCellandi teooria - kolm põhilist vajadust, mida inimene püüab elu jooksul saavutada - *saavutusvajadus, *ühtekuuluvusvajadus, *võimuvajadus. Enamus tähtsustavad ühte kolmest vajadusest 19. Motivatsiooni mõjutavad tegurid
o mõistetest ja keelest arusaamise võime o õppimisvõime Intelligentsust mõjutab: o pärilikkus o varane lapsepõlv o kasvukeskkond (elukeskkond) MOTIVATSIOON o Motivatsioon on vajadus või soov , mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab vajadust , hakkab ta otsima võimalusi selle rahuldamiseks. o Vajaduste teemaga on psühholoogias põhjalikult tegelenud humanistliku suuna esindaja ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908-1970) o Füsioloogilised vajadused (uni, toitumine, seksuaalvajadus jne) o Turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse ja kindlustunde järgi (hoolitsus ,majanduslik kindlustatus jne) o Armastuse- ja kuuluvusvajadus (omaksvõtt ,kuuluvustunne, emotsionaalne seotus jne) o Tunnustusvajadus ( tähelepanu, tunnustamise ja esiletõstmisega seonduv) o Eneseteostusvajadus (eesmärkide püstitamine jne)
Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. A. Maslow soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele , tunnustuse ja eneseteostusele. 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga
ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. 3.Võimuvajadus – tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. Uuringute põhjal – juhile on omane kõrge võimuvajadus McClellandi teooria põhinebki kolmele vajadusele, kuid Maslow teoorias ei ole rahuldatud vajadus enam stiimuliks. Maslow teooria järgi, kui inimene jõuab lähemale mingi teatud vajaduse rahuldamiseni, siis seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal asuv vajadus. 64. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad 65. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase
hindamine ning püstitamine. Liiga kõrged sihid võivad tekitada pikaajalise rahulolematuse, teotahte ja üldise heaolu languse. Realistlikud eesmärgid seevastu motiveerivad inimest järjepidevalt edasi liikuma ning järjest uusi sihte seadma ning nende täitmisest rõõmu tundma. E. Allardt´i (sünd. 1925) järgi hõlmab heaolu mitmeid tasandeid, kuid eelkõige seisneb see inimese vajaduste rahuldamises. Toetudes Maslow´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow ´i vajaduste hierarhia) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi
või selle suhtes tolerantsed olema meeldejärmine - reprodutseerimine - kordamine motivatsioon on oodata, et kaasneb tasustus, võibolla teiste poolt või enesekinnitus Õpetaja kui mudel õpetaas nähakse kõrgea staatusega isiklust, austatakse Õpilased mudelina Humanism Humanistlik õppimiskäsitlus kogemusliku õppimise kontseptsioon Tuntumad esindajad on E. Fromm, G. W. Allport, A. Maslow Üksteisi individuaalsete kogemuste kaudu õppimiseks läheb vaja dialoogi. Nii õpetaja kui õppija on koolitustegevuse subjektid. Mõlemad on vastutavad, mõlemad mõtlevad ise. Kolb 1975, kogemusliku õppimise mudeli looja Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970) Maslowi teooria märksõnaks on eneseaktulasitsatsioon seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju.
36) Võrgustikutöö- töö kliendi ja tema lähedastega kaasates ka omavalitsuse või mud spetsialistid 38) Töötamise toetamise teenus- teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. 39) Juhtumikorraldus- peamiseks ülesandeks on osutada inimesele tema individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi, mis tagaks teenuste ja toetuste efektiivsema kasutuse. 40) Maslow püramiid- skeem näitamaks inimese põhivajaduste rahuldamise tasemeid 41) Sotsiaalhoolekande seadus- seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. 43) Külakorda käimine- arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest 44) Sotsiaalne erivajadus- oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega.
suuteline saama, tung igakülgse arengu järele Herzbergi töö ja rahulolu teooria . Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) . Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria .� Clayton Alderfer (1969) .� Kolm gruppi tuumavajadusi - eksistents (existence E), sõltuvus (relatedness R) ja areng (growth G) .� Nagu Maslow: (1)rahuldatud madalamat järku vajadused viivad soovile rahuldada kõrgemat järku vajadusi. .� Vastupidiselt Maslow'le (1) samaaegselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus ,(2) kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust. (3)Ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia McClellandi teooria . 3 +1 vajadust, mis juhte motiveerivad 1) Saavutusvajadus 2) Võimuvajadus 3) Kuuluvusvajadus (osalus) 4) + Asjatundlikkus
Põhjustab org. liikmete vahel segadust, vastuolusid ja kokkupõrkeid ning raskendab koordinatsiooni saavutamist, tekitab pingeid rivi- ja staabiorganisatsiooni vahelistes suhetes. U.k.k (tekkis 1930 aastatel) hakkab vaatlema kui sotsiaalset subjekti kelle tööefektiivsuse tõstmiseks on vaja motivatsiooni ning töölise enda tahet tööd paremini teha. Lisaks on töötajal tunded, motivatsioonid, rahulolu ning suhted. Neid kõiki tuleks töö tegemisel arvesse võtta. Esindajad: A. Maslow, F. Herzberg, D. McGregor 8. Motivatsiooni püramiid (A.Maslow), selle võimalikke käsitlusi Maslow motivatsiooni püramiid: Milles on: Esimesse kategooriasse kuulus: 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4
inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks
mööda hierarhiat. Vähe on tagasisidet. Weber toob seda eelkõige välja, sest peab oluliseks reegleid ja nende fikseerimist kirjalikult. Klassikalised teooriad rõhutavad reegleid ja protseduure organisatsiooni efektiivseks funktsioneerimiseks, toetuvad palju kirjalikule kommunikatsioonile töötaja käsiraamatute, instruktsioonide, eesmärkide, reeglite ja tulemuste hindamisel. Inimsuhete lähenemine Eesmärk on säilitada inimsuhete kvaliteet Maslow järgi peab olema rahuldatud vajadus sotsiaalse interaktsiooni järele selleks, et inimene saaks liikuda edasi kõrgema astme vajaduste juurde nagu sotsiaalse hinnatuse ja eneseteostuse vajadus. Horisontaalset suhtlust julgustatakse väga. Usutakse, et organisatsiooni eesmärkide saavutamisel on töötajate vaheline suhtlemine sama tähtis kui ülalt-alla suhtlemine. Kommunikatsiooni stiil kuna kesksel kohal on sotsiaalne organisatsioon ja ühtekuuluvusvajaduse
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
