Ergonoomika kokkuvõte (0)

3 KEHV

Lõik failist

Ergonoomika kokkuvõte

Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab

Tööandja kohustused:

Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine
Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine
Töötajate tervise kontrollimise korraldamine
Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine
Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine

Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (esitab parandusettepanekud>jälgib otsuste täitmist)

osaleb seadmete muretsemisel

analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi ja muid haigestumisi

Töötervishoiuteenus – teenus, mida pakub töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, -psühholoog või ergonoom. Eesmärgid:

Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele
Ennetada tööga seotus haigestumisi
Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust

Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

Riiklikku järelvalvet teostavad:

Tööinspektsioon –
Tehnilise Järelvalve Inspektsioon – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas.
Tervisekaitseinspektsioon –
Päästeametile alluvad asutused –

Maslow ’ inimvajaduste väärtustamise süsteem:

Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas )

Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes)

Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus)

Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes)

Eneseteostusvajadus ( moraal , loovus, spontaansus , faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine)

Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine , ego kadumine)

Elukvaliteet – subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks.

Tööelukvaliteet – elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas:

tööga rahulolu,
tööohutust ja – tervishoidu ,
tööaja- ja töökorraldust,
töö- ja pereelu ühitamist,
töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi,
sissetulekut,
sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel,
töötajate oskuste ja teadmiste arendamist

Oht – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.)
Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada.

Riskianalüüs – meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada .
Vajalik, et selgitada välja:

Kui suure ohuga on tegemist
Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid
Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks

Riskianalüüsi etapid:

Selgitada välja kõikvõimalikud töökeskkonnas esinevad ohutegurid (konsulteerida töötajatega, vaadata uue pilguga)

Selgitada välja kes ja kuidas on ohustatud (uued töötajad, praktikandid, rasedad , töötajad, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel)

Hinnata riski suurust ja otsustada kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja –ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud, täiendavad ettevaatusabinõud, riskide kontrollimine,

Fikseerida oma tegevus (ettevaatusabinõud, tulemused dokumenteerida ja säilitada)

Analüüsida riskihindamise tulemusi ning teha vajalikud korrektiivid

Riskide hindamise meetodid:

Riskimaatriks – tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes
Viieastmeline skeem –

Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised , rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed.

Tervist ohustavad tootmistegurid:

Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed
Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra -, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus , elektromagnetkiirgus JNE
Keemilised – mürgid, kantserogeensed , mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained
Bioloogilised – patogeensed mikroorganismid , makroorganismid
Psühhofüsioloogilised – füüsiline ja psüühiline ülekoormus

Füüsikalised ohutegurid:

Müra – heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel

dB – detsibell – suhteline logaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse suhet või ühe suuruse ulatust võrreldes mingi etalonsuurusega; dB(A) – filter , mis on subjektiivne müra suhtes ehk ei mõõda kõrgemaid ja madalamaid sagedusi, mis inimese kuulmisulatusest väljas; dB(C) – filter, mis on objektiivne müra suhtes, otstarbekam kasutada kõrgeate müratasemete juures.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

enelyy123 Õppematerjali autor

Töökeskkond riskianalüüs ohutegurid tööõnnetus töötaja vibratsioon põhjusta kemikaal töökeskkonna ohutu müra tööandja organism pinge töötervishoiu kokkupuute tervisekahjustus

Sarnased õppematerjalid

docx

ergonoomika-kokkuvõtte eksamiks

töötajate valitud esindajaid. Kohustused:  analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib otsuste täitmist)  osaleb seadmete muretsemisel  analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi ja muid haigestumisi 5. Töötervishoiuteenus – teenus, mida pakub töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, -psühholoog või ergonoom. Eesmärgid:  Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele  Ennetada tööga seotus haigestumisi  Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad:

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

Tööohutuse, arvestus

Meetmete võtmine. Järelevalve ja kordamine.) Riskihindamiseks moodustab tööandja riskihindamise meeskonna või tellib teenuse töötervishoiu teenuseid osutavalt firmalt. Riskihindamine eelneb tervisekontrollile. Sotsiaalministeeriumi tellimisel on valminud töökeskkonna teemade haldamiseks mõeldud tasuta töövahend Tööbik. Planeerimine. Informatsiooni kogumine. Ohtude identifitseerimine. Riskide hindamine. Ohutusabinõude esitamine. Kokkuvõte. Otsuste tegemine. Riskide vähendamine. Järelkontroll. 11) Tervisekontroll. Tervisekontroll algab esmase ( eelnev, esimene) tervisekontrolliga, mis viiakse läbi tööle asumise esimese kuu jooksul; ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt antud ajavahemiku järel (perioodiline), kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul; viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Tervisekontrollile eelneb riskianalüüs.

Ohuõpetus

docx

Elu ja töökeskkond eksam vastused

F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad

Elu ja töökekskkond

doc

Tisleri tööga kaasnevad ohutegurid

Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võivad ka

Ehitus

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K

Tööohutus ja tervishoid

docx

Riskiohutuse eksam

Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu, torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Ravimitest kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette või kortikosteroidi süste randmakanalisse. Ennetamiseks on eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. 60. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis majanduslikku tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. 61

Riski- ja ohuõpetus

docx

TÖÖOHUTUS

 Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus  töölauad

Ergonoomika

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste

Tööõigus

Rohkem sarnaseid