Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
11.jaanuaril 32 Maali , Anna ema tunnistas talle surivaaodil, et Anna pole mitte ta mehe Aadama tütar vaid meistri Piltiluse tütar. ( ta oli Jete isa tütar... sellepärast ta talle niiväga Jetet meenutaski) Anna tuli ikka ka Viljandise matustele. Aga sellest isa jutust ei teinud ta Annaga juttu. 19.veebruaril 1832 Ta piinleb mõttetes, et armastas ju Jetet. 22.veebruaril 1832 Eeva tuleb ütlema, et Georgi Sveitsi lossis on palju poola põgenikke. 6-ndal märtil 32 Praost Masing on surnud.Jette Laming olnud jõulude ajal Võnnu politseimeistri abile mehele läinud. 13-ndal märtsil 1832 Nad läksid Masingu matustele ja seal oli palju võõrast rahvast. Äkki tuli välja , et masingu käikiri oli kadunud, ja kellelgil ei lubatud enne lahkuda, kui see laitud on, sest arvati, et selle on keegi matusteliset võtnud. Kahtlased peati läbi otsima aga proua ei teinud seda. Ja käsikiri jäigi kadunuks. 18.veebruaril 1836 ... 22.veeb.
naturalistlik piltluule, ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. ,,Noor Eesti" tegutses aastail 1905-1916 Tartus. Tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Oli mure eesti kultuurielu kehvuse pärast.( Tuglas arvustas teravalt eesti relistide loomingut, pidades seda
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010........................
Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt. Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks olid Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe.
Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere? Taara on seega jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Pita. Uku Masing selle küsimusega ei tegelnud, sest ta võttis antuna Taarapita täheduse `Taara avita'; selle võimaluse jätsin juba uurimuse alguses kõrvale. Lennart Meri on arvamusega, et Taarapita tähendab `Taara pikset', tõele üsna lähedale jõudnud. Siin peitubki võti pita tähenduse seletamiseks pita võib tähendada suurt. Seda tuleb mõista nii abstraktselt kui konkreetselt pikkuse, kõrguse, jõu, vägevuse, väe ja suuruse enda suhtes.
1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud 1806 esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi tsensori korraldusel 23. mai 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestis 26 märts 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal 1821-1823; 1825 Otto Wilhelm Masing annab välja "Marahwa NäddalaLehte" 1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts (Gelehrnte Estnische Gesellschaft) 1845 usuvahetusliikumine (massiline üleminek Vene õigeusku) 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1856 Uus talurahvaseadus Eestimaal 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht "Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur 2. juuni 1858 Mahtra sõda
koolitatakse teiste, vahest väga vallatute seltsis“. Kogu raamat on üles ehitatud õpetaja ja laste dialoogi vormis. Frey raamatut peetakse esimeseks ühele õppeainele pühendatud õpikuks eest keeles. Vt ka O. Prinits „Eesti koolimatemaatika ajalugu I“ Trt 1992, lk 37-50. 1.3. XIX sajandi teine pool XIX sajandi keskpaigaks oli ilmunud juba mitmeid aritmeetikaraamatuid eesti keeles (autorid Marpurg, Holter, Schwarz, Masing, Meyer). Raamatutesse toodi sisse ka esimesed geomeetria terminid. 1870ndaid aastaid peetakse eesti rahva ärkamisajaks. Sel ajal alustas tegevust Eesti Kirjameeste Selts (EKS, tegutses 1872 - 1893) Tartus, kes püstitas loosungi Harige eesti rahvast. EKS tuntumad tegelased olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson). Matemaatikaõpetusse jättis sel perioodil kõige sügavama jälje Rudolf Gottfried Kallas (1851-1913), kes oli samuti aktiivne EKS liige. R. Kallas sündis
nimisõna ainsusest. Mitte vastupidi.) - sõltumatus ehk konstellatsioon Kõige laiem on "keel" matemaatilises tähenduses- 2. Arusaama kitsam (chomsky)- "keel koosneb ahelatest, mis on moodustatud kindlate reeglite järgi- puhas süntaktika" ja laiemas mõttes on see reeglitevaba, ainuke reegel on, et elementidest moodustame jadasid, kõikvõimalikud jadad moodustavad keele Naturaalarvud vs täisarvud kumba rohkem? Need hulgad on sama võimsad Turingi masing ütluste pikkus pole limiteeritud, mälu on lõpmatu. Turingi sõnul võime selle abil fikseerida kõiki ütlusi, kadreerida igasugust informatsiooni (visuaalset, akustilist jne) Digitaalne salvestamine palju täpsem kui analoogiline Maagiline ruut (sator square) asutasid eesti nõiad nõidumiseks. Ükskõik kuidas loeme, alt üles, ülevalt alla, vertikaalselt, horisontaalselt siis loeme samu sõnu (satan, opera, arepo, rotas). Selle abil saab nõiduda, neid on palju, ka numbritega nt
huviringi. Neil oli rohkem analüüsivat mõtteloomingut. 30ndate lõpus kujuneb Tartus humanitaarsete õpilaste rühmitus „Arbujad“ (vana-eesti keeles loitsima) Saavad nime kogumiku põhjal. Ühisprogrammi pole, ühendab käsitlus kirjanduskunstist, väärtustavad vaimset, humaansust ja esteetikat. Vastanduvad ametlikule kirjanduspoliitikale. Kuulusid: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Uku Masing. I põlvkond, kes oli hariduse omandanud iseseisvas Eesti Vabariigis. Eestikeelse hariduse edendamine. Pilet 12 1. Romantismi mõiste, ühe romantismi esindaja elu (Hugo, Cooper või Scott) ja loomingu ülevaade ning ühe teose analüüs Romantism Kujuneb 18. sajandi lõpp – 19. sajandi alguses välja. Pärast valgustust saabub pettumus, ei aidanud, kuhu edasi? Nüüd on mõistusele vastandiks tunded. Romantism – tunnete kultus. Tunded on vahetud. Hakatakse väärtustama loodust: loomulik,
20 kopikat, aastane ajalehe tellimus maksis 3 rubla. Eestikeelne raamat: Põlisrahvaste keeltes avaldatava trükisõna mahu tohutu kasv oli omane 19. sajandile. See aitas ühtse kirjakeele kujunemist ja võeti kasutusele soomepärast kirjaviisi. Eduard Ahrens avaldas oma grammatika 1843. Gustav Heinrich Schüdlöffeli "Toomas Westen. Lapo rahva uso ärataja Norra maal". 19. sajandi esimestel kümnenditel ilmus eestikeelseid raamatuid aastas keskmisel vaid 7, 1840-1849 juba 27. Otto Wilhelm Masing kirjutas "Marahwa kalendrit". Piiblilood- piibliseletused, lauluraamatud, palveraamatud. Kolmandal kohal olid ilmalikud või poolilmalikud juttu- ja lugemisraamatud. Piiblit avaldati 18 korda 146 000 eksemplaris, Uut Testamenti avaldati 39 korda 483 000 eksemplaris. Ajakirjandus: Vaba ajakirjanduse ja vabatahtlike ühenduste kujunemine oli iseloomulik 19. sajandi Euroopale. Seisuslik süsteem ja tugevnev riiklik kontroll ei suutnud takistada nende jõudsat edenemist Baltimaades
Harilik tamm Referaat Sisukord 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13 6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13 6.2. Pärimused ja legendid...................................
Semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) <-> aine, vedelik Stereotüüpsed tunnused <-> värvitu, läbipaistev, maitsetu, lõhnatu Ekstensiooni kirjeldus <-> H2O 31.31. Ülevaade eesti leksikoloogiast. 32.Eesti leksikoloogia alguseks võib lugeda 19. sajandi algust, mil ilmus teaduslik ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (181332). Tollal tegutses ka oma aja parim sõnavaratundja O. W. Masing, kelle ,,Marahwa Näddala-Leht" tõi eesti kirjakeelde hulgaliselt uusi sõnu, avardades rahva silmaringi. Eksisteeris veel kaks kirjakeelt, 19. sajandi leksikoloogia oli suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine. Sajandi lõpupoole hakatakse looma uusi eesti sõnu, tegeldakse teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. Esimesed eesti keele sõnavara kogujad ja sedakaudu ka uurijad olid
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (s...
1. Alanko, P. Püsililled. Tallinn: Varrak, 2009. 2. Hackstein, H., Wehmeyer, W. Kiviktaimlaleksikon. Sine loco: Maalehe Raamat, 2006. 3. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Talinn: Varrak, 1978. 4. Kukk, T. 101 Eesti lille. Tallinn: Varrak, 2010. 5. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn: Valgus, 1972. 6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn: Valgus, 1976. 12. Tara, A. K. Suvelilled. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2009. 13. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&Lang=est (25.10.2011) 14. Seemnemaailm. Lilled
• Õppis TÜ-s keeleteadust ja folkloristikat, doktoritöö “Liivi rahva usund I” (1926) • 1927-1941 Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ rahvaluule eradotsent; põgenes 1944 Rootsi • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 31990) o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960) Uku Masing (1909-1985) • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909):
ilma selle lepinguta ilmselt poleks olnud laulupidu, Postimeest jne · kirjutas ka lühiromaani "Taevakivi" 1975 teoses mõtleb välja kohtumise, mida reaalselt ei juhtunud K.J.Peterson tuleb ajalehe toimetusse, mille toimetajaks oli O.W.Masing Peterson viis oma luuletused sinna,et need avaldataks oli oma ajast eest terve 19.sajand, keegi ei tunne Petersoni luuletusi, need oli arhiivis, sest Masing ütles, et meile need küll ei sobi · "Keisri hull" 1978 mõnes mõttes erineb tema teistest teosest peategelasest baltisakslane Timo erandlik kuju eneseteostus puudutab jäägitult endale kindlaksjäämist sündmustik saab alguse keiser Aleksander I Timo seotud vene keisriga Timo lubas keisrile, et ükskõik, mis olukord tekib, tema räägib tõtt igas olukorras
esitus markeerimata, väljendab teatud valdkonna väärtusi ja käitumisnorme. Memoraadil ei pruugi üldse kõik need tunnused esineda. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits (1900-1961) "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990), "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) (kõige põhjalikum). Uku Masing (1909-1985) - "Eesti usund" (1995, 1998). Ivar Paulson (1922-1966) - "Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid" ( 1966, 1997; olemas ka ingliskeelne tõlge "The old Estonian folk religion", 1971). 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest
Püha. Kuidas mõista selles võtmes Jumala pühadust? Tarvidus leida siin elus turvatunne. Positsioneerida end sellesse maailma nõnda, et jumalad oleksid rahul ja elu läheks hästi. Teiselt poolt see Jumal, kes selle maailma loonud on, on ebamugav jumal, ta tuletab pidevalt meelde, et maailm pole täiuslik ja elu pole püsiv ja tema ise on üle selle. Kord ja kaos ühildatakse Jumala mõistesse enesesse. Jahve on see, kes toob head ja kurja. (Uku Masing ,,Deemonlik jumal" loe). Ehkki varajaste piiblitekstide jumalakujutelmad on mattunud hilisemate varju, ei ole need kadunud. Sterotüüp Vana Testamendi türannlikust jumala-kujust on küllaltki levinud, eriti ateistlikus usukriitikas. 20.saj II poolel esilekerknud uued teoloogiasunnad püüavad seevastu anda uut tähendust just neile piibli varastele jumlakujutelmade aspektidele, mis seostusid iidsete heebrealaste elutunnetuse haprusega(kontekstuaalne teoloogia, vabastusteoloogia,
J. Hurda juhtimisel alustati süstemaatilist rahvaluule korjamist. Eesti Kirjameeste Seltsi esimene president oli Jakob Hurt, pärast teda Carl Robert Jakobson, Hugo Treffner, Mihkel Veske, Johann Köler ja Karl August Hermann. MHG 1. septembril 1906 a. alustas õppetööd esimese eestikeelse erakeskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi I järgu Tütarlaste Kool Tartus. Kooli asutajateks olid Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Peeter Põld. Kirjanikud Otto Wilhelm Masing (1763-1832) 15 Oli esimene valgustaja, ta tõi eesti keelde õ-tähe. Ta õppis Euroopas ning hiljem arendas eestlaste kultuuri. Ta oli pastor ning andis välja kooliõpikuid lastele. · Maarahwa- Näddala- Leht- sisaldas õpetlikke juhiseid põlluharimise ja kaubanduse kohta. · Maarahwa Kalender- kirjutas Euroopa maadest ja rahvastest, informeeriti talurahvast. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)
on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida järgib ka meie tänane õigekiri: mitte "suhr" vaid "suur", mitte "karro" vaid "karu" jne. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava tuli omandada kõigil lastel(kas koolis v kodus). Teise astme moodustasid
A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78. Milline lause on õige? A
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täiendas mõistet Krebs ökoloogia uurib neid vastatikuseid suhteid, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Iga organismi ümbritsev keskkond e elukeskkond koosneb välistegurite kogumist, s.t kõigist neist faktoritest ja nähtustest, mis asuvad väljaspool organismi, kuid avaldavad sellele mõju
ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V) (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine) (6) häälikusümboolika (7) anagramm (uku masing kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid) (1) silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik.
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
aastal oma korteris koolmeistrite kooli, kus piiratud võimaluste tingimuses said hea hariduse mitmed köstrid ja koolmeistrid, kirjamehed. Antud perioodil tegeldi intensiivselt eesti keele uurimisega ühtse kirjakeele nimel, ülemineku uuele kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud rahvaraamatud. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795. aastal koostas esimese eestikeelse aabitsa ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", leidub ka
õukonnas suur mõju. 1861 jõudis siiski niikaugele, et pärisorjus kaotati ka Venemaal. Vene elu iseloomustab tol ajal nn oblomovlus: räägiti palju ja kaunilt, kuid ei tehtud midagi. Mitmed kirjandusteosed, mis olukorda peegeldasid, andsid tuge üliõpilasliikumistele ja terrorismi sünnile. Dostojevski teoseid tasub selle mõistmiseks lugeda. Sellel taustal on ehk selgem, miks Nikolai I valitsemisajal ei saanud ka eestikeelsest ajakirjandusest laiemalt rääkida. Masing sai Maarahva Nädala-Lehe loa puhtalt tutvuste kaudu, kuid pärast seda lehte jäi järgmise rahvale mõeldud ajalehe sünnini üle 30 aasta. Varasem ajakirjanik Eestis Peter Ernst Wilde 1732-1785 Oli sündinud 24. augustil 1732 Saksamaal Taga-Pommeris (praeguse Poola territooriumil) mõisniku perekonnas. Õppis Königsbergi gümnaasiumis, siis Königsbergi ülikoolis usuteadust, sealt läks Hallesse õigusteadust õppima. Halles võis
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Puskin ,,Kuu" 3. Naljandid ja 3. Draama- A. muistendid- Leida ,,Vaskratsanik" 3. Sonet(14 rida)- Kitzberg Tigane 3. Ballad- O. Marie Under ,,Libahunt" ,,Peremees ja Masing ,,Päts" ,,Sinine terrass" 4. Jant- O. Luts sulane" 4. Hõljeton- 4. Valm- M. Under 4. Haiku- Jaan ,,Säärane mulk" ,,Lapse hukkaja" Kaplinski 5. Liberto- Merimee 5. Anektoot- 5. Eleegia(kurb ,,Carmen" 6. Mõistatused-
sajandi I pool J.H. Rosenplänter; trükiti lisaks usutekstidele aabitsaid, lugemikke, kalendreid, õigustekste, mis üheskoos arendasid eesti keelt. Üks keele parandajatest oli Rosenplänter, Pärnu pastor keelt tuleb õppida rahva suust, tuleb uurida murdeid, kui sõnu väheks jääb, peab neid laenama soome keelest. Ta pidas päevaraamatut, tegi eestikeelseid sissekandeid, seal oli ka reisikiri, lähtus osaliselt saksa keele kirjakeelest. O.W. Masing leiutas õ-tähe ning leidis, et põhjaeesti purre peab jääma kirjakeele aluseks. · Rahvusliku kirjakeele periood seostub Kreutzwaldi ja ,Kalevipojaga'; K.A. Hermanni esimene eesti keele grammatikaraamat , ta tõi kasutusele üle 100 sõna, nt sünnipäev, salakuulaja. · XX sajand, keeleuuenduste periood esile kerkib palju andekaid keelemehi J.Aavik, J.Mägiste, J.Jõgever. 1918 anti välja ,Eesti keele õigekeelsuse
psühholooglised romaanid, põnevad suhted ja pikad sisemonoloogid. Avastab enda jaoks ajaloo ümberkirjutamise. Võtab Eesti varasemast ajaloost huvitavaid isiksusi ja need on tal pagana põnevad. Kirjutab nende elust tollel kaugel ajal, seostab kultuuritegelased ja ajaloolised tegelased omaenese aegse ajaga, toob mõtte välja kaasaega. Walter Scott, indiaanijutu ja Tarzan, hiljem tulevad ajalooalased teosed. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Taevakivi". Viimane räägib sellest, kuidas Masing ja Peterson kahel erineval viisil oma rahvast armastavad, põlvkondade konflikt. 1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika
keel kritiseerinud toimetajaid ja keelehooldajaid, et nad teevad tööd valesti. Uuemas otsas identiteediotsing. Sajandivahetusel hakkab senisest rohkem tundma huvi poolajuurde vastu, judaismi vastu. Tal on siiski juudi juures Poolas. 2003 "Isale" isa poole pöördumises arutab neid küsimusi. Tegemist ka luuletaja ja proosaautoriga, kes tajutakse mõtleva kirjanikuna. Pidepunktide kaudu esseistikas võiks sisenemist alustada. Sisenemisviis tuletab meelde Uku Masingut. Tema roll on ka oluline. Masing oli noorele Kaplinskile oluline õpetaja ja kelle õpetustes Kaplinski pettus.Masingu vari seotud sellega, et Kaplinski indentifitseerib end müstilise traditsiooni kaudu. Ei paista vb nii äkiliselt silma kui Masingu juures. Religioosne suhe? Mingis mõttes tähendab, mingis mõttes ka ei tähenda. Küsimus seotud sellega, et mitu mõjujoont koos ja religiosses ja filosoofilises plaanis erinevad mõjujooned. Taoistlik mõtteviis mõjutanud.
suurenes. Venemaa ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: Külades asutati vallakool Kihelkonnakeskustes kihelkonnakool Linnades anti algharidust elementaarkoolis Maakonnakeskustes kreisikool Kubermangulinnades gümnaasium Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust G.F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk? Usk on inimese hoiak selle suhtes, millest inimene tunneb, et see on midagi temast võimsamat. Hoiak on alandlik, lõplik ja kontaktiotsiv. Mis on religioon? Maailmavaade ja elukorraldus." 2) Waardenburg: ,,Religioon on orienteerumissüsteem. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem." Religioonidimensioonid: 1) Intellektuaalne inimene mõtestab religiooni kaudu maailma 2) Rituaalne/kultuslik väljendud toimingutes
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
Joonisel 3 esitatakse tabelis kirjeldatud pinnasenäidiste sõelkõverad. Joonis 3 Eelpoolkirjeldatud näidispinnaste sõelkõverad Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 21 Sisupunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. EVS 1997-1:2003 Geotehniline projekteerimine 1. osa: Üldeeskirjad 2. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 3. Masing, V. (koostaja). Ökoloogialeksikon. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992 4. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 5. www.klab.ee 22 2. KASVUPINNASTE KEEMILISED OMADUSED Kasvupinnaste keemiliste omaduste all peetakse silmas konkreetse pinnase toitainetesisaldust ja toitainete omavahelist bilanssi, pinnase reaktsiooni jms
1838- Õpetatud Eesti Selts, mille liikmeteks on ka Fr. R. FAEHLMANN ja Fr. R. KREUTZWALD ÕES uuris eestlaste rahvakultuuri, loodust ajalugu. 1857-61 anti ÕES-I toimetamisel välja KALEVIPOEG. 19. saj keskel pääseb võidule ühtne eesti kirjakeel. 26 1806 ilmuma hakkas "Tartu maa rahwa Näddali-Leht" ja varsti tõi O. W. Masing eesti keelde "Õ" tähe. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS XIX SAJ II POOLEL PÕHJUSED JA EELDUSED 19. saj keskpaigas algas rahvusliku eneseteadvuse tõus paljudel euroopa rahvastel (Itaalias, Saksamaal. Ungaris jms). Tugevnes eestlastegi soov saavutada võrdseid õigusi baltisakslastega. Samas teravnes olukord Baltikumis tervikuna vene riigivõimudele ei meeldinud baltisakslaste eelisseisund (nn Balti erikord). Ohtu tajudes hakkasid siinsed sakslased eestlastes liitlasi otsima
Jutustus "Mardileib" (1973) räägib teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus maiustus martsipan. Sakslased küll ei taha martsipani leiutamise au kuidagi eestlastele jätta ja senini käib poleemika Tallinna ja Saksa martsipani kodulinna Lübecki vahel. Romaan "Kolmandad mäed" (1975) räägib kunstnik Johann Kölerist ja tema valikutest. Jutustuses "Taevakivi" (1975) on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi-perioodi. Jutustus koosneb monoloogidest, mille peategelasteks on Masing ja Kristian Jaak Peterson (kelle kohtumist polevat küll dokumenteeritud), teemaks eestlaste rahvuslik areng. 1978. a ilmus romaan "Keisri hull", mis on Krossi kõige tõlgitum romaan (soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde). Teos räägib baltisaksa aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema eestlasest naise Eeva elust möödunud sajandi esimesel poolel. Von Bock
Kirjutatud sõna peab elu teenima. Rünnatakse Noor-Eestiga seotud inimesi, minna äärmustesse. Romaani kui zanri õitseng (T&Õ, Gailit, Metsanurk, Roht, Luts, psühhol realism Semperi ,,Armukadedus"). Palju reisikirju, tõlkekirjanduses ilmub Maupassant, Falubert, Dostojevski, Zola. Osadel kirjanikel perioodiline toetus kulka poolt. 1937 ajakiri ,,Varamu", ilukirjandus ja kujutav kunst. Raamatuaasta 1935-36 (400 a eesti raamatut). 1938 arbujad (Alver, Talvik, Kangro, Masing, Sang, Merilaas, P. Viiding, Raud) e uus põlvkond. Ühiseks on vaimuvabaduse kaitsmine ja vastandumine nn ametlikule tellimisele. Näitekirjandus: kutselised teatrid nüüd ka Ugala ja Narva. Näidendivõistlused, esimesed vabaõhulavastused (I Ugalas, lossivaremetes). Peamiselt komöödiad (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") · Modernismi mõiste, Maeterlincki ,,Sinilind", Rimbaud, Verlaine Baudelaire'i looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Modernism on kultuuriline
naela kohvi. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas seltskonnas ja linnarahva seas. Linlaste, mõisa- ja mõisateenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist maarahvani. Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi. Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920
Sisaldab sõnaraamatu ülesehitust, kirjandust, lühendeid-hääldusmärke, sõnaartikleid (põhimärksõnad, viideartiklid) ja registrit. 11. Mida peetakse eesti sõnavarauurimise sünnihetkeks? Eesti leksikoloogia ehk sõnavarauurimise üheks sünnihetkeks võiks pidada 19.saj algust ja esimeseks teadusväljaandeks ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813–1832) – aega, mil tegutses ka tolle aja parim sõnavaratundja O. W. Masing. Kuid kirjakeeli oli toona veel 2, seega ei saa rääkida ühtse eesti kirjakeele leksikoloogiast. 19.saj leksikoloogiatöö tähendas peamiselt sõnade (väljendite) kogumist ja publitseerimist. 19.saj II poolel tulid kasutusele üldistavad mõisted „eesti keel” ja „eestlased”, võeti omaks uus kirjaviis, kujunes ja ühtlustus rahvuslik kirjakeel. 19.saj leksikoloogia on suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine, sajandi lõpupoole hakatakse
-) Kihelkonnakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi Cimse seminar. * Aastal 1843 pani E. Ahrens aluse uuele kirjaviisile, mille järgi kirjutati just nii nagu räägiti. * Aastal 1806 ilmus esimene ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht, mida andsid välja baltisakslased ning see ilmus vaid ühel aastal, sest tsaarivalitsuse käsul lõpetati selle lehe välja andmine, kuna võis põhjustada talurahva rahutusi. * Aastatel 1821-23, 25 ilmus Marahva NäddalaLeht, mida andis välja O. W. Masing, kuid ka see katsetus jäi katsetuseks. * Aastatel 1848-49 ilmus Kreutzwaldi ajakiri Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Rahvuslik liikumine Venestamisaeg * 1881 tuli troonile Aleksander III, kes jättis kinnitamata baltisaksa aadlike privileegid. -) Aastal 1882 tuli Eesitsse senaator Manassein, kes tuli vaatlema Kuramaad ja Liivimaad. *) Baltisakslased kaebasid eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise üle.
Eestikeelne õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkav õppeasutus. iseseisvusajal korraldati ümber eesti haridus: alg- ja keskastme koolid muudeti eestikeelseteks. 1919.a. ilmus Eesti Haridusministeeriumi määrus, milles nähti ette, et 1.-7. klassini on kaks võimlemistundi nädalas. 1.12.1919 alustas tööd eestikeelne TÜ Õppekirjanduse loomine: 1840ndail aastail ilmusid esimesed eesti lastele mõeldud vene ja saksa keele õpikud. Õppekirjanduse loojateks olid Otto Wilhelm Masing ja C.R. Jakobson. Kehaline kasvatus Eesti haridusasutustes: Tartu Ülikoolis: 1632.-1634. aastatel oli Academia Gustavianas arvatavasti ametis vehklemismeister. 1690. a. kuulusid õppejõudude koosseisu tantsu- ja vehklemismeister. 1698.aastal avati Tartu õuekohtu hoones saal vehklemisharjutuste ja tantsutundide tarbeks. 19. sajandil võeti TÜ õppekavva ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants. Venestamisajal kaotati õppekavast vehklemine, tantsimine ja ujumine.
(kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
