SSile allus salapolitsei ehk Gestapo. Saksamaal saavutati tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus. Venemaa. 1922. ühendati Ukraina ja need kõik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Kuna inimesed ei old kommunistidega väga rahul, siis nad muutsid oma majanduspoliitikat: NEP Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, ülejäänud toodangu või turustada. Rahareform. Eraettevõtlusele õigused. Kommunistid lootsid selle süsteemi ikkagi kiirelt likvideerida. 1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad.
700 aastat võõrvõimu all olid. 12. sajandil tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud eestlased, latgalid ja liivlased olid paganlikud rahvad ning Euroopas valitsev ristiusk paganlust ei sallinud. Otsiti ettekäändeid nende vastu sõja alustamiseks ja vägivaldseks ristimiseks. Kirikuvõimude plaanid sobisid hästi kokku ka saksa kaupmeeste soovidega, kes ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning lootsid lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. Munk Fulco ja piiskop Meinhardi rahumeelsete ristiusustamiskatsete läbikukkumise järel tungisidki sakslased piiskop Alberti juhtimisel Liivimaale sisse ning algas ristiusustamine tule ja mõõgaga. Edukuse tagamiseks sõjas loodi 1202. aastal kohalik vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad, mida hakati hiljem kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu esimesed sõjakäigud olid edukad, latgalid ja liivlased alistusid kiiresti
ühiskonnas palju muutunud. Kolmas seisus keeldus kahe teise seisuse privileegidega hääletamisel- nad istusid, kuigi seda polnud neil kui alamal seisusel lubatud teha, ja olid vastu vanale hääletamiskorrale. Vana traditsiooni järgi oli igal seisusel üks hääl, mis andis vaimulikele ja aadelkonnale võimaluse suruda peale oma tahet. Kolmanda seisuse esindajad hakkasid aga nõudma sellist hääletamiskorda, kus igal saadikul oleks üks hääl. Sellega lootsid nad, et osa vaesematest vaimulikest ja alamaadlikest annavad oma hääled kolmanda seisuse otsuseprojektide poolt. Vaidlused kestsid kaua ja umbes kuu aega pidas iga seisus oma istungeid eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist ühines Rahvuskoguga, nimetati end ümber Asutavaks Koguks , mis pidi
Mussolini. Toimus Mussolini pooldajate kokkutulek, kus moodustati esimene võitlusliit. Nõuti korda ja tugevat kätt. Fasistlik liikumine muutus Rahvuslikuks Fasisthlikuks Parteiks, mille juhiks sai Mussolini. 9.1 Mussolini Itaalia liidrina Fasistliku diktatuuri väljakujunemine toimus Itaalias suhteliselt aeglaselt ja järk-järgult. Esimeses tema poolt moodustatud valitsuses oli fasiste kolmandik, parlamendis oli neil kohti alla 10%. Toetavad parteid ja muud tegelased lootsid, et pärast töölisliikumise lämmatamist rahuneb partei tavaliseks erakoonaks. Uuel valmiskampaania ajal kasutasid fasistid äraostmist, pettust ja terrorit. Üks sotsiaaldemokraat paljastas nad, ta tapeti ning mõrv oli korda saadetud Mussolini käsul. See avas toetajate silmad, ent ei suudetud luua koostööd ja Mussolini ületas poliitilise kriisi jõuga. Valitsusest eemaldati kõik mitte fasistid, Mussolini hakkas valitsema diktaatorlikult.
väikesed ja vandenõu paljastati. Molotov-Ribbentropi paktiga NSV Liidu mõjusfääri läinud alde olukord tähendas uuesti okupeerimist ja sp ei teinud NSV Liit nende pagulasvalitsuste ja vastupanuliikumisega koostööd, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel. 2.5 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust (tikud, küünlad, suhkur, küte, jalavarjud,
*haarem paiknes õue, sultani eraruumide ja mustade eunuhhide ülema ruumide vahel *suurem osa eriti ilusatest noortest tüdrukutest viidi orjaturult sultani haaremisse, tihti kinkisid neid sinna ka asehaldurid *sultanid eelistasid valgeverelisi hirvesilmseid iludusi Kaukaasia kandist *noored tüdrukud rööviti nende endi kodudest või olid vanemad nii vaesed,et müüsid lapse ise orjaks *hobune maksis 5x rohkem kui tavaline tütarlaps *vanemad müüsid oma lapsi haaremisse, sest nad lootsid,et nende lapsed elavad luksuses ja külluses, ning see sai võitu nende süümepiinadest *enne kui orjatüdruk haaremisse võeti, vaatasid vastava koolituse saanud eunuhhid ta väga põhjalikult üle, kui ta kõlblikuks tunnistati, sai ta ristinime asemel pärsia nime, mis püüti valida ta isikuomaduste põhjal *sõna odalisk tuleb sõnast oda(ruum) ja tähendab täht-tähelt "naine ruumist" *eriti ilusad ja andekad odaliskid koolitati konkubiinideks e. kõrvalnaisteks : neile õpetati
aadlikud (mõisnikud), kes olid huvitatud vana korra säilimisest ning olid vastu igasugustele uuendustele. Selle poliitilise tiiva sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseis keskvalitsusele venestamisküsimuses. - Liberaalideks: peamiselt eestlased, aga vähesel määral ka baltisaksa ja vene kodanlased ning rikkamad talupojad ja oskustöölised, kes ootasid keskvalitsuse poolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. - Revolutsionäärideks (sotsiaaldemokraadid): peamiselt tööliste hulgas levinud poliitiline vool, mis oli eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsuse) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 2. Eesti poliitilised ringkonnad 20.sajandi algul: · 20.sajandi alguses aktiviseerus ka venestusreformide tõttu vahepeal soikunud eestlaste poliitiline tegevus
2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud 4) Anarhistid- kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud. Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu hariduse edendamises ning euroopaliku tsivilisatsiooni levikus üle maailma, teised vägivaldses võitluses oma rahva või klassi maksmapanemiseks. Kiriku ja usu mõju nõrgenesid. Sõja üldistamine muutus järjest populaarsemaks
Tehnika ja Varustuse ameti, Sadamate Valitsuse, Lootside-, Tuletornide- ja Meremärkide Valitsuse, Veeteede-, Sadamate süvendamise ja parandamise ameti, Piirikontrolli-, Rannavalve-, Sideteenistuse ja Peaste jaamamade valitsuse, Laevasõidu ameti, Mereobservatooriumi, Peipsi laevastiku staabi Hüdrograafiaosakonna ja palju teisi osakondi, jaoskoni ja ametkondi korraldada. Selle läbi hoiti korras Vabariigi rannavalve sidevõrk, sadamad, peastejaamad, lootsid, miinidest sõiduteede puhastus, uppunud varanduste päästmine ning sõiduühendus väljamaaga ja oma saarte ning randadadega. Johan Pitkale anti mereväekapteni auaste, kuigi ta ei olnud varem ohvitser. Haridustee 1881 hakkas õppima Seliküla vallakoolis; 1885 hakkas õppima tallinna Aleksandri Gümnaasiumis; 1890 hakkas merd sõitma; 1891 astus Käsmu merekooli; 1892 läks üle Kuressaare merekooli, sooritas seal samal aastal kaugtüürimehe eksami; 1894 astus Paldiski merekooli; 1895 28
Välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat määrasid geopoliitiline tegelikkus ja väikeriigi ahtad võimalused maailmas, kus juhtivat osa etendasid võimsad suurriigid. Põhiprobleem oli tagada riigi iseseisvus ja julgeolek. Kõigepealt tuli maailmas peaaegu tundmatul Eestil tõestada üldse oma õigust ja suutlikkust iseseisva riigina eksisteerida. Eesti on huvitatud headest suhetest kõigi riikidega, esmajoones suurriikide ja lähemate naabritega. Asjata lootsid Eesti poliitikud luua heanaaberlikke suhteid Venemaaga, et põhjatul idaturul kauplemisega suurt kasu lõigata. Nõukogude kommunistliku reziimi olemus normaalseid suhteid ,,kodanliku" riigiga ei võimaldanud. Eesti orienteerus tihedale koostööle ja integratsioonile Läänega, kelle abiga oli saavutatud iseseisvus ja keda peeti edaspidigi noore riigi suveräänsuse tagajaks. Eesti liberaalsele poliitilisele eliidile oli kõige vastuvõetavam liitlane Suurbritannia, kes oma
Äraütlemine oli ka üsnakesti tabu ja seetõttu pidi tantsima ka selliste poistega, kes kohe üldse ei meeldinud. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? Ma ei mäleta, et see oleks kohustuslik olnud, aga ega keegi sealt eriti puududa ka ei tahtnud. Need olid pigem oodatud sündmused. Kui keegi sealt puudus, siis pigem seetõttu, et ta mingil põhjusel osaleda ei saanud. Muidugi oli väga kahju, kui puudus sealt mõni selline poiss, kellega lootsid tantsida. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? Ei oska öelda, kas kellelgi see puudumise põhjuseks oli. Enda puhul küll ei mäleta, et see põhjuseks oleks olnud. Meil olid klassirahana varud klassiga koos töötamisest kolhoosipõllul (kartulite noppimine, kivide korjamine) või metsa istutamiselt Klassiraha korjati harvaja siis oli see pigem sümboolne
Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele ühiskonnale olio mane ka uus organisatsiooniline struktuur- eestlaste vabatahtlikud ühendused ja (esialgu küll vaid alama astme) omavalitsused. Kolmandaks eesti rahvusliku liikumise põhitaotluseks sai rahvuse eksistentsiks soodsate poliitiliste tingimuste loomine. Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis. Kavas oli tühistada Baltimaade aristokraatlik autonoomia, laiendada Balti provintsidesse vene omavalitsus-, kohtu- ja politseisüsteem. Enamik reforme 1880. Aastate lõpul ka teostati, kuid karm survereziim ei pidanud kaua vastu. 1905. aasta revolutsioon vallandas rahvaste poliitilise ja rahvusliku enesemääramise idee võidukäigu. Eesti rahvuslasi innustasid 19
vabadussõjalaste koostatud seadusandluse võitu astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi ja ühtalsi tühistati ka riigis valitsev kaitseseisukord, mille pärast vabadussõjalaste tegevus taastus. Liit saavutas suure edu kohalikel valimistel aastal 1934 ja selline edu innustas neid viima oma esindajaid ka Riigikokku ja valitsusse. Samuti oli sihiks saada vabadussõjalaste juht Andres Larka istuma riigipea ametitoolile. Valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Nii rahvas kui ka riigimehed lootsid, et pärast valimisi olukord riigis rahuneb ja kriis möödub. Ennetamaks vabadussõjalaste võidukäiku korraldasid kaks võimumeest, Päts ja Laidoner, riigipöörde. Laidnoner keelustas poliitilised meeleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ning politsei asus neid arreteerima. Nii kergelt siiski vabadussõjalased alla anda ei tahtnud. Nende seas levis mõte riigijuhtidelt tuleb vägivaldselt võim tagasi haarata. 8
usuline harmoonia. 16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Indiasse oma kaubajaamad. India oli pikka aega Briti koloonia. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil. Esimese Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid, sealhulgas ka India, tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks. Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent emamaad ei soovinud kolooniatest loobuda – nii kulges kolonialismi vastane võtlus kohati väga veriselt. Ka India iseseisvumine kulges veriselt, kuid tänu rahumeelsele liidrile, Mahatma Gandhile, oli ilmselt vägivalda siiski minimaalselt. Ma usun, et India vägivallata Vabaduseliikumine oli eeskujuks ka teistele koloniaalriikidele. Mahatma Gandhi, tegeliku nimega Mohandas Karachand Gandhi, sündis 2. oktoobril 1896. 1915
Aga surma ta ei saanud. Tuleriit oli juba põlema pandud ja teda hakati selle poole vedama. Peetrus-Pärtel uskus ka nüüd, et L ongi libahunt. Kõik ju usuvad, järelikult peab tema ka uskuma! Ta visati riidale ja siis äkki lendas kohale vanaisa ja haaras Jaakobi peast ning vajutas oma mürgihambad sisse. Kõlarahvas põgenes laiali. Ja nüüd järgnes Leemeti ja vanaisa kättemaks. Kes kätte saadi, löödi mättasse. Ülejäänud pugesid peitu. Mööda teed lähenesid raudmehed. Nad lootsid, et L ja vanaisa kõrvale hüppavad. Üks paks isand oli eriti tähtis. L arutles, et paavst see olla ei saa, kuna see elab ju Rooma linnas. Leemet sisises, hobused hakkasid lõhkuma. Ratsanikud kukkusid maha ja siis oli lihtne neid tappa. Vanaisa rapsis õhust oma kirvega ja oli väge täis. Vanaisa ei saanud varem tulla, sest tal oli ju veel kahe inimese luud puudu. Päevad tagasi märkas ta lähenevat raudmeeste laeva, ujus sellele ligi ja tappis kõik mehed. Kuna tuult
Rootsi võttis poolalt. 1600 algas sõjategevus poola ja rootsi vahel. Kestis kuni 1629. Rootsi oli huvitatud kogu eesti ala enda võimu alla saamisest. Pluss kuningakojas tülid ja intriigid. Esialgu sõjategevus 1611 ja siis sõjategevus Liivimaa pinnal katkes kuni 1618. aastani. Vahe tekkis, sest poola ja rootsi 1611 pöörasid pilgud venemaale. Seal oli samal ajal Segaduste aeg (troonipärija, dimitrid jne). See oli hea võimalus venemaa endale vallutamiseks ja poola ja rootsi lootsid kasu. Nende sõjategevusel polnud seal aga edu ning Romanovite võimu kinnistudes said poola ja rootsi aru, et ei ole midagi head loota. Poola-Rootsi Sõda lõppes rootsi võiduga1629- sõlmiti Altmargi rahu, mille tagajärjel lepiti kokku, et poola alad liivimaal lähevad rootsile. P-läti ja L-eesti alad 1643-1645 taani ja rootsi vaheline sõda lõppes rootsi võiduga. Toimus puhtalt läänemerel 1645 sõda Rootsi võiduga ja Brömsebro rahuga, millega Saaremaa kuulus rootsile
Liidu poolt okupeeritud Poolas (1939), Saksamaa poolt okupeeritud Jugoslaavias (1941) ning Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Leedus, Lätis ja Eestis (1941). Pärast Saksamaa sissetungi Nõukogude Liidu aladele puhkes laialdane partisaniliikumine okupeeritud Ukraina, Valgevene ja Venemaa aladel. Ida-Eur riikidel polnud teiste lääneriikide toetust ning NL tegutsemisvabadus oli suurem. Paljud riigid (sh Baltikum ja Ukraina) lootsid Sks armeega ühinedes hiljem saavutada iseseisvuse, kuid seda ei tehtud neile võimalikuks. · Ulatuslikem oli Saksa okupatsiooni vastane vastupanuliikumine Prantsusmaal (la Résistance), Itaalias, Jugoslaavias ja Kreekas. Lisaks läänemeelsetele vastupanuliikumistele tekkisid mitmes riigis ka kommunistide üksused (nt Tito Jugoslaavias). Saksamaa vastupanuliikumised avastati kiiresti ja hävitati; kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga
Breznevi majandus ei arendanud tempot ja seega algas stagnatsiooniaeg-majanduse kasvu aeglustumine ning lõpuks üldse seiskumine. Läänes toimus samal ajal majanduslik revolutsioon, kuid NSV Liit ei suutnud sammu pidada ning jäi maha, millega kasvas veel enam raske olukord. Vohas must turg ja letialune äri. Eestlaste üleüldine meeleolu oli väga kurb. Endine lootus oli maha jäetud, kuigi sula-ajal olid noored olnud vägagi aktiivsed. NSV Liidus tekkisid dissidendid-teisitimõtlejad, kes lootsid viia läbi uuendusi, kuid üldiselt kukkus see läbi; vaid Leedus oli teisitimõtlejate lootused suuremad. Üleüldine tootmise areng reostas väga palju loodust ja keskkonda üleüldse. Jätkus mirgantide vool ning eesti keele kasutus vähenes hiruäratavalt. Sellejärgselt toimusid õpilasrahutused ning mitmed vabaduslootust andvad kirjad ajalehtedes. Siiski elimineeriti kõik olud, mis vähegi oleksid rahva vangistust leevendanud. Kuni seniilsuseni jõudnud Breznev suri 1982. Aastal
kokkuleppe, mille alusel lubas Inglismaa ehitada sakslastel sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama Francot Hispaania kodusõjas. Kuna mitte ükski riik vastupanu ei osutanud, luges Hitler sellest välja, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal algas ka agressiivsete riikide bloki kujunemine. Samas ei pidanud Prantsusmaa ja Inglismaa seda ohtu veel liika suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada. 1930. aastate lõpul toimunud sündmused aga näitasid, et nendel lootustel polnud mitte mingit alust. Oktoobris 1936 sõlmisid Itaalia ja Saksamaa Berliini-Rooma telje. Novembris sõlmisid Sakslased Ankomiterni pakti Jaapaniga, millega 1937. aastal liitus ka Itaalia. 1937. aastal sõlmiti ka Hossbachi protokoll, kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksamaaga. Hitler sündis 1889. aastal Austrias
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et
*õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks
Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad · Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest · Talupojad lootsid leida paremat elujärge · Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: · Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) · Kuningavõimu tugevnemine · Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng · Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen · Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite kasutuselevõtt) Kaubandus ja käsitöö
oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad. Papen uskus, et saab nii Hitlerit ,,vaos" hoida. Sõjavägi lootis Hitleri läbi rahvuslikku tugevdamist ja esilekerkimist, Versailles' lepingu tühistamist ning Reichswehri taasloomist, et saada vähemalt naaberriikide sõjalisel tasemele olla. Tööstuse ja poliitika rahvuskonservatiivid lootsid valitsuse stabiliseerimist ning poliitilise orientatsiooni suundumist autoritaarse monarhia poole. 5. veebruaril teatas NSDAP Riigipressiamet, seoses Hitleri visiidiga Münchenisse, et Hitler loobub oma Riigikantsleri töötasust, kuna ,,ta teenib kirjanikuna ise oma sissetuleku." Loobumist töötasust oli Hitler juba 17. oktoobril 1932 teatanud. NSDAP programmi ja Riigi olukorra kohta võttis Hitler seisukoha 10. veebruari 1933 kõnes. Seda kõnet kanti üle kogu saksa ringhäälingus.
nende purustamine. · välksõda Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 34 kuud. Prantsusmaa: Plaan 17 · Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. PrantsusePreisi sõjas. · kokku oli prantslastel üle 20 plaani, kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. · PrantsuseSaksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). · teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. (PrantsuseSaksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud Pr.maa pidi hõivama Lotringi ja Elsassi piirkonna(seda loeti Pr.maa ajalooliseks osaks) Seejärel sissetung Saksamaale Hoogne pealetung
nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud. Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus. Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks teel Moskvasse äärepealt poolakate väesalga kätte sattunud, kuid ustav talupoed Ivan Sussanin meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus.
Et nendes piirkondades elavat talunike koerad jahiloomi ei murraks, lõigati neil esikäppade küüned maha. Kui kuninglikud jahivaldused ulatusid aadlimeeste maadele, tuli isegi neil jahi pidamiseks luba küsida. 11.Daamid Tavaliselt oli rüütli sooviks abielluda- mitte tingimata armastusest, vaid sellepärast, et teda huvitas mõni pärijanna, kes pidi ühel heal päeval pärima oma isa maavaldused. Mõned daamid olid leseks jäänud ja saanudki juba valduste omanikeks. Lõpuks lootsid rüütlid abielluda vähemasti niisuguse naisega, kellele anti suur kaasavara, pulmakink naise isalt. Vahel sõlmiti abielud juba siis, kui pruut oli vaevalt mõne aastane. Õnnetusjuhtumitest või haigustest põhjustatus surm oli igapäevane, nii et naisel võis olla elu jooksul mitu abikaasat. Leidus pare, kes teineteist armastasid, ning naine oli mehele tihti suureks abiks. Kui mees läks sõtta või viibis kohtu- ning parlamendiistungitel, valitses naine lossi ja maavaldusi
oli Riikliku Julgeoleku Ministeerium, kõnekeeles Stasi, mille raalides olevat leidunud andmeid 6 miljoni SDV kodaniku kohta. Stasi jälgis ka partei funktsionääre, oma aruannetes kõrgematele parteiorganitele iseloomustas ja hindas ta neid. Hirm distsiplineeris SSÜP-d. Tänu sellele, et terve riik oli allutatud SSÜ Parteile ja kommunismile põhjustas see siseriiklikult suuri probleeme. Väga paljud emigreerusid Saksa Liit Vabariiki ja lootsid sealt leida hirmuvaba elu. Riigis toimus ka hulgaliselt mässe ning ülestõuse kommunistlikku korra ja süsteemi vastu. Näiteks 1953. aasta juunis toimus Ida-Berliinis tööliste mäss. Nad nõudsid vabade valimiste korraldamist. 17. juunil järgnesid sellele streigid ja demonstratsioonid ka teistes linnades ja asulates. Purustati valitsushooneid ja rünnati SSÜP-d. Olukorda pidid lahendama tulema okupatsioonivõimud . Mässulised suruti maha NSV Liidu relvajõududega. Vangistati
paljud küüditatud ja arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000-ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus
Saksamaa kukkus kokku, miljoneid töötuid ja palju viletsust. Seda kasutasid ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatia nõrkud ja üritasid aktiivselt võimu võtta sõjaliselt. Oma võimalust nägid ka natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega. Sellel ajal pidas kõnesid Hitler, kes lubas rahvale kõikide probleemide lahendamist ja endise Saksamaa kogu au ja hiilgues taastamist. Natside toetuspind kasvas tohutult(vaesemad lootsid näljast ja puudusest pääseda, rikkad aga panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu) 1933. sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. 18. Natsionaalsotsialism seleta lahti, mida tähendab, mida õpetab? Natsionaalsotsialism ehk natsism oli fasismi Saksapärane variant, mis oli äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele ja eelkõige selle ideaalse rassi hoidmist. See pidi looma parema ühiskonna
- selgus et O'Hare naine Mary oli vihane sellepärast, et arvas, et Yonson ja tema mees olid tegelikult sõjas alles titad, vihjates sellele, et ei taha, et tema või kellegi teise lapsed sõjas surma saaksid, uskus et raamatud ja filmid on sõdade tekkimises osaliselt süüdi - lubas Maryle, et paneb raamatu nimeks ,,Laste ristisõda" - lõpuks loobusid vanad sõbrad meenutamisest ja hakkasid muust rääkima, uurisid laste ristisõja algust, lapsed lootsid saada seeläbi Palestiinasse aga tegelikult pooled uppusid tormis ja pooled müüdi Aafrikasse orjades - jäi sõbra juurde ööseks, sõber oli talle jätnud lauale raamatu ,,Dresden ajalugu, teater ja pildigalerii", mida Yonson uuris ja luges oma raamatu tarbeks - tegi Seymour Lawrencega lepingu kolme raamatu peale, millest esimene pidi olema Dresdeni raamat - raamat oli lühike ja segane ning logisev, sest tappatalgute kohta ei saa midagi intelligentset öelda
· 1936 Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega · 1935 Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire · 1935 It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad--->rahustamispoliitika, usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks · esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki · 1938-1939 NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit · ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem
*1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord *Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks *Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused *Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa, ja Lõuna-Tartumaa *Balti kubermangudele laienesid venemaa aadli omavalitsuste ja linnade seadused *Uued seadused piirasid siinse linnaeliidi privileege *Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem *Tähtsamaks riigimaksuks oli pearahamaks(juurde maksid ainult mehed) *Talupojad lootsid rootslaste tagasitulekule Küsimused. * Millistes keeltes anti välja ajakiri ,,Lühhike õppetus" ja kes sellega tegelesid? * Millised eesmärgid olid ajakirja väljaandmisel? * Kus asus vene riigi esimesed trükikoda, kellele see kuulus? * Iseloomusta August Wilhelm huppelit. * Kuidas mõjutas vennaskoguduste tegevus meie haridusolusid * Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati?
1936 – Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega 1935 – Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire 1935 – It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad--->rahustamispoliitika, usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki 1938-1939 – NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit ühine vaen aga demokraatia vastu osutus omavahelistest vastuoludest suurem
siin ainult Prantsusmaa. Peep Reimer 4 6. Briand-Kelloggi pakt 1928 ( · Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks (patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid ("õiglaseid" ja "ebaõiglaseid") sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). · Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. · Patsifistlike arusaamade/lootuste kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse välisminister)- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti sõlmimine 1928.a. · Selle kohaselt lubasid allakirjutanud riigid loobuda sõjapidamisest kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsel teel.
soodustas seda veelgi. Väga laialt austati Egiptuse Isist, kes oli Vahemere maade kõige populaarsem jumalanna, teda samastati loodusega ja paljude Kreeka jumalannadega ning teda peeti kogu maailma valitsejaks. Paljude jumalate auks peeti riitusi kitsas ringis, kus osalesid vaid pühendatud. Pühendamatutele nendel riitustel toimunuvast rääkida oli pühaduseteotus. Sellistel salajastel riitustel osalejad lootsid enamasti lähemat sidet jumalaga, kui see oli tavaks avalikel usupidustustel ja uskusid et see toob neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult eha nõudnud neilt pikka aega religioossed auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele
Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980.aata sügisel (paljud karistati koolis väljaheitmisega, kuna noored läksid protestimarsile). 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele (keele küsimus, süvenev migratsioon). Rahva hulgas leidi 40 kiri laialdast poolehoidu. See süvendas protestimeeleolusid. Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine 5 Enamik eestlasi suhtus eitavalt nõukogude võimu taaskehtestamisse, see väljendu
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
enda vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid alles pärast mõisniku nõusolekut. Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus.
Aga vastu astumiseks poldud valmis. · Plaanis rünnata Tsehhoslovakkiat, kel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Seega oleks rünnaku korral sõtta astunud kogu Euroopa. · Rünnaku ettekäändeks: tsehhid olevat Sudeedimaal elavaid sakslasi taga kiusanud. · Sept. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, keeldumise korral ähvardas sõjaga. · Tsehhoslovakkia lükkas tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. · Euroopa seisis sõja lävel. Müncheni konverents · Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. · Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. · 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: · Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. · Tsehhid alistusid. · Lääne riigid olid vaimustuses. · Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Tsehhoslovakkia annekteerimine
koos teiste riikidega alla Konventsioonile agressiooni määratlemiseks. Eesti Vabariigi välispoliitikale avaldas tugevat mõju Inglismaa ja Saksamaa vahel 1935. aastal sõlmitud mereväe leping. Eesti juhtkonnal vähenes võimalus ajada oma välispoliitikat. Eemale surutuna Lääne demokraatlikest suurriikidest, jäi üle vaid manööverdada natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Stalinliku Nõukogude Venemaa vahel. Eesti riigimehed lootsid, et need vastandjõud tasakaalustavad teineteist ja selle raames jääb Eesti püsima. 1938. aastal tõusis pinge Euroopas. Eesti valitsus kuulutas end erapooletuks, kuid jätkas orientatsiooni Saksamaale. Eesti ja NSV Liidu suhteid pingestas 1938. a. talvel verine konflikt Peipsi järve jääl. 1939. aasta juunis sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga. 7 4. MAJANDUSPOLIITIKA
Grupid koosnesid 657. mehest, kellest 57 meest olid staabis ja ülejäänud 600 jagunesid neljaks kompaniiks, igas 150 meest.Administratiivselt allusid grupid tagalaülematele, operatiivselt aga Wehrmachti diviisidele. Julgestusgruppide põhiülesanneteks said raudteede, maanteede ja sõjalis-strateegiliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamine ja metsades peituvate partisanide püüdmine. Julgestusüksustesse astunutega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks, kuna selle ajaga lootsid sakslased sõja võidukalt lõpetada. Saksa vägede hoogsa edasitungi tulemusena purunesid suured Punaarmee üksused põhiväest eemale ja paljud neist varjasid ennast metsades. See häiris aga tugevalt sakslaste tagalateenistusi ja varustamist. Kuna polnud piisavalt julgestusüksuseid, et ohtu likvideerida, anti käsk moodustada eesti Omakaitsest vabatahtlikuse alusel kolm kaitsepataljoni. Nende ülesandeks oli sakslaste rindetagala kindlustamine ja valveteenistuse läbiviimine
Ja nad käituvad ka vastavalt: psühholoogilised uurimused näitavad, et tööotsijale antakse hinnang esimese viieteistkümne sekundi jooksul. Kohe pärast käepigistust on kõik otsustatud. Mõtlikuks teeb eksperiment, mille Texases asuv Houstoni ülikool tegi vastu oma tahtmist 1970. Aastal. Seal pidid meditsiini õppida soovijad esmalt näitama oma teadmisi kirjaliku testiga; seejärel tegid intervjueerijad parimate hulgast hoolika valiku. Nii lootsid nad ennustada, kuidas kujuneb noorte stuudium ja hiljem kutsetöö. Kuid kuna valitsusel oli sisse tulnud mingi viga, said kõik, ka need, kes elimineeriti katsete käigus, sisse ja lõpptulemusena saavutasid kõik õpilased märkimisväärselt head tulemused. See näitab seda et need õpilased, kellel olid algsed teadmised tugevamad, ei olnud halvemad kui need, kes algselt ei saanud meditsiinikooli sisse. Selle ettenägematusega puutume kokku kõikides eluvaldkondades. Olgu siis
1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid: · Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis Ja nõnda on elu kiik : Ükskord kui terve mõte-
jahindusinfo.ee Lahtikaevatud urgudes mägrad edasi ei ela- senine eluase jäetakse maha ning minnakse uut otsima. Kui läheduses sobivat pinnast urgude rajamiseks ei leidu, mägrad hukkuvad, kuna nad on väljaspool urge kiskjatele kergeks saagiks. Selline stsenaarium oli Eestis tõenäoliselt 1970tel aastatel, mil rebase naha eest maksti jahimeestele väga head raha paljud mäkrade urusüsteemid said kahjustatud, kuna jahimehed lootsid sealt rebaseid saada. Täiskasvanu tüvepikkus 60-90 cm; kaal 10 (20) kg Üksikjälg: ees 7-11 cm; taga 5-7 cm pikk (mõõdud koos küünistega) Saarmas on kohastunud vee-eluviisiks: saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Elupaigaks on mitmesugused veekogud: ojad, kraavid, jõed, järved (väga
aastal. · Mary suri 1558, võimule tuli Elizabeth Esimene algas pool sajandit kestnud Elizabethi ajastu. Arenes kapitalism, tugev mereriik, edusammud kultuuris. Ta taastas reformeeritud kiriku, fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus parlament kinnitas 1571. aastal korrastati kiriku organisatsioon. USUPROBLEEMID SOTIMAAL · Eraldi kuningriik, iseloomustas sugukondlike kogukondade e. klannide suur osatähtsus ja piirkondlikud erinevused. Lõhestatust lootsid ära kasutada Inglismaa, Prantsusmaa jt. · 1542 päris Soti trooni mõne päeva vanuselt Mary Stuart, kes kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. · Soti lõunapoolsetes kalvinism; ideoloogiks oli John Knox. 1567 tõusid soti kalvinistid Mary vastu üles Prantsusmaa ei saanud abi osutada Mary loobus troonist oma aastase poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale. · Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla
lubati tagasi Eestisse paljud küüditatud ja arreteeritud. Nõukogude Liidu Kommunistliku (bolsevistliku) Partei (NLK(b)P) etteotsa tõusnud Nikita Hrustsovi reformidega said nn. liiduvabariigid piiratud majandusliku ja kultuurilise autonoomia. Majanduslike olude ja rahva elujärje paranedes tekkis kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000- ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. 10 "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas
Kuus kuud peale abielu (18. augustil 1992) sündis neil laps, kelle nimeks sai Frances Bean. Kurt olevat olnud pilves nii abielludes kui ka lapse sünni hetkel. Kui Courtney oli rase kahtlustati teda narkootikumide tarvitamises. Ta eitas kõike seda. Ta küll ütles, et tarvitab narkootikume, kuid kohe kui ta teada oli saanud, et ta rase on, oli ta selle jätnud. Teised Nirvana liikmed lootsid, et ka Kurt jätab narkootikumid sinna paika ja hakkab elama rahulikku pere-elu. 1993. kui käis uue albumi lindistuse ajal tähelepanust tüdinud laulja ringi T-särgiga, millel seisis "How Are You, New Album?" (tõlk. "Kuidas läheb, uus album?"). Peale plaadi ilmumist vahetas ta särki: "Grunge Is Dead" (tõlk. "Grunge on surnud"). Samal ajal läksid bändikaaslased riidu, kuna Kurt nõudis 75% Nirvana sissetulekutest, selle ta ka sai. (M. Research, P kast special: Nirvana, Kuum, 1994
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
saanud Skandinaavia poolsaare lõunaosa, Taani eesmärk oli need alad kätte saada. Poola kuningaks oli August II Tugev, ta oli ka Saksi kuurvürst, Poola huvi oli Liivimaa nii Eestimaa kui Liivimaa kubermang, kõiki Rootsi Baltikumialasid. Venemaa valitsejaks oli Peeter I, enne seda polnud pretendeerinud Eesti aladele, soovis saada Ingerimaad. Ka Liivimaa pinnal oli tekkinud vastu seis Rootsi võimule seoses reduktsiooniga. Need liitlasriigid lootsid ära kasutada seda, et Rootsi kuningas Karl XII on noor (sai võimule 1697, kui oli 15-aastane), pluss Rootsis oli ka näljahäda. Lääne suurriigid jäid asjadest pigem kõrvale, sest valmistusid Hispaania mingiks?sõjaks. Põhjasõda algas veebruaris 1700 Riia piiramisega August II poolt juhitud vägede poolt. Oli suht korratu piiramine, polnud väga hästi organiseeritud. Edasi astus tegevusse Taani, kes
Idakaubanduses hakkas domineerima HANSA Liit ja järelikult Taani ei saanud enam tulu, mida ta oli lootnud saada Venemaalt. 2. Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu. vasallid Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand, mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus. ordu Oi huvitatud ostust, mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab! Rootsi Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
