Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad (0)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Väike-Maarja Gümnaasium
REFERAAT
Adolf Hitler
Koostaja: Birgit Basmanova
Juhendaja : Kadri Polski
2011.a
Sisukord

Sissejuhatus lk 3

Elulugu lk 4

Viini ja Müncheni aastad lk 5

Hitleri esile kerkimine lk 6

Füürer lk 9

Lõpp lk10

Seosed Eestiga lk10

Pildid lk11

Kasutatud materjal lk12
Sissejuhatus
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin , Kolmas Reich ) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased , homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa.
Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.
Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos.
Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu.
Pärast Hitleri surma purustati Suur-Saksa Riik, Euroopa jagati kaheks ning algas „Külm sõda“.
3
Elulugu
Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse . "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria Metsaveerandikus (Waldviertel) laskis ta suvel 1938, kohe pärast anšlussi evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväepolügoon. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus " Mein Kampf" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne.
Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal , mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ( 1837 –1903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula .
Lapsepõlv
Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi . Braunaust Passausse, sealt hiljem Lambachi ning seejärel Leondingi, mis asus Linzi lähistel.
Erinevates rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane, kuid Linzi reaalkoolis tekkisid probleemid. Ta pidi seal juba esimest õppeaastat (1900/1901) kordama, ta õpetajad kirjutasid „puudulikust õpihimust“. Reaalkooli kolmanda klassi lõpetas ta 1904 . aastal taas kesiste tulemustega, nii et ähvardas taas klassi kordamine. Kuna Hitleri isa oli sel aastal surnud, siis pakkus kool emale, et Adolf viikase üle teise kooli. Hitler hakkas käima Steyri reaalkoolis, kuid ka seal ei muutunud hinded oluliselt paremaks. Ta jäi istuma, ei teinud ära korduseksameid ja lahkus koolist 16-aastasena 1905. aasta sügisel, kooli lõpetamata.
Hitler nimetas seda hiljem "õppimisstreigiks" isa nõudmiste vastu, kes soovis, et pojast saaks ametnik nagu ta ise. Hitler aga soovis saada kunstimaalijaks. Ta oli kogu elu andeks maalikunstnik, kelle anne eelkõige arhitektuuris välja paistis .
4
Viini ja Müncheni aastad
1903. aastast sai Hitler orvupensionit. Tänu sellele ja oma ema abile sai ta 1905. aastal alustada iseseisva eluga. Hitler seadis eesmärgiks asuda õppima Viini kunstiakadeemiasse. 1907. ja 1908. aastal ei võetud teda vastu. Pärast seda ei võtnud ta ette konkreetse ameti või töökoha õppimist. Ta nimetas seda maailmavaateliseks stuudiumiks või Viini õppeaastateks. Ta jäi Viini elama, pärast seda, kui 1907. aastal ta ema haigestus, asus ta mõneks ajaks tagasi Linzi. Ema suri 21. detsembril 1907. Ta teenis raha endamaalitud piltide müümisega. Hitleri kuus sissetulek oli 58 krooni, sellest 25 oli orvupension. Võrdluseks teenis tollane õpetaja keskmiselt 66 krooni. Kuid Hitler loobus oma õe kasuks ka orvupensionist.[1]
1909. aastal, 20-aastaselt, kolis ta taas Viini tagasi. Seal tutvus ta rassiideoloog Jörg Lanz von Liebenfelsiga. Ta tegi tutvust ka Üldsaksa liikumise juhi Georg Ritter von Schönereri ja Viini linnapea dr. Karl Luegeri antisemiitlike kirjutistega. August Kubizeki sõnul tundis Hitler aga eelkõige huvi ooperite vastu, eriti Richard Wagneri omade.
Pärast järjekordset mittevastuvõtmist kunstiakadeemiasse hakkas Hitleril raha nappima. 1909 kolis ta ajutiselt kodutute varjupaika ja 1910 ühiselamusse.
Pärast seda, kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi juures allüürnikuna. „Mein Kampfis“ kirjutab ta, et ta igatses „saksa linna“. Esimese maailmasõja puhkedes 1914 astus ta koheselt vabatahtlikuks.
Esimeses maailmasõjas
Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast Esimese maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees . See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu.
Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932).
5
Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. Konrad Heiden kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu . Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime."
1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna Pasewalki. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud hüsteerilise reaktsiooniga Saksamaa kaotusele . Igatahes ravis Hitlerit sõjaväepsühhiaater, kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist psühhopaadiga, kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu.
Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Hiljem väitis ta, et nördimuse tõttu sõja kaotuse ning "novembrikurjategijate reeturlikkuse" tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ning tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastasena oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud.
Laimamised
Juba Weimari vabariigi ajal ründasid poliitilised vastased NSDAP-d. Partei juhtide kohta üritati väita, et neil puudus igasugune sõdurlik panus. SPD saadik Erhard Auer heitis Hitlerile ühes ajaleheartiklis 1923. aastal koguni ette, et ta hoidis kõrvale rindest ja mängis haiget. Hitler vastas sellele, et tal oli luuremehena üks ohtlikumaid ülesandeid rindel, ta oli pidevalt ohutsoonis nagu ka tema haavatasaamised tõestavad. Lisaks sellel ei olnud ta ühtegi päeva haige.
Hitleri esilekerkimine
Poliitikukarjääri algus
Hitler ütles hiljem, et nördimus kaotatud sõja ja novembrikurjategijate reeturlikkuse üle oli teda kallutanud poliitikuks hakkamise otsusele.
Pärast sõda pöördus ta tagasi oma rügemendi kasarmusse, ta valiti mitmeid kordi üheks oma rügemendi usaldusmeestest. Hitler oli nö sidemees revolutsioonilise Müncheni nõukogude valitsuse ja selle sotsialistliku peaministri Kurt Eisneri ning Reichswehri vahel.
6
Eisneri mõrvamise järel tekkinud segadusi ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka selle vastaste (rahvalikult meelestatud vabakorpused) poolele.
Pärast vabariigi verist lõppu värvati Hitler Müncheni Reichswehri (eesti keeles riigikaitse ) juhtkonna poolt teenistusse, mis oli tollal oluliseks võimufaktoriks Baierimaal. Nn Musta Riigikaitse otsustavad mehed – näiteks kapten Ernst Röhm – nägid kapral Hitleris tulevast poliitilist agitaatorit, kelle abil saaks tööliste seas levitada rahvuslikke ideid. Hitleri ülemad saatsid ta propaganda -kõnelejate koolitustele ja andsid talle ülesandeks külastada poliitilisi parteisid ja ringkondi, mida oli revolutsioonijärgses Baieris arvukalt.
Nende hulka kuulus ka ajakirjaniku Karl Harreri ja lukksepa Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei ( Deutsche Arbeiterpartei (DAP)). 12. septembril 1919 külastas – kapten Karl Mayri soovitusel, kes kuulus rahvalik-rahvuslikku ühingusse Eiserne Faust – Hitler esmakordselt ühte nende üritust. Kui sellel kogunemisel nõudis üks kõneleja Baierimaa eraldamist Riigist, võttis Hitler sellevastu energiliselt sõna ning paistis nii oma kõnepidamisoskuse poolest silma. Ta suutis kuulajaid köita ja emotsioone äratada. Drexler olevat kohe Harrerile sõnanud: „Tal on vägev suuvärk, teda võib vaja minna!“ ja üritas teda veel samal päeval värvata. 19. oktoobril liitus Hitler 55. liikmena DAP-ga. Ta liimesnumber oli 555, sest DAP numbriarvestus algas numbriga 501. Samal ajal sai Hitler kontakti ka Thule Ühingust pärit antisemiitliku kirjaniku Dietrich Eckartiga. Eckart otsis parasjagu rahvalik-rahvusliku idee jaoks agitaatorit. Ühe esimesena nägi ta Hitlerit selle mehena ja oli talle nõu ja jõuga abiks. 1920. sai Eckartist ajalehe Völkischer Beobachter väljaandja.
Kuna Hitler meelitas oma miitingutega üha enam kuulajaid kohale , muutus ta väikse partei jaoks asendamatuks. Esialgu oli ta agitaatorina tegev ja kevadel 1920 oli ta DAP 25-punkti-programmi väljatöötamises osaline. Hitleri eestvedamisel nimetas partei end ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ( Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP)). 31. märtsil 1920 vabastati ta armeeteenistusest.
Ülestõus ja vangistus
Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr , kes ei varjanud oma põlgust demokraatia ja punase riigivalitsuse suhtes. Hitler ja kindral Erich Ludendorff, kes kuulus NSDAP poolehoidjate sekka, nägid seega von Kahris liitlast teostamaks enda plaani – Mussolini Marsi Rooma eeskujul – kukutada valitsus Berliinis. Saksamaal valitsevate rahutuste, suure inflatsiooni ja Ruhri piirkonna okupeerimise tõtu lootis Hitler leida ka rahva enamuse toetust.
8. novembri 1923 õhtul tungis Hitler koos relvastatud saatjaskonnaga Müncheni Bürgerbräukellerisse, kus von Kahr kõnet pidas. Von Kahr nõustus Hitleri ettepanekuga. Kuid juba järgmisel päeval ajas politsei Hitleri ja ta poolehoidjate marsi veriselt laiali. Ludendorff ja Hitler arreteeriti. Vt: Marss Feldherrenhallele.
7
Partei reorganiseerimine ja poliitiline esilekerkimine
Pärast vanglast vabanemist alustas Hitler NSDAP reorganiseerimisega. Sellega seoses pidas ta 27. veebruaril 1925 Bürgerbräukelleris tuntud kõne ning alustas ümberkorraldustega. Põhja-Saksamaal oli vahepeal Gregor Strasseri juhtimise all moodustunud tugev partei osakond, mis ei nõustunud Hitleri tuginemisega vanadele monarhistlikele võimukandjatele, vaid pooldas hoopis vasakpoolset sotsiaalrevolutsioonilist kurssi. Hitleril õnnestus aga erakonnasisesed poliitilised oponendid neutraliseerida või – nagu Joseph Goebbelsi puhul – oma poolele võita.
Ebaõnnestunud ülestõusukatsest järeldas ta, et revolutsioonilisel viisil ei saa haarata võimu riigis, vaid see on ainult legaalsel teel teostatav. NSDAP pidi hõivama parlamendid. Sellele lisaks pidi SA enneolematute marsside ja demonstratsioonidega tähelepanu köitma ning avaliku tähelepanu partei ja ta juhtidele suunama ja üles näitama süsteemi jõuetust.
Esimene võimalus, kogu Saksamaal propagandat teha, oli NSDAP ja DNVP poolt 1929. aastal alustatud rahvaavaldus Youngi plaani üle, millega pidi lõppema Versailles ' lepingu alusel nõutav reparatsioonide maksmine I maailmasõja võitjariikidele. Rahvaavaldus kukkus küll läbi, kuid Hitler ja NSDAP pälvis rahvus-konservatiivsetes ringkondades üha suuremat poolehoidu, mida tõestasid 1929. aasta lõpus toimunud Tüüringi valimised. Hitler sai nüüd ka DNVP-esimehe Alfred Hugenbergi kirjastamise abile loota . Hugenberg nägi – nagu Ludendorff ja hiljem Papen – Hitleris ja NSDAP-s kuulekaid, suunatavaid tööriistu aitamaks saksameelseid jõudusid massiliikumiseks saamisel.
Hitleri suuremale edule aitas kaasa maailmamajanduskriis, mis puhkes 1929. aasta lõpus ja tabas Saksamaad kogu oma raskusega, seda eelkõige Versailles' lepingu tõttu.
Saksamaa finantskriisi tõttu lagunes 1930. aastal Weimari koalitsioon. Hermann Müllerile (SPD), järgnes Keskparteilase Heinrich Brüningi presidentaalkabinet, mis omas riigipresidendi Paul von Hindenburgi tuge. 14. septembri valimistel suurendas NSDAP oma valijatetoetust hoobilt 2,6-lt 18,3 protsendini. Senise 12 koha asemel sai partei 107 kohta Riigipäevas (parlamendis). Seni riiki juhtinud parteidel ei olnud enam rahva enamustoetust ja Hitleri NSDAP oli lõplikult muutunud võimuteguriks riigis.
Hitler saab Riigikantsleriks
Pärast vabatahtlikku loobumist Austria kodakondsusest 1925. aastal oli Hitler kodakondsusetu. Seoses Hitleri riiginõunikuks võtmisega Braunschweigi Maakultuuri- ja Mõõtmisametis 1932. aastal sai ta saksa kodakondsuse. Sellise olukorra vastu anti 30. jaanuaril 1934 välja Seadus Riigi taas ülesehitamise kohta, mis kaotas liidumaade eriõigused, sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta. Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung).
8
Hitler saavutas oma nimetamise Riigikantsleriks Franz von Papeni ümbritseva rahvuskonservatiivse ringkonna poolehoiuga, lubades von Papeni teha asekantsleriks, kellel oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad. Papen uskus, et saab nii Hitlerit „vaos“ hoida. Sõjavägi lootis Hitleri läbi rahvuslikku tugevdamist ja esilekerkimist, Versailles' lepingu tühistamist ning Reichswehri taasloomist, et saada vähemalt naaberriikide sõjalisel tasemele olla. Tööstuse ja poliitika rahvuskonservatiivid lootsid valitsuse stabiliseerimist ning poliitilise orientatsiooni suundumist autoritaarse monarhia poole.
5. veebruaril teatas NSDAP Riigipressiamet, seoses Hitleri visiidiga Münchenisse, et Hitler loobub oma Riigikantsleri töötasust, kuna „ta teenib kirjanikuna ise oma sissetuleku.“ Loobumist töötasust oli Hitler juba 17. oktoobril 1932 teatanud.
NSDAP programmi ja Riigi olukorra kohta võttis Hitler seisukoha 10. veebruari 1933 kõnes. Seda kõnet kanti üle kogu saksa ringhäälingus.
Füürer
Kolmanda Riigi ülesehitamine
Pärast Riigipäeva põlengut, mille oli süüdanud hollandi kommunist Marinus van der Lubbe, sai Hitler Hindenburgi poolt õiguse Weimari konstitutsiooni paragraafi 48 järgi eriolukorra väljakuulutamiseks. Sellega oli Riigikantsler võimeline kasutama erakorralisi õigusi. Kuid sellel eriolukorra õigusel oli piiratud kehtivus. Selle asemele pidi tulema kestev regulatsioon, „Riigi ja rahva hädaolukorra kõrvaldamise seadus“. Selle vastuvõtmiseks oli vaja 2/3 Riigipäeva nõusolekut. Saavutamaks see arv, takistasid SA ja preisi politsei osade riigipäevasaadikute osalemist istungil. Nendeks olid eelkõige 81 kommunistliku partei esindajat ja mõned sotsiaaldemokraadid . Seadus võeti vastukodanlike parteide, sh Keskpartei ja liberaalid, vastu. SPD saadikud hääletasid vastu. Potsdami päeval, millega uus valitsus seadis end preisi traditsiooni, võeti saksa-rahvuslikud ringkonnad liikumise sihtide osaks. 1. juunil 1933 viidi saksa majandusse sisse Adolf-Hitler-Spende (Adolf Hitleri annetus), kõigi ettevõtete maks NSDAP heaks, mida arvutati palgasumma järgi. Kuni 1945. aastani saadi nii kokku 700 miljonit riigimarka. NSDAP sai nii lõpu teha oma rahalistele probleemidele. Pärast Riigipresidendi Paul von Hindenburgi surma, 2. augustil 1934, läks ka Reichswehri juhtimine Hitleri kätte. Hitler lasi peatselt ka rahvahääletusega Riigipresidendi ja Riigikantsleri ameti ühendada ning nimetas end nüüdsest Füüreriks ja Riigikantsleriks. Riigipresidendi tiitel jäi igaveseks reserveerituks von Hindenburgile.
9
Lõpp
Hitleri tervislik seisund halvenes sõja jooksul märgatavalt. Ta olevat kannatanud ka parkinsoni tõve all. 19. märtsil 1945 andis ta käsu Saksa Riigi infrastruktuuri hävitamiseks, kuid sõjandusminister Albert Speer ei täitnud seda käsku.
22. aprillil 1945 sai Hitler närvivapustuse, kui ta teada sai, et tema kästud armeegrupi Steineri pealetung ei leidnud aset. SS-Obergruppenführer Steiner keeldus seda käsku täitmast, kuna nõutud ülesanne oli tema kohaselt täitmatu ja puhas enesetapp. Selle peale sõas Hitler, et kõik on läbi ja teda on reedetud. Bormanni, Keiteli ja Göringi soovitustest olenemata otsustas Hitler Berliini jääda. Ta andis oma peaadjutandile SS-Obergruppenführer Julius Schaubile käsu enda isiklike dokumentide hävitamiseks Uues Riigikantseleis ja kantselei punkris ning palus sedasama ka Münchenis ja Obersalzbergis teha. Rochus Misch, Hitleri ihukaitsja ja telefonist on viimaseid sündmusi punkris kirjeldanud, nii et eksisteerib palju tõendatud materjali Hitleri viimaste päevade kohta.
Pärast seda, kui Hitler oli 29. aprillil kell 4 oma poliitilise ja isikliku testamendi allkirjastanud, abiellus ta oma pikaajalise elukaslase Eva Brauniga. Järgneval päeval kella 15:30 paiku sooritasid Adolf Hitler ja ta abikaasa enesetapu. Vastavalt Füüreri viimastele soovidele põletati nende laibad Riigikantselei hoovis ja maeti sinna lähedusse. Hitleri surmast anti teada 1. mai 1945 Wehrmachti raadioteates.
Esimestel maipäevadel kaevasid punaarmeelased Hitleri ja ta naise laibad taas välja ning viisid hammaste järgi läbi isikutuvastuse. Venelased hoidsid info selle kohta salajas, alles 1970. aastal teatati, et Hitleri maised jäänused on maetud ühe vene kasarmu territooriumile Magdeburgis. Seejärel põletati laibad ja tuhk puistati lähedal asuvasse jõkke.
Julius Streicher kirjutas vangistuses olles oma poliitilises testamendis 3. augustil 1945:
„Juht pole surnud! Ta elab edasi oma jumaliku vaimu loomingus. See kestab üle nende aja, kes olid saatuse poolt neetud, mitte mõistma Juhti, kui ta veel elas. Nemad sängitatakse ja koos sellega nad unustatakse. Kuid Juhi vaim kestab läbi aegade ning temast saab orjastatud rahva ja inimkonna lunastaja .“
Seosed Eestiga
Alfred Rosenbergi sideohvitseri Werner Koeppeni märkmete andmetel pidi Hitler 10. septembril 1941 tegema poolepäevase visiidi äsja vallutatud Tallinna. Hitler pidi saabuma Tallinna koos Ungari riigihoidja Miklós Horthyga. Hea ilma korral oleks Tallinnas maandutud kell 8.20. Plaanis oli tutvuda linnaga ja väliköögis süüa; kell 16.25 pidi algama tagasilend. Visiit jäi ära, sest arstid keelasid Horthyl lennata . Adolf Hitler peatus Eestis ka 4. juunil 1942, kui ta lendas üllatusvisiidile Mannerheimi õnnitlema. Füüreri lennuk tegi vahemaandumise Lasnamäe lennuväljal. Kas ta lennukist maa pinnale astus, ei ole teada.
10
Pildid
Hitler 8-9 aastasena
11
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler#1932._aasta_Saksamaa_presidendivalimised
http://et.metapedia.org/wiki/Adolf_Hitler#Teine_maailmas.C3.B5da
http://www.google.ee/search?hl=et&sugexp=kjrmc&cp=4&gs_id=d&xhr=t&q=adolf+hitler&gs_sm=&gs_upl=&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.,cf.osb&biw=1366&bih=635&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=w i
12

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 29 allalaadimist

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #1

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #2

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #3

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #4

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #5

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #6

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #7

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #8

Adolf Hitleri elulugu-Müncheni ja Viini aastad #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Demetria Õppematerjali autor

Referaat Adolf Hitlerist

adolf hitler ajalugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Hitler

Lähte Ühisgümnaasium ADOLF HITLER Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………..........................................................……..............3 1. ADOLF HITLERI ELULUGU...............................................................................................4 1.1 Kes on Hitler?..............................................................................................................4 1.2 Perekond.......................................................................................................................4 2. ADOLF HITLERI TEGEVUSE ALGUS...............................................................................8 3. II MAAILMASÕDA.

Ajalugu

doc

Adolf Hitleri sihitu noorpõlv

Hitlerist Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos

Ajalugu

docx

Adolf Hitleri elu

Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Adolf Hitler Erik Mandel 5.A klass Tallinn 2012 Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi. Braunaust Passausse,

Ajalugu

docx

Adolf Hitler esimeses maailmasõjas

Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria- Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike

Ajalugu

doc

Adolf Hitleri poliitika

Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos

Ühiskonnaõpetus

docx

Adolf Hitler

Adolf Hitler 1.1 Sünd Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul ühes võõrastemajas, mis asus Ülem-Austria väikelinnas jõe kaldal. 1.2 Pere Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud. 1.3 Isa Oma isa kirjeldas Hitler äkilise türannina. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena

Ajalugu

odt

ADOLF HITLER

ADOLF HITLER Raidar Nurm EP-16 Pärnumaa kutsehariduskeskus SISUKORD 1) Perekond 2) Noorpõlv 3) Esimene maailmasõda 4) Õllekeldriputs 5) Hitleri eraelu 6) Hitleri surm 8) Hitleri võimuletulek Perekond Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula.

Ajalugu

doc

Adolf Hitler ja I maailmasõda

.............lk 3 2. Päritolu ja lapsepõlv..............................lk 4 3. Noorpõlv................................................lk 5-6 4. I maailmasõda........................................lk 7-8 5. Isiklikku.................................................lk 9 6. Seosed Eestiga........................................lk 9 7. Kokkuvõte..............................................lk 9 2 Sissejuhatus Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal

Ajalugu

Rohkem sarnaseid