II maailmasõda - õppematerjal (1)

5 VÄGA HEA

II maailmasõda

II ms põhjused:

Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega)

Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama)

Hitleri ja Stalini ambitsioonid ( Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada)

Lepituspoliitika

Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure)

MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel)
MRP:
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel , kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa.
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.
Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa–Poola sõjaks.
Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis , mis oligi Moskva poliitika eesmärk.
Ida-Eur riigid jaotusid: Leedu, Ida- Preisimaa ja Lääne-Poola said Sks mõjusfääri; Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia + varem vallutatud Valgevene ja Ukraina alad.
II ms algus:

II ms algas kalleletungiga Poolale 1. sept 1939. Lääne suunast alustas pealetungi Sks (1. sept), ida suunast NL (17. sept). Selline oli MRP ette nähtud rünnakuplaan. Sõjategevus lõppes 6. okt 1939, mil Poola riik lakkas eksisteerimast.
Katõni sündmused – NL poolt hukati poola sõjavange (kõrgemad sõjaväelased) => Lääne riikide ükskõiksus; Katõni süü aeti sakslaste peale, tulemusena tapeti 85 saksa sõjaväelast
Peale Poola ründamist kuulutasid SB ja Pr Sks sõja 3. sept 1939, kuid otsest sõjategevust ei alustanud.
NL kallaletung Soomele (Talvesõda nov 1939)

Soome Talvesõda:

Algas nov 1939 kui NL ründas ette teatamata Soome Vabariiki; pommitati Helsingit ja Viiburit; algus-lõpp: 1939.aasta novembrist – 1940.a 12.märtsini
Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.

Sõja tagajärjed: NSV Liit rikkus rängalt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungipakti, samuti riikide lepingut piirikonfliktide selgitamisest ja Nõukogude Liidu poolt allakirjutatud Rahvasteliidu põhikirja => NL heideti Rahvasteliidust välja.
Moskva rahuleping Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmiti 12. märtsi õhtul. 13. märtsil 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest . Kaotati osa Sallast, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekallas.

Jätkusõda:

Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist.
Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes ( nikli kaevandamise õigus, Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse)
Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle => NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu .

Kummaline sõda:

Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril , kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot’ ja Sks Siegfriedi liinil)
Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi.
Sks oli plaan liikuda Pr positsioonide seljataha => apr 1940 vallutas vastupanuta Taani. Peale seda ründas Norrat (vt all); mais 1940 Hollandit ja Belgiat (ei osutanud vastupanu)
9. aprillil 1940 Saksa armee ründas Norrat. Kuigi Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant , mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati.
Peale seda ründas Sks Pr+SB vägesid => välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Plaanis oli anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada.
Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis. Soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Oma ülesannete kõrgusel polnud ka liitlaste väejuhatus, kes uskus, et Hitler kordab 1914. aasta Saksa sõjaplaani, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu.

Prantsusmaa vallutamine :

12.-13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, avades tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisidele, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetas lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad, mis iga vastupanukatse maha surusid. Enne kui vastased millestki aru said, olid nende põhijõud sisse piiratud. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud .
22. juuni 1940 Compiegne’i vaherahu Sks ja Pr vahel => Põhja- ja Kesk-Pr moodustasid okupeeritud tsooni; Lõuna-Pr kehtestati nn iseseisev Vichy valitsus (juhiks marssal Petain ). Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.

Nõukogude-Sks sõda ( 22. juuni 1941 – 9. mai 1945 NL Suur Isamaasõda)
Osapoolte plaanid:

Barbarossa plaan - Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda - Donetsi söebassein. Eesmärgiks Punaarmee võimalikult ulatuslik purustamine.
Groza plaan – algseks osaks koostöö Sks-ga,et hoida teda sõjas Eur riikidega + majanduslik ja sõjaline toetus. Teiseks osaks oli Sks armee sissepiiramine tugeva õhurünnaku abil (plan. 12. juuni 1941 => lükati edasi, kuna saadi teada R. Hessi (Hitleri asetäitja) lennust SB => kahtlustati Ingl-Sks sõja lõppemist => Hessi mission nurjus => uus kuupäev juuli 1941). Plaani eesmärkideks olid nende kõrval veel relvastumine, et vallutada Hitleri järel purustatud Eur alad ja MRP-ga antud õiguste realiseerimine .
Punaarmee algse taganemise põhjused: Stalin ei uskunud teateid Sks plaanitavast rünnakust, kuna ta teadis, et NL oli kordades rohkem sõjaväge ja – tehnikat ning ei uskunud, et Hitler alustab sõda NL vastu enne sõja lõppemist SB-ga. Lisaks olid Stalini armeed rünnaku- mitte kaitsepositsioonidel, mistõttu oli sakslastel kerge nad sisse piirata => venelased hakkasid ennast ise vangi andma. Ebaõnn tabas ka NL mereväge, kus suurem osa allveelaevu hävitasid sakslased, osa hävitasid venelased ise ning mille ristlejad sattusid miinide otsa; ka olid lõpuni välja ehitamata NL merejõudude baasid => kõige selle tulemuseks oli merekaitse kiire kokkuvarisemine .
Saksa armeel oli NL aladel edasi liikudes 3 rünnakusuunda: nord ( Leningradi vallutamine+Balti riigid); mitte (Moskva vallutamine); sud (üle Kiievi Stalingradi vallutamine). Mõlemad pooled olid valmistunud rünnakuks, seega eelise sai see, kes ründas esimesena (ehk Sks). 1941 aastal liikusid saksa väed edasi Ida suunas keskmiselt 25...35 km päevas, kirde suunas 25...30 km päevas, kagu suunas 16...20 km päevas. Sügiseks 1941 oli Sks vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast.
Koos Sks alustasid NL vastu sõda ka Soome (Karjala alad, Talvesõda), Rumeenia (liitlane), Itaalia, Slovakkia (Sks mõjusfääris) ja Ungari (liitlane).
Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda ešeloni vägedega kelle olemasolust saks luurel aimugi ei olnud. Omad raskused tekkitas ka karm talv. Sellises olukorras sõdimiseks puudus saksa armeel vastav varustus ja tehnilised vahendid.
Sks ei suutnud Leningradi murda => blokaadirõngas sept 1941 – jaan 1944 => ohvriterohkeim (nälg) u 640 000 in

Moskva lahing; Kurski kaare lahing 1941 => Sks peatamine:

Juulis 1943 algas sakslaste pealetung Kurski kaarel, eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Vastamisi olid 2,25 miljonit meest. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Kurski kaare lahinguga läks initsiatiiv idarindel Moskva kätte. Sakslane taganes. 6. XI jäeti maha Kiiev ning Punaarmee jõudis peagi välja NSV Liidu sõjaeelsetele piiridele.
Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas.
Punaarmee suurpealetung algas 1944. a => jaan murti läbi Leningradi blokaad; sunniti sakslased taganema Baltikumist (kaitse Kuramaa kotis ). Oma kontrolli alla võeti Valgevene ja Poola (mitte suund) ja jõuti Rumeenia piirile (sud suund).

Sõja pöördepunktid:

El- Alamein (Põhja-Aafrika): 1942 nov – 1943 algus Sks SB, USA ja Pr. Saksa mõjuvõim El Alameini rindel vähenes; SB paranenud varustamine ja ülekaalukad jõud aitasid neil saavutada kontrolli Vahemere üle. Sks väed Rommeli juhtimisel suruti tagasi Tuneesiasse, kus USA väed Sks-Itaalia üksused ümber piirasid. Mais 1943 alistusid Sks väed => lahingud Põhja-Aafrikas lõppesid.

Midway lahing (Vaikne ookean): 1942 II pool USA Jaapan. Toimus merelahing , milles USA saavutas võidu Jaapani laevastiku üle => jõudude vahekord pöördus; ülekaal ameeriklastel . (Leyte merelahingus 1944 Jaapani laevastiku purustamine)

Normandia dessant (Pr): 6. juuni 1944 Sks lääneriikide liitlasväed. Hitler pidi hoidma vägesid Läänerindel (Punaarmee edu), mille ta lootis kiiresti purustada. Sks väejuhatus ei suutnud dessandile kiiresti reageerida => Sks kaitse varises kokku. Oluline osa liitlaste ülekaalul õhus. 25. aug 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi.
Pearl Harbor; USA sõttaastumine:

1941 avanes uus rinne Havail kui Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris.
See oli piisav põhjus USA’le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta.
Jaapan korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.

Totaalne sõda:

II ms haarati varasemast rohkem sõjategevusse ka tsiviilelanikkonda; sõda toimus ka tagalas. Edu saavutamiseks pommitati vastase tsiviilobjekte ( moraalne häving). Kuulsaim pommirünnak Dresdenile, kui hukkus 35 000-50 000 in.
Okupeeritud maades pandi ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest (võõra võimuga koostööd tegevatest in). Sellist käitumist põhjendati vajadusega kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista => tegelikult aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Peale sõda mõisteti kollaborante hukka, vahistati, nende üle mõisteti kohut.

Vastupanuliikumised:

Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaž, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud).
Esimesed relvastatud vastupanuüksused tekkisid Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poolas (1939), Saksamaa poolt okupeeritud Jugoslaavias (1941) ning Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Leedus, Lätis ja Eestis (1941). Pärast Saksamaa sissetungi Nõukogude Liidu aladele puhkes laialdane partisaniliikumine okupeeritud Ukraina, Valgevene ja Venemaa aladel. Ida-Eur riikidel polnud teiste lääneriikide toetust ning NL tegutsemisvabadus oli suurem. Paljud riigid (sh Baltikum ja Ukraina) lootsid Sks armeega ühinedes hiljem saavutada iseseisvuse, kuid seda ei tehtud neile võimalikuks.
Ulatuslikem oli Saksa okupatsiooni vastane vastupanuliikumine Prantsusmaal (la Résistance), Itaalias, Jugoslaavias ja Kreekas. Lisaks läänemeelsetele vastupanuliikumistele tekkisid mitmes riigis ka kommunistide üksused (nt Tito Jugoslaavias). Saksamaa vastupanuliikumised avastati kiiresti ja hävitati; kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 1944 krahv Stauffenberg üritas Hitlerit tappa (pomm), kuid see ebaõnnestus, vandenõu paljastati ning korraldati puhastus, milles tapeti paljud Sks kõrgemad sõjaväelased (ka Rommel).
Eriti tugevad relvajõud olid Prantsusmaa (Forces Françaises de l'Intérieur), Itaalia, Jugoslaavia , Kreeka (EAM, ELAS) ja Poola (Krajowa Rada Narodowa) vastupanuliikumisel.

Partisanisõda:

Partisanivõitlus on relvastatud eraisikute, erandjuhul ka regulaarväeosade võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanivõitluses rakendatakse näiteks ootamatut rünnakut vastase sõjaliselt tähtsate objektide ja kolonnide pihta ning diversiooni liiklusteedel.
Metsavennad (läti keeles meža brāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude režiimi vastu ka Poolas, Rumeenias , Valgevenes ja Ukrainas.
Punaarmee juhtimise all tegutses partisaniliikumine Sks okupeeritud aladel Valgevenes ja Lääne-Venemaal. Üksused olid moodustatud endistest NSV Liidu kodanikest (kasakad).

Holokaust :

II ms Sks poolt toime pandud genotsiid (eesmärk hävitada mingi etniline, rassiline või usuline ühendus) juutide hävitamiseks; inimeste massiline tapmine väljaspool sõjategevust.
Sks => halb suhtumine Vene sõjavangidesse (nälg, haigused, orjatöö tööstusettevõtetes); juutide massiline mõrvamine (21. jaan 1942 otsus transportida kõik Eur juudid itta => Auschwitz ), mille tagajärjel hukkus kokku u 5 milj in
NL => tegevus Ida-Eur peale II ms lõppu ( komm juht Pol Poth lasi hukata suurema osa Kambodza rahvast); Katõnis Poola sõjavangide tapmine (u 20 000 in): halb suhtumine Sks sõjavangidesse (tapeti, kurnatus ); Punaarmee vägivallaaktid kohalike elanike kallal
USA => holokaust indiaanlaste vastu (16.-19 saj; u 100 milj in)

Hitleri-vastase koalitsiooni väljakujunemine:

Esimeseks lepinguks 1941 SB ja USA poolt allakirjutatud Atlandi harta => lubati taastada kõigi okupeeritud riikide iseseisvus .
1943 toimunud Teherani konverentsil tegid lääneliitlased NL järeleandmisi, mille kohaselt ei laienenud iseseisvuse taastamise põhimõte MRP-riikidele ning tunnustati 1941. a seatud piire.
1945 Jalta konverents , osalesid NL, SB ja USA => otsustati ÜRO asutamine; liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Eur maad NL meelevalda jätta; pandi paika okupatsioonitsoon Sks.
17. juuli – 2. aug 1945 Potsdamis võitjariikide konverents => kiideti heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NL ja Sks elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Sks jaotati SB, Pr, USA ja NL vahel 4 okupatsioonitsooniks; määrati kindlaks reparatsioonid Sks.

II ms lõpp ja tagajärjed:

Viimane lahingute piirkond Königsberg (vanad Preisi alad); võitjaks NL
NL väed liikusid Berliini poole, apr 1945 said kokku liitlasväed ja Punaarmee. 2. mai 1945 Berliini kapituleerumine ; 8. mai 1945 terve Sks kapituleerumine (9. mai Vene Võidupüha)
Sõda jätkus Aasias => USA tugevdas rünnakuid Jaapani vastu, abiks oli NL (aug 1945). 6. aug aatompomm Hiroshimale; 9. aug Nagasakile. Olulisim uue relva katsetamine, mitte Jaapani alistamine. 10. aug nõustus Jaapan rahuläbirääkimistega. 2. sept kapituleerus Jaapan kirjutades alla vastavale aktile.
ÜRO moodustamine 1945 => koostöö ja rahu tagamine; oma sõjaline jõud (vastupidiselt Rahvasteliidule), millega sekkuda
1945 Julgeolekunõukogu loomine => rahu tagamine (5 alalist liiget + 7 vahetuvat); õigus kasutada rikkujate suhtes nii maj kui sõjalisi jõude (tingimusel, et kõik alalised liikmed on poolt). Tingimus kasulikeim NL, kuna see aitas tal säilitada mõjuvõimu Ida-Eur riikides. Peale sõda võisid kõik riigid saada liikmeks.
II ms lõpp kõige raskem Sks jaoks => Hitleri surma tagajärjel langes valitsus; riiki enam ei eksisteerinud.
Nürnbergi protsess (nov 1945 – okt 1946) => karistati Sks juhtivaid riigitegelasi; arutati alates 1942. a lõpust, detailselt hakati planeerima peale Sks kapituleerumist. Kohtunikud ja ametnikud võitjariikidelt; süüdistati 24 sõjakurjategijat ja 6 org (SS, Gestapo , Valitsuskabinet, Natsipartei juhtkond , Peastaap) sõjakuritegudes, kuritegudes inimsuse vastu, planeerimises ja sõja algatuses. Suur osa mõisteti süüdi; esimene kord ajaloos karistati inimsusevastaste tegude eest. Sarnane protsess toimus Jaapanis Tokyos.
Pariisi rahukonverents (29. juuli 1946 – 15. okt 1946) => ei sõlmitud üldist rahulepingut vaid arutati erinevaid rahulepingute projekte Sks ja tema liitlastega. Liitlased pidid samuti maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (Itaalialt Aafrika kolooniad ; Vahemere äärsed alad, Transilvaania ühendati Rumeeinaga (võeti ära Ungarilt), Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad, NL sai Bessaraabia ja Bukoviina Rumeenialt ja Karjala Soomelt). Sks-ga ei sõlmitud rahulepingut. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NL) rahulepingu 8. sept 1951.
Sõja tagajärjed:

Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem

II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL)

NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2. rinde avamise Normandiast (Ida-Eur alad NL). Lääne dem ei julgenud peale suruda oma arvamust.

Kaasnesid suured kaotused ja purustused => tõusis hukkunud tsiviilelanike arv lisaks sõduritele (julm sõjapidamine, parem tehnika, vägivallapoliitika)

Lib dem süsteemi usaldamatus, kuna dem ei olnud suutnud rahvast sõjakoleduste eest kaitsta (komm võimalus); sarnane ebastabiilsus ka Aasias

Sõda ei toonud endaga kaasa õiget maailmakorda => Eur lõhestumine, Külma sõja algus

Leiutatud tehnikat kasutati inimeste enda vastu

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 60 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BlackestBlack Õppematerjali autor

Sisaldab kokkuvõtet II maailmasõjast (algusest lõpuni; viimane teema Pariisi rahukonverents); kirjeldatud on olulised lahingud, mõisted (totaalne sõda, holokaust jne), sõja põhjused ja tagajärjed

ii maailmasõda talvesõda jätkusõda kummaline sõda nõukogude-saksa sõda vastupanuliikumised

Sarnased õppematerjalid

doc

II Maailmasõda

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA - lühikokkuvõte

BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsi

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA

aastal ? 8. missugune oli Itaalia roll Saksamaa liitlasena II maailmasõjas? 9. Mis toimus II maailmasõjas: 6. juuni 1944- 7. detsember 1941- Pearl Harbor- Jaapan ründab USA sõjalaevastikku 2. september 1945- Jaapan kapituleerub 10. Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja? nimeta 3 põhjust 11. nimeta 3 väeüksust milles teenisid eestlased Saksa armees 13. Kas II maailmasõja lõpetamine oli õiglane? Põhjenda oma seisukohta kahe argumendiga 1.Kuivõrd tulenes ii maailmasõda I maailmasõja järel lahendamata jäänud probleemidest? 4p Näiteks kaotaja riigid, kes olid niigi raha hädas oma riigiga, pidid veel maksma suurtematele riikidele reparatsioone. Veel kehtestasid võitjad omad tingimused, milles kaotajad osaleda ei saanud ega oma arvamust avaldada, see põhjustas ka uusi tülisid. Rahulepingu tingimuste mitte täitmine ja suurte riikide mitte sekkumine sellesse. 2.Seleta, mis on. 4p

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi

Ajalugu

doc

II ms

Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevu

Ajalugu

Teine maailmasõda aastate kaupa-sündmused-isikud-pildid-kaardid-videod

200

pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

❧ Veebruar 1945 hävitas liitlaste õhuvägi Dresdeni, ohvriks langes umbes 500 000 inimest Berliini vallutamine ja Saksamaa alistumine ❧ Jaanuar – aprill 1945 Saksamaa taandumislahingud nii ida- kui läänerindel ❧ Algas „võidujooks“ Berliinile, mis otsustati jätta Punaarmee vallutada ❧ 30. aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu ❧ 2. mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks ❧ Liitlaste Sõjaline Administratsioon ❧ reparatsioonimaksete kord ❧ Attlee, Truman, Stalin Jaapani purustamine ❧ Jaapan jätkas visa vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja

Ajalugu

Rohkem sarnaseid