Vastus leiad õppematerjalist: Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on diktatuur?

Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul
Krista Kallavus
Märts 2010
Sisukord:

Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2

Venemaa diktatuur- kommunism ................................................lk 3-4

Itaalia diktatuur- fašism...............................................................lk 5-6

Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9

Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10
Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia.
Eristatakse kaht tüüpi diktatuure:
Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia - üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte.
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon .
Erinevad diktatuurid :
Fašism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini .
Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee.
Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia.
Natsionaalsotsialism - Fašismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler .
Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria , marrimeedia- massiaparaat.
Venemaa diktatuur- kommunism
Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolšwvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. aastal saatsid bolševikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti ka teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem.
Venemaa ametlikuks riiginimeks sai 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik.
Kodusõda Venemaal algas 1918. aastal. Kodusõja põhjuseks oli enamlaste võimuletulek, mille vastu olid väga paljud. Kodusõda kasvas väga suureks, ja sekkusid ka välisriigid, kes soovisid enamlaste võimu likvideerimist. Nõukogude võim suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. 1918 aasta suvel tapsid enamlased Lenini korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai Teise koos perekonnaga.
Enamlased hakkasid pärast kodusõda uskuma, et tervet maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui sõjaliselt toetama ja õhutama 1920. aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eesti ja teistes riikides, kui need katsed ebaõnnestusid, hakkas Nõukogude juhtkond rääkima siiski sotsialismi ehitamisest esialgu vaid Venemaal.
Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat – NEPi. Sellega kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati kindlaksmääratud maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg oma järelejäänud vilja turule viia. Taastatu kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus.
Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin . Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast . 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin , kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim. Stalini ustavaks abiliseks tõusis 1930. aastatel Vjatšeslav Molotov . Ta oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuhiks.
Stalini võimuletulekuga muudeti palju senises majanduspoliitikas. Riigi juhtkond pidi valima kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt või asuta tööstust edasi arendama. Stalin valis teise arengutee millega panustati industrialiseerimisele. Sellega loobuti NEP poliitikast. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse edasiarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad.
1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega. Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati surmanuhtlusega. Riik vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Samas toimus põllumajanduses kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine , mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sellega kaasnes ka ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. Aastatel 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljardit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse ja 1930. aastate algul tabas NSV Liitu näljahäda, kus hukkus 7 miljonit inimest.
Industrialiseerimine ja kolhoseermine ning nendega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid Nõukogude Liitu palju. Lühikese ajaga muutus Nõukogude Liit tööstusriigiks. Majanduses juurdus range plaanimajandus . Kollektiviseerimine sundis palju talupoegi kodudest lahkuma . Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Poliitiline terror saavutas 1930. aastatel enneolematu ulatuse .
Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem ( GULAG ) kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini veendumiste järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik osa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida.
Maailmarevolutsiooni leninlik lähenemine tähendas massiliikumise õhutamist erinevates riikides. Stalin loobus sellest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930. aastatel algaski Punaarmee ettevalmistamine eelseisvaks sõjaks.
1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll , milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Ühesõnaga jagati Euroopa kaheks.
Jossif Stalin suri 1945. aastal.
Itaalia diktatuur- fašism
Pärast Esimest maailmasõda oli Taalia suurtes raskustes. Itaalia majandus oli väga nõrk ja tööpuudus väga suur. Samas oldi pettunud ka Pariisi rahukonverentsis, sest loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia . Itaalias oli terevalt lõhenenud ühiskond ja tugev streigiliikumine haaras tervet riiki.
Sõjajärgsetel aastatel vahtus valitsus tihti ja siseriiklik olukord oli keeruline. Kõigis nendes rasketes tingimustes tekkis väiks rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium . 1922. aastal nõudis Mussolini viit ministrikohta valitsuses. Ta nõudis, et tema partei kaasataks valitsusse. 29. oktoobril 1922 korraldas ta marsi Rooma , mis otseselt ei olnud küll riigipööre, küll aga võimu väljendus.
Kõikjal Itaalias hakkasid fašistid looma relvastatud salku ja kandsid tunnusena musta särki. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid nii kommunistide kui nende toetajatega ning võitlesid kurjategijatega. Paljudes linnades vahetati politsei mustsärklaste vastu välja.
Fašistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Tema endiste kaasvõitlejate sotsialistide ja vaenlaste kommunistide jaoks oli peamiseks klassivõitlus ehk võitlus vaeste ja rikaste vahel. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus. Seega oli tegemist natsionalistliku õpetusega. Mussolini väitis, et rahvus on kõikehaarav ja püsiv. Rahvis koosnab üksikinimestest, ehk üksikinimene on rahva osa. Üksikud inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb ja püsib. Ka ühiskonnaklassid on mööduv nähtus. Seega oligi Mussolini jaoks rahvus tähtsam kui üksikinimene või ühiskonnaklass. Siit tulenes ka tema õpetuse põhiidee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustaski diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on tilluke ning nende ohverdamine rahvuse nimel on igati õigustatud.
Natsionalism sai 1920. – 1030. aastatel paljude diktatuuride aluseks. Mussolini muutus aga paljude Euroopa diktaatorite eeskujuks. Ka Hitler pidan teda oma eeskujuks.
Mussolini väitis, et rahvamass armastab tugevaid mehi, sest rahvamass on nagu naine.
Mida suurem oli pärast Esimest maailmasõda itaallaste rahulolematus , seda suuremat soosingut püüdis Mussolini. 1921. aasta parlamendivalimistel tõusis esimeseks fašistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu kuulus tema valitsusse ka teiste parteide esindajaid ning väliselt säilis ka demokraatlik riigikorraldus, kui juba 1925. aasta sügisel kehtestati üheparteisüsteem ning algad fašistliku diktatuuri kinnitumine. Poliitiliste vastaste vastu võitlemiseks loodi vangilaagreid ja salapolitsei. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht, duce .
Mussolini valitsemise vib jagada kolme perioodi.
Esimene periood (1922-1924) Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922 sai ta peaministriks ja 1924. aasta parlamendivalimistel pani ta toime palju valimispettusi. Vabadel valimistel ei oleks Mussolinil õnnestunud saada enamuse hääli, nagu Hitlerilgi Saksamaal. Sotsialistide esinaja Mateotti esines parlamendis vägagi kriitilise ja palljastava kõnega fsšistide arvel. Pärast seda Mateotti kadus ning tema laip leiti hiljem Rooma lähedalt.
Teine periood (1925-1927) Pärast Mateotti kriisi fašistide seisukord halvenes ning et võimu kindlustada, siis 1926. aastal kuulutati välja erakorraline seisukord, mille kohaselt sai Mussolini välja kuulutada dekreete e. seadlusi. Nendeks olid:

Opositsiooni parteid keelustati

Omavalitsused kaotati

Salapolitsei muudeti OVRAks ja loodi ka Erakordne Riigikaitse Tribunal

Kõik streigid keelustati

Loodi Korporatsioonide Ministeerium

Mussolini hakkas korraldama majandusarengut ja hakkas tegutsema rahva hüvanguks

Piirid suleti
Kolmas periood (1928-1935) Korporatiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimateti ka konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmis Mussolini Lateraani leppe paavstiga, mille tulemusena loodi Vatikani riik. Mussolini sai tänu sellel leppele väga rsuure rahva toetuse. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks loodi korporatsioonid ehk loodi elualade kaupa susteeme, kus savutati kõik kokkulepped. 1934. aastal tekkisid tööandjate ja –võtjate segakorporatsioonid. Sellega kaasnesid väga paljud asjad:
Riigi nõrkuseks sai inimeste edutamine korporatsioonidel riigi lojaalsuse põhjal ja korporatsioonide ebavõrdsus.
Neljas periood (1936-1943) Radikalism ja langus. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhism kogu riigis on kukutatud. Murranguks sai Itaalia sekkumine välispoliitikasse. Režiimi iseloomustas algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1935. aastal kohtusid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminek üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustas Itaalia sõda Etioopia vastu. 1936. aastal algas Hispaania kodusõda, kuhu sekkus ka Itaalia koos Saksamaaga riiklikul tasandil. Sellest hakkas kujunema ka Itaalia-Saksamaa sõjaliit, millest vormistati välja Berliini-Rooma telg .
Fašistliku Itaalia välispoliitika oli 1930. aastatel väga sõjakas. Oma välispoliitika eesmärgiks oli Mussolini kuulutanud Vahemere muutmise Itaalia sisemereks, justnagu see oli olnud Antiik-Rooma ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiinia , Albaania ja nii mõnedki teised alad, pärast seda aga kuulutati Itaalia impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane .
Mussolini sündis vaeses perekonnas 1883. aastal. Talle ei võimaldatud kuigi head haridust kuid ta õppis siiski kiriku- ja keskkoolis , see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Enne Esimest maailmasõda töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes . Mussolini pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi poolel, kuna aja sotsialistid olid sõja vastu, läjs Mussolini nendega tülli ja heideti nende parteist välja. Pärast sõja lõppu asus ta aktiivselt poliitikasse.
Saksamaa diktatuur- natsism
9. novembril 1918. aastal toimus Novembrirevolutsioon , mille tagajärjena nõustus Saksamaa Compigne’i vahetahu tingimustega. Keiser põgenes Inglismaale ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus korraldas Asutava Kogu valimised. Rahvuskogu koguned Weimari linnas ja koostas vabariikliku põhiseaduse ning uue riigi nimeks sai Weimari Vnariik, kus seaduslik võim oli Riigipäeval. Täidesaatev võim oli valitsusel ja valitsusjuht oli kantsler . Riigil oli ka president . Weimari riigi sõjaliseks jõuks olid Vabakorpused.
Samas hakkas Saksamaad hirmutama ka kommunism, mida sel ajal ka ajakirjanduses punaseks katkuks nimetati. Kommunismi kardeti ka teistes maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli erti aktiivne mässude korraldamises. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri pooldajad lõid relvastatud rünnakurühmad. Rünnakrühmlased kandsid pruuni särki. Nii hakati natisonaalsotsialismi seostama pruuni värviga ning seda hakati nimetama pruuniks katkuks. Pruunsärklased hakkasid hirmutama neid, kes paistsid nende vaenlastena ehk siis juute ja kommuniste. Nad ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid ja korraldasid punasärklastega tänavakaklusi. Natsides nähti ja tajuti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. See oligi pühjuseks, miks Hitleri toetasid nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad.
Algselt suhtuti neisse küll, kui lärmakatesse ja sõjakasse kampa . 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, mille tagajärjel oli nende partei mõnda aega keelatud ja Hitler ise pidi veetma aasta vangistuses. Kuid kui natside partei taas sai võimaluse avalikult tegutseda, hakkas nende partei kiiresti poolehoidu koguma. Suurened nii liikmete kui valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga e. natsliku Saksamaaga.
Hitleri põhimõtted ja tema õpetused on sõnastatud raamatus „ mein Kampf “, mille kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas . Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle saama suureks, võimsaks, jõukaks ja tugevaks riigiks, nagu ta oli enne olnud. Selleks tuli aga tühistada Versailles ’ ja teised lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass , mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi muutuma maailma valitsejaoks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialismide eesmärk uue korra liimine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutlise ja teiste õõnestavate tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist.
Algselt tegutsesid natsid põhiseaduse piires. Näiteks kuulus valitsusse ka teiste erakondade esindajaid, kuid 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ja nii saidki natisd võimule, sest kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Parlament kaotas oma tähtsuse nin pärast presidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks- füüreriks. Demokraatlikud võimuorganid asendati Hitleri poolt valitud võimuorganitega ja ettevõtete juhid said volitused kõik tootmis- ja haldusküsimused ainuisikuliselt. Kõik kodanikuvabadused kotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste üle.
Üheks natside õpetuse punktiks on rassi puhtuse tagamine mis tähendas seda, et juudi kui võõra tõu esindajaga abiellumine keelati. Jälgiti ka seda, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Samas kui terved ja tugevad pidid neid rohkem saama. Selline sorteerimine anti kõik riigivõimu hoolde. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjungend kaudu. Nii sai riik sekkuda ka inimeste eraellu.
Üheks ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juute süüdistati kommunistidega vandenõu sepistamises ning soovis Saksamaa maha müüa võõrriikidele. 1935. aastal võeti vastu seadus, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Väga paljud juudid olid sunnitud Saksamaalt lahkuma, ja need kes veel Saksamaale jäid, saadeti surmalaagritesse.
Teise maailmasõja ajal muutus juutide olukord eriti raskeks, sest SS asus juute hävitama mitte ainult Saksamaal, vaid ka vallutatud aladel. S.o. Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil. 1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava „juuni küsimuse lõplikuks lahendamiseks“ mille taha peideti kohutav eesmärk: hävitada kõik juudid kogu Euroopas.
Pärast seda, kui punasärklastelt olid relvad ära võetud, muutus Kolmanda riigi hirmuvalitsuse tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS (saksa keeles Schutzstaffel- kaitsemalev). Algselt oli see mõeldud Hitleri ihukaitseväena ning SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo .
Natsid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Saksamaa oli tembeldatud Esimese maailmasõja süüdlaseks ja pidi maksma kohutavaid reparatsioone teistele riikidele. Ka ei tohtinud Saksamaa omada suurt sõjaväge. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimise kaudu. Oma eesmärkide täitmiseks võttis riik suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu, lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, milles tootmiskavad oli paika pandud neliaastate kaupa. Rajati palju tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral üaisata sõjaväeüksusi kiireti ühest riigi otsast teise. Need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd ja usku. Tänu sellele paranes majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate mõjuvõimu. Kuid kuna taoline majanduslik tõus võis olla ainult ajutine, vajas Hitler tulevikus võidukat sõda.
Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika väga sõjakaks. Juba 1935. aastal hakati Berliinis rääkima Versailles’ rahulepingu tühistamisest ning seati sisse üldine sõjaväeteenistuskohustus. Endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee . Samal ajal toimus ka Saka-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mis ohutas ka lääneriike. Ka sõlmisid Inglismaa ja Saksamaa merelise kokkuleppe, mille alusel lubas Inglismaa ehitada sakslastel sõjalaevastiku ja allveelaevastiku.
1936. aastal marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama Francot Hispaania kodusõjas. Kuna mitte ükski riik vastupanu ei osutanud, luges Hitler sellest välja, et lääne demokraatiad on nõrgad.
Samal aastal algas ka agressiivsete riikide bloki kujunemine. Samas ei pidanud Prantsusmaa ja Inglismaa seda ohtu veel liika suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada. 1930. aastate lõpul toimunud sündmused aga näitasid, et nendel lootustel polnud mitte mingit alust.
Oktoobris 1936 sõlmisid Itaalia ja Saksamaa Berliini-Rooma telje. Novembris sõlmisid Sakslased Ankomiterni pakti Jaapaniga, millega 1937. aastal liitus ka Itaalia. 1937. aastal sõlmiti ka Hossbachi protokoll, kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksamaaga.
Hitler sündis 1889. aastal Austrias . Tema vanemad surid varakult ja tal tuli elatist teenida ehitustöölise abina ja hiljem postkaartide malijana. Esimese maailmasõja ajal astus ta vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus Hitler laatsaretti, kus ta kuulis Saksa keisri kukutamisest ja vaherahu sõlmimisest. Kasvatusohvitserina töötades tutvus ta poliitilise rühmitusega, kellest hiljem sai natsionaalsotsialistlik parteil. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks.
Hitler suutis panna end kuulama ning mõjutas veenvalt, mis imlselt tegigi ta nii võimsaks. Hiljem diktaatorina kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõiki vahendeis. Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor , mis osaliselt on säilinud tänapäevani.
Kasutatud kirjandus:
„Lähiajalugu, Esimene osa“ õpik ja töövihik
Referaat „Diktatuurid kahe maailmasõja vahel“
Essee „Kommunism“
Essee „Demokraatiad ja diktatuurid“
Uurimustöö „Diktatuur Venemaal, Saksamaal ja Itaalias“
Referaat „Diktatuurid Euroopas: Kommunism Venemaal“
Referaat „Diktatuurid Euroopas: Fašism Itaalias“
Referaat „1920-1930“
Essee „Fašism“
10

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 54 allalaadimist

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #1

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #2

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #3

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #4

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #5

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #6

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #7

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #8

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #9

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #10

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

memopadpaper Õppematerjali autor

ajaloo suur uurimustöö

diktatuur diktaator mussolini hitler stalin venemaa saksamaa itaalia fa?ism natsism kommunism natsionaalsotsialism bol?evikud lenin

Sarnased õppematerjalid

docx

Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass)

kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922

Ajalugu

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.

Ajalugu

docx

Ajalugu 9.klass pt 5-8 - Venemaa, Itaalia, Saksamaa

Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3

Ajalugu

docx

DIKATUURID

Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei muud parteid keelustatakse.

Ajalugu

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

II Hitler teel võimule Adolf Hitler (18891945) Sündis Braunau linnas, tol ajal Austria-Ungari keisririigi koosseisus. Isa tolliametnik. Isa isa oli tõenäoliselt juut. Hitleri ema ja isa olid lähisugulased. Nooruses tahtis Hitler saada kunstnikuks, kuid ei saanud Viini Kunstiakadeemiasse sisse. Elas Viinis, elatus vanemate pärandusest ja joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei

Ajalugu

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

· Piirid suletakse. 3. III periood: 1929-1935 Korporatsiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimetatakse konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmib Mussolini Lateraani leppe (konkordaadi lepe) paavstiga, mille tulemusena luuakse Vatikani riik. Mussolinil on tänu sellele suur rahva toetus. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks luuakse korporatsioonid e. luuakse eluaalade kaupa süsteem, kus saavutatakse kõik kokkuleped. 1934. aastal tekivad tööandjate ja võtjate segakorporatsioonid. Riigi nõrkused: · Inimesi hakatakse edutama nende poliitilise lojaalsuse põhjal. · Korporatsioonid ei ole võrdsed. Eesmärk: · Riigi majanduslik sõltumatus. Autarkia täielik majanduslik sõltumatus. Kõik vajalik toodetakse riigis ja minimaalne seotus väliskaubandusega. Saavutused:

Ajalugu

doc

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA

Millised ebademokraatlikud muudatused toimuvad Itaalias olustikus/sisepoliitikas 1926-1929. a.? 1925 Üheparteisüsteem, duce-le anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus olemasolevad õpikud kirjutati ümber. 12. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride (näiteks Hitleri ja Franco) alusideeks? Indiviid on ajaloos mööduv nähtus. Kõik Indiviidi huvid tuleb allutada riigi omadele. Rahvus ei ole indiviidide summa, vaid arenev ,,organism". 13. Mille poolest erines Mussolini diktatuur Stalini või Hitleri diktatuurist? Mussolini oli Rahvuslane, aga teised pigem natsionaalsotsialistid. 14. Miks ka mitmed demokraatia pooldajad (näiteks mõned Suurbritannia juhtivad poliitikud) toetasid esialgu Mussolini diktatuuri

Ajalugu

docx

Ajalugu küsimused

II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Juurutati ka mitmeid tasuta teenuseid, lühikest aega olid korterid, transport, teatrid jms tasuta. Seda nimetati sõjakommunismiks. NEP oli uus majanduspoliititka, mida alustati pärast kodusõda 1921. NEP'ga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg viia oma ülejäägid turule. Taastati kauplemise vabadus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid