Maailm II maaimasõja vahel (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

· Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes ­ Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik ­ venemaast oli saanud vaenlane ­ maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud

Ajalugu

10

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Kaotajariigid pidid loovutama territooriume. Pandi piirangud sõjaväe osas ning kehtestati reperatsioonid. c) Genova konverents aprill 1922 Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelisele elu ning kaubanduse probleemidele. d) Rapallo leping aprill 1922 Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. e) Ruhri konflikt 1923 Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tsooni, kunda Saksamaa ei

Ajalugu

14

docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

SISUKORD 1  1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel.

Ajalugu

11

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

3

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis. · teravad sotsiaalprobleemid ­ tööpuudus, keskklassi (ehk väikekodanluse) nõrgenemine · kommunismioht. NSDAP nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. · vastasleeri nõrkus, lõhestatus kergendas natside võimuletulekut. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (sotsiaaldemokraatide ja kommunistide vahel vastuolud). III Kolmas riik See on natside võimu all oleva Saksamaa nimetus hõlmab aastad 1933-1945 Natsionaalsotsialistide põhiseisukohad: · Saksamaa peab jälle saama suureks ja tugevaks riigiks. Selleks tuleb tühistada Versailles` jt. alandavad lepingud. Tuleb laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum). · aaria rass (mille kõrgeim aste on sakslased) peab saama maailmas valitsejaks · Saksamaal tuleb: 1) lüüa kord majja

Ajalugu

6

doc

Kahe maailmasõja vahel

Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid. Hakati taga kiusama juute. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduses kui kultuuri vallas. Neilt võeti ära kodanikuõigused ja sellega kaasnevad õigused. Nad võisid olla üksnes riigialamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, nende abieluvälised vahekorrad karistatavad. Terroriseeriti kõiki, kes olid natsistliku valitsuse või Adolf Hitleri vastu.

Ajalugu

11

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini

Ajalugu

17

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.

Maailmasõjad

Kommentaarid (0)