AJALUGU II MMS (0)

--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille ´i rahulepingust ?
Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid , et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles ' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine ,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest.
Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed . Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa tahtis vabaneda rahulepingu tingimustest kas sõjata või sõjaga. Kindlasti lootis ka Venemaa, et saab kaasata Saksamaa oma plaanidesse.
Järgmine samm Teise Maailmasõtta oli Hitleri nimetamine kantsleriks 1933. aastal. Hitler kehtestas Saksamaal diktatuuri ning õhutas rahavast Versailles' rahulepingule vastu astuma . Ta sisendas rahvale, et sõda on õige lahendus ning inimesed jäid seda uskuma.
1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Ta asus kohe looma endale lennuvälja ja sõjalaevastikku. Lääneriigid olid Saksamaa suhtes järeleandlikud. Tänu sellele suutis Saksamaa endale luua armee ning valmistuda sõjaks. 13.märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed Austriasse ning kuulutati, et Austria liidetakse Saksamaaga, selline tegevus sai tuntuks nimega anšluss. Ühinemist üritati teha võimalikult seaduslikult, selleks viidi läbi rahvahääletus salapolitsei ülevaatel. See oli Saksamaa esimene samm, mis näitas, et ta on võimeline võtma riigi iseseisvuse. Sellest väljendus Saksamaa ohtlikus.
Üks tähtsamaid hetki on 23. august 1939. Just sellel kuupäeval kirjutati alla Molotovi- Ribbentropi pakt. Pakt, mis loodi selleks, et Saksamaa ja NSV Liit ei tungiks üksteisele kallale. Lepingu kõige olulisem osa on, aga salajane protokoll . Selle alusel jagati Euroopa kahe riigi vahel kaheks. NSV Liit sai enale Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia( Rumeenia osa) ning poole Poolast. Hiljem sai ka Leedu, kuid pidi andma Poola Saksamaale. Selle pakti sõlmimine on kindel märk peatsest sõjast. Kaks suurriiki olid valmis sõda alustama ning nii see algaski .Teine Maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, kui Saksamaa ründas Poolat. Saksamaa oli valmistunud sõjaks juba pikka aega ning lootis väljuda sõjast vabana, vabana Versailles' rahust ning selle tingimustest. Iga samm, mis Saksamaa tegi pärast I maailmasõda, oli samm uues sõja poole, kas siis tahtlikult või mitte.
Lääneriigid olid Saksamaa suhtes järeleandlikud. Tänu sellele suutis Saksamaa endale luua armee ning valmistuda sõjaks. Lääneriikide järeleandlikkus on kindlasti sõja tekkimise üheks süüks. Nad oleksid pidanud märkama Saksamaa on ohtlik ning valmis ründama.’
2. Millised olid II maailmasõja puhkemise põhjused ?

1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.
2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.
3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.
Põhjused:
II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt.
Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et
II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.
3. Kuidas sai võimalikuks kahe ideoloogilise vastase Stalini ja Hitleri liit ? Põhjenda oma arvamust
Hitler vajas Poola ründamiseks kindlat seljatagust, selleks sobis vaid NSVL . Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda ja seetõttu nimetas ta Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“.
4. Millise õppetunni sai punaarmee Talvesõjast ?Milline on talvesõja tähtsus Soome ajaloos ?
Punaarmee õppis Talvesõjast seda, et nad ei olnud sõjaks ettevalmistunud, samuti lootis NSV Liit,et sõda on vaid lühiajaline, nad ei oodanud Soomlaste tugevat vastupanu. Punaarmee ei olnud end ettevalmistanud : geograafiliselt ( ei tundnud maastiku ) relvaliselt ega ka algsest sõjajõulisesest.
Soome rahvas muutus ühtsemaks. Armeed hakati jõuliselt arendama. Soome hakkas otsima tuge Rootsilt, Suurbritannialt ja lõpuks Saksamaalt.
5. Kirjelda sõjategevust USA ja Jaapani vahel. Kas USA´l oli õigus kasutada tuumarelva ?
Pinge USA ja Jaapani vahel sai alguse juba 1931 .a., kui Jaapan oli okupeerinud Mandžuuria. Jaapan oli sunnitud lahkuma Rahvasteliidust. Suhted halvenesid veelgi 1937.a., mil puhkes Hiina-Jaapani sõda. USA püüdis teha Jaapanile nii diplomaatilisi kui majanduslikke piiranguid. 7.dets.1941 korraldas Jaapan äkkrünnaku USA mereväebaasile Pearl Harborile Havai saarestikus. Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil .USA-le tähendas see sõtta astumist . Jõudude vahekord oli nihkunud liitlasriikide kasuks.
Jaapanlaste pealetungile pandi piir juba 1942.a. juunis. Jaapanlased üritasid vallutada Havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada.
1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele.
Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al- Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide sõjalised jõud, Itaalia kuningriik oli sellest liidust välja astunud ja ise kuulutanud sõja Saksamaale.
USA vastab sellise küsimuse peale, et nemad käitusid õigesti, sest sõda hakkas venima ja see oleks maksnud mitmete tuhandete sõdurite elusid . Ameerika arust oli 260 000 ohvrit õigustatud, sest sõda sai lõpetatud ja nende sõdurid jäid ju ellu. Minu arust on USA arvamus vale ja see mis nad tegid oli suur massimõrv. Kuigi on ka Jaapan süüdi selles, et kogu see sõda nii kaugele läks. Jaapan nägi, et ta võitleb endast võimsama ja suurema riigiga ,kuid ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma.
6. Miks võib nimetada 1943.aastat pöördeliseks Teises Maailmasõjas ? Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu ? Mis võimaldas Punaarmeel saavutada edu ?
Põhjuseid on mitmed, miks võib nimetada 1943. a pöördepunktiks II maailmasõjas:

• Stalingradi lahingu lõpp: 2. veebrualil 1943 lõppesid lahingud sakslaste kapituleerumisega – armee oli saanud hoobi, millest ei suudetudki toibuda.
  
• Kurski lahing: 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu edasi liikuda , kuid Punaarmee tõrjus nad tagasi ning sakslastel ei õnnestunud neid peatada.
  
• Itaalia väljalangemine sõjast: USA ja Briti väed maabusid 3. septemnril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu .
  

Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu tulenes liitlasvägede tegutsemisest. Ühekoos suutsid nad halvata nii Saksamaad kui ka Itaaliat , kes üldse langes sõjast välja. Itaalia ebaedus oli oma osa mängida ka sisemistel vastuoludel. USA ja Briti vägede käest lüüasaamine kahandas kahandas Mussolini populaarsust, mis viis lõpuks tema kõrvaldamisele võimult.
Punaarmeel võimaldas mitmetel põhjustel saavutada edu. Esiteks pidid sakslased sõdima mitmel rindel, näiteks Aafrikas ja Itaalias. See omakorda nõrgestas Saksa vägesid. Teiseks tegutses Punaarmee otsustavamatel hetkedel kindlakäelisemalt kui Saksa armee. Näiteks  Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka  Leningradi . 1941. a murdelahingus sundis Punaarmee sakslased pealinna alt taganema.  Kolmandaks õõnestas vastupanuliikumine Hitleri sõjamasinat. Näiteks võib tuua 1944. a Poola sündmused.
7. Milliseid valikuid tuli inimestel teha okupeeritud aladel ? Näited.
8. Selgita mõistet „ totaalne sõda „ Tooge näiteid erinevatest eluvaldkondadest.
Seda iseloomustas propaganda ,mis õhutas inimesi sõda ülistama . Lisaks kaasati majandus, kultuur ja isegi ühiskond sõtta. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita.
Dresdeni pommirünnak 1945.a . Holokaust
9. Milliseid järeleandmisi tegid lääneriigid Stalinile Teherbani ja Jalta konverentsil ?
Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt. Tunnustati NSV Liidu 1941. A piire . – Teherbani konverents .
Üldiselt oli Jalta konverents soodne just Stalinile, kes suutis lääneriikidelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida. See oli seotud ka USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas (“Teine rinne” oli avatud 1944.a.juunis), nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu. Samas hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest; kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises jne.
Teheranis, Jaltas ja Potsdamis toimunud kohtumistele olid üksteise järel järgnenud lääneliitlaste järelandmised sõja peamisele agressorile N. Liidule. Sama, mis N. Liit oli võimaldanud enne sõja algust Hitlerile - luues talle ühe vägivalla võimaluse teise järel - sama tegid nüüd lääneliitlased Stalinile. Relvastatuna võimsaks ja vägevaks ning Stalini alatuid tegusid õigustades või hoopis maha vaikides, muudeti enamus Ida-Euroopa riike N. Liidu vasallriikideks, kus maailmarevolutsiooni kõigi reeglite järgi algasid suurpuhastused, deporteerimised ja massimõrvad. Poola, mille pärast Inglismaa ja Prantsusmaa olid 1939. aastal Saksamaale sõja kuulutanud, unustati nüüd hoopiski ja jäeti Stalini meelevalla alla.
10. Too näiteid NSVL kuritegudest II MM ajal.
Punaarmee hõivatud Poolast, Lääne- Ukrainast ja Lääne – Valgevenest küüditati 1940-1941 Siberisse üle miljn inimest. Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitser . Balti riikidest küüditati 1941 a suvel Siberisse üle 50 000 inimese. Tapeti tsetseene, saksa vange. Punaarmee kasutas massiliselt vägivallaakte kohalike elanike kallal, Inimesi trahviti,tapeti,represseeriti, inimesed saadeti koonduslaagritesse jne.
11. Miks kaotas Saksamaa II MM ?
püsiva ja järjekindla strateegilise planeerimise puudumine kõrgematel juhtimistasanditel – Saksamaal puudus sõja algusest peale selge visioon ja konsensus , kuidas sõda pidada. Sisuliselt ei olnud Saksamaa sõjalisel juhtkonnal sõjapidamise strateegiat, prooviti erinevaid lahendusi ja selle põhjal otsustati, kuidas edasi toimida. Näiteks Prantsusmaa vallutamisel ei olnud tegelikult loodud veel mingit välksõja kontseptsiooni , aga kuna Prantsusmaa õnnestus välksõjaga vallutada, siis otsustati seda rakendada ka edaspidi itta tungimisel ja seal kukkus see läbi. Alternatiivi välja pakkuda ei olnud ja aastatel 1942–1945 ei osatud strateegilises plaanis enam üldse midagi teha: kogu sõjapidamine toimus taktikaliselt, tegeldi ainult rinde hoidmisega, teadmata, kuidas initsiatiiv enda kätte tagasi saada. Pärast detsembrit 1942 ei esitatud Hitlerile ka enam ühtegi asjakohast ja paikapidavat strateegilist hinnangut .
suutmatus pidada koalitsioonisõda – Saksamaal oli küll mitmeid liitlasi, kuid nendega kooskõlastatult suudeti läbi viia vaid üksikuid taktikalisi operatsioone, mitte kavandada globaalse sõjategevuse ühist strateegiat. Selle puuduse tingis suuresti natsirežiimi olemus, mis keeldus ühelt poolt aktsepteerimast, et Saksamaa võimalused ja ressursid on piiratud, teisest küljest aga ei suutnud ega tahtnud tunnistada teisi riike Saksamaa võrdväärsete partneritena. Teljeriikidel ei olnud mingeid ühiseid huvisid ega ühiseid väärtusi, neil puudus isegi ühine vaenlane . Veelgi enam, koalitsiooni olid kokku pandud ka riigid, kes olid ise üksteise vaenlased, näiteks Ungari ja Rumeenia.
otsuste vastuvõtmise ebaratsionaalsed mehhanismid – Saksamaal kehtis otsustamisel autokraatlik Führerprinzip, mille kohaselt langetas otsused Hitler isiklikult. Taolisel süsteemil olid küll oma eelised, eelkõige olukorras, mis nõudis otsuste kiiret langetamist, ent globaalse sõja tingimustes osutus taoline süsteem ebapiisavaks. Olukord oli liiga keeruline, et üks inimene oleks suutnud efektiivselt vastu võtta kõige õigemaid otsuseid, kuid ometi olid alates 1941. aastast kõik sakslaste otsused kas Hitleri isiklikud otsused või siis parasjagu tema soosingu pälvinud kindralite otsused. Kui Suurbritannias toimis efektiivne komiteede süsteem, kus iga ametkond töötas välja oma lahenduse, need arutati ja vaieldi läbi ning lõplikud otsused võeti vastu kõikide poolt- ja vastuargumentide ärakuulamise järel, ohjeldades sellega ka peaminister Churchilli autoritaarset otsustamisstiili, siis Saksamaal olid taolised mehhanismid küll olemas, kuid neid kas ei kasutatud või toimisid need teineteise vastu, mitte harmoonias. Seal konkureerisid kõik väeliigid ja ametkonnad teineteisega ning püüdsid igaüks oma lahenduse võimalikult kiiresti Hitlerini toimetada, et sellele enne teisi heakskiit saada. Hitlerile see sobis, sest tema töötas parema meelega üksikisikute, mitte rühmade ja kollektiividega. Lõpptulemusena tekkis olukord, kus keegi peale Hitleri ei tundnud ka enam sõjapidamise ja selle tulemuste eest vastutust. Ülesanded ja rollid olid nii killustatud, et tervikpilti ei olnud kellelgi peale Führeri. Koos olukorraga, kus reaalsust püüti kohandada seatud eesmärkidele, aga mitte arvestada eesmärkide vastavust reaalsusega, sai sellest kaotuse retsept .
suutmatus juhtida ressursse totaalse sõja tingimustes – Saksamaa sõltus ressursside, nii inimressursi kui loodusvarade õigest plaanimisest ja juhtimisest märksa enam kui teised sõdivad suurriigid , sest tal oli neid kõige vähem ja ta oli liidus riikidega, kes ei olnud samuti sõjapidamise seisukohalt oluliste ressursside poolest rikkad. Ainus Saksamaa algne liitlane, kellel oli piiramatult nii inimesi kui loodusvarasid, oli Nõukogude Liit ja tema vastu otsustas Saksamaa sõtta minna. Kui idarindel hakkas igal kuul vigastuste ja hukkumise tõttu välja langema 100 000 sõdurit, ei olnud sakslastel seda puudujääki võimalik asendada ja see süvendas veelgi raevukat konkurentsi eri väeliikide ning ametkondade vahel. Muuhulgas mõjutas ressursi ebaefektiivset kasutamist ka ideoloogia – näiteks ei suudetud naissoost elanikkonda efektiivselt tootvale tööle rakendada, sest ei sobinud kokku natsionaalsotsialistliku ettekujutusega naise rollist.
ideoloogia takistav mõju sõjapidamisele – sellele sai viidatud juba eelmise punkti all, ent siinkohal veel mõni näide. Esiteks mõjutas natsionaalsotsialistlik mõtlemine strateegilise olukorra hindamist, sest kõike püüti näha läbi ideoloogilise positiivsuse prisma . Ainuüksi kaotuse stsenaariumite arvestamine ja läbimängimine oli mõeldamatu, sest ideoloogia kohaselt ei olnud lahingu ega sõja kaotamine üldse võimalik. Nii esitati ka kõik plaanid ja memorandumid võttes arvesse ainult parimaid loodetavaid tulemusi, mitte kunagi aga negatiivsete stsenaariumite põhjal. Teiseks välistas valitsev ideoloogia rahu sõlmimise võimalused, mida paljud sõjaväelased ja diplomaadid juba aastatel 1943–1944 toetasid. Kuid taolised ettepanekud ei saanud kuhugi jõuda, sest nende läbiarutamiseks puudus vajalik keskkond või foorum ja isiklikult ei läinud keegi muidugi Hitlerile taolist ettepanekut esitlema .
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii pea kui Hitleri alustatud sõda kasvas üle globaalseks konfliktiks, tekkis koheselt väga suur tõenäosus, et Saksamaa kaotab sõja. Selle tingis asjaolu, et natsirežiim ei olnud suuteline pidama kaasaegset ülemaailmset sõda, tal puudusid selleks vajalikud struktuurid ja oskused. Taoline sõda püstitas nii keerukaid küsimusi ja olukordi , mida natsionaalsotsialistide loodud juhtimismudel ei suutnud efektiivselt lahendada. Kaasaegses sõjas ei sõltu edukus mitte ainult sõdurite vaprusest lahinguväljal, vaid kogu ühiskonna ja selle struktuuride valmisolekust sõjapidamiseks. Muude probleemide kõrval kujunes oluliseks juba Esimeses maailmasõjas ilmnenud suundumus, mis kaldus üle tähtsustama Saksa sõjaväe rolli ja alahindama kodanikuühiskonna panust sõjapidamisse.
Võib öelda, et sõda oli tegelikult kaotatud juba suveks 1942, mil kõik plaanid idarindel olid läbi kukkunud, aga puudus igasugune idee, mida edasi teha ja kuidas katastroofi vältida. Hilisemad lahingud ei olnud enam käsitletavad pöördepunktidena. Üksikuid ideid esines üksikutel kindralitel, näiteks von Manstein pakkus välja kogu idarinde tegevust koordineeriva idarinde ülemjuhataja ametikoha loomise, et veidigi paremini sealset strateegiat kavandada, kuid kuna ta ei olnud parasjagu soosingus, kukkus see ettepanek läbi. Veelgi enam, ilmselt veendus ka Hitler ise hiljemalt septembriks 1942, et sõjaline ebaedu on pöördumatu, kuid nagu öeldud, toimivaid lahendusi ei olnud ja olemasolev süsteem takistas nende väljatöötamist.
12. Millised olid II MM järgsed majanduslikud,poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed ?
Kokku hukkus sõjas ligi 60 milj. inimest, neist enim NSV Liidus ja Hiinas.
Sõda ei toonud õiglast maailmakorda. Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla. Liberaalne lääne demokraatia oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri kasvule. NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD. Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia , Poola, Ungari, Jugoslaavia , Albaania.
Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid
Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud
Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu
kadus usk inimkonna progressi .
13. Kas Nümbergi protsessil võidutses õiglus ? Põhjenda seisukohta .
Nürnbergi protsessi ülesandeks oli seadusandlikus korras natslike sõjakurjategijate karistamine , kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Nõukogude Liidu esindajad kinnitasid, et Nürnbergi protsess korraldati selleks, et seadusandlikus korras karistada sõjakurjategijaid, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu - Stalin taotles õiglust.
Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi kurjategijaid karistama Stalin, kes ise oli suurem kurjategija ja hävitanud kümneid miljoneid, s.t kordi rohkem inimesi juba ammu enne Hitleri võimuletulekut. Kummaline on ka see, et Stalin võttis nõuks karistada hitlerlasi, kelle ta ise oli võimule ja neile kuritegudele aidanud.
Ja mis veelgi jahmatama panev - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver - Soome. Oli meie, eestlaste, õnn, et aastatel 1941-44 ei suudetud Eesti riiki taastada. Pole kahtlust, et siis oleks ka Eesti riik, kui Saksamaa poolel sõdinu, sõjakurjategijana Nürnbergis süüpinki sattunud.
Nürnbergi sõjatribunal mõistis Saksamaa peamised sõjakurjategijad süüdi ka poola rahva hävitamise poliitikas, sealhulgas poola sõjavangide hukkamises, kuigi tegelik hukkamiste toimepanija oli Nürnbergi kohtu ühe kohtumõistja - Nõukogude Liidu karistusorgan NKVD .
nümbergi kohtuotsus ei olnud adekvaatne otsus. et miks ei võetud köiki liitlasriike süü alla st kohtu alla ja miks ei peetud nümbergi kohtuotsust mönes neutraalses riigis,mis polnud söjakuritegudega seotud.samuti kohtunikud olid ka ju liitlasriigi omad.
pmst. oleks pidanud olema rohkem süüdimöistetavaid isikuid kui need kes " märtiks " tehti,sest tegelikult vastutavad inimesed köndisid puhtalt minema