............................................................. .........11 Mobilisatsioon................................................................ ................12 Eesti leegion.......................................................................... ..........13 Väljaõpe......................................................................... .................15 2 Relva-SS Eesti 3. Brigaad.................................................................17 Piirikaitse rügemendid................................................................... .18 Kokkuvõtteks................................................................. .................20 Kasutatud kirjandus........................................................................ 21 Sissejuhatus II Maailma sõja ajal käis Saksa sõjaväest läbi umbes
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Alfons Rebane Referaat Koostas:Lauri Mõts Sisukord 1)Teenistus kaitseväes 2)Omakaitse ja Saksasõjaväes 3) RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda 4)Autasud ALFONS REBANE (24.06 1908 08.03 1976) Alfons Vilhelm Robert Rebane (tuntud, kui Alfons Rebane) sündis Valgas 24. juunil 1908.a klaverivalmistaja esimese lapsena. Tema vanaema oli lätlane. 1911.a suri tema ema, Helene, tuberkuloosi. Seejärel abiellus isa ema õe, Olgaga. Alfons alustas kooliteed Valgas, kuid 1920
Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21.juunil 1934 lõpetas Riipalu Sõjakooli asperantide klassi ja jäi samasse rühmaülemana ning koolitajana teenima.5.oktoobril 1936 sai ta oma esimese ohvitseriautasemena lipnikuks.Järgmisel aastal lõpetas Riipalu Sõjakooli ohvitseride kursuse ja saadeti teenima 1. jalaväerügementi Narva.Vabariigi aastapäeval 1938.aastal ülendati ta nooremleitnandiks,mis jäigi Riipalu kõrgeimaks auastmeks Eesti sõjaväes. 1940.aastal jaanuaris määrati Riipalu teenistusse Kaitseliidu Tartu malevasse,kus teenis Kaitseliidu likvideerimiseni sama aasta juunis. Järgnenud punasel aastal kavatseti ka teenistusse jäetavaid eesti ohvitsere kasutada Euroopa vallutamisel venelaste Groza-plaani kohaselt.Üheks selliseks teenistusse jäetavaks oli ka Riipalu,kuid peagi selgus,et see oli punaste seisukohast viga.28.juulil 1941 läks Riipalu koos oma alluvatega 22
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel,
armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi.
Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses
Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku
Kõik kommentaarid