Sõjasündmused 1941-1945 (0)

SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945

SISUKORD

SISUKORD 1
1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL 2
1.1Jaapani sõtta astumine 4
1.2Saksamaa pealetung idarindel 1942 4
1.3Stalingradi lahing 4
1.4Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 5
1.5Kurski kaar 5
1.6Itaalia väljalangemine sõjast 6
1.7Murrang Vaiksel ookeanil 6
1.8Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. 6
1.9Normandia dessant 7
2.MAAILM SÕJAS 7
2.1Totaalne sõda 7
2.2„Uus kord“ Euroopas. Holokaust 8
2.3Nõukogude Liidu kuriteod 8
2.4Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas 9
2.5Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal 9
3.TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 10
3.1Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine 10
3.2Ardennide lahing 10
3.3Berliini vallutamine 11
3.4Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 11
3.5Jaapani purustamine 11
3.6Pariisi rahukonverents 12
3.7Nürnbergi protsess 12
3.8Teise maailmasõja tagajärjed 12
ALLIKAD 13
1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL 3
1.1 Jaapani sõtta astumine 4
1.2 Saksamaa pealetung idarindel 1942 4
1.3 Stalingradi lahing 5
1.4 Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 5
1.5 Kurski kaar 6
1.6 Itaalia väljalangemine sõjast 6
1.7 Murrang Vaiksel ookeanil 6
1.8 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. 6
1.9 Normandia dessant 7
2. MAAILM SÕJAS 8
2.1 Totaalne sõda 8
2.2 „Uus kord“ Euroopas. Holokaust 8
2.3 Nõukogude Liidu kuriteod 8
2.4 Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas 9
2.5 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal 9
3. TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 11
3.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine 11
3.2 Ardennide lahing 11
3.3 Berliini vallutamine 11
3.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 12
3.5 Jaapani purustamine 12
3.6 Pariisi rahukonverents 12
3.7 Nürnbergi protsess 12
3.8 Teise maailmasõja tagajärjed 12
ALLIKAD 14

1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL

Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa . Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama , laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda.
Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt : tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult.
22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi , väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina . Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia , Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem.
Esialgu läks Hitleril kõik plaanipäraselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennu vägi oli purustatud ning sakslased said ülevõimu õhus. Saksa tanküksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud üksuste hävitamise järgnevate jalaväeüksuste hooleks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi.
Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Otsustaval hetkel lõi Hitler aga kõhklema. Moskva ründamise asemel suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievi kaitsvad Nõukogude väed. Alles pärast seda koondas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks, selleks toodi aga osa üksusi Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel oli võimalik sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna küll vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese.
Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Õhutamaks patriootilisi tundeid, kuulutas ta käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas mõnel alal terrorirežiimi. Kiiresti pandi Siberis käima läänealadelt evakueeritud sõjatehased, Punaarmee sõjamasina taastamisele aitasid kaasa NSV Liiduga koostööle asunud lääneriikide abitarned. Saanud teada, et Jaapan ei kavatse NSV Liitu rünnata tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paiskas need Moskva alla.
6. detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva alla vastupealetungi. Ilmastiku olud olid rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.

Jaapani sõtta astumine

7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail, Pearl Harboris . Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Nüüd teadsid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlastele tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. Eriti raskeks hoobiks oli lääneliitlastele Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus.

Saksamaa pealetung idarindel 1942

Tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslasi siiski rivist välja lüüa. Suve saabudes pani Saksa armee end taas maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia nalftaväljad. 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga, paljud üksused piirati sisse ning hävitati. Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Algul piirdus sakslaste kava vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis Hitler piirkonna suurima linna Stalingadi vallutamist. Punaarmee osutas saksaltele raevukat vastupanu, kuid oli sunnitud samm- sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt.

Stalingradi lahing

Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest.
Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia.
Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.
19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatši suunas piirati 23. novembriks ümber Saksa 6. armee ja osa 4. Soomusarmeest, üldjuhataja Friedrich Paulus. Saksa löök piiramisrõnga läbimurdmiseks löögiga Kotelnikovo ümbrusest Stalingradi suunas jäi pooleli .
1943. aasta jaanuari alguseks surusid NSV Liidu väed piiramisrõnga välisrinde 170-250 km eemale. 10.-26. jaanuari pealetungiga tükeldati ümberpiiratud kahte ossa , vastupanu kestis linna lõunaosas 31. jaanuarini, põhjaosas 2. veebruarini. Vangi langes Saksa poolelt 91 000 meest. Saksa sõjavangidest pöördus hiljem koju tagasi ainult umbes 6000 meest.

Sakslaste lüüasaamine Aafrikas

1942.a. sügiseks olid saksa väed jõudnud Suessi kanali lähedusse, sellega oli saklaste jõud ammendatud. Briti vägede varustamine paranes, mis võimaldas koondada sakslaste vastu ülekaalukad jõud. Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile ning surusid Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse tagasi. Samal ajal võtsid USA väed nad piiramisrõngasse Marokos ja Alžeerias. 1943.a. mais sakslased alistusid ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.

Kurski kaar

1943.a. lootis Hitler, et suudab suvel uuesti pealetungile minna, kuid jõudude vahekord oli idarindel muutunud Punaarmee kasuks. Juulis läksidki sakslased pealetungile Kurski kaarel. Punaarmee tõrjus nad tagasi Kurski kaarel ja tungida edasi ka Dnepri jõele rajatud idavallile, Vene vägede ülekaal oli ilmselge.

Itaalia väljalangemine sõjast

Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. Septembril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu, kuigi Põhja-Itaalias aitasid sakslased Mussolini uuesti võimule, oli Itaalia Teisest maailmasõjast välja langenud.

Murrang Vaiksel ookeanil

1942.a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist.

Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a.

Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad , kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige „kuumem“ koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks.
Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee peatas oma edasitungi ja lasi sakslastel ülestõus maha suruda, mis omakorda võimaldas Stalinil võimule panna endale sobiva valitsuse.
Punaarmee purustas väegrupid Mitte ja Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Tallinnas lühiajaliselt küll ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, kuid saabunud Punaarmee surus iseseisvuse taastamiskatse maha.
1944.a sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia . Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse.

Normandia dessant

1944.a. hoidis Hitler suure osa oma üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti, mille ta lootis kiirelt purustada ja suunata kõik jõud idarindele. 6. Juunil maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias, millele saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida, Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 1944.a. 25. Augustil vabastati Pariis, kuid Saksamaale sisse litlasvägedel tungida ei õnnestunud.

MAAILM SÕJAS

Totaalne sõda

Teises maailmasõjas olid sunnitud osalema kõikide riikide kodanikud, kadus vahe rinde ja tagal vahel. Mõlemad võitlevad pooled pommitasid tsiviiliobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. Okupeeritud riikides seati võimule nukuvalitsused, mis koosnesid kollaborantidest ning sõja lõpul said nad üldise hukamõistu osaliseks. Samuti oli vastupanuliikumises osalejaid, kuid enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, et jätkata normaalset elu, kuigi valikud olid halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile meele järele. Raskeks kujunes ka naiste olukord, kes pidid nii meeste kui naiste töid tegema ja kannatama massilist vägivalda. Inimestele sai osaks vaenamine rahvustunnuse järgi, näiteks jaapanlased ja juudid .

„Uus kord“ Euroopas. Holokaust

1942.a. suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Igasuguse vastupanu puhul rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada.
Halvasti koheldi vene sõjavange, miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse , neid kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes, üritati kasutada võitluseks Stalini vastu. Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest.

Nõukogude Liidu kuriteod

1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise puhastuse eesmärgil Krimmi tatarlased ja tšetseenid. Samuti koheldi väga halvasti saksa sõjavange, nad tapeti või surid kurnatusest. Liikumisel läände toimusid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal, sh naisi ja lapsi surmati tervede külade viisi ja vägistasid ligi 2 miljonit naist. Venelaste vabastatud maades algasid kohe arreteerimised.

Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas

Prantsusmaal oli la Resistance . Vastpanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste alla tulistatud lendureid ning pani toime sabotaažiakti. Vastandina tekkis nende kõrvale kommunistlik vastupanuliikumine. Saksamaal vastupanuliikumine kiiresti hävitati. Levis rahulolematus Hitleriga, tema peakorterisse asetati pomm , vigastused olid väikesed ja vandenõu paljastati.
Molotov -Ribbentropi paktiga NSV Liidu mõjusfääri läinud alde olukord tähendas uuesti okupeerimist ja sp ei teinud NSV Liit nende pagulasvalitsuste ja vastupanuliikumisega koostööd, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel.

Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal

Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust ( tikud , küünlad, suhkur, küte, jalavarjud, rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima sõjaväelt. Raskustele vaatamata üritati jätkata normaalset elu, langes küll tarbimine, kadusid luksuskaubad, jäi alles leidlikkus.
Raske oli olukord Nõukogude Liidus 1941.a., kus tsiviilelanikkond jäi näljapajukile, mida kergendasid lääneriikide abisaadetised, eriti Ameerika konservid . Ka Saksamaa elatustase muutus, naised pidid tööle asuma ja oli sunnitud leppima keemiatööstuse loodud ersatskaubaga, ometi suudeti hoiduda näljast ning tagada miinimumtasemel varustamine.
Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos , toiduabi tõttu oli seal tohutu turg , arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on Miliza Korjusega peaosas „Suur valss “, Saksa sõdurilaul „ Lily Marleen“, inglatse pilkelaul „ Siegfried Line“, venelaste „Katjuuša“.

TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED

Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine

Koalitsioon kujunes 1941.a.baugustis Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, mis aga ei laienenud Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 1943.a. Teherani konverentsi tulemusena tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire . Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla sattumist. 1945.a. toimus Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill , ja Roosevelt, kus otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Veel lubasid liitlased jätta Moskva meelevalla alla Kesk- ja Ida Euroopa maad, mis oli Stalinile suur võit ja aluseks Euroopa lõhestumisele.

Ardennide lahing

1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel.
Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a.

Berliini vallutamine

1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu Berliini viimase võimaluseni kaitsta, lahingusse saadeti poisikesed. Olukorra lootusetust mõistes lõpetas 2. Aprillil Hitler enesetapuga.

Saksamaa alistumine. Potsdami konverents

7. mail 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mail 1945 kirjutati Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 17. Juuli – 2. August 1945 toimus toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus toimus lõplik territooriumide jaamine, Saksamaa reparatsioonide tasumise kord ja arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas.

Jaapani purustamine

1945 algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu, kuus jaapanlased hukkusid viimseni. Ameeriklased rajasid Okinawale lennuväebaasid, kust hakati Jaapanit pommitama, kaotused olid suured, kuid Jaapan ei alistunud. Sõja lõpetamiseks lasid ameeriklased käiku tuumapommi, mis heideti Hiroshimale 6.augustil ja Nagasakile 9. Augustil 1945. Hukkus 300 000 inimest, alustati rahuläbirääkimisi ning 2. Septembril 1945 allkirjastati USA lahingulaeva pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, va NSV Liit, Poola ja Tšehhoslovakkia, rahu 8. Septembril 1951 San Franciscos.

Pariisi rahukonverents

Pärast Teist maailmasõda üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945- 1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas rahulepingute projekte võitjariikide ja Saksamaa Euroopa liitlaste – vahel Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome vahel, mis 10 veebruaril 1947 alla kirjutati. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, hakati sisse nõudma reparatsioone.

Nürnbergi protsess

1945.a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike kurjategijate üle, arvestamata väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvaid käske. Kohtuotsus kuulutati välja 1946.a. oktoobris.

Teise maailmasõja tagajärjed

Sõda põhjustas seninägematuid kaotusi, hukkus ligi 60 miljonit inimest, võrreldes eelmiste sõdadega, suurenes järsult hukkunud tsiviilisikute arv. Sõda ei toonud ka õiglast maailamakorda, liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid ei saanud vastu kommunistliku diktatuuri kasvule. Balti riikide NSV Liidu võimu alla jäämine ja kontroll Kesk- ja Ida Euroopa üle tõi kaasa Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus.

ALLIKAD

Laar, M., Vahtre, L. (2006, 2007) Lähiajalugu Gümnaasiumile I , AS BIT