Loovtöö (0)

Q: Millega tegeleti klassiõhtutel?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Millist muusikat kuulati klassiõhtutel?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Kui sageli toimusid klassiõhtud?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Kes juhtis ettevalmistusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Mida söödi klassiõhtutel?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Q: Kes oli üldvastutaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö

Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millega tegeleti klassiõhtutel?
Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini?
Millist muusikat kuulati klassiõhtutel?
Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud?
Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ?
Kui sageli toimusid klassiõhtud?
Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused?
Kes juhtis ettevalmistusi?
Mida söödi klassiõhtutel?
Kes oli üldvastutaja?
Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega?

Küsimused
Lugupeetud vastaja !
Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides . Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks .
Lugupidamisega
Kristina Trees

Millega tegeleti klassiõhtutel?

Mida söödi klassiõhtutel

Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini?

Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände.

Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid.

Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks?

Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik?

Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks?

Kui sageli toimusid klassiõhtud?

Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad ? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja?

Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega?

Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega?

Mis te arvate , kas kunagised klassiõhtud olid lõbusamad kui praegused?
Viimasele kolmele küsimusele vastake palun siis, kui Teil on võimalik võrrelda tänapäeva ja Teie kooliaegseid klassiõhtuid (näiteks oma laste info põhjal vms)
Sissejuhatus
Tere!
Olen Kristina Trees Riidaja Põhikoolist ja ma valisin oma uurimustöö teemaks vanaaja klassiõhtud. Mind inspireeris sellel valikul meie viimane klassiõhtu, nimelt jäin ühel hetkel mõttesse ja püüdsin silmad kinni ette kujutada meie vanemate ja vanavanemate aegseid klassiõhtuid. Milline oli nende riietumisstiil , nende muusika valik, nende mängud jne. Minu eesmärgiks on teada saada kunagiste koolide klassiõhtute kombed ning võrrelda neid tänapäevastega. Minu uurimustöös saate ka teie tuletada meelde nii enda ja oma vanemate kui ka vanavanemate Mulgimaa koolide kombeid. Sellega seoses esitasin ma oma uurimus küsimused mõnedele enda valitud inimestele kes oskaksid nendele vastata.
Esimene vastaja
Lugupeetud vastaja!
Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks .
Lugupidamisega
Kristina Trees
Millega tegeleti klassiõhtutel?
vastus : Mäletan , et kutsusime klassiõhtutele teistest koolidest oma eakaaslasi nö külla . Korraldasime erinevaid mänge, viisime viktoriine läbi, samuti olid pallimängud saalis ning loomulikult sõime oma tehtud maitsvaid küpsetisi.
Mida söödi klassiõhtutel?
Vastus: Koogid, kringlid , kartulikrõpsud, küpsised jm maitsvad näksid.
Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini?
Vastus:Saalimängud – rahvaste pall, erinevad teistmoodi võistlused nagu nt kotijooks, jooksmine koos munaga (muna oli lusikas ja ühes käes, ei tohtinud seda maha kukutada ), võistlused, kus olid saapapaelad seotud ja nii tuli joosta , samuti oli ka sellist varianti kus pidi kõike pimesilmi tegema.
Millist muusikat kuulati klassiõhtutel?Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände.
Vastus: Kahjuks ei mäleta enam nii, vb oli Britney Spears seetüdrukute lemmik, Backstret Boys , poistel Eminem . Naljaks on praegult isegi sellise muusika valiku peale mõelda nüüd (
Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ?
Vastus:Kui jah, siis tooge näiteid. Riietus oli omal valikul, põhiliselt ikka selline nagu tavaliselt koolis käidi .
Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks?
Vastus: Uusi tutvusi tuli aina juurde. Halb oli see, et alaealised käisid ikka palju, eriti just klassiõhtutel kooli nurga taga suitsetamas või joomas. Loomulikult klassijuhatajad ei teadnud siis sellest midagi.
Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik?
Vastus: Ei olnud kohustuslik.
Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks?
Vastus: Rahalised kulutused leppisime klassikaaslastega kokku, igaüks tõi teatud rahalise summa klassijuhatajale. Mõnedele õpilastele vb oli majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta.
Kui sageli toimusid klassiõhtud?
Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool.
Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja?
Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja .
Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega?
Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku suhtes :D Ja ehk on noored veelgi aktiivsemad ja leidlikumad kui meie olime omal ajal.
Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega?
Vastus:Ei oska öelda, kuna endal on see klassiõhtute aeg ammu möödas. Kuna olen tudeng , siis meie nö klassiõhtud on nt peod klubides, v korraldatakse ühiseid spordiõritusi nt kepikõnd, nutikamatele maleõhtuid. Korraldatakse ka „ tudengi date “-e, kevadballe jne. Veidi teistsugusem teema kui klassiõhtud (
Mis te arvate, kas kunagised klassiõhtud olid lõbusamad kui praegused?
Vastus: Usun, et olid lõbusamad, kuna rõhku pandi ikka rohkem koosolemisele ja lõbutsemisele, mitte nt nutitelefoni otsas „istumisele“.
Peaks ka ära mainima, et lõpetasin Riidaja Põhikooli 2007. aastal. Kõige aktiivsemad klassiõhtud ja muud üritused koos klassiga olid siis kui meie klassijuhatajaks oli õpetaja Heli Veerme. Tänaks teda siianigi nende toredate kooliaastate eest.
Teine vastaja
Millega tegeleti klassiõhtutel?
Kirjutan nendes klassiõhtutest, mis jäid ajavahemikku V-VIII klass. Algklasside omi ei mäleta ja keskkoolis käisin Tartumaal , Nõo Kekkoolis, füüsika süvaõppega klassis.
Klassiõhtute ettevalmistamisel lepiti kokku teema, mis läbis klassiõhtut, enamasti olid need seotud mõne lähedalasuva tähtpäevaga. Naistepäev (8.märts), punaarmee aastapäev (23.veebruar, tol ajal peeti seda meestepäevana, kosmonautikapäev 12.aprill vms). Enamasti pani teema paika klassijuhataja, aga oli ka õpilaste initsiatiivil välja pakutud teemasid . Oli selleks siis rühmanõukogu (see oli midagi sellist nagu klassi esindajad õpilasesinduses. Olid ka nn sõpruskohtumised st kutsuti külla mõni naaberkooli (Pikasilla, Kärstna) samavanade lastega klass või kusagilt kaogemalt. Meil oli ka sõprusklass Lätis, Bilski koolis. Vähemalt ühte küllasõitu mäletan ning lätikeelne laul „Kukeke“ on siiani peas.
Mida söödi klassiõhtutel
Ma ei tea, miks, aga mulle meenuvad esimesena küpsised ja limonaad. Või morss . Ma pole küll päris kindel, aga mulle tundub, et omal ajal koguti ka klassi raha ja siis osteti seda, mida parasjagu poes saada oli. Küpsiseid veel oli, aga kommi oli saada harva ja need kadusid klassiõhtul kiiresti laualt.
Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini?
Ilmselt olid meil mingid pioneeride mängud ja traditsioonilised tantsud nagu „Kaks sammu sissepoole“, „Šooder“, Mängiti ka paberil mänge. Kirjutad lause, seejärel järgmine mängija ja nii moodustub etteantud küsimustele vastates lugu, mis hiljem kõigile ette loetakse. Nii said tegevust kõik klassiõhtul osalejad.
Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände.
Eesti omadest olid Anne Veski , Marju Länik ja Ivo Linna. Ansambel “Kondor”, “ Keeris ”, “Krõll” jms olid ka veel. Tõnis Mägist eriti ei hoolitud ja Jaak Joalat kutsuti Kremli Ööbikuks ja teda eriti ei kuulatud. Saatest “Kaks takti ette” tulid ka uued lauljad näit Thea Paluoja ja Siisi Sisask.
Välismaa ansamblitest olid ABBA, Baccara ja Boney M. Sellised diskopundid. Rock ja intellektuaalne rock maakooli ei jõudnud, ilmselt meie vanemad ei teadnud ega osanudki neid tutvustada.
Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid.
Mõnikord olid temaatilised. Üks näide tuleb küll meelde. Me pidime tegema järele ansambleid (nii nagu tänapäeval Play back show) ja mina tegin klassiõega järele ansamblit Baccara ja mina olin see tumedapäine laulja. Kust me neid üldse nägime või kuidas järele tegime jääb mulle siiani mõistatuseks. Lisaks klassiõhtutele mäeltan ühte karnevali, kus pidime mängima Nõukogude liidu 15 liiduvabariigi esindajaid ja mina mängisin grusiinlannat. Laenasin tädilt pika, maani ulatuva valge leerikleidi ja pidin tutvustama Gruusia nõukogude sotsialistlikku vabariiki. Mismoodi ma seda tegin.. ei mäleta. Aga mõni foto sellest, kus mul need riided seljas , on alles.
Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks?
Klassiõhtute puhul meeldiski see, et tehti midagi koos. Sai esineda, koos mängida ja tantsida. Vanemates klassides muutus hästi oluliseks see, kas sulle meeldiv noormees kutsus sind tantsima või mitte. Klassiruum muudeti hämaraks ja klassijuhataja jättis meid ka omapäi. Tol ajal peeti seda, et tüdrukud või poisid omaette või kõik koos pundis tantsivad, venelaste kombeks. Seda olime näinud sõpruskoolis Gorkis a Eestis tol ajal peeti seda naeruväärseks kombeks. Oli tavaks, et noormees tuleb neiu juurde, kummardub ja kutsub tantsule. Äraütlemine oli ka üsnakesti tabu ja seetõttu pidi tantsima ka selliste poistega, kes kohe üldse ei meeldinud.
Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik?
Ma ei mäleta, et see oleks kohustuslik olnud, aga ega keegi sealt eriti puududa ka ei tahtnud. Need olid pigem oodatud sündmused. Kui keegi sealt puudus, siis pigem seetõttu, et ta mingil põhjusel osaleda ei saanud. Muidugi oli väga kahju, kui puudus sealt mõni selline poiss, kellega lootsid tantsida.
Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks?
Ei oska öelda, kas kellelgi see puudumise põhjuseks oli. Enda puhul küll ei mäleta, et see põhjuseks oleks olnud. Meil olid klassirahana varud klassiga koos töötamisest kolhoosipõllul (kartulite noppimine, kivide korjamine ) või metsa istutamiselt Klassiraha korjati harvaja siis oli see pigem sümboolne. Sama kehtis ka ühiste teatriskäikude ja ekskursioonide puhul. Majanduslikel põhjustel ma ei usu, et mõne pere lapsel kusagil käimata jäi. Põhikooli lõpus näiteks käidi traditsiooniliselt ekskursioonil Leningradis (praegune Sankt Peterburg) ja see ei käinud kellelgi üle jõu.
Kui sageli toimusid klassiõhtud?
Päris iga kuu vist ei toimunud, aga kord veerandis küll.
Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja?
Klassijuhataja juhtis ettevalmistusi ning ülesanded jaotati enamasti vabatahtlike vahel ja tagasihoidlikumatele õpilastele määrati lihtsalt mõni lihtsam jõukohane ülesanne.
Kahjuks ei oska võrrelda, sest puudub informatsioon, et kuidas need tänapäeval toimuvad... kui üldse toimuvad. Ma ei usu ka, et aastatel 1974-1985 tuimusid nad Mulgimaal teistmoodi kui mujal, sest Tartumaal Nõos olid nad küll üsna samasugused, kui põhikoolis. Küll olid Nõos teistsugused ülekoolilised üritused: ülekooliline kirjanduslik ball, ristimispidu, Missi ja Misteri valimine jms.
Kolmas vastaja
Püüan vastata. Õppisin Tõrva Keskkoolis 1982-1993 (klassiõhtute aeg umbes 1988-1993). Mäletan klassiõhtutest väga vähe. Paremini on meeles huvitavad, lahedad ja elamusterohked ekskursioonid , teatri külastused, ning kogu kooli peod.
Millega tegeleti klassiõhtutel?
Aeti juttu ja tantsiti.
Mida söödi klassiõhtutel
Võileibu ja kooke.
Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini?
Pikka nina,
Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände.
80ndate lõpu- 90ndate disko , rock, Bet Shop Boys, Modern Talking , Dr. Alban , Haddaway
Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid.
Ei mäleta selliseid klassiõhtuid. Aga oli koolipäevi stiili-riietusega, mida kandsime tundides ja vahetundides. Retro-stiil. Ja ükskord poisid tüdrukuteks ja tüdrukud poisteks.
Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks?
Meeldi vaba koos-olemine.
Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik?
Ei olnud kohustuslik.
Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks?
Kulutusi oli vist ainult seoses toiduga, ei mäleta, kas organiseerijad kogusid meilt raha kokku või tõi igaüks midagi lauale, võib-olla mõlemat, kord üht kord teist.
Kui sageli toimusid klassiõhtud?
Jõulude ajal oli kooli pidu, aga võis lisanduda ka klassiõhtu. Ning sellele lisaks veel üks kord aastas.
Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja?
Minu arvates mõned aktiivsed õpilased olid ettevalmistuste eesotsas.
Sisu
Klassiõhtute ettevalmistus
Klassijuhataja juhtis ettevalmistusi ning ülesanded jaotati enamasti vabatahtlike vahel ja tagasihoidlikumatele õpilastele määrati lihtsalt mõni lihtsam jõukohane ülesanne. Alati oli üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja. Tuli ka rahalisi kulutusi.Kulutusi oli ainult seoses toiduga.Oli aegu kus koguti raha ja siis osteti korraga ja oli aegu kus rahaga ei rehkeldatud vaid kõik õpilased tõid kooli oma ostetud söögi.Kuid rohkem oli neid olukordasid kus leppiti kokku kes mida toob ja siis oli kõik olemas. Paljudel klassidel oli klassirahana varud. Selle saamiseks käidi koos töötamas kolhoosipõllul (kartulite noppimine, kivide korjamine) või metsa istutamiselt. Klassiraha korjati harva ja siis oli see pigem sümboolne. Sama kehtis ka ühiste teatriskäikude ja ekskursioonide puhul. Majanduslikel põhjustel ei jäänud eriti mõne pere laps kuskil käimata, kuna oli käidud klassiga raha teenimas. Kuid oli ka olukordi kus laps ei saanudud klassiõhtule tulla kuna enne klassiõhtut oli kasutatud töö raha mingi ekskursioonil käimiseks, ning lapse vanemate majanduslik seis ei lubanud kohal viibida klassiõhtul.
Klassiõhtute tegevus
Klassiõhtutel käimine polnud kohustusli. Kui pere majanduslik seis polnud kiita ei ilmunud lihtsalt õpilane klassiõhtule. Enamasti alustati klassiõhtu korraldamist. Vahepeal tehti sõprus kohtumisigi ,kutsudes naaber koolis sama klassi õpilased enda peole . Vahel kutsuti ka kaugemaid koole või mindi ise teise kooli klassiõhtule. Seda peeti lõbusaks ja huvitavaks. Klassiõhtutel valmistati vahel koolis toitu näiteks võileibu . Nendel pidudel tantsiti, mängiti, lauldi ning aeti juttu. Õpilastele meeldisid klassiõhtud.
Klassiõhtute söö, muusika ja mängud
Tolleaegsetel klassiõhtutel söödi Kooke, kringleid, kartulikrõpse, küpsiseid, limpsi või morsssi. Enamusti koguti raha ja siis mindi poodi ning osteti seda mida sai . Komme eriti ei olnud klassiõhtu toidu laual kunaa need kadusid kähku ning neid sai harva. Klassiõhtutel mängiti igasugu mänege nt: pikk-nina, Saalimänge – rahvaste pall, erinevad teistmoodi võistlused nagu nt kotijooks, jooksmine koos munaga (muna oli lusikas ja ühes käes, ei tohtinud seda maha kukutada), võistlused, kus olid saapapaelad seotud ja nii tuli joosta.Samuti oli ka sellist varianti kus pidi kõike pimesilmi tegema. Mängiti ka pioneeride mänge ja tradisioonilissi tantsu mänge nt: „Kaks sammu sissepoole“ , „Šooder“. Mängiti ka paberi mänge kus tuli kirjutada lause, millele lisandus järgmise õpilase lause , ning nii moodustus etteantud küsimustele vastates lugu, mis hiljem kõigile ette loeti. Ette lugedes tuli väga vaimukas ning huvitava sisuga lühi jutt. Nii said tegevust kõik klassiõhtul osalejad. Klassiõhtutel kuulati ka muusikat. Tüdrukute lemmikuks lauljaks oli enamasti Britney Spears, , Backstret Boys, ning poiste lemmikuks Eminem. Kuulati ka teisi muusikuid nt : Anne Veskit, Marju Länikut, Ivo Linnat . Ansamblitest kuulati: Kondor, Keeris, Krõll, ABBA, Baccara ja Boney M, 80ndate lõpu- 90ndate disko, rock, Bet Shop Boys, Modern Talking, Dr.Alban, Haddaway.Tõnis Mägist eriti ei hoolitud ja Jaak Joalat kutsuti Kremli Ööbikuks ja teda eriti ei kuulatud.Saatest “Kaks takti ette” tulid ka uued lauljad näit Thea Paluoja ja Siisi Sisask. Rock ja intellektuaalne rock maakooli ei jõudnud, ilmselt vanemad ei teadnud ega osanudki neid tutvustada.
Klassiõhtute riietus ja kui sageli toimusid klassiõhtud
Klassiõhtud möödusid nii temaatiliselt kui ka tava riietes . Enamasti otsustas klassi juhataja kas teha klassiõhtu temaatiliseks või lasta kooliõpilastel tulla oma tavalistes kooli riietes. Kui aga klassiõhtu oli temaatiline siis klassijuhataja ütles õpilastele teema mille järgi õpilased oma välimust muutsid. Tavaliselt muudeti end mingite kuulsuste järgi või multika tegelaste. On ka klassiõhtuid kus poisid teevad end tüdrukuteks ja tüdrukud poisteks. Klassiõhtuid ei peetud tihti see oli kaua oodatud sündmus, igas koolis ja igas klassis oli erinev arv klassiõhtuid. Täitsa olenes kui aktiivsed olid ise õpilased. Mõnes koolis korraldati kord aastas ning oli ka neid koole kus tehti veerandis vähemalt ühe korra.
Kõige meeldejäävam
Klassiõhtute puhul meeldis kõigile kõige rohkem koos viibimine ja aktiivne keskkond. Kõigile meeldis esineda, koos mängida ja ka tantsida. Vanemates klassides muutus hästi oluliseks see, kas sulle meeldiv noormees kutsus sind tantsima või mitte. Klassiruum muudeti hämaraks ja klassijuhataja jättis vanemaid õpilasi ka omapäid. selajal taheti, et tüdrukud või poisid omaette või kõik koos pundis tantsivad, venelaste kombeks. Seda nähti sõpruskoolis Gorkis a Eestis. Tol ajal peeti seda naeruväärseks kombeks. Oli tavaks, et noormees tuleb neiu juurde, kummardub ja kutsub tantsule. Äraütlemine oli ka üsnakesti tabu ja seetõttu pidi tantsima ka selliste poistega, kes kohe üldse ei meeldinud. õpilastele meeldis ka see et uusi tutvusi tuli aina juurde, kuid Halb oli see, et alaealised käisid ikka palju, eriti just klassiõhtutel kooli nurga taga suitsetamas või joomas. Loomulikult klassijuhatajad ei teadnud siis sellest midagi. Enamasti möödusid klassiõhtud rahulikult ning lõbusalt.
Võrdlus tänapäevase klassiõhtuga
Tänapäeva ja kunagise aja klassiõhtud ei erine väga , kuid on asju mis on muutunud nt: tänapäeva lapsed ei ole enam nii aktiivsed, ka klassiõhtutel istuvad enamus õpilaasi nuti telefon näpus. Kuid tänapäeva klassiõhtud võivad olla ka huvitavamad kuna on leiutatud igasugu vidinaid mida saab kasutada lõbutsemiseks. Kõige suuremaks erinevuseks on arvatavasti õpilasete suhtumine klassiõhtutesse. On uskumus et kunagise aja klassiõhtud olid lõbusamad, kuna kunagi pandi rõhku rohkem koos viibimisele mitte nutti telefonide istumisele. Kunagi olid inimesed aktiivsed ning nad jõudsid ühe õhtu jooksul väga palju tegevusi ära jõuda.

.RTF Laadi alla originaalfail 13 lk · .rtf · 20 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AndraLiis Õppematerjali autor

Loovtöö. Inspiratsiooniks teistele. Saab ideid selles tööst. Tegu on loovtööga .

klassiõhtu klassiõhtud klassijuhataja muusika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere

Uurimustöö

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................

Ajalugu

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har

Ühiskond

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................

Uurimistöö

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste p?

Ajalugu

Rohkem sarnaseid