Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Eesti Vabariik

.....................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika........................................................................................................................................4 Liidud...............................................................................................................................................4 Riigikaitse..............................................................................

Eesti ajalugu

4

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted:

Ajalugu

12

doc

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934.aastal

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa

Eesti ajalugu

10

docx

1934 a. riigipööre

...............................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................10 2 1. Suur Kriis 1.1. Majanduskriis 1929 aastal maailmat tabanud majanduskriis jõudis aasta pärast ka Eestisse. Kõik majandushäired tabasid kõige halvemini põllumajandust ja tööstust. Kuna Eesti peamine eksportartikliks olid põllumajandussaadused, siis tabas kriis esmajoones põllumajandust. Toiduainete hinnad langesid drastiliselt, et hinnalangusest tingitud madalama tuluga ikka raha teenida hakati rohkem tootma ja eksportima, mis omakorda alandas hinda. Kuid varsti ei suutnud eksporditoodangu suurendamine hinnalangust kompenseerida. Pealegi kehtestasid teised riigid toiduainetele siseveotollid. Kokku langes põllumajandustoodangu rahaline koguväärtus 45% võrra

Ajalugu

2

pdf

Miks muutus eesti Vabariigis 1934. aastal valitsemiskord?

Miks muutus 1934. aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Tolleaegne Eesti oli parlamentaalne vabariik ja oli isegi ülejäänud Euroopaga võrreldes väga demokraatlik. Näiteks oli Eesti Vabariigis tagatud algusest peale naiste valimisõigus. Võib tulla üllatusena, et demokraatlikust Eesti Vabariigist sai viis aastat enne iseseisvuse kaotust autorikraatlik presidentaalne riik. Enne riigipööret oli Eesti demokraatlik riik, mida iseloomustas erakondade rohkus: valimistel osalesid mitmed suured ja väikesed erakonnad, mis esindasid erinevaid põhimõtteid ja sotsiaalseid huve. Nii suur erakondade arv põhjustas paraku palju sisepingeid. Koalitsioonis olevad erakonnad polnud sageli üksmeelel ja valitsused vahetusid tihti. See raskendas otsuste kiire ajalist langetamist. Pingeid süvendas veelgi rohkem 1930. aastal Eestisse jõudnud ülemaaailmne majanduskriis.

9. klassi ajalugu

3

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

EESTI Vabariik (1920 ­ 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 ­ lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda ­ majanduslik tõus. 1920 ­ 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul

Ühiskond

3

doc

EV 1920 - 1940

EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul

Eesti ajalugu

2

doc

Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord?

Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Arutlus Kui 2. veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaale, st Eesti sai iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)