väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni. Õppimist kergendab informatsiooni piisav olemasolu ja töötajate kaasamine. Õppimist soodustab kontrollisüsteem, mis ergutab õppimist. Julgustama töötajaid isiklikule arengule. Kogemuste jagamine. Pidev harjutamine, et tegevus muutuks alateadlikuks. 21. Teadmusjuhtimine ja teadmuse teke organisatsioonis. Lisanduv info annab maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine).
võimendusega indeksaktsiad: QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt riikide indeksaktsiad: EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Aktsiad: Lisanduv kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada Investorid saavad reguleeritud turu ettevõtte aktsiatega kauplemiseks Omanikud saavad teada ettevõtte turuhinna Avaneb võimalus motiveerida töötajaid aktsiaoptsioonidega Aktsiaid saab kasutada ,,valuutana" teiste ettevõtete ülevõtmisel Börsil olek tõstab ettevõtte mainet ja tuntust Võlakirjad: Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad
Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult ka piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk lisanduv tulu (piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja
Mõiste ,,marginaalanalüüs" tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse. Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Nõudluskõvera seadus: Nõudlus langeb kui selle hüvise hind tõuseb Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud
finantsinvestor (nn äriingel alustavate ettevõtete ja riskikapitalist mõnda aega tegutsenud ettevõtete puhul), kes on spetsialiseerunud kiiret kasvupotentsiaali pakkuvatesse ettevõtetesse raha paigutamisele. (14 lk 16) Kolmas võimalus, mis tavaliselt tuleb kõne alla suurte ettevõtete puhul ja viib börsile, on avaliku aktsiaemissiooni korraldamine ja aktsiate noteerimine börsil. See võib olla ettevõttele atraktiivne järgmistel põhjustel: (14 lk 16) · lisanduv kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada, · senistele aktsionäridele avaneb võimalus oma investeeringust (osaliselt) väljuda, · investorid saavad reguleeritud turu ettevõtte aktsiatega kauplemiseks, · omanikud saavad teada ettevõtte turuhinna, · avaneb võimalus motiveerida töötajaid aktsiaoptsioonidega, · aktsiaid saab kasutada ,,valuutana" teiste ettevõtete ülevõtmisel, · börsil olek tõstab ettevõtte mainet ja tuntust,
Anaeroobne lävi Koormuse kasvades teevad lihased rohkem tööd ja vajavad rohkem energiat, töösse lülituvad täiendavad mootorsed ühikud ja lihasgrupid (valged kiired lihaskiud, mille jaoks vaja suuremat impulssvoogu, toodavad suhteliselt rohkem piimhapet). Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada. Piimhappe hüppeline kasv on tingitud kuna: – Lisanduv energiavajadus tuleb katta üha rohkem anaeroobselt s.t. tekib piimhape – Töösse lülituvad “valged” lihaskiud toodavad rohkem piimhapet *Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe. Pulss 160 -170 x min. Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades Aeroobne lävi. Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta Südame löögisagedus 120 – 130 x min
Erineva sageduse ja tugevusega helide valljuse võrdlemiseks kasut. Spetsiaalset valjusemõõtühikut(foon). Võrdlus ühikuks võetakse helisagedusega 1000 Hz.Kui müra,heli mille sagedus on 100 Hz ja tugevus 50db tundub sama valjunua kui 20 db tugevusega standard heli (1000) Hz -on tema valjudus 20 fooni.kuna nendest saadud valljuse vaisting on võrdne. Kuigi müra tuleb vähendad niipalju kui võimalik ei ole soovituslik seda lasta madalame kui 30 db,kuna ootamatult lisanduv heli muutub seljuhul ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Nuri kuulmine kui kutsehaigus on eestis esinemis sageduselt kolmas.Audioloogia-on teadus mis uurib müra mõju inimese kuulmisele. Kuuldava helissagedus 16-2000Hz.Kõne 500-2000 Hz,muusika 400-8000Hz. Kuulmise nõrgenemine algab 20a ja jätkub kogu elu jooksel. Intensiivne nõrgenemine algab 10a töötamise järel pideva müra järel.
1. Täitke tabeli tühjad ruudud. 2. Kuidas võiks kirja panna Juhani eelistusi kirjeldava kasulikkusfunktsiooni? u u (metsajooks ) u ( aiatöö ) u (kaardimäng ) 3. Millise tegevuse (ja miks?) valiks ratsionaalselt käituv Juhan ja kui suur oleks tema heaolu (enesehinnang) puhkepäeva lõppedes? Kaks esimest tundi tuleks ilmselt kulutada metsajooksule (rohkem polegi mõtet sellega tegelda), sest esimeste tundide jooksul lisanduv kasulikkus on suurem kui teiste tegevuste korral -- heaoluhinnang 17 palli. Ülejäänud neli võiks jagada aiatöö ja kaardimängu vahel. Kaks tundi kumbagi lisaks heaolule 11+4=15 palli, tund aiatööd ja kolm tundi kaardimängu samuti 15, tund kaardimängu ja kolm tundi aiatööd 16 palli. Kui loobuda aiatööst ja mängida neli tundi kaarte oleks heaolulisa 16 palli ja kaardimängust aiatöö kasuks loobumise korral 18 palli. Tund
tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n
Kasumi maksimum kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga (täieliku konkurentsiga turudkorra turuhinnaga): p MC 0 p MC. dq Hinna ja piirkulu vahe p MC on iga täiendava toote valmistamisest lisaks saadav puhastulu (püsikulu puudumisel lisakasum). Optimaalse tootmismahu leidmise probleemi ei teki kahaneva piirkulu korral mida suurem tootmismaht, seda suurem lisanduv puhastulu. Kui piirkulu kasvab tootmismahu suurenedes: · MC p tootmismahu suurendamine kasulik; · MC p tootmismahu vähendamine kasulik. Ettevõtte pakkumiskõver Ettevõtte pakkumisfunktsioon kirjeldab toodetava koguse sõltuvust turuhindadest. Pakkumiskõver kirjeldab toodetava koguse sõltu-vust toote hinnast fikseeritud tegurihindade p MC korral. Kuna pakutakse kasumit maksimeerivat kogust,
vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. Kogukasulikkus Kogukasulikkus on rahulolu summa Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus hoopis vähenema – tekib küllastuspunkt Piirkasulikkus Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik ehk täiendavalt lisanduvat kasulikkust täiendava kaubaühiku tarbimisel Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev Iga täiendav ühik kaupa lisab vähem täiendavat rahulolu, kuni piirkasulikkus muutub negatiivseks Kasulikkus Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid? Tarbija võrdleb kauba tarbimisel täiendavalt lisandunud kasulikkust ehk piirkasulikkust ja hinda, mida tuleb kauba eest maksta
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned ee...
B2B(äri) turundusjuhi roll ostuotsustes - Planeerimine ja prognoos; Organiseerimine ja kontrollimine; Juhtimine; Ostuotsuse mõjude hindamine. Ostutüübid tööstus- ja äriturunduses - Korduv taasost; Modifitseeritud taasost; Uus ost Erinevatel ostutüüpidel on erinev tase probleemi uudsuses, infovajaduses, uute alternatiivide hindamisel 6 olulisemat tegurit hankija valikul – Teostus; Kvaliteet; Teenindus; Hange; Kogemus; Hind Kauba liikumise protsess ja lisanduv väärtus B2B(äri) turult B2C(tarbija) turule Tooraine -> Agent -> Varustaja -> Tootja -> Hulgimüüja -> Jaemüüja -> Klient Tööstusturu olemus : Tööstustoodete ja -teenuste klassifikatsioon • Tööstusteenused • Põhitootmisvahendid • Abitootmisvahendid • Tööstuslikud tarbekaubad • Detailid • Tooraine • Töödeldud materjalid Tarbijaturg vs äriturg
CT , Cj - тепловые константы Далее выписывается уравнение теплового равновесия P dt e C T d C Lühikese aja dt kestel küttemähise aine soojus- välispinnalt kiirgusena lisanduv soojusenergia mahtuvusena salvestuv äraantav energia soojusenergia Cj - pinnaühiku kiirguskonstant CT - erisoojusmahtuvus k - keskkonna abs. temperatuur S - välispinna suurus Это уравнение справедливо при ряде упрощений (см. H.S.)
15. Kuidas muutub kasulikkustase tarbitava koguse suurenedes? Kas kasulikkus võib olla ka negatiivne? Hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Iga täiendavast ühikust saadav kasulikkus on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub neg. 16. Selgitage piirkasulikkuse ja rahaühiku piirkasulikkuse mõisteid ning nende erinevusi. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Rahaühiku piirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada üks kroon. 17. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Mida kaugemal on samakasulikkuse kõver,seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus
tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid · Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms · Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) · Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n
laenutehinguid Maksebilansi deebetsisenditeks nimetatakse: tehinguid, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist Euro vahetuskursi tõus Jaapani jeeni suhtes põhjustab: Jaapani kaupade hinna languse Eestis Kas majanduskasvu üheks soodustavaks teguriks võib olla asjaolu, et õpitakse olemasolevaid ressursse täielikumalt ära kasutama? Tõene Majanduskasvu nõuab: rahvastiku kasv, kuna püsiva tootmismahu korral kahandab iga lisanduv inimene tarbimist Kas majanduse langusfaasi iseloomustab eratarbimise vähenemine (eriti kestvuskaupade osas)? Tõene Kas majanduskasv sõltub antud riigis kasutada olevatest ressurssidest? Tõene Kas majanduse langusfaasis alanevad ka tooraine hinnad peamiselt langenud nõudluse tõttu? Tõene Kas majandustsüklit iseloomustab üheaegselt mitmetes majandusharudes, millele järgneb kahanemise periood? Tõene
madalama hinnaga, mitte ainult viimane ühik. Sel põhjusel ongi MR alati väiksem kui hind. Monopolisti kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q * (see ongi monopoolse turu tasakaalukogus), mille korral piirtulu ja piirkulu on võrdsed ehk mille korral piirtulukõver ja piirkulukõver lõikuvad. Sellest kogusest väiksema tootmise korral on piirtulu suurem piirkulust, seega on mõttekas tootmist suurendada, kuni lisanduv ühik toob rohkem sisse, kui kulutab. Tasakaalukogusest suurema koguse tootmisel lisanduva ühiku tootmise kulud ületavad juurdetulnud tulu ning tootmise laiendamine ei ole mõttekas. Täieliku konkurentsi tingimustes pikal perioodil firmad majanduskasumit ei teeninud. Kuna monopoolsel turul on turule sisenemine raskendatud, teenivad monopolid majanduskasumit ka pikal perioodil. Samas on monopolile omane traditsioonilise pakkumiskõvera puudumine.
....... D - eoolilised 15. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? 15) Neotektooniline liikumine- litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena (2mm/aasta). Eesti mandriala kasvab. Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass. Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ningplastiline astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks.
Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. Märgisüsteem nagu ongi Morrise süsteem. 2 elementi: tähistatav ja tähistaja Tähistaja on sõna „puu“, tähistatav on see puu, mis sul tekib aju Hiljem lisanduv osutus, siis on semantiline kolmnurk Kunagi ei eksisteeri üksi, on osa suuremast süsteemist, mis on omakorda osa suuremast süsteemist Märk koosneb Saussure kohaselt tähistajast ja tähistatavast. Peirce: märk, tõlgendaja, objekt Saussurel 2, Peircel 3! Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus. Saussurel: tähistatav ja tähistaja - Miski on märk ainult seetõttu, et seda interpreteeritakse interpreteerija poolt kui
hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam. · Eraldiseisvate kasude koosarvestamine Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest. See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid
hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam. · Eraldiseisvate kasude koosarvestamine Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest. See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid
tulemusega Kas? Kui palju? · Seletamine uuritava nähtuse või probleemi olemuse põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Uuritakse seoseid nt nöhtuste, probleemide vahel, vastasmõju. Miks? Kuidas? · Prognoosimine, ennustamine teadusliku uurimuse kõrgeim tase, teada on olemasolev olukord, mis on fikseeritud, seda on seletatud. Lisanduv võimaliku edasise arengu variant(did) Kui... , siis... Arengupsühholoogia kõrvalharud Arengupsühholoogiat peetakse kuuluvat arengubioloogia valdkonda (ühelt poolt bioloogia, teiselt poolt psühholoogia). Ilma kehaliseta pole vaimset ja vastupidi. Areng peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutusi alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Muutustel korrapära ja kindlad tunnused. Aremg on bioloogiline looduslik nähtus, kuid
võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada. ● Kodeerimise spetsiifilisus – info salvestamisel originaal kodeeritakse sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaama. Unustamine ja mäluvead. ● Aegamööda mälujäljed nõrgenevad ehk detaile/asju unustatakse kiiremini ning lõpuks kaovad need mälestused üldse. ● Unustatakse, sest pidevalt õpitakse uut infot juurde – lisanduv info võib olemasolevat kuidagi kahjustada. ● Interferents – mineviku meenutamine läheb raskeks, kuna mälestusega seguneb mingi muu info. ● Väärinfo efekt – inimesele antakse mingi sündmuse kohta valet infot ning inimese jaoks saab see osa tema mälestustest (hakkab seda infot kui tõesena võtma). ● Ekslik tuttavlikkus – mõned stiimulid tunduvad tuttavad, kuid eksime selles osas miks see tuttav tundub. Motivatsioon.
Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud Isolaatkeel: on keel, millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille
See tähendab, et karistusõigus ei ole relv võistlevate maailmavaadete võitluses ega tohi kaitsta konkretseid usulisi või ideoloogilisi huve · Karistusõiguse aktsesoorsus ja fragmentaarsus- 76. aktsessoorne karistusõiguse ülesandeks on kaitsta olemasolevat riigi- ja ühiskonnakorda ja selle põhiväärtusi, seega õiguskorda, mida ta ise ei loo, vaid leiab need olemasolevana eest, on karistusõigus aktsessoorne ehk olemasolevale lisanduv. fragmentaarsus tähendab selle toimimist põhimõttel äärmise abinõuna. Karistusõigus ei kujuta endast terviklikku ja kõikehõlmavat õigushüvede kaitsesüsteemi, vaid tagab kaitse ainult teatud tähtsamatele hüvedele fragmentaarselt. 12. Kuritegevuse seletamine läbi kurjategija isiku. · Kristlik religioosne mudel, kus käsitati inimest patu kandjana, kuid põhjus, miks inimene normi rikub, tuleb väljastpoolt.
Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem
ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed ühe tootmisteguri kõik ühikud pole sama kvaliteediga neid ei kasutata samasuguses proportsioonis neid ei kasutata samasuguse intensiivsusega Eelõige tuleb siin välja tuua just kapitali kahanevuse seadust, mille kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallimiga lisanduv ressursi ühik annab vähem täiendavat toodangut, mis toob omakorda kaasa suuremad kulud. Pakkumist ehk pakkumiskõvera nihkeidmõjutavad tegurid: Muutused tootmistehnoloogias ressursside hindu Muutused tootjate ootustes Muutused krediidisaamisvõimalustes Muutused pakkujate arvus turul Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu TURU TASAKAAL
Näiteks võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisaldub ka auto hinnas. Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) Mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. RKP lähtub residentsuse põhimõistest, SKP aga territoriaalsest jaotusest. Lisandväärtus Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. Nominaalne SKP - Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP - reaalne SKP ehk SKP püsivhindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga kasvu, mitte maksumuse kasvu. SKP per capita SKP näitaja ühe inimese kohta
Vaatan, et see org vastaks minu vajadustele. Org võtab tööle neid in, kes sobivad org-i. Posiitvsed tulemused, kui keskkond sobib Alateemad: 1) inimese ja töö sobivus: pan sobima tööga, mida tegema hakkan. Töö peab sobima mulle, mis tegema hakkab 2) inimese ja eriala sobivus: milline eriala sobib. Eriala sama, töö erinev erialast. 3) inimese ja kolleegide sobivus: kuidas in sobib kollektiivi. 4) inimese ja juhi sobivus: kas sobib juhtimisstiil Sobivuse tüübid: 1) lisanduv sobivus: isik omab mingeid omadusi, mis on sarnane teistele selles keskkonnas viibivate inimestega. Nö omainimene. Lisandub hästi 2) täiendav sobiv: uus tulija toob kaasa nö puuduva tükikese- omaduse, teadmise, oskuse 3) vajaduste-varude sobivus: isik saab rahuldada org vajadusi, org on need varud, mida in vajad. Ühel on see, mida teine vajab 4) nõuete-võimete sobivus: isiku võimed sobivad kokku org nõuetega Tööga rahulolu suureneb, vähem stressi, konflikte vähem.
ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 10 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n
58. Mis on ettevõtte finantsjuhtimise peamine eesmärk? kasumi maksimeerimine. viia maksimumini ettevõtte turuväärtus ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini 59. Milline neist finantsaruannetest selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul? bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne 60. Milline neist on finantsjuhtimise funktsioon? Rahavood ja nende lisanduv mõju. Arveldused ostjate ja tellijatega müüdud kaupade ja osutatud teenuste osas. Ressursside juhtimine ehk varade struktuuri juhtimine 61. Ettevõtte finantseesmärk on: Vältida kasumit. Viia maksimumini ettevõtte turuväärtus. Viia kulud maksimumini 62. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on: ettevõtte kasumi maksimeerimine. ettevõtte olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. ettevõtte kulud viia miinimumini
lae, mis hinnaga ostetakse toodet või teenust. Turuhinnast kõrgema hinnaga muumiseks peab ettevõte oma tootega konkurentidest positiivselt ja oluliselt erinema. Turuhinnast madalama hinnaga muumiseks peab ettevõttel aga olema konkurentsieelis kuludes: kas suudetakse toota odavamalt ning turustada kiiremini ja odavamalt. Marginaaltulu on uhe taiendava toote muugil saadav kogulaekumi lisand. Marginaalkulu on uhe taiendava toote toomisel ja muugil lisanduv kulu. Optimaalhinna puhul on mõlemad marginaalhinnad võrdsed. 53. Hinnaelastsus. Perishability. Hinnaelastsus on tuntud hinnakujunduse mõju peaaegu kõigis majandusharudes. Hinnaelastsuse all mõeldakse siin ostjate poolse (klientide) nõudluse elastsust hinna suhtes. Hinnaelastsust arvutatakse jargmise valemi abil. E > 1, siis on tegemist elastse nõudlusega; E = 1, siis on tegemist uhikelastse nõudlusega; E <1, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega.
operatsioonidel kaks korda). Mõju eelarvele ei ole kohene, vaid avaldab mõju järk- järgult, kuna pensioniõigus tekib alates 50 eluaastast. Sotsiaalne mõju rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelasele Muudatustega suureneb loodetavasti kaitseväelaste valmisolek ja soov rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile minemiseks. Eeldatavasti motiveerib missioonidel väljateenitud pensioni suurusele lisanduv protsent olema tegevväelasi teenistuses 20-aastase tegevteenistusstaazi täitumiseni, mil tekib õigus tegevteenistuspensionile. Tegevteenistujatest sõdurid ja nooremallohvitserid teenivad Kaitseväes peamiselt Scoutspaltaljonis. Kaitseväe personalistatistikast lähtuvalt on antud personalikategooria voolavus keskmiselt 25% aastas. Hinnanguliselt väheneb täiendava meetme rakendumisel personalivoolavus antud kategoorias, kuna meetme kasutamiseks on vajalik vähemalt 20-
6 196 6 225 7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 4.2 olevas tabelis välja arvutatud, Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut.
Pleiotroopsus geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Mitme patogeense tunnuse koos avaldumine on sündroom. Fenüülketonuuria, mille puhul on häiritud aminohapete metabolism. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Erinevad alleelipaarid mõjutavad ühte tunnust ja jagunevad üksteisest sõltumatult varieeruvus on suur. Samuti on olemas lävitunnused tunnused mis esinevad vaid kindlate genotüübiliste variantide puhul (jänesemokale lisanduv lõhe suulaes). Samuti mõjutab keskkond. Seos päritavusega ilmneb sugupuude analüüsist: esimese astme sugulastel, kes on geneetiliselt lähedasemad, avaldub see tunnus sagedamini kui teise-ja kolmanda astme sugulastel, kes on geneetiliselt heterogeensemad. 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivne kirjeldamine: võetakse populatsioonist juhuslikud esindajad ning nende analüüsist saadud tulemustest
Tabel 5.1 iseloomustab erinevate pitsa ja veini koguste tarbimisest saadavat kogukasulikkust. Kui Anu ei osta 32 ühtegi pitsat, ei saa ta ka kasu. ostes ühe pitsa, saab ta 50 ühikut kasulikkust. Mida rohkem Anu pitsasid ostab, seda suurem on kogukasulikkus. Ostes 10 pitsat, saab Anu 250 ühikut kogukasulikkust. Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 5.2 olevas tabelis välja arvutatud Anu pitsatarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Joonis 5
6 196 6 225 7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 4.2.2 Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 4.2 olevas tabelis välja arvutatud, Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Joonis 4
INIMESE JA ORGANISATSIOONI SOBIVUS (POF person–organization fit) Alateemad o Inimese ja töö sobivus (person-job fit) o Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit) 36 o Inimese ja kolleegide sobivus (person-coworkers/group fit) o Inimese ja juhi sobivus (person-supervisor fit) Sobivuse tüübid o Lisanduv sobivus – ilmneb siis kui inimesel on mingid omadused mis on sarnased teistele selles kk olevatele inimestele (sarnane töösse suhtumine) o Täiendav sobivus – lisan midagi sellel kk mida seal varfem polnud. Mul on mingid erioskused v teadmised o Vajaduste-varude sobivus – see kui inimesel on mingid vajadused ja org on varud nende rahuldamiseks või vastupidi. Pakkuda seda mida teisel vaja on.
Astmevahe võib olla ühtlane või muutuv (reguleeritakse paranduskoefitsendiga) · palgakahvli laius ehk miinimum- ja maksimumväärtuse erinevus võiks olla 15-50% Laine Simson, Ph.D 43 Personalijuhtimine 2013 Tulemuspalk Väljapaistva töö korral põhipalgale Liigid I lisanduv tulemuspalk koosneb · Individuaalne neljast komponendist. · Grupile, meeskonnale Lisaks ametipalgale võib maksta: · Ettevõttele/ organisatsioonile kui tervikule kvaliteeditasu, Liigid II tulemustasu, · Tükipalk (piece work)
rannikumeri eutrofeerub. *Toitainete dünaamika ranniku ökosüsteemis Limiteeriv faktor on magevees P ja merevees N v.a. Läänemeres!!!! 1 Erosioon, kõdunemine, antropogeenne eutrofikatsioon, osooni langemine. Eutrofikatsioon toimib juba – muudab rannikumere toiduvõrku. Merre nitraadid sademetena, inimtegevus – nn väljastpoolt süsteemi lisanduv toitainete hulk + vanad varud – org aine lagunemise tagajärjel – vanad toitained. Mageveekogudes P on limiteeriv faktor. 106 mol C/16N/1P. Sinivetikaliigid mage- ja riimvetes – seovad õhulämmastikku. Vihma ja lume näol NH4, PO4, atomaarne lämmastik fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel – N2O->NO2. NH3 – põllumajandus…………………N2O suurenenud viimase sajandi jooksul. Sademetega lisanduva nitraadi hulk suureneb iga aastaga. Lämmastiku sidumine
muutmisega märgiks, "mitte-ajaloo" muutmisega ajalooks. Konkreetsemalt toimub see mineviku semiotiseerimine kahel tasandil: 1) mingi tähendusliku ajahetke, nähtuse, isiku vms eristamine; 2) selle eristatud ühiku tõlgendamine, paigutamine laiemasse tervikusse, talle tähenduse andmine. Ajalooprotsess kui järjepidev kommunikatsioon "Semiootilisest vaatepunktist saab ajalooprotsessi esitada kommuni- katsiooniprotsessina, milles pidevalt lisanduv uus informatsioon kutsub esile ühiskondliku adressaadi (sootsiumi) nii- või teistsuguse vastureaktsiooni." "Ühed ja samad objektiivsed faktid, mis moodustavad reaalsete sündmuste teksti, võivad eri keeltes saada erineva interpretatsiooni vastava sootsiumi keeles ja mingis muus, teise ruumi ja aega kuuluvas keeles. (...) Seejuures tuleb silmas pidada, et just selle sootsiumi ettekujutuste süsteem, millel on sotsiaalse adressaadi roll, määrab sündmuste, s.t
gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. Isostaasia avaldub nt maakoore kõikuvas liikumises. 26. Glatsioisostaasia ning Skandinaavia glatsioisostaatiline kerkimine. Eesti tänapäeva maakoore liikumise trend ja amplituud? Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass. Skandinaavia kerkib peale jääaja lõppu kadunud liustiku tõttu. Eesti läänealadel maapind tõuseb kuni 2,8 mm/a, Ida-Eesti langeb kuni 0,8 mm/a. Trend on maakoore kerkimise suunas. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on Lääne- Eesti saared kokku kasvanud mandriga ja üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. (http://teadus
Kulud on raha, mida firma maksab rakendatud ressursside eest ja tulud on raha, mida ta saab oma toodangu müügist. Muutuvkulu (AVC) sõltub toodangumahust, näit. kulu tööliste töötasule, materjalidele, mis läheb ehituskehasse ja ehitusmasinatele. Püsikulu (AFC) ei sõltu lähiperioodil toodangu mahust; kulud hoonetele, firma juhtimiskulud jm. Kogukulu = muutuvkulu + püsikulu Ühikkulu on kogukulu, mis on jagatud tooteühikute arvuga. Piirkulu on kogukulule lisanduv kulu, kui toodangu ühik suureneb ühe ühiku võrra. Traditsiooniline firmateooria eeldab, et ühikkulukõver (AC) on U- kujuline. Joon. 11.1. Ühikkulukõver Tootmismahu kasvades püsikulud tooteühikule (AFC) kahanevad, muutuvkulud võivad alguses kahaneda (näit. materjalide laokulud), kuid teatud piirist hakkavad kasvama (näit. lisatasud töölistele teises ja kolmandas vahetuses töötamise eest). Joon. 11 .2. Piirkulukõver
Tarbijate vajaduste muutumine Diversifitseerimine ei ole vaid riski hajutamine äriüksuste grupp peaks olema midagi enamat, kui liidetavate summa. Kriteeriumid harru sisenemisel: 50 Haru atraktiivsus. Valitud tegevusharu peab olema piisavalt atraktiivne, investeeringud tasuvad. Sisenemiskulud. Sisenemiskulud ei tohi ära tarbida odavat rentaablust. Lisatud konkurentsieelis. Lisanduv äriüksus peab andma täiendava konkurentsieelise. Uutesse tegevusharudesse sisenemisel: Luuakse uusi äriüksusi Kõrged sisenemisbarjäärid Ajakulu Kõik tuleb luua Omandatakse olemasolevaid äriüksusi Aitab vähendada sisenemisbarjääre On olemas suhted Olemasolev turustussüsteem jne Luuakse ühisettevõtteid Diversifitseerimine ettevõtte seotud valdkondadesse Annab juurde: Oskusi, tehnoloogiat, juhtimisalast teavet
Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (-amülaas) süsivesikuid. Pankreasenõre sekretsiooni regulatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
Praegu kasutatakse hübriidstruktuure mis ei ole puhas RISC ega CISC. Näites RISC tuuma ümber on ehitatud CISC kest. RISC protsessorites on palju tegeldud käskude täitmise efektiivsuse tõstmisega. RISC ehk kärbitud käsustikuga arvuti (inglise keeles reduced instruction set computer)on mikroprotsessor, mille tööpõhimõte võrreldes teise protsessoritega (nt CISC Complex Instruction Set Computer) seisneb selle lihtsustatud süsteemis. Seda kõike väga lihtsal põhjusel: iga lisanduv käskluse tüüp mida arvuti sooritab, nõuab rohkem transistoreid ja suuremat ja keerulisemat protsessorit. Suurem hulk käskluste tüüpe ja arve muudavad mikroprotsessori suuremaks, keerulisemaks, aeglasemaks ning ka kallimaks. Lihtsustatud süsteem võimaldab antud protsessoril lihtsamaid käske täita seega kiiremini (st saavutada suuremat töökiirust) samas kulub neid käske mingi programmi juures aga rohkem, kui teiste protsessoritega
ning nende vajalikkus põhjendatud, siis jätkab autor ka antud kuluelemendi jaotamist vastavalt. 15 minutilisel hilinemise puhul eeldatavasti lisanduvaid tööjõukulusid ei teki või kui need tekkivad, siis ainult kõrge kulustsenaariumi puhul. Olenevalt lennufirmast ei pruugi isegi 65 minutilisel hilinemisel juurde lisanduda tööjõukulusid. Seda justnimelt madala kulustsenaariumi puhul. Baas- ning kõrge kulustsenaariumi puhul eeldatakse, et hilinemiskulu tekib ja see on vastavalt lisanduv ühe või kahe tunni tasu. Antud stsenaariumide hilinemiskulude suhtarvud on võetud 2008. aastal Eurocontrol-i poolt teostatud tööjõukulude uurimusest, kust omakorda jõuti antud tulemusteni Euroopa erinevate lennufirmadega konsulteerimisel. 40 3.1.3.5. Lennujaama tasud Lennujaama tasude arvutamisel leidis autor kõigepealt igale alapeatükis 1.3.4. toodud
Riskikartliku indiviidi KE on väiksem projekti oodatavast tulemusest (pigem valib väiksema summa kohe kätte). 42 Riskijulge indiviid hindab riskantse projekti oodatavat tulemust neutraalsest hinnangust kõrgemaks. Neutraalne indiiviid hindab järelikult võrdseks. 211. Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule? ● Heaoluefekti hindamisel kaalutakse ühiskonnagruppide lisanduv heaolu erinevalt, ● võrreldakse projekti heaolu jaotumise näitajaid enne ja pärast. 212. Milles seisneb projekti heaoluefekti hindamisel ühiskonnagruppide heaolu kaalumise meetod? Erinevate ühiskonnagruppide heaolu suurenemisele antakse erinevad kaalud - vaestele suurem ja rikastele vähem. Selle tulemusel saavad võrdse üldise heaolu kasvu korral parema hinnangu vaesemate ühiskonnaliikmete heaolu suurendavad projektid. 213
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
