Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde (0)

Seletuskiri
Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS ), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud „Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas“ meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides.
Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal ette vastavad rakendussätted.
Eelnõu näeb ette järgmised muudatused:
1) Ühekordse hüvitise väljamaksmine kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral – veteranipoliitika meede 4.3.2.
Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtiva ühekordse hüvitise ositi väljamaksmine ja see makstakse välja korraga. Senini kehtinud ositi maksmise regulatsioon demotiveerib haavatuid esimese kolme aasta ravikäitumisel, sest mida paremini nad ennast ravivad, seda vähem hüvitist nad saavad. Näiteks ei ole raske vigastuse puhul tihti lootust, et töövõime võiks täies ulatuses taastuda. Seega ei ole põhjendatud hüvitise ositi maksmine , kuna kaitseväeteenistuses tekkiv tervisekahjustus on tihti püsiva iseloomuga ja isiku võime tööga elatist teenida ei taastu endisele tasemele . Samuti tähendab iga-aastane püsiva töövõime kaotuse protsendi määramine täiendavaid arstivisiite, mis on haavatute suhtes ebasõbralik ja emotsionaalselt kurnav ning koormab ka tervishoiusüsteemi.
Reeglina on vigastatud kaitseväelasele püsiva töövõimetuse määramise korral tegemist väga raskete vigastustega. 01.04.2013. a jõustunud ühekordse hüvitise ositi maksmise korra järgi on käesolevaks hetkeks makstud hüvitise osa viiele inimesele. Olukorras, kus 90%-lise püsiva töövõimetusega isikule on välja makstud vaid kolmandik hüvitise kogusummast, on viinud olukorrani, kus hüvitise saajal ei ole tulenevalt hüvitise osamakse vähesusest olnud võimalik kohandada endale sobivaks ja toimetulekut soodustavaks eluruum ega kohandada või soetada transpordiks vajalikku sõidukit. Hüvitise maksmisel ei tohi tekkida olukorda, kus järgmiste kohandamiste võimalust tuleb vigastatul oodata aasta või kaks.
Nimetatud punktide kehtetuks tunnistamisega taastatakse hüvitise väljamaksmisel kuni 31. märtsini 2013. a kehtinud kord.
2) Tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest – veteranipoliitika meede 8.2.
Veteranipoliitika väljatöötamise käigus kogutud info kohaselt tõid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud kaitseväelased välja asjaolu, et seni ei ole leidnud tunnustamist rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine pikemaajalise sotsiaalse toetuse näol. Kui Kaitseväe algusaastatel, mil poliitiline olukord oli pingeline ja kaitseväeteenistuses olijad võtsid teadlikult või sunni korras teatud täiendavaid riske, arvestati teenistuse aega kolmekordselt ja sellest tulenevalt suurenes ka tegevteenistuspension, siis tänapäeval kätkeb rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine endas kõrgendatud ohuolukorras viibimist, mis seab isikule kõrgemaid nõudmisi.
Samuti on missioonikogemusega kaitseväelased oluliseks ressursiks, mis tagab Kaitseväe võimekuse panustada NATO , Euroopa Liidu ja tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. On oluline, et rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud tegevväelased on teenistuses pikemat aega, andes seejuures edasi omandatud kogemusi, mille läbi saavutatakse tegevväelaste arvu kasv ja väljaõppe ning üksuste professionaalsuse tõus.
Missioonikogemus suurendab oluliselt kaitseväelase professionaalsust ja kaitseväelane muutub niiviisi oluliseks ressursiks, keda on vaja senisest rohkem väärtustada ja tunnustada. Samuti on muudatuse eesmärgiks kaitseväelaste motiveerimine osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Missioonil osalenud isikutele, kellel on õigus tegevteenistuspensionile, nähakse ette tema tegevteenistuspensioni suurendamist iga missiooni eest.
3) Töövõimetuspensioni suurendamine – veteranipoliitika meede 4.3.3.
Eesti riik on NATO liige ja sellega kaasnevad teatud kohustused. Kuulumine rahvusvahelisse kogukonda võrdväärse liikmena nõuab omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside reguleerimises ja rahu tagamises. Riigi ülesanne on tagada sotsiaalne kindlustatus neile sõduritele, kes sellise panuse riigi kaitsetegevusse annavad.
Isikul, kes on kaotanud teenistuskohustuste täitmisel täielikult või osaliselt töövõime, tekib KVTSi alusel õigus töövõimetuspensionile. Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on käesoleval ajal tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas.
Tegemist on muudatusega, mis on kaitseväelastele signaaliks, et kui riiki teenides peaks midagi juhtuma (nt raske vigastus ), siis riik kannab tema ja tema lähedaste eest hoolt. Kaitseväelase ülesanne on keskenduda vaid sõjalisele operatsioonile. Sõdivale kaitseväelasele ka edaspidiseks toimetulekuks kindlustustunde andmisega tagame oma sõdurite professionaalse tegutsemise ja keskendumise oma ülesannete täitmisele . Olmemurede puudumine soodustab sõdurite professionaalsuse suurenemist ning seetõttu on võimalike vigastatute ja langenute hulk väiksem.
4) Toitjakaotuspensioni suurendamine – veteranipoliitika meede 5.1.2.
Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt viimane Statistikaameti poolt avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse toitjakaotuspensioni arvestamise baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas.
Muudatuse eesmärk ei ole otseselt kaitseväelaste lähedastele suuremate hüvede andmine, vaid kaitseväelasele kindlustunde tagamine, et sõjalisele operatsioonile ei ole vaja oma olmemuresid kaasa võtta. Kaitseväelane saab keskenduda oma põhitegevusele, s.o sõdimisele, ning riik kannab hoolt lähedaste eest, kui peaks juhtuma kõige hullem, et sõdur kaotab elu. Tegemist on riigi garantiiga - kaitseväelane sõdib Eesti riigi eest ja Eesti riik kannab vajaduse korral hoolt tema lähedaste eest.
Nii töövõimetus- kui ka toitjakaotuspensioni suurendamine peab kompenseerima kaitseväelaste kõrgema riskiga tööd. Sõjakolletes sõdivad kaitseväelased panevad end teadlikult ohtu ja tegutsevad kriisipiirkondades teadmisega , et nad on vaenlase sihtmärgid.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja kapten Tõnis Sõnum (tel 717 0260, e-post [email protected]), kaitseväeteenistuse osakonna peaspetsialist Anu Rannaveski (tel: 7170 069, e-post [email protected]) ja õigusosakonna nõunik Kristi Purtsak (tel: 717 0187, e-post [email protected]). Eelnõu eest vastutav jurist on Kristi Purtsak. Eelnõu on läbinud keeletoimetuse Eesti Keele Instituudis.
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on antud kaitseministrile ülesandeks toetada veteranide organisatsiooni, töötada välja terviklik veteranipoliitika missioonidel osalenud kaitseväelaste toetuseks ning alustada vastavate teenuste arendamist ja võimekuste suurendamist. Selleks tuleb viia ellu Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitika aastateks 2013– 2017 (edaspidi veteranipoliitika).
Eelnõuga muudetakse KaLSi (RT I, 20.03.2013, 1), KVTSi (RT I, 02.07.2013, 7) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (RT I, 02.07.2013, 8).
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu väljatöötamise eesmärk on viia ellu veteranipoliitikas ettenähtud osad meetmed, mis tagavad kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ühekordse hüvitise väljamaksmise ühes osas. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 29.01.2009 kabinetiotsusest tuli hakata välja maksma ühekordseid hüvitisi mitmes osas. 1.04.2013. a jõustunud KVTS ja KaLS näevad ette, et ühekordset hüvitist makstakse välja kolmes osas. Tänaseks päevaks on selgunud , et kaitseväelaste iseseisvat toimetulekut ei soodusta kolmes osas maksmine ning seetõttu viiakse KVTSi ja KaLSi sisse vastavad muudatused, et taastada enne 1.04.2013. a kehtinud olukord.
Eelnõu eesmärgiks on tunnustada ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelasi selliselt , et nende tegevteenistuspensionile arvestatakse juurde 1 protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. Kehtiv KVTS sellist võimalust ette ei näe – rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni osalenud kaitseväelasele ei ole ette nähtud pensioni maksmisel mingeid erisusi.
Eelnõu eesmärgiks on ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine, et tagada vigastatule või hukkunud perekonnale piisav kindlustunne. Alates 1. aprillist 2013 kehtiva regulatsiooni järgi oli tegevväelasel ja tegevteenistuses olnud isikul töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Ajateenistuses või reservteenistuses olnud isikul viimane Statistikaameti avaldatud brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati.
Eelnõuga muudetakse töövõimetuspensioni arvestamise alust nii tegevväelasel, tegevteenistuses olnud isikul, ajateenijal kui ka reservväelasel. Uueks arvestamise aluseks võetakse kõikide nimetatud isikute puhul isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millal töövõimetuspension määrati. Kehtiva seaduse järgi on pensioni arvutamise alus sihtrühmade vahel ühtlustatud ning toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
Käesoleva eelnõu kohaselt on toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu koostaja leiab, et eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisus on tingitud:

ebavõrdse olukorra lahendamisest - tegevväelastele, tegevteenistuses olnud isikutele, ajateenijatele ja reservväelastele ühtsete aluste loomine töövõimetuspensioni arvestamisel;

kaitseväelased osalevad igapäevaselt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja kindlustunne tuleb anda ka juba täna sõjalistes konfliktides osalevatele kaitseväelastele.
Vabariigi Valitsuse 20.12.2012. a kabinetinõupidamisel kiideti heaks dokument „Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitikast aastateks 2013-2017“ ning püstitati Kaitseministeeriumile ülesandeks valmistada ette nimetatud poliitika rakendamiseks vajalikud õigusaktide muudatusettepanekud. Kuna veteranipoliitikat on arutatud kabinetinõupidamisel ja tegu on kiireloomuliste muudatustega, siis ei pidanud eelnõu koostajad vajalikuks väljatöötamiskavatsuse koostamist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse KaLSi.
Paragrahvi 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KaLSi § 63 lõiked 1–5. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtima hakanud ühekordse hüvitise ositi väljamaksmine ja ühekordne hüvitis makstakse välja korraga (selgitust vaata ka eelnõu § 2 punkti 1 juures).
Varem1 laienes Kaitseliidu liikmetele teenistuskohustuste täitmise tõttu hukkumisel või vigastada saamisel ettenähtud ühekordne hüvitis KVTSis sätestatud ulatuses ja korras. Kehtivas KaLSis enam Kaitseliidu liikmete võrdsustamist kaitseväelastega ette ei nähta ja Kaitseliidu liikmetele ettenähtud tagatised on sätestatud 1. aprillil 2013. a jõustunud Kaitseliidu seaduses. Nimetatud seaduse § 58 annab Kaitseliidu liikme sotsiaalsete tagatiste alused, mille kohaselt on enamik tagatistest ette nähtud riigi sõjaliste kaitsevõimete ettevalmistamisel, kuna seal on vigastusoht kõige suurem ja sõjaväelise väljaõppe kaudu panustavad Kaitseliidu liikmed riigi sõjalisse kaitsmisesse. Alates 1997. aastast on makstud ühekordset hüvitist viiele Kaitseliidu liikmele, kokku 29 514 euro ulatuses.
Tegemist on ühes valitsemisalas samal eesmärgil makstava hüvitisega, seetõttu tuleb hüvitise väljamaksmine korraldada sarnaselt KVTSis sätestatuga.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse KaLSi §-ga 97¹, milles nähakse ette, kuidas toimub üleminek seniselt regulatsioonilt uuele regulatsioonile.
Kehtiva seaduse järgi makstakse ettenähtud hüvitis välja kahes või enamas osas sõltuvalt isiku töövõimetuse ulatusest. Töövõimetushüvitise määramisel jaotatakse hüvitis töövõimetuse ulatust arvesse võttes kahte või kolme ossa . 10–50 protsendilise töövõimetuse korral jaotatakse hüvitis kahte ossa, suurema töövõimetuse korral kolme ossa. Kuna eelnõuga muudetakse hüvitise väljamaksmise korda ja nähakse ette, et hüvitis makstakse välja ühes osas, siis tuleb ette näha ka üleminekusätted.
Seetõttu lisatakse Kaitseliidu seadusesse uus paragrahv 97¹, mis puudutab olukordi , kus Kaitseliidu liikmele on välja makstud erinevad osad ühekordsest hüvitisest. Kui Kaitseliidu liikmele on juba enne 1. oktoobrit 2014. a (ehk enne käesoleva eelnõu jõustumist) välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, siis makstakse talle välja ka ühekordse hüvitise teine ja kolmas osa ning ei arvestata seejuures tema töövõime taastumist. 1. aprillil 2013. a jõustunud KaLSi ja KVTSi kohaselt arvestatakse ühekordse hüvitise väljamaksmisel isiku paranemist ja töövõimet: esimese osa saab isik kätte 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates, teise osa alles aasta möödumisel ja kolmanda osa kahe aasta möödumisel hüvitise määramisest.
Uue korra kohaselt enam ositi maksmist ette ei nähta ning Kaitseliidu liige, kellele on makstud esimene osa, saab seaduse jõustumisel kätte ka teise ja kolmanda osa. Kaitseliidu liige, kellele on makstud enne käesoleva muudatuse jõustumist esimene ja teine osa, saab muudatuse jõustumisel kätte ka kolmanda osa. Samuti makstakse juurde teise osa see summa, mis ta oleks saanud, kui praegu kehtiva seaduse alusel ei oleks väljamakstud hüvitise teist osa vähendatud vastavalt isiku töövõimele. Samuti makstakse Kaitseliidu liikmele puuduolev osa, kui väljamakset ei tehtud tema töövõime täieliku taastumise tõttu. Isik, kes nimetatud hüvitise väljamaksmist soovib, peab esitama nelja kuu jooksul pärast seaduse jõustumist vastavasisulise avalduse Kaitseministeeriumile, kuna KaLSi § 61 lõike 2 kohaselt otsustab hüvitise väljamaksmise Kaitseministeerium. Avaldusele märgib isik nii selle osa, mille väljamaksmist ta soovib kui ka selle, kui soovitakse juba väljamakstud osa vähenduse väljamaksmist. Kaitseministeerium vaatab avalduse läbi ning tuvastab, mis osadele ja mis summadele on isikul õigus ning teeb otsuse maksmise või mittemaksmise kohta 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Kui avalduse läbivaatamiseks on vaja küsida lisateavet (nt Sotsiaalkindlustusametist või Kaitseväe arstlikust komisjonist), siis pikeneb 30päevane tähtaeg lisateabe küsimise aja võrra. Isikule ei maksta puuduolevaid hüvitise osasid välja, kui ei esita töövõime kaotuse määramiseks vajalikku teavet või jätab Kaitseväe arstlikku komisjoni mõjuva põhjuseta ilmumata (KaLS § 66 lõige 4). Näiteks kui isikul on õigus saada hüvitist kolmes osas, kuid ta ei ole ilmunud enne teise osa väljamaksmist arstlikku komisjoni ja samal ajal jõustub ka käesolev muudatus , siis ei ole isikul enam õigust teise ja kolmanda osa väljamaksmisele, kuna ta on KaLSi mõttes loobunud hüvitisest.
Paragrahviga 2 muudetakse KVTSi.
Paragrahvi 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KVTSi § 197 lõiked 3–7. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtiva ühekordse hüvitise ositi väljamaksmine ja ühekordne hüvitis makstakse välja korraga.
1. aprillil 2013. a jõustunud KVTSi ministeeriumite kooskõlastusringil otsustati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel muuta ühekordse hüvitise väljamaksmise korda. Kuni 01.04.2013. a kehtinud kord, mille järgi hüvitis maksti välja ühekordse summana, asendati korraga, mille alusel makstakse hüvitist välja ositi. Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tõttu arstliku komisjoni otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele makstakse hüvitis välja ositi, kusjuures teise ja kolmanda osa maksmisele eelneb püsiva töövõime kaotuse protsendi määramine. Töövõime kaotuse protsendi määramisel arvestab Kaitseväe arstlik komisjon isiku tervisekahjustuse raskuse ja iseloomuga, mitte aga kaitseväelase individuaalsete omadustega (nt eluviis, harrastused jms). Komisjon tugineb töövõimetuse ulatuse määramisel sotsiaalministri 3. jaanuari 2002. aasta määrusele nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“. Väljamakstava hüvitise suurus sõltub töövõime kaotuse protsendist ja jääb 6–96kordse Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga piiresse.
Vabariigi Valitsuse poolt 20.12.2012. a heakskiidetud veteranipoliitika koostamise käigus jõuti tulemuseni, et ühekordset hüvitist tuleb välja maksta ühes osas. KVTSi ühekordse hüvitise sätete eesmärk on teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine. Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest saadud kahju hüvitamise kohustuse järgi tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulu, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulu, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse järgi tuleb kahjustatud isikule maksta talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma .
Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui kahju iseloomu tõttu on mõistlik kahju hüvitada osamaksetena.
Kahju hüvitamine hõlmab nii füüsilise kui ka hingelise valu hüvitamist, mistõttu ei saa kaht valuliiki eraldi defineerida. Kuigi füüsilise vigastuse ulatus võib aja jooksul väheneda, ei saa seda eeldada vigastusest põhjustatud hingelise valu ja kannatuse puhul, mistõttu hüvitamisele peab kuuluma teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastusega kaasnev nii nähtav, füüsiline ja töövõimetust põhjustav kui ka hingeline valu. Seetõttu peab hüvitise suurus jääma muutumatuks ja hüvitis tuleb välja maksta ühekorraga.
Samuti suurendab hüvitise mitmekordne maksmine administratiivset koormust, seda nii arstlikel komisjonidel kui ka tervishoiuteenuse osutajatel.
Vähemtähtsaks ei saa pidada vigastatud kaitseväelase emotsionaalset seisundit . Ühelt poolt on kogu rehabilitatsioonisüsteem üles ehitatud selleks, et soodustada vigastatu iseseisvat toimetulekut, täisväärtusliku elu elamist, puudujääkide kompenseerimist, teiselt poolt aga „sunnime“ teda igal aastal tõendama oma tervisekahjustuse olemasolu.
Teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on tihtipeale rasked ja kestvad. Määratav töövõimetuse protsent enamasti siiski ajas ei muutu ning muutused võivad olla ka vigastustest tingitud hilisemate tüsistuste tõttu raskema töövõimetusprotsendi poole. Kui püsivalt töövõimetuks jäänud isik saab kätte vaid osa oma hüvitistest, ei suuda ta sellega kõiki oma võimalikult iseseisvaks toimetulekuks vajalikke muudatusi teha. Seega tekitab tänane kehtiv õiguskord olukorra, kus isiku elus hakkamasaamine on pidurdatud ning ta peab ootama oma toimetulekut soodustavaid võimalusi aastaid.
Paragrahvi 2 punktiga 2 lisatakse KVTSi §-le 206 uus lõige, mille kohaselt arvestatakse tegevteenistuspensionile juurde 1 protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.
Kaitsevägi peab oluliseks kogemusi, mida kaitseväelased on omandanud mitmetelt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest alates 1995. aastast. Muudatus aitab väärtustada rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel viibitud aega kui kõrgendatud ohuolukorras ja kõrgemate nõudmistega aega. Samuti peab see aitama korvata aega, mille jooksul kaitseväelasel tuleb viibida kaugel oma perest ja lähedastest. Missioonil osalenud tegevväelastele nähakse ette tema tegevteenistuspensioni suurendamist iga missiooni eest.
Kui tegevväelane on välja teeninud 20 aastat tegevteenistusstaaži, siis on tema pensioni suuruseks 50 protsenti pensioni suuruse aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži lisandub 50 protsendile juurde 2,5 protsenti. Pensioni ülemmääraks on 75 protsenti pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
Tavapäraselt on ühe missiooni kestus kuus kuud. Võttes aluseks, et üks tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni 2,5 protsenti, siis ümardatult moodustab üks missioon sellest 1 protsendi.
Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest pensioni suurendamine 1 protsendi võrra ei mõjuta KVTS § 206 lõikes 1 toodud pensioni õiguse tekkimise aluseid – isikul tekib jätkuvalt õigus tegevteenistuspensionile 50-aastaselt, kui tal on 20 aastat tegevteenistusstaaži. Samuti ei suurenda meede pensioni maksimummäära, mis KVTS § 206 lõike 5 alusel on 75 protsenti pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Seega avaldab antud meede mõju veteranidele, kellel on tegevteenistusstaaži 20-29 aastat.
Pensioni suurendamine puudutab neid tegevväelasi ja reservis olevaid isikuid, kellel on välja teenitud tegevteenistuspensioni õigus, kaasa arvatud hetkel tegevteenistuspensioni saajad. Kui enne käesoleva eelnõu jõustumist tegevteenistuspensioni saaja soovib määratud pensioni lasta ümber arvestada, peab pensionisaaja esitama vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Pensioni ümberarvestamisel saab isik igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral pensioni arvestamise alusele juurde ühe protsendi. Pensioni ülemmäär on siiski 75 protsenti KVTS § 206 lõikes 2 sätestatust. Kuna Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe peastaabi ülemal on tegevteenistuspensioni erisus, st et nende pension ei sõltu staažist ega vanusest vaid üksnes nimetatud ametikohal teenimisest, neile on ette nähtud tegevteenistuspensioni suuruseks 75 protsenti nende ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast. Seega neile enam 75 protsendile ei lisandu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest teistele tegevväelastele ette nähtud lisa protsenti.
Tegevteenistuspensioni taotlemisel väljastab Kaitsevägi vastavasisulise teatise, kus on märgitud isiku staaž, pensioni määr ja isiku poolt valitud ametikoha palgataseme keskmine. See teatis väljastatakse taotluse alusel kas isikule või siis Sotsiaalkindlustusametile, kui isik on pöördunud nende poole tegevteenistuspensioni taotlemiseks. Kaitseväe poolt on see on juba 13 aastat toiminud praktika ja tõrkeid selles osas ei ole ette tulnud. Seega saab ka tulevikus antud teatises kajastada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest antavat pensioni suurendust.
Paragrahvi 2 punktiga 3 muudetakse KVTSi § 209 lõiget 3, mis reguleerib teenistusülesannete täitmisel täielikult või osaliselt töövõime kaotanud isikule makstava töövõimetuspensioni maksmist. Töövõimetuspensioni makstakse isikule, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime teenistusülesannete täitmise tõttu. Töövõimetuspensioni makstakse püsiva töövõimetuse kehtivuse ajal, et kompenseerida töövõime kaotust, mille tõttu ei ole isik võimeline tegema oma kvalifikatsioonile ja väljaõppele vastavat tööd. Töövõimetuspensionile on õigus ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikutel ning tegevteenistuses oleval ja tegevteenistuses olnud isikul.
Alates 1. aprillist 2013. a kehtiva regulatsiooni järgi oli tegevväelasel ja tegevteenistuses olnud isikul töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Ajateenistuses või reservteenistuses olnud isikul viimane Statistikaameti avaldatud brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati.
Eelnõuga muudetakse töövõimetuspensioni arvestamise alust nii tegevväelasel, tegevteenistuses olnud isikul, ajateenijal kui ka reservväelasel. Uueks arvestamise aluseks võetakse kõikide nimetatud isikute puhul isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millal töövõimetuspension määrati. Nii kaotatakse ebavõrdsus tegevteenistuses olijate, ajateenijate ja reservväelaste vahel ning lihtsustatakse ka töövõimetuspensioni suuruse arvutamist.
Nii näiteks võeti enne 1. aprilli 2013. a jõustunud KVTSi alusel töövõimetuspensioni suuruse määramisel kaadrikaitseväelaste puhul aluseks tema teenistuskohustuse täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja töövõimetuspensioni määramise ajal olnud ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmine ja töövõimetuspensioni määramise ajal isikul olnud auastmele vastava auastmetasu summa.
1. aprillil 2013. a jõustunud KVTSiga kaotati ära palgataseme keskmised ja asendati need palgaastmestiku keskmisega, samuti ei maksta enam eraldi auastmetasu, vaid see on arvestatud juba põhipalga sisse, lähtudes uue avaliku teenistuse seaduse loogikast, et vähendada erinevaid palgakomponente.
Rakendussätetega mitmete erisuste loomise vältimiseks töövõimetuspensioni suuruse arvutamisel minnakse üle kõigi töövõimetuspensionile õigust omavate isikute töövõimetuspensioni suuruse määramisel Statistikaameti pooleteisekordsele keskmisele brutokuupalgale.
Töövõimetuspensioni suuruseks on 100protsendilise töövõimetuse korral 80 protsenti nimetatud summast (arvestades viimast Statistikaameti avaldatud pooleteisekordset keskmist kuupalka - 2011. aasta keskmine brutokuupalk oli 839 eurot ja pooleteisekordne 1258,5 eurot – 1006,8 eurot kuus). Kui töövõime kaotus on 50–90 protsenti, siis on töövõimetuspensioni suuruseks 60 protsenti nimetatud summast (arvestades viimast Statistikaameti avaldatud pooleteisekordset keskmist kuupalka 755,1 eurot kuus) ning kui töövõime kaotus on 10–40 protsenti, siis on töövõimetuspensioni suuruseks 40 protsenti nimetatud summast (arvestades viimast Statistikaameti avaldatud pooleteisekordset keskmist kuupalka 503,4 eurot kuus).
Püsiva töövõimetuse tuvastab ning püsiva töövõimetuse ulatuse ja kestuse määrab Kaitseväe arstlik komisjon ning töövõimetuspension määratakse selleks ajaks, mil Kaitseväe arstlik komisjon on tunnistanud teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isiku püsivalt töövõimetuks.
Riigi üldises sotsiaalsüsteemis on töövõimetuspensionile õigus püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40–100 protsenti ja kellel on omandatud pensionistaaž (välja arvatud töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul). Alla 40protsendilise töövõimetusega töövõimetuspensioni ei maksta.
Töövõimetuspensioni arvutamisel võtab Sotsiaalkindlustusamet arvesse suurema järgmistest:
1) püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension ;
2) vanaduspension 30aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2012. aastal kokku 90 093 töövõimetuspensionäri ja riigi keskmine töövõimetuspensioni suurus oli 180 eurot kuus.
Sarnaselt kaitseväelastele töövõimetuspensioni määramisel erandi tegemisega on politsei ja piirivalve seaduses kehtestatud erand ka politseiametnike töövõimetuspensioni osas. Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel või kuriteo tõkestamisel, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile. Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras. Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Osalise töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.
30.09.2012. a seisuga maksis Kaitseministeerium (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) töövõimetuspensioni 58le vigastatud kaitseväelasele kokku 246 600 eurot. Keskmine kaitseväelastele makstud töövõimetuspension oli eelmisel aastal 353 eurot kuus ( bruto ). Enim vigastada saanuid on reakoosseisu või nooremallohvitseride ametikohtadel teenivate kaitseväelaste seas. Kaitseväes kehtiva palgajuhendi järgi on nimetatud ametikohtade põhipalgaks keskmiselt 950 eurot kuus (bruto). Seega, lõhe palga ja vigastuse korral makstava töövõimetuspensioni vahel on mitmekordne. Töövõimetuspensioni makstakse püsiva töövõimetuse ajal, et kompenseerida töövõime kaotust, mille tõttu ei suuda isik teha oma kvalifikatsioonile ja väljaõppele vastavat tööd täies ulatuses kas haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu.
Töövõimetuspensioni suurendamist tuleb käsitleda riigi tunnustusena kaitseväelastele, kes seavad oma elu ja tervise ohtu Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks. Tõenäosus saada vigastada väljaõppel või sõjalisel operatsioonil osalemise ajal on suurem kui argises teenistuses kodumaal. Oluline on anda kaitseväelastele kindlustunne nende majanduslikuks toimetulekuks ka siis, kui vigastuse tõttu ei suudeta enam endale sama suurt sissetulekut tagada. Eesti nimel võidelnud kaitseväelased väärivad toetust riigi kõigi võimaluste piires.
Paragrahvi 2 punktiga 4 muudetakse KVTSi § 210 lõiget 5, millega suurendatakse toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks oleva baassumma suurust. Kui kaitseväelane teenistusülesannete täitmisel hukkub, on tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel -lapsel, vanemal või lesel - õigus toitjakaotuspensionile sõltumata sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
Kuni 1. aprillini 2013. a kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse järgi oli toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks kaadrikaitseväelase puhul tema pensioni arvestamise summa ning ajateenija ja õppekogunemisel viibiva reservväelase puhul viimane Statistikaameti poolt avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas. Kehtiva seaduse järgi on pensioni arvutamise alus sihtrühmade vahel ühtlustatud ning toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
Käesoleva eelnõu kohaselt on toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
Kaitseväes on nüüdseks teenistusülesannete täitmisel hukkunud 33 kaitseväelast. Riik on kohustunud looma nende lähedastele efektiivse ja asjakohase toetussüsteemi. Seega peab riik tagama hukkunud kaitseväelaste peredele heaolu, et nad saaksid elada emotsionaalselt tervet elu, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Teadmine oma pere ja lähedaste materiaalsest toimetulekust annab kaitseväelasele võimaluse keskenduda oma tööd tehes ainult sõjalisele operatsioonile ja professionaalsele tegutsemisele.
2012. aastal maksis Kaitseministeerium (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) toitjakaotuspensioni seitsmele isikule kokku 20 300 euro eest. Pensioni maksti välja keskmiselt 242 eurot kuus isiku kohta. Praegu makstakse toitjakaotuspensioni hukkunud kaitseväelaste lastele.
Eelnõu kohaselt on toitjakaotuspension ühe toitjakaotuspensioni õigust omava isiku kohta 35 protsenti (arvestades viimast Statistikaameti avaldatud pooleteisekordset keskmist kuupalka 440,47 eurot kuus), kahe isiku kohta 55 protsenti (arvestades viimast Statistikaameti avaldatud pooleteisekordset keskmist kuupalka 692,17 eurot kuus), kolme ja enama isiku kohta 75 protsendi ulatuses toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks olevast summast (arvestades viimast Statistikaameti avaldatud pooleteisekordset keskmist kuupalka 943,87 eurot kuus).
Riigi üldises sotsiaalsüsteemis tekib õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Toitjakaotuspensioni määratakse, kui toitjal oli Eestis omandatud pensionistaaž (v.a isikuil vanuses 16–24 aastat). Kui toitja suri töövigastuse või kutsehaiguse tõttu, määratakse toitjakaotuspension staažinõuet järgimata. Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest:
1) toitja staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Toitjakaotuspensioni suurus sõltub perekonnaliikmete arvust. Toitjakaotuspensioni suurus on kolmele ja enamale perekonnaliikmele 100 protsenti, kahele perekonnaliikmele 80 protsenti ja ühele perekonnaliikmele 50 protsenti arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist. 2012. aastal maksti toitjakaotuspensioni riigis kokku 9953le isikule ja keskmine pensioni suurus isiku kohta oli 151 eurot kuus.
Analoogselt kaitseväelastele on võrreldes üldise riigi toitjakaotuspensionisüsteemiga loodud erand ka politseiametnikele. Politsei ja piirivalve seadus sätestab, et kui politseiametnik hukkub asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tõttu, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Politseiametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte. Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.
Paragrahvis 3 nähakse ette kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine.
Paragrahvi 3 punktiga 1 täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõigetega 2–10, milles nähakse ette, kuidas makstakse hüvitise ülejäänud osa juhul, kui mingi osa hüvitisest on juba välja makstud. Nende sätetega luuakse tagasiulatuvalt olukord, milles olnuks hüvitisele õigustatud isik, kui talle oleks hüvitis makstud korraga pärast töövõime kaotuse protsendi tuvastamist. Tagasiulatuvalt tuleb hüvitise vahe juurde maksta, et vigastatuid koheldaks võrdselt ja hüvitise suurus ei oleks sõltuvuses vigastada saamise kuupäevast. Sama väljamaksmise kord viidi sisse ka KaLSi (selgitust vaata § 1 punkti 2 juures).
Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 lõigetega 11–14, mille alusel töövõimetuspensioni suurus arvutatakse ümber seaduse jõustumisel, s.o 1. oktoobril 2014. Praegu makstakse töövõimetuspensioni 58le vigastatud ja püsivalt töövõimetuks jäänud isikule, kõigile neile arvestatakse töövõimetuspensioni suurus ümber 1. oktoobril 2014. a. Ümberarvutamise eesmärk on, et kõiki töövõimetuspensioni saavaid isikuid koheldaks võrdselt. Seetõttu arvutatakse 1. oktoobril 2014. aastal ümber kõikide töövõimetuspensioni saavate isikute töövõimetuspensioni suurus. Ümberarvutamisel võetakse kõigi isikute puhul arvesse isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatust ja 1. oktoobriks 2014. aastaks avaldatud viimast Statistikaameti pooleteisekordset keskmist brutokuupalka kalendriaastas (1. oktoobriks 2014. a on viimane avaldatud Statistikaameti keskmine brutokuupalk 2013. aasta oma).
Samuti arvutatakse seaduse jõustumisel ümber ka kõikide toitjakaotuspensioni saavate isikute toitjakaotuspensioni suurus. Praegu makstakse toitjakaotuspensioni hukkunud kaitseväelaste seitsmele lapsele, kõigile neile arvestatakse toitjakaotuspensioni suurus ümber 1. oktoobril 2014. a . Toitjakaotuspensioni suuruse uueks aluseks on 1. oktoobril 2014. aastal kehtinud viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas.
Pensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest puudutab neid tegevväelasi ja reservis olevaid isikuid, kellel on välja teenitud tegevteenistuspensioni õigus, kaasa arvatud hetkel tegevteenistuspensioni saajad. Pension arvutatakse ümber 1. oktoobrist 2014. aastast, kui isik esitab Sotsiaalkindlustusametile vastava avalduse ja Kaitseväe teatise (kuhu on märgitud mitmel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil on isik osalenud ning mitu protsenti tuleb liita tema pensioni arvestamise alusele) 1. veebruariks 2015. aastaks. Dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse tegevteenistuspension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Pensioni suurendamise võimalusest teavitamisest on võimalik juba pensionil olijaid teavitada mitmel viisil – olemas on veterani koduleht , kus teadvustatakse veterane puudutavaid teemasid laiemalt, samuti toimivad hästi reserv ja eruväelaste organisatsioonid ja kogukonnad .
Igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemine annab pensioni arvestamise alusele juurde ühe protsendi, kuid endiselt säilib KVTS § 206 lõikes 5 sätestatud põhimõte, et pensioni ülemmäär on 75 protsenti ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
Paragrahvi 3 punktiga 3 täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust §-ga 39², mis näeb ette tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise ja ümberarvutamise, kui isik osales rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Nimetatud muudatus puudutab järgmisi isikuid:
1) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle tegevteenistusleping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja pension määrati 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 198 lg 2 alusel. Nimetatud isikute tegevteenistuspensionile lisatakse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest 1 protsent 30 protsendile, kuna nendel isikutel oli pensioni arvestamise summa 30 protsenti;
2) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle tegevteenistusaega pikendati üle piirvanuse 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) alusel. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent, on 50 protsenti;
3) isikud, kes juba saavad tegevteenistuspensioni ja kelle pension määrati 16. aprill 2000. aastal jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 198 lõike 1 alusel. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent, on 50 protsenti;
4) isikud, kes veel ei saa tegevteenistuspensioni ja kelle tegevteenistusleping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kellel on tegevteenistusstaaži vähem kui 20 aastat. Nimetatud isikute tegevteenistuspensionile lisatakse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest 1 protsent 30 protsendile, kuna nendel isikutel oli pensioni arvestamise summa 30 protsenti;
5) isikud, kes veel ei saa tegevteenistuspensioni ja kelle on tegevteenistusstaaži vähemalt 20 aastat. Nimetatud isikute pensioni arvestamise aluseks, millele lisatakse 1 protsent, on 50 protsenti;
6) isikud, kellele on pension määratud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 lõike 3 ja § 38 lõigete 3 ja 4 alusel.
Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse, et seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril. Sellise jõustumise ajaga jäetakse rakendajatele piisav aeg vajalike muudatuste tegemiseks, kaasa arvatud vajalike infosüsteemide muudatusteks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi või vähetuntud termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
1) Ühekordse hüvitise väljamaksmine kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral.
Seadusega tagatakse kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete ühekordse hüvitise väljamaksmisel võrdne kohtlemine juhul, kui isik saab teenistusülesannete täitmisel vigastada ja tema töövõime väheneb. Ühekordse hüvitise väljamaksmisel ühe korraga taastub sama olukord kui enne 1. aprilli 2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse ajal ja vigastatuid koheldakse võrdselt vaatamata vigastada saamise ajale.
Sotsiaalne mõju vigastatutele
Olukorras, kus vigastada saanud esitab praegusel hetkel taotluse ühekordse hüvitise saamiseks, tekib koheselt ebavõrdne kohtlemine. Enne 1. aprilli 2013. aastal esitatud taotlusi menetletakse selliselt, et ühekordne hüvitis makstakse välja korraga, alates 1. aprillil 2013. aastal esitatud taotluste korral aga makstakse hüvitis välja kahes või kolmes osas. Ei tohi aga tekkida olukorda, kus hüvitise suurus ja väljamaksmine on sõltuvuses vigastada saamise ajaga. 2011. aastal maksti ühekordset hüvitist 13-le vigastatule, 2012. aastal 15-le vigastatule ning 2013. aastal 15-le vigastatule.
Hüvitise saajateks on õigustatud isikud, kelle vigastus on raske ja reeglina pikaaegne. Seega eeldab raske vigastuse saamine oluliste muudatuste tegemist vigastatu tavapärases elukorralduses (nt elukoha vahetamine, ümberehitamine, kohandamine , erinevad abivahendid jms). Ühekordse hüvitise korraga saamisel on vigastatul võimalik teha vajalikud muudatused ja uuendused ühekorraga, osade kaupa hüvitist saades venitatakse see protsess pika aja peale ja tema elustandard võib märkimisväärselt halvem olla. Vaatamata sotsiaalhoolekande seadusest tulenevale kohustusele, mille järgi kohalikud omavalitsused peavad tagama abivajajale erinevaid abistavad meetmeid ja toetavaid tegevusi, on kohalike omavalitsuste suutlikkus erinev ning abistamise ulatus ei pruugi olla piisav tegelike vajaduste rahuldamiseks (nt elukoha kohandamise korral, transporditeenuse pakkumisel jms). Vigastatu igapäevane toimetulek sõltub aga just nende kohanduste tegemisest ja kulude katmisest.
2011. aastal SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS poolt läbi viidud uuringust „Kohaliku omavalitsuse poolt isikult ja/või perekonnalt sotsiaalteenuste eest tasu nõudmine“2 selgus, et rahapuudusel jäävad sageli osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused või pakutakse neid minimaalsel tasemel (nt loobutakse puudega inimese eluruumi ja sellele ligipääsu põhjalikust ümberehitamisest, piirdudes hädavajalike kohandustega nagu lävepakkude eemaldamine ja vannituppa käetugede paigaldamine). Vigastatutele, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või toimetulekuga, võimaldatakse eritingimustele vastav igapäevane elukeskkond, et võimalikult iseseisvalt ja vähese kõrvalabiga toime tulla. Seega saavad nad kiiresti lahendatud materiaalsed takistused, mis võimaldavad tööd teha ja tavapärast elu elada. Käesoleval aastal on tehtud kuuele vigastatud isikule ühekordse hüvitise esimese osa väljamakse, mille keskmine suurus on 6100 eurot. Eelmisel aastal maksis ühe raskelt vigastatud kaitseväelase eluaseme kohandamine nt 12 000 eurot, seega ei piisa esimese osa väljamaksmisel saadud summast vigastatule iseseisvaks toimetulekuks vajalike kulutuste tegemiseks.
Samuti tekib vigastatud kaitseväelastel endi sõnul suurem motivatsioon osaleda ravi ja rehabilitatsioonimeetmetes, nad on huvitatud võimalikult kiiresti töövõime taastumisest ning neil ei teki vajadust näidata oma jätkuvalt suurt töövõimetust ega manipuleerida oma töövõime ulatusega.
Kokkuvõttes on ühekordse hüvitise ühes osas maksmise mõju vigastatute sihtrühmale neljast mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt keskmine vaid mõju ulatuse osas. Mõju avaldumise sageduse, sihtrühma suuruse ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega vajadus põhjalikumaks mõjude analüüsiks HÕNTE § 46 lõike 3 tähenduses puudub.
Sotsiaalne mõju vigastatute perekondadele
Ühekordse hüvitise saajaid on aastas keskmiselt 15 inimest. Statistikaameti poolt avaldatud keskmise leibkonna suuruseks on olnud aastaid 2,3 liiget. Seega mõjutab eelnõuga sätestatav muudatus ühekordse hüvitise maksmisel ühes osas lisaks vigastatutele ca 20 inimest.
Ühekordse hüvitise maksmine ühekorraga võimaldab kogu vigastatu perel jätkata üsna samaväärsetel tingimustel, kus kõik pereliikmed saavad võimalikult hästi iseseisvalt hakkama ning hoolduskoormus nende peres ei tõuse. Hüvitise eest saab pere teha vajalikud kohandused nii kodustes tingimustes kui ka transpordivõimaluste suurendamise küsimustes jms. Seega saavad nii vigastatu kui ülejäänud pereliikmed jätkata tööturul aktiivselt osalemist ning lapsed koolis ja lasteaias käimist.
Kokkuvõttes on ühekordse hüvitise ühes osas maksmise mõju vigastatute perede sihtrühmale neljast mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt keskmine vaid mõju ulatuse osas. Mõju avaldumise sageduse, sihtrühma suuruse ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega vajadus põhjalikumaks mõjude analüüsiks HÕNTE § 46 lõike 3 tähenduses puudub.
2) Tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.
Seaduse rakendamine väärtustab missioonikogemustega kaitseväelasi. Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise arvestamine pensioni suuruse arvutamisel annab kaitseväelasele pensionile lisa. Sihtrühmaks on missioonidel osalenud 2400 tegevväelast, kuid kavandatav meede kohaldub eelkõige tegevväelastele, kes on lahkunud või lahkuvad tegevteenistusest 20-29 aastase tegevteenistusstaaži korral, kuna eelnõu ei näe ette tegevteenistuspensioni miinimum- ja maksimummäärade aluste muutmist . Võttes arvesse tegevteenistusest lahkunud ja tegevteenistuses olevate veteranide personaalandmed avaldab muudatus mõju kuni kolmandikule (hetkel ca 800) rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelasele. Keskmiselt suurendab meede nende pensionimäära 2% võrra (keskmiselt on veteranid osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kaks korda). Mõju eelarvele ei ole kohene, vaid avaldab mõju järk-järgult, kuna pensioniõigus tekib alates 50 eluaastast.
Sotsiaalne mõju rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud kaitseväelasele
Muudatustega suureneb loodetavasti kaitseväelaste valmisolek ja soov rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile minemiseks. Eeldatavasti motiveerib missioonidel väljateenitud pensioni suurusele lisanduv protsent olema tegevväelasi teenistuses 20-aastase tegevteenistusstaaži täitumiseni, mil tekib õigus tegevteenistuspensionile. Tegevteenistujatest sõdurid ja nooremallohvitserid teenivad Kaitseväes peamiselt Scoutspaltaljonis. Kaitseväe personalistatistikast lähtuvalt on antud personalikategooria voolavus keskmiselt 25% aastas. Hinnanguliselt väheneb täiendava meetme rakendumisel personalivoolavus antud kategoorias, kuna meetme kasutamiseks on vajalik vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, seega hindab eelnõu koostaja mõju ulatust ja esinemise sagedust väikeseks. Mõjutatava sihtrühma suuruseks on hinnanguliselt 200 tegevväelast, kes moodustavad tegevväelaste koguarvust umbes 6%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Missioonilisa arvestamine pensioni määramisel võib kaasa tuua tegevväelase soovi osaleda missioonidel korduvalt ja sagedasti, kuna see mõjutab nende tulevast pensioni. Samas on seadusandja ette näinud meetme, mis näeb ette, et tegevväelase saab lähetada uuele missioonile, kui eelmisest missioonist on möödunud lähetuse ajavahemikust kaks korda pikem aeg, seega on negatiivsete mõjude risk väike. Eelnõu koostaja hindab samuti oluliseks asjaolu, et pikemajalisem teenistussuhe suunab tegevväelasi arendama ennast Kaitseväe süsteemis ja karjääriredelil edasi liikuma vanemallohvitseri või ohvitseri liinides. Samuti on oluline mainida soovitava kuvandi ja sotsiaalse tausta loomist antud muudatuse kehtestamisel sarnaselt Kaitseväe algusaastatega, kus teenistusaeg arvestati kolmekordselt - teenistusülesannete täitmine tavapärase rahuaja tingimustest ohtlikumas piirkonnas on väärtustatud ja seda panust hinnatakse.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju ulatus riigiasutuste töökorraldusele on vähene, personaliandmete haldamine Kaitseväes on elektrooniline ja olulist täiendavat koormust tegevteenistuspensioni suuruse arvutamine kaasa ei too – toimub tavapärane dokumentatsiooni menetlus, kus tuleb hinnata vastava asjaolu ilmnemist . Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele otsest mõju ei ole, kuna pensionilisa õiguse tekkimist kinnitab Kaitsevägi, pensioni määramisel tuleb vastav asjaolu lihtsalt arvesse võtta. Mõju avaldumise sagedus on väike: meede rakendub kõigile missioonil osalenutele, sh juba pensionil olijatele. See tähendab ühekordset lisamenetlust kuni 20-ne isiku pensionite ülevaatamisel, iga-aastaselt määratakse KVTS-i alusel tegevteenistuspensione keskmiselt 50-60, kellede osas hinnanguliselt 1/3 juhtudest võib esineda missioonilisa arvutamine. Sihtrühma suurus riigiasutuste osas on väike, puudutades eelkõige Kaitseväge ja Sotsiaalkindlustusametit. Negatiivsed mõjud eelnimetatud kahe ametiasutuse töökorraldusele puuduvad.
Kokkuvõttes on tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest mõju missioonil osalenud kaitseväelaste rühmale ja riigiasutuste töökorraldusele neljast mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt keskmine vaid sihtrühma suuruse ulatuse osas. Mõju ulatus, avaldumise sageduse ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega vajadus põhjalikumaks mõjude analüüsiks HÕNTE § 46 lõike 3 tähenduses puudub.
3) Töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine
Viimase kahe aasta jooksul on Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus viinud Kaitseministeeriumi soovil läbi uuringuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute seas (küsitletakse nii operatsioonile minnes kui sealt naastes). Uuringu eesmärgiks on välja selgitada ja kaardistada reaktsioonid, mis tekivad missioonidelt naasnud kaitseväelastel, rahulolu missioonidel viibimisega ning toimetulek (erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalsele ja psühholoogilisele toimetulekule). Nimetatud uuringutes tunnistatakse kõik need abinõud, mis on seotud vigastatud kaitseväelaste toetamisega või langenute perede abistamisega üksmeelselt väga vajalikeks. Sotsiaalsete garantiide ja toetustega missioonil vigastada saamise korral ei ole enamik vastanutest (ca 60 %) rahul. Vigastatud kaitseväelastele mõeldud riigi poolt pakutava toetuse ja abi puhul tunnistatakse majanduslik toetus enamiku küsitletute poolt selgelt ebapiisavaks.
Samast uuringust tulenes, et üheks oluliseks teguriks missioonil viibija meelerahu tagamisel on kindlustunne selles, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis hoolitseb kaitsevägi tema pere ja lähedaste eest. Täiesti kindel oli selles vaid 7% vastanuist.
Peamisteks sihtrühmadeks on teenistusülesannete täitmisel täielikult või osaliselt töövõime kaotanud isikud ja nende perekonnad ning teenistusülesannete täitmiselt hukkunute lähedased. Kaitseministeeriumi eelarvest makstakse töövõimetuspensioni käesoleva aasta alguse seisuga 57-le isikule ning toitjakaotuspensioni 7-le isikule. Probleemi lahendamisest on huvitatud eelkõige teenistusülesannete täitmise käigus vigastada saanud tegevväelased aga ka kõik ülejäänud kaitseväelased (kaitseväelase elukutse iseloomust tulenevalt on vigastada saamise oht kõrgem kui tsiviilsektoris töötades). Olulise osapooled antud küsimuses on ka Kaitseväe toetusstruktuurid (Kaitseväe tugikeskus, sotsiaalteenistus, psühholoogiateenistus, kaplaniteenistus). Kaudseteks sihtrühmadeks on Kaitseministeerium, Kaitseväe arstlik komisjon, Sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused.
Sotsiaalne mõju kaitseväelastele
NATO sõjalis-poliitilise alliansina on seadnud eesmärgid, kuivõrd liikmesriigid panustavad kollektiivsesse julgeoleku tagamisse. Üheks selliseks kriteeriumiks on kaitse-eelarve - 2% SKP-st suunamine riigikaitsesse, teiseks kriteeriumiks on osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides või kiirreageerimisüksustes, mille tulemina on 2013. aastal osalenud rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kokku umbes 350 kaitseväelast. Kaitseväes on 2013. aasta III kvartali seisuga teenistuses 3871 tegevteenistujat, seega on praktiliselt 1/10 teenistusesolevatest kaitseväelastest iga-aastaselt osalemas välismissioonidel.
Muudatustega kaasneb loodetavasti kaitseväelaste kindlustunde suurenemine missioonile minnes, vähenevad kaitseväelaste olmemured ja nad saavad täielikult keskenduda oma tööle, mis omakorda peaks vähendama tööõnnetuste ja vigastuste tõenäosust. Eelnõu väljatöötaja peab planeeritud mahus töövõimetuspensioni piisavaks, et selle efekti saavutamine oleks võimalik. Loomulikult on ootused alati subjektiivsed, kuid tegemist on optimaalse suurusega, millega võib eeldada, et see suurendab kaitseväelaste kindlustustunnet sõjalistes konfliktides osaledes.
Kokkuvõttes ei ole töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamise mõju kaitseväelaste sihtrühmale neljast mõju olulisuse kriteeriumist oluline. Mõju avaldumise ulatuse, sageduse, sihtrühma suuruse ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega vajadus põhjalikumaks mõjude analüüsiks HÕNTE § 46 lõike 3 tähenduses puudub.
Sotsiaalne mõju vigastatud kaitseväelastele
Kõige vigastuste- ja hukkunuterohkemad rahvusvahelised sõjalised operatsioonid on Eesti kaitseväelaste jaoks olnud Iraqi Freedom ( Iraak ) ja ISAF ( Afganistan ). Iraagi missioonil oli kokku 18 vigastatut ja kaks hukkunut, Afganistanis üle 200 vigastatu (s.h. mittelahingulised vigastused) ja 9 hukkunud kaitseväelast.
Püsivad rasked tervisekahjustused on jäänud 57-le isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni. Toitjakaotuspensioni makstakse käesoleval aastal seitsmele hukkunud kaitseväelase lähedasele. Kokku makstakse Eestis 2012. aasta seisuga töövõimetuspensioni 94 490 isikule ning toitjakaotuspensioni saajaid on kokku 9068.
Sotsiaalkindlustuslike toetuste suurenemine soodustab teenistuses vigastada saanud isikute ühiskonda kaasatust ja võimaldab suurendada nende iseseisvat toimetulekut.
Hüvitise eesmärgiks on asendussissetuleku pakkumine tööealistele inimestele, kes haiguse või vigastuse tõttu ei ole võimelised tööga elatist teenima või kelle töövõime on oluliselt alanenud. Eelnõuga muudetakse ka töövõimetuspensioni suuruse arvestamist ja viiakse see tegevväelastel, tegevteenistuses olnud isikutel, ajateenijatel ja reservväelastel ühtsele alusele.
Saadud vigastus mõjutab märkimisväärselt igapäevaelu. Lisaks valule , vaevustele ja muudele terviseseisundist põhjustatud ebamugavustele võib kaasneda vajadus oluliste muudatuste järele inimese elukorralduses – vajadus nii vahetu kõrvalise abi kui ka rahalise toetuse järele. Inimese igapäevaelu dikteerib piiratud ligipääs transpordile, informatsioonile, hoonetele, takistusi tekitab tööandjate ja ühiskonna diskrimineeriv suhtumine. Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud uuringust3 tulenevalt teeb 90% puuetega inimestest puude tõttu mitmesuguseid lisakulutusi, peamiselt on need seotud ravimite ja transpordi eest tasumisega. Tervisekadu võib halvendada sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning põhjustada vaesusesse langemist. Sotsiaalkindlustuslike toetuste suurenemine soodustab teenistuses vigastada saanud isikute ühiskonda kaasatust ja võimaldab suurendada nende iseseisvat toimetulekut.
Kui muudatusi ellu ei viidaks, avalduks see negatiivselt elanikkonnarühmade sotsiaal-majanduslikus ebavõrdsuses, puudutades tööhõivet ja võimalikke perekondade lagunemist. Võimalikku töövõimekaotust pelgavad eriti mehed. Rahaprobleemid rikuvad tihti mehe ja naise vahelisi kooselusid ning tekitavad konflikte. Ühe abikaasa vigastus või töö kaotamine mõjub pere rahakotile hävitavalt ja toob tihtipeale kaasa uusi tülisid. Mida enam keskendutakse majandusliku toimetuleku küsimustele, seda vähem suudetakse täita oma abikaasa või elukaaslase rolli ja vanemakohuseid. Nii hakkab pereelus puuduma ka emotsionaalne turvalisus, sest majanduslik toimetulematus on halb.
Eelpoolnimetatud sotsiaalkindlustuslike meetmete rakendumisel on positiivne mõju, mis näitab riigi toetust oma kodanikele . Vigastatutel on võimalik ühiskondlikus elus võrdväärsetena kaasa lüüa nii palju kui nende vigastuste iseloom seda võimaldab. Oluline on siin eelkõige just see, et vigastatu ja hukkunu lähedased ei pea häbenema oma materiaalset toimetulekut. Tegemist on positiivse toimega mõjudega, mis kergendab vigastatud kaitseväelase igapäevast toimetulekut ning negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Muudatustega kaasnev mõju on mitmetasandiline. Ühelt poolt toob see kaasa täiendavate ressursside eraldamise valitsemisala eelarvest. Kuna tõenäosus, et aja jooksul tuleb vigastatuid ja hukkunuid juurde, siis on ka eraldatav ressurss pidevas kasvamises. Selle tulemusena väheneb muudeks tegevusteks kasutatava ressursi hulk (tegemist ei ole mitte ainult rahaliste vahenditega, vaid siia lisandub ka vigastatutega tegeleva personali arvu kasv, samuti osutatavate teenuste iseloom ning maht). Keeruline on prognoosida vigastatute ja hukkunute arvu konkreetsel ajahetkel, seetõttu ei ole võimalik ka ette mõelda, milliste tegevuste arvelt vajalik ressurss leitakse. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve sees vajalike rahaliste vahendite leidmisel on samuti oluline, millised on ajahetkel prioriteedid ning milline on julgeolekuolukord Eestis ja maailmas.
Sotsiaalne mõju vigastatute ja hukkunute perekondadele
Kui laps või täiskasvanu kaotab inimese, kes on teda ülal pidanud, on selge, et see inimene võib sattuda majanduslikku kitsikusse. Sel põhjusel võib muutuda keeruliseks enda ja oma pere igapäevavajaduste rahuldamine. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklikust aruandest4 tulenevalt on lapsed, kes kasvavad ühe vanemaga perekondades suuremas vaesusriskis, seega on teenistusülesannete täitmisel kaitseväelase hukkumise korral riigi ülesanne toetada allesjäänud vanema ja laste hakkamasaamist. Toitjakaotuspensioni suurendamine võimaldab hoida ära hukkunu perekonna toimetulekuraskustesse sattumise . Sissetulek peab ühtlasi olema selline, et inimesel on võimalik sellest inimväärikalt ära elada.
Iga pereliikme raskelt vigastada saamine, sellest tulenev suurem abivajadus ja sissetulekute vähenemine mõjutab kogu pere hakkamasaamist. Tegemist on traditsioonilise sotsiaalse riski olukorraga. Tööelus täies mahus osalemise võimatus võib kaasa tuua selle, et püsivalt töövõimetu isik ei pruugi olla võimeline tagama sissetulekut, mis kataks isiku enda ja pere kulutused. Vigastatule vähemalt samaväärse sissetuleku säilitamine aitab hoida kogu pere materiaalselt olukorda heal ning inimväärikal tasemel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 järgi on põhiseaduse üheks aluspõhimõtteks inimväärikuse põhimõte. Inimväärikuse põhimõte nõuab muu hulgas, et inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele , hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele oleksid rahuldatud ning tal oleks võimalik ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul tagatud ka tema inimväärikus. Pereliikme vigastada saamine on hetk, kus ei suudeta enam iseenda toimetulekut kindlustada. Toimetulematus võib avalduda nii materiaalses vormis (elatusvahendite puudus) kui mittemateriaalses vormis (nt suutmatus ilma kõrvalise abita teha igapäevatoiminguid, nt käia poes, hoolitseda hügieeni eest vms). Sotsiaalministeeriumi poolt 2009. aastal läbi viidud „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring“ kinnitas, et enamik puuetega täiskasvanutest vajab toimetulekuks kõrvalabi – seejuures 48% vahetevahel ja 36% pidevalt. Kõrvalabi vajatakse eelkõige koduste toimingute tegemisel, kuid ligi pooled abivajajatest ka asjaajamisel ning enesehoolduse juures. Töövõimetuspensioni piisavusega saab riik vähendada pere abistamiskohustust (nii rahalise toetamise kohustust kui erinevate hooldusteenuste osutamist). Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on võetud isiku eriline abivajadus ja teised puudega/püsiva töövõimetusega sageli kaasnevad kulutused. Peale selle peaks see toetus rahuldama puudega isiku pereliikmete ja teiste puudega isiku informaalsete abistajate abivajaduse.
Ühe võimaliku negatiivse mõjuna tuleb käsitleda sotsiaalse õiglustunde aspekti – kaitseväelaste töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurenemisega süveneb erinevate jõustruktuuride ning ühiskonnas laiemalt sotsiaalsete garantiide erinevus. Ilmselt on kogu riigis olemas vajadus sotsiaalsete garantiide suurendamiseks , aga see ei ole argument jätta vajalikud ja oodatud muudatused Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegemata. Tähtsust omab ka asjaolu, et Kaitseväes on teenistusülesannete täitmisel raskelt vigastada saanute hulk suur (võrreldes teiste jõustruktuuridega) ja vigastuste raskusaste on sõjas osalemise tõttu reeglina väga raske.
Kokkuvõttes on töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine nii vigastatud kaitseväelasele kui tema perekonnale mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt keskmine vaid mõju ulatuse osas. Mõju avaldumise sageduse, sihtrühma suuruse ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega vajadus põhjalikumaks mõjude analüüsiks HÕNTE § 46 lõike 3 tähenduses puudub.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Ühekordse hüvitise väljamaksmise korra muutmisest tulenevad kulud
Perioodil 2001-2012 on KVTS alusel arstliku komisjoni poolt määratud teenistusülesannete täitmise tõttu püsiv töövõimetus 64-le isikule ( ajateenijad ja tegevväelased). Neist 24-l on hilisema arstliku komisjoni otsusega langetatud püsiva töövõime kaotuse protsenti, neist 24-st isikust 17-l taastus töövõime KVTS § 196 lg 7 sätestatud töövõime protsent ühe või mitme vahemiku võrra. Nendele 24 isikule tehti väljamakseid suurusjärgus 660 000 eurot, ühekordse hüvitise ositi väljamaksmise korral oleks kulu olnud hinnanguliselt 540 000 eurot, kokkuhoid 12 aasta kohta oleks olnud 120 000 eurot ehk 10 000 eurot aastas. Aastatel 2001-2012 tehti toetuste väljamakseid kokku 3,5 miljoni euro ulatuses, kokkuhoitav summa oleks moodustanud seega 3,4%.
2014. aastaks on planeeritud ühekordseteks hüvitisteks ca 320 000 eurot, korra muutmisest tulenev kulu eelarvele on ca 11 000 eurot aastas. Seega ei ole rahaline mõju märkimisväärne ja arvestades ISAF missiooni lõppemisega on põhjust pigem eeldada vastavate kulutuste langust.
Töövõimetuspensioni suurendamisega seotud kulud
Seaduse jõustumisel arvestatakse ümber kõigi töövõimetuspensioni saavate isikute töövõimetuspensioni suurus.
Keskmiselt lisandub aastas viis isikut, kellele Kaitseväe arstlik komisjon määrab püsiva töövõimetuse. Eelarve planeerimisel lähtume samasugusest eeldusest, samuti arvestame pensionite indekseerimisega koefitsiendi 1,050 alusel ja keskmise palga tõusuga 5 protsenti. Kuigi mitmete vigastatute töövõimetuse ulatus on ajas vähenev, on see prognoosimatu ja eelarve planeerimisel on lähtutud eeldusest, et kellegi töövõime kaotuse protsent ei vähene, samuti asjaolust, et enamik vigastatutest on noored mehed, kes lähiaastate jooksul pensionieani ei jõua.
Töövõimetuspensioni suurendamine toob kaasa täiendavate eelarvevahendite vajaduse alates 2014. aastast, kui täiendavalt on vaja eelarvesse planeerida 310 000 eurot. Kogu töövõimetuspensioni 2014. aasta eelarve on 601 300 eurot.
Aasta
Kehtiva seaduse alusel prognoos (T3 palgataseme keskmise alusel)
Seaduse muudatuse alusel prognoos
2014
293 700
468 515
2015
345 100
532 929
2016
399 100
602 636
2017
455 800
677 988
2018
515 300
759 390
Töövõimetuspension makstakse välja Kaitseministeeriumi eelarvest, seetõttu pensioni suurendamiseks vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse.
Toitjakaotuspensioni suurendamisega seotud kulud
Seaduse jõustumisel arvestatakse ümber kõigi toitjakaotuspensioni saavate isikute toitjakaotuspensioni suurus.
Siiani on lisandunud igal teisel aastal üks toitjakaotuspensioni saamiseks õigustatud isik. Eelarve planeerimisel on eelduseks võetud, et toitjakaotuspensioni saamiseks õigustatud isik on üks hukkunu lähedane (s.t 35 protsenti pensioni arvestamise summast), samuti on arvestatud indekseerimise 1,050 ja keskmise palga tõusuga 5 protsenti aastas.
Aasta
Kehtiva seaduse alusel prognoos
Seaduse muudatuse alusel prognoos
2014
22 743
36 233
2015
23 880
38 045
2016
25 430
40 482
2017
26 702
42 506
2018
28 439
45 221
Toitjakaotuspension makstakse välja Kaitseministeeriumi eelarvest, seetõttu pensioni suurendamiseks vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse.
Tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.
2012. aasta seisuga on rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud 2364 kaitseväelast, kokku 4488 korda, mis teeb keskmiseks osaluseks kaitseväelase kohta 1,9 korda. Arvestuslikult peaks see suurendama pensioni määra 2 protsenti pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Antud suurendus ei avalda mõju tegevväelasele, kes on olnud tegevteenistuses 30 aastat või rohkem, kuna antud tegevteenistusstaaž on tegevteenistuspensioni maksimummäära (75 protsenti pensioni arvestamise alusest ) aluseks KVTSi § 206 kohaselt. See ei avalda eelarvele mõju kohe, vaid on ajatatud, sest tegevteenistuspensionile tekib isikul õigus 50aastaselt ja 20 aastase tegevteenistusstaaži korral.
Arvestuslik mõju pensionieraldistele on keskmiselt 0,25 protsenti aastas. 2013. aasta pensionieraldisi, mis on 4 355 755 eurot, arvestades tähendaks see 10 890 eurot suuruses lisavahendite tõusu igal aastal. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse.
Eelnõuga kaasnevad kulutused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi muutmiseks. Vajalike tööde tellimiseks ja tegemiseks kulub vähemalt viis kuud. Seega peab eelnõu olema vastu võetud viis kuud enne jõustumist. Eelnõuga kaasnevad kulutused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi muutmiseks on ligikaudu 20 000 eurot. Töid finantseeritakse Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta eelarvest.
8. Rakendusaktid
Eelnõu ei näe ette uute rakendusaktide koostamist.
Muuta tuleb järgmisi määruseid:
1) KVTSi § 197 lõike 9 alusel antavat määrust „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“;
2) KaLSi § 62 lõike 2 alusel antavat määrust „Kaitseliidu liikme hukkumise ja töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2014. aasta 1. oktoobril. Üldkorrast erineva jõustumise aja sätestamine on vajalik, et jätta pärast eelnõu väljakuulutamist piisav aeg seaduse rakendamisega seotud eeltööks. Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahe peab olema vähemalt 5 kuud, et teha töövõimetuspensionite ja toitjakaotuspensionitega seonduvad infosüsteemide muudatused.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (13-0582/01).
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1 Kaitseliidu seadus (RT I 1999, 18, 300) § 23 lõige 3
2 ttp://www.sm.ee/fileadmin/meedia/ Dokumendid /Sotsiaalvaldkond/kogumik/Uuringu_lõpparuanne.pdf
3 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/PIU2009_loppraport.pdf
4 http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus/sotsiaalse-kaitse-ja-kaasatuse-riiklikud-aruanded.html
25