Ainetöö aktsiad (0)

SISSEJUHATUS 
 
Ainetöö  eesmärk  on  anda  ülevaade  aktsiate  liikidest  ja  nendega  seonduvatest  korporatiivsetest 
sündmustest. Teema valiku põhjuseks on arutori isiklik huvi erinevate aktsiate vastu. Kuna  kooli 
programmis   puudutatakse  teemat  väga  üldistavalt,  otsustas  autor  teha  sellest  teemast  täpsema 
ülevaate. 
 
Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on 
enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest 
kasutusel  olevatest  aktsialiikidest  nii  Eestis  kui  väljaspool  Eesti  õigussüsteemi  ning  milliste 
aktsiate  kasutamine  on  rohkem  levinum  erinevates  ärivaldkondades  ja  kuidas  oleks  kasulik 
ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. 
 
Tänapäeval  on  enamus  arenenud  riikide  kodanikest  aktsionärid.  Seda  läbi  pensionifondide,  mis 
tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva  infoajastul , kus paljud meie 
igapäevategevustest  on  kolinud  internetti  on  ka   tehingud   väärtpaberitega  läinud  operatiivsemaks 
ning   aktsia   ostu-  ja  müügitehingud  võtavad  tänapäeval  aega  ainult  murdosa  sekundist.  Reaalselt 
paberil   eksisteerivate  väärtpaberite  hulk  on  maailmas  jäänud  minimaalseks,  kõik  on  kajastatud 
väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on 
aktsia  ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 
 
 
3 
1 AKTSIATE LIIGID 
 
 
Kui ostate mõne ettevõtte  aktsiaid , saate üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks.  Aktsiad  
tähistavad  teie  omandit  ettevõttes  -  s.o   aktsiaselts .  Aktsiaselts  on  äriühing,  millel  on  aktsiateks 
jaotatud  aktsiakapital . 
 
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, küll aga riskivõimalusega kaotada kogu 
raha,  mis ta on aktsiatesse paigutanud. Rahuldatakse  ju  aktsiaseltsi pankroti korral nõuded  kõige 
viimases  järjekorras.  Põhiline,  miks  aktsiad  investoritele  sellest  hoolimata  huvi  pakuvad  on 
ettevõtte tegevuse eesmärk - teenida kasumit. Aktsionäride võimalus ettevõtte kasumi ja väärtuse 
kasvust  osa  saada  ei  ole  piiratud  nagu  võlausaldajatel,  kes  teenivad  oma  rahapaigutuselt  vaid 
piiramatud   suurusega  intressi.  Aktsionärid  ei  osale  igapäevases  ettevõtte  juhtimises,   erandiks   on 
juhud , kus aktsionär  kuulub ühtlasi ettevõtte  juhtkohta. Aktsionärid osalevad ettevõtte juhtimises 
üldkoosoleku kaugu, mille pädevuses on ettevõtte nõukogu valimine, kasumi jaotamine, ühinemise 
või jagunemise otsustamine ja mõned muud olulised küsimused. (14 lk 13) 
 
Aktsiad  saavad  olla   nimelised   aktsiad,  mille  omaniku  nimi  on  kantud  aktsiaraamatusse,  ning 
esitajaaktsiad, mille puhul omandit tõendab paberil aktsiasertifikaat. Eestis on alates 2002. aastast 
lubatud vaid nimelised aktsiad, mis registreeritud eesti väärtpaberite keskregistris. (14 lk 14) 
 
Aktsiaseltsi  asutajateks  võivad  olla  nii  füüsilised  isikud  kui  ka  juriidilised  isikud.  Üks  küsimus, 
millele  Eesti  seadusest  (eelkõige  äriseadustikust)  vastust  ei  leia,  on:  Mis  on  aktsia?  Mõned 
äriseadustiku koostamises osalenud juristid on väitnud, et aktsia legaaldefinitsioonist on  loobutud  
täiesti teadlikult, kuna aktsiat võib defineerida eri seisukohtadest lähtudes väga erinevalt, mistõttu 
ükski definitsioon poleks ammendav. (1 lk 392) 
 
 
4 
Aktsiaseltside eelised: (autori poolt koostatud) 
1.  aktsionäridel on piiratud vastutus 
2.  paremad võimalused suure kapitali kogumiseks 
3.  aktsiaseltsi  eluiga  pole  seotud  tema  omanike  elueaga  nagu  näiteks  täisühingu  ja 
usaldusühingu  puhul.  Üksikute  aktsionäride  surm,  lahkumine  või  maksejõuetus  ei  mõjuta 
aktsiaseltsi eksistentsi. 
4.  Osaühinguga võrreldes suurem miinimumkapital ja minimaalne  kohustuslik reservkapital, 
mis tõstab usaldust äripartnerite  silmis . 
5.  Võimalus  kiiresti  üle  anda  omandiõigus,  kahjustamata  aktsiaseltsi  tegevust.  Aktsionärid 
võivad  neile  kuuluvaid  aktsiaid  müüa,  pärandada,  kinkida  kellele  tahes,  ilma  et  see 
mõjutaks aktsiaseltsi toimimist. 
6.  On  prestiižikaim  äriühing.  Suuremad  võimalused  kogenud  ja  paremate  isikuomadustega 
juhtide valikuks. 
Aktsiaseltside puudused: (autori poolt koostatud) 
1.  Suhteliselt  suure  miinimumkapitali  nõue  (Eestis  25 000€,  teistes  riikides  ei  pruugi 
miinimumnõuet olla). 
2.  Kasum jaguneb reeglina väga paljude juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel. 
3.  Karmim maksustamine (paljudes riikides toimub tulu topeltmaksustamine), võrreldes täis- 
või usaldusühinguga. 
4.  kontroll äriühingu üle võib osaliselt kaduda, kui aktsionäre on  palju ja  kellelgi   neist pole 
olulist mõjuvõimu. 
5.  aktsiaseltside asutamine ja tegevus on rohkem reguleeritud (piiratud) seadusega kui teiste 
äriühingute puhul. Aktsiaseltsi asutamine on keerulisem ning nõuab rohkem aega ja vaeva 
kui osaühingu asutamine, täisühingust ja usaldusühingust rääkimata. 
6.  finantsaruannete  avastuse  ja  olulise  info  avalikustamisega  kaasneb  sageli  infoleke  ja 
ärisaladuste paljastumine. 
7.  Keeruline  juhtimissüsteem,  millega  kaasneb  paindlikkuse  teata  kadumine  juhtimises  ja 
tegevuses (eriti  suuremates  aktsiaseltsides). 
8.  kuna töötajad ei ole  omanikud  )aktsionärid), on nad vähe motiveeritud. 
 
 
 
5 
1.1  Lihtaktsia  
 
Aktsiad  kuuluvad  väärtpaberite  hulka,  mis  on  Eestis  kohustuslikus  korras  registreeritud 
väärtpaberite  keskregistris.  Nimetatud  ettevõtete  aktsiaraamatuid  peab   register .  Samuti  kuuluvad 
väärtpaberite hulka võlakirjad kui ka erinevad derivatiivid ehk tuletisväärtpaberid. Tabelis number 
1 on võlakirjade ja aktsiate erinevused. 
Tabel 1 
Aktsiate ja võlakirjade võrdlus. (1 lk 396) 
 
Aktsiad 
Võlakirjad 
1. aktsionärid on omanikud 
1. Võlakirja omanikud on kreeditorid 
2. aktsiad on tähtajatud (v.a tagasiostetavad 
2. võlakirjad on tähtajalised 
eelisaktsiad). 
3. aktsiakapital on omakapitali kontol. 
3. võlakirjad on pikaajaliste kohustuste kontol. 
4. aktsionäridel on vaid jääkosalus aktsiaseltsi 
4. võlakirjaomanikel on koos teiste 
lõpetamisel 
kreeditoridega eelisõigus firma varale firma 
pankroti korral. 
5.  dividendid  ei kuulu kohustuslike maksete 
5.  intressid  kuuluvad kohustuslike maksete 
hulka. Isegi kumulatiivsete eelisaktsiate 
hulka. Need tuleb välja maksta, vastasel juhul 
dividend  on  tingimuslik  makse. Dividende 
võidakse algatada pankrotimenetlus. 
makstakse vaid juhul, kui on kasum ja rahalised 
võimalused. 
6. dividendid ei ole kulu vaid puhaskasumi 
6. intress on kulu. 
jaotus. Dividendimaksega kaasneb ettevõtte 
tulumaks . 
7. dividendid ei ole tulumaksu vähendavad ja 
7. intressid on tulumaksu vähendavad. 
maksukilpi ei teki Eesti tulumaksuseaduse 
alusel. 
8.lihtaktsiate omanikud (lihtaktsionärid) on 
8. võlakirja omanikel ei ole hääleõigust. 
hääleõiguslikud. 
 
 
6 
Lihtaktsia  on  aktsia,  mille  omanikul  on  õigus  osa  saada  ettevõtte  kasumist  pärast  dividendide 
maksmist  eelisaktsiate  omanikele.  Teatav  hulk  lihtaktsiaid  annab  nende  omanikule  õiguse 
vastavale osale häältele ja ettevõtte varale. Lihtaktsial ei ole lõpptähtpäeva. (5) 
 
Kui  liigitada  aktsiaid  nendega  kaasnevate  õiguste  järgi,  on  kõige  levinum  aktsialiik  lihtaktsia. 
Enamasti koosnebki ettevõtete aktsiakapital vaid lihtaktsiatest. Lihtaktsia ei anna omanikule teiste 
aktsionäridega  võrreldes  mingeid  privileege  ning  lihtaktsia  omamisel  pole  tavaliselt  seatud 
piiranguid.  Riigiti  on  lihtaktsiatel  mitmeid  erinevusi.  Näiteks  Rootsis  on  üsna  tavaline,  et 
ettevõtetel  on  kaht  tüüpi  lihtaktsiaid:  A-  ja  B-aktsiad,  mis  erinevad  hääleõiguse  poolest.  Näiteks 
Ericssoni   A-aktsia  annab  omanikule  aktsionäride  koosolekul  ühe  hääle,  B-aktsia  vaid  1/10  häält. 
(14 lk 14) 
 
Tihti on suurettevõtete aktsiad noteeritud mitmel eri börsil, kus kasutatakse eri valuutasid. Sageli 
„pakivad”  ettevõtted  välisvaluutas  ja  -börsil  kaubeldavad  aktsiad  „pakkidesse”,  mille  hind  on 
välisbörsi investoritele psühholoogiliselt kõige  sobivam . Näiteks Ericssoni  aktsiatega  kaubeldakse 
USAs NASDAQil ADSidena (American Depository  Shares ), iga ADS esindab kümmet Ericssoni 
B- aktsiat. (14 lk 14)  
 
Lihtaktsia  on  kõige  levinum   investeerimise    moodus .  Lihtaktsia  suureks  eeliseks,  võrreldes  teiste 
aktsiate liikidega on tema likviidsus. Väikeaktsionäri  seisukohast  võib lihtaktsia puhul miinuseks 
tuua  dividendide  saamise.  Enamus  ettevõtetel  kuulub  ikka  üle  poolte  aktsiatest  ettevõtte 
asjutaja(te)le  ning  üldkoosolekul,  kus  otsustatakse  ettevõtte  dividendi  maksmise  üle,  jääb  nende 
sõna  kehtima.  Kui  vaadelda  käesolevat  teemat  börsipõhiselt  siis  enamus  väikeaktsionäride 
huviorbiidis  on  ikka  see,  et  aktsiad  oleks  võimalikult  likviidsed,  sest  mängitakse  rohkem  aktsia 
turuhinna liikumisele. 
 
Ettevõtte seisukohalt  on lihtaktsiatega võõrkapitali kaasamine  ka üks lihtsamaid  mooduseid.  Siin 
tuleb  jälle  mängu  lihtaktsia  likviidsus.  Turgu  on  nendele  kõige  rohkem.  Lisaks  börsile  minnes 
tõstab  see  ettevõtte  populaarsust  ning  usaldusväärsust,  sest  börsiettevõted  peavad  olema  rohkem 
läbipaistvamad,  et  olla  väikeaktsionäridele  atraktiivsed.  Lihtaktsiatega  võõrkapitali  kaasamise 
 
7 
miinuseks  on  kindlasti  see,  et  mingi  hetk  tuleb  sellele  piir  ette  (kui  omanikud  tahavad  hoida 
kontrolli ettevõtte üle kindlas huviringis).  
 
Seoses  eurole  üleminekuga Eestis tuli ka üks seadusemuudatud, mille kohaselt võivad aktsiaseltsid 
kasutusele  võtta  nimiväärtuseta  aktsia.  Selliste  aktsiate  abil  saab  muuta  lihtsamaks  ettevõtte 
kapitaliarvestuse,  vältides  edaspidi  aktsionäridele  ebavajalike  ja  sisutühjade  murdarvude 
tarvitamist. Põhikirjas tuleb nimetada aktsiakapitali kõrval nimiväärtuseta aktsiate  koguarv , samuti 
tuleb teha märge selle kohta, et aktsiaselts kasutab nimiväärtuseta aktsiaid. Nimiväärtuseta aktsia 
lubamine  andis aktsiaseltsidele võimaluse eurole üle minna ilma aktsiakapitali muutmata või teha 
seda  väga  väikeses  ulatuses.  See  on  kasulik,  kuna  reeglina  saadi  aktsiakapitali  eurodesse 
ümberarvutamisel  komakohtadega  arv.  Aktsiakapitali  täisarvuliseks  muutumine  koos  aktsiate 
nimiväärtuse  seaduse  nõuetega  kooskõlla   viimisega   kujutas  endast  aga  reegline  aktsiakapitali 
suurendamist  või  vähendamist.  Seega  lihtsustas  nimiväärtuseta  aktsia  kasuks  otsustamine 
aktsiaseltsi eurokõlbulikuks  muutmist  olulisel määral. (20) 
 
 
1.2  Eelisaktsia  
 
Lihtaktsiate  kõrval  on  osa  ettevõtteid  välja  lasknud  eelisaktsiaid.  Eelisaktsiad  on  lihtaktsiatest 
väiksema riskiga, sest eelisaktsiate omanikele makstakse dividend välja enne dividendi maksmist 
lihtaktsiate  omanikele.  Ka  ettevõtte  pankroti  korral  on  eelisaktsionäride  nõuded  lihtaktsionäride 
omadest   eespool .  Samas  ei  anna  eelisaktsiad  hääleõigust  aktsionäride  üldkoosolekul  (ehk 
võimalust  ettevõtte  juhtimises  kaasa  rääkida).  Ka  on  eelisaktsiate  dividendi  suurus  tavaliselt 
fikseeritud, mistõttu eelisaktsionärid saavad ettevõtte kasumi ja väärtuse kasvust osa vaid piiratud 
ulatuses. (14 lk 14) 
 
Tallinna börsil pole ühtki eelisaktsiat, kuid näiteks USA’s saab ka eelisaktsiad börsilt soetada, kuid 
viimastel   aegadel   on  tunda  ka  mujal   turgudel   eelisaktsiate  populaarsuse  langust.  Eesti 
äriseadustiku  §  237  lg  2  kohaselt  ei  tohi  eelisaktsiate  nimiväärtuste  või  arvestuslike  väärtuste 
summa olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. 
 
 
8 
Eelisaktsiad  võivad  olla  kumulatiivsed  või  mittekumulatiivsed,  Kui  aktsiaseltsil  ei  ole  jaotatavat 
kasumit  või  sellest  ei  piisa  dividendide  maksmiseks,  võib  kumulatiivsete  eelisaktsiate  omanikele 
jätta  dividendi  täielikult  või  osaliselt   maksmata .  Välja  maksmata  jäänud  osa  liidetakse  järgmise 
aasta  dividendiga,  arvestades  sellele  juurde  intress  seaduses  sätestatud  suuruses. 
Mittekumulatiivsete eelisaktsiate dividend võib jääda mingil perioodil välja maksmata ning seda ei 
maksta välja ka tagantjärele. Teatud juhtudel võivad eelisaktsionärid saada ka hääleõiguse. Näiteks 
Eestis  toimub  see  juhul,  kui  eelisaktsia  omanikule  ei  ole  kahe  majandusaasta  jooksul  dividendi 
täielikult  välja  makstud.  Lisaks  võib  ettevõtte  põhikiri  sätestada,  et  eelisaktsiate  omanikel  on 
üldkoosolekul teatud küsimustes hääleõigus. (14 lk 15) 
Eelisaktsia  on  hübriid  -  midagi  võlakirja  ja  aktsia  vahepealset.  Eelisaktsia  eest  makstakse 
dividende   intresside   asemel.  Dividendi  summa  on  määratletud.  Kui  dividende  ei  maksta,  siis 
ettevõte  pole  lepingut  rikkunud  vaid  dividendid  jäädakse  võlgu  ning  need  on  kumulatiivse 
intressiga.  Ettevõte  ei  saa  maksta  enne  lihtaktsia  intresse  kui  eelisaktsia  dividendivõlg  (koos 
intressidega) on  tasutud . 
 
Ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäridel eesõigus lihtaktsionäride ees võlanõude täitmisel. 
Kõigepealtsaavad võlakirja omanikud, siis eelisaktsiate omanikud. Lihtaktsiate omanikud jagavad 
allesjäänud  varad . (9 lk 610-611) 
 
Ettevõtte seisukohast on eelisaktsiatega võõrkapitali kaasamine parem variant kui võlakirjadega. 
Eelisaktsiate puhul ei pea dividende välja maksma, kui selleks puuduvad rahalised võimalused, 
kuid selle juures on ka üks  miinus . Kuna eelisaktsiate dividendid on kumulatiivsed, siis 
eelisaktsionäridele võlgu olles on ettevõttel väga raske kaasata lisa väliskapitali, sest  vaevalt  mõni 
investor  oleks nõus taha investeerima ettevõttesse, mis ei suuda isegi eelisaktsionäride dividendi 
võlga  katta . (10 lk 251) 
 
9 
Tabel 2 
Lihtaktsia ja eelisaktsia kui investeerimisväärtpaberite võrdlus (autori koostatud) 
 
Näitaja investeerimisrisk 
Lihtaktsia 
Eelisaktsia 
Investeerimisrisk 
Kõrge 
Keskmine 
Kohustus 
välja 
osta  Ei 
Ei 
(põhisumma tagasi maksta) 
Dividend/intress 
Dividend 
Dividend 
Ettevõtte  kohustus  maksta  Ainult pärast deklareerimist 
Ainult pärast deklareerimist 
dividendi/intressi 
Turuhinna 
kõikumine  Suur 
Keskmine 
normaaltingimustes 
 
Lihtaktsiatel on investeerimisrisk ja ka turuhinna kõikumine kõrgem kui eelisaktsiatel. Seega 
autori arvates tuleks võimaluse korral pigem investeerida eelisaktsiatesse. 
 
 
1.3 Teise järgu aktsia 
 
Seitsmekümnendatel kui  Canadian  Radio- television  and Telecommunications Commission hakkas 
asutama   uusi  meedia  ja   telekommunikatsiooni   ettevõtteid,  tõusid  esile  teise  järgu  aktsiad.  See 
toimus nii rahaliste puuduste pärast, sest eetriaegade litsentsid nõudsid suurel määral kulutusi ning 
sellel ajal oli paljudes riikides võõromandi piirangud. Siis jõutigi lahenduseni, kus  Kanada  firma 
omandas kontrolli, kuid samal ajal ei olnud uutes ettevõtetes enamusomanik. (19) 
 
Teise järgu aktsia tähendab seda, et ettevõtte on emiteerinud kahte erinevat klassi lihtaktsiaid. Üks 
klass  on  hääleõiguslik  aktsia  ja  teine  klass  on  ilma  hääleõiguseta.  See  tähendab  seda,  et  firma 
üldkoosolekul  saavad  kaasa  rääkida  ainult  need,  kes  omavad  hääleõiguslikke  aktsiaid.  Ilma 
hääleõiguseta aktsionärid ei saa kaasa rääkida ettevõtte juhtorganites (üldkoosolekul), kuid saavad 
dividende kui neid makstakse. 
 
10 
Üldiselt tuntakse kolme erinevat tüüpi aktsiaid. On olemas hääleõiguslikud aktsiad (üks hääl aktsia 
kohta)  ja  mitte  hääleõiguslikud  aktsiad.  Teine  tuntud  tüüp  on   super   hääleõiguslikud  aktsiad,  mis 
annavad rohkem  kui ühe hääle aktsia  kohta (näiteks  Magma  asutaja   Frank  Stronach omab ainult 
ühte protsenti aktsiakapitalist, kuid 75 protsenti ettevõtte häältest). Kolmas tüüp on ühe ja mitme 
häälega  aktsiad.  Näiteks  esimese  klassi  aktsia  annab  ühe  hääle  ning  teise  klassi  aktsia  annab  10 
häält. Kõik tüübid (hääle õiguslikud, super hääleõiguslikud, mitme häälega aktsiad) annavad nende 
omanikele kontrolli ettevõtte üle. (19) 
 
Osadel  juhtudel  on  mõlema  klassi  aktsiatega  võimalik  börsil  vabalt   kaubelda ,  kuid  praktikas  on 
rohkem  levinud  olukord,  kus  on  võimalik  kaubelda  ainult  ühte  tüüpi  aktsiatega  (kas  siis 
hääleõiguslike- või allutatud hääleõigusega aktsiatega). (19) 
 
Teise  järgu  aktsia  tähendab  seda,  et  ettevõttel  on  mitut  erinevat  klassi   lihtaktsiad .  Igal  erineva 
klassi  aktsial  on samasugune majanduslik osalus ettevõttes, kuid vahe tuleb hääleõiguses. Tavaline 
stsenaarium on, et A-aktsial on üks hääl aktsia kohta, ning B-aktsial on 10 häält aktsia kohta. 
 
Seda  struktuuri  kasutades  võib  olla  selline  olukord,  kus  B-aktsia  aktsionärid  omavad  ainult  20% 
ettevõtte  aktsiatest,  kuid  omavad  täielikku  kontrolli  ettevõtte  üle.  Loomulikult  on 
demokraatialikum  kui  kasutatakse  ainult  ühte  tüüpi  lihtaktsiaid  „üks  aktsia,  üks  hääl”.  Säärane 
erisus on välja  kujunenud ajal,  mil  ettevõtete asutajatel või suuromanikel  oli vaja laiendada uute 
aktsionäride abiga ettevõtte kapitali, kuid samal ajal ei tahtnud nad ära anda kontrolli ettevõtte üle. 
Teise järgu aktsia struktuur tähendab, et ettevõtte  asutajad  omavad kontrolli ettevõtte üle ja teevad 
kõiki suuri otsuseid, kaasaarvatud ettevõtte müümine. (2) 
 
USAs  saavad  mõlemad,  nii  aktsiaselts  kui  ka  osaühing  omada  kahte  erinevat  tüüpi  lihtaktsiaid, 
kuid  levinum  on  see  aktsiaseltside  seas.  Eestis  sellise  süsteemi  kasutamine  levinud  ei  ole,  kuid 
meie naabritel Rootsis on üsna tavaline, et ettevõttel on kaht tüüpi lihtaktsiaid: A- ja B-aktsiad, mis 
erinevad hääleõiguse poolest. (2) 
 
Kui interneti ettevõte Google läks avalikuks, olid paljud  investorid  pahased, et nad lasid välja teise 
järgu  aktsiad,  et  firma  asutajad  ja  juhid  ei  kaotaks  ettevõtte  üle  kontrolli.  B-klassi  aktsiad,  mida 
 
11 
hoiti   Google  omanikele,  andsid  10  häält,  samal  ajal  kui   tavalised   A-klassi  aktsiad,  mis  müüdi 
avalikkusele, andsid ühe hääle aktsia kohta. (11) 
 
 
1.4  Omaaktsia  
 
Aktsiavaru  või  tresooraktsia  (omaaktsia)  tekib  siis,  kui  ettevõtte  ostab  tagasi  oma  enda  aktsiaid 
ilma edasimüügita (reemiteerimise) või aktsiate kustutamiseta. 
 
Kui ettevõte emiteerib aktsiaid, siis puhasväärtus ja aktsionäride  kapital  tõuseb, sest ettevõte saab 
vastu raha kuna tehakse tehing kus aktsionärid saavad ettevõtte osanikuks ja aktsionärid maksavad 
selle osaluse eest. Kui aga ettevõte ostab turul olevaid omaaktsiaid tagasi, siis selle võtta väheneb 
ettevõtte omakapitali väärtus (puhasväärtus) ehk aktsionäride kapitali väärtus ettevõttes. (17) 
 
Omaaktsiatest  ei  tulene  mingeid  aktsionäriõigusi  (ei  saa  dividende,  pole  hääleõigust)  ning  need 
tuleb  üldkoosoleku  otsuse  langetamisel  kvoorumist  välja  arvata.  Levinumad  põhjused  miks 
ettevõtted ostavad omaaktsiaid: (16 lk 207) 
1.  Aktsia hinna tõstmiseks (nõudmine suureneb). 
2.  Et kõrvaldada aktsionäride mõtted ettevõtet üle võtte (spekulatsiooni eesmärgil). 
3.  Et oleks ühinemisel rohkem aktsiaid saadaval. 
4.  Aktsiadividendi maksmiseks. 
 
Omaaktsiad   tuleb  kajastada  bilansi   passivas   miinusmärgiga.  See  tugineb  seisukohale,  et  oma 
aktsiad  pole  vara  (ettevõte  ei  saa  omada  ühte  osa  iseendast).  Osades  riikides  kajastatakse  oma 
aktsiate  ostu   aktiva   poolel  (võetakse  seda  kui  investeeringut)  kuid  pole  rahvusvaheliste 
standarditega kooskõlas. (1 lk 405) 
 
Kui  juhtkond  otsustab aktsiaid tagasi osta, on selle teostamiseks tema käsutuses kolm meetodit: (3 
lk 266) 
 
12 
1.  Teostada  aktsiateost  läbi  ülevõtupakkumise.  Ettevõte  kehtestab  fikseeritud  hinna,  tüüpiliselt 
teataval määral üle  jooksva  turuhinna, millega ta soovib  osakud  tagasi osta kindlaksmääratud 
perioodil, tavaliselt ühe kuu jooksul. 
2.  Teostada  aktsiateost  avatud  turul.  Ettevõte  saab  aktsiad  tagasi  osta  avatud  turul,  kuid  seda 
lähenemist piiravad börsireeglid ühele neljandikule keskmisest igapäevasest kauplemismahust 
viimase  nelja  nädala  jooksul  libiseva  perioodi  alusel,  nii  et  suuremahulise  aktsiate  tagasiostu 
lõpuleviimine võib väga kaua aega võtta. 
3.  Teostada  ost  oksjonil.  Selle  lähenemise  puhul  võivad  aktsiaomanikud  teada  anda  hinnad, 
millega nad oma aktsiad ettevõttele tagasi müüvad ja aktsiate arvu, mida nad nende hindadega 
müüvad. Ettevõte valib siis need aktsiad, mida pakutakse madalamate hindadega, kuni on oma 
eesmärgi saavutanud. 
 
Oksjoni  kaudu  lähenemine  on  kõige   soodsam   aktsiate  tagasiostmiseks  suuremas   mahus ,  kuna 
makstavad  hinnad  kalduvad  olema  madalamad  kui  need,  mida  ettevõte  saavutab  läbi 
ülevõtupakkumise. Väikses mahus  tagasiostul on kõige soodsam avatud turu ost.  
 
 
1.5 Kuldaktsia 
 
Valitsuse aktsia ettevõttes on kõige  uuem  ja vähemlevinum aktsialiik. Kuldaktsia on nimiväärtus 
aktsia,  mis  teatud  olukordades  võib  kõik  teised  aktsiad  välja  hääletada.  Sageli  omavad  Euroopa 
riikide valitsused antud aktsiaid  firmades , mis on riigilt erastatud. 
 
See  aktsia  on  sageli  kehtiv  ainult  teatud  kindla  ajavahemiku  jooksul,  et   hiljuti   erastatud  ettevõte 
harjub  ära  keskkonnaga.  Kui  just  ettevõtte  omandiõigust  tuleb  hoida  arvestades  riiklikke  huve, 
näiteks riigi julgeoleku põhjustel. (4 lk 146) 
 
Eestis  on  olnud  mitmeid  pretsedente  seoses  kuldaktsiatega.  Kuni  aastani  2004  oli  Eesti  riigil 
kuldaktsia Eesti Telekomis. Samal ajal oli TeliaSoneral osalus eesti Telekomis 49 protsenti, ning 
Eesti  riigil  vaid  natukene  üle  veerandi.  Kuid  aastal  1999  sõlmitud  aktsionäridevaheline  leping  ei 
 
13 
lubanud  enne  2004  aasta  maid  TeliaSoneral  osalust  suurendada.  Eesti  riik  ei  pidanud  seal  küll 
kordagi   oma  kuldaktsia  vetoõigust  kasutama,  kuid  ilma  kuldaktsiate  oleks  TeliaSonera  saanud 
aktsiaid juurde osta, ning oleks saavutanud täieliku kontrolli ettevõtte üle. (18) 
 
2006  aastal  käis  Eesti  riik  ja  eesti  Raudtee  AS  enamusaktsionäri  BRS  kohtud  seoses  Eesti  riigi 
kuldaktsiatega  eesti   Raudtees .  BRS  soovis  muuta  Eesti  Raudtee  ASi  põhikirja  nii,  et  Eesti  riik 
kaotaks  õiguste  olulistes  küsimustes  kaasa  rääkida.  Seoses  selle  vaidlusega  võttis  ka  Riigikogu 
vastu  erastamisseaduse  täienduse,  mis  sätestab  nõndanimetatud  kuldaktsia  kasutamise  võimaluse 
riigi  või  omavalitsuse  vähemusosalusega  firmades.  Erastamisseaduse   muudatus   nägi  ette,  et  kui 
riigile või  kohalikule omavalitsusele jääb pärast  erastamist vähemusosalus, võib  erastamise ostu-
müügilepingus ette näha kohustuse viia aktsiaseltsi põhikirja sisse muudetud, mille kohaselt vajab 
nõukogu  või  üldkoosoleku  otsus  vastuvõtmiseks  konsensust.  Täiendus  andis  riigile  ja  kohalikule 
omavalitsusele  õiguse  ka  enda  vähemusosaluse  korral  enda  vähemusosaluse  korral  panna   veto  
aktsiaseltsi nõukogu ja üldkoosoleku otsusele, lisaks sätestas seaduseelnõu, et vetoõiguse omanik 
saab konsensust nõudvates küsimustes vastu hääletada üksnes juhul, kui otsuse vastuvõtmise võib 
kaasa tuua õigusaktide rikkumise või avaliku huvi olulise kahjustamise. (8) 
 
14 
1.6 Ericssoni ja Google aktsiahindade võrdlus 
 
 
Google
875,00 
825,00 
775,00 
725,00 
d
in
675,00 
H
625,00 
575,00 
525,00 
475,00 
1
1
1
1
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
3
3
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
9
0
1
2
1
2
3
4
5
6
7
8
9
0
1
2
1
2
.0
.1
.1
.1
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.1
.1
.1
.0
.0
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
Kuupäev
 
Joonis 1 Google aktsia hinnad (USD) (autori koostatud) 
 
Perioodi  alguses  oli  aktsia  hind  525,51  USD  ning  perioodi  lõpuks  on  see  tõusnud  juba  831,52 
USDni.  Perioodi  (viimase  18  kuu)  keskmine  hind  on  647,77$.  Perioodi  lõpuks  on  aktsia  hind 
tõusnud  kõige  kõrgemaks.  Perioodi  kõige  madalam  hind  on  515,04  USD.  Suurima  ja  väikseima 
hinna vahe on ca 62%. 
 
 
15 
Ericsson  
13
12
11
d
in 10
H
9
8
7
1
1
1
1
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
3
3
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
.2
9
0
1
2
1
2
3
4
5
6
7
8
9
0
1
2
1
2
.0
.1
.1
.1
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.1
.1
.1
.0
.0
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
6
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
Kuupäev
 
Joonis 2 Ericssoni aktsia hinnad (USD) (autori koostatud) 
 
Perioodi  alguses  oli  hind  10,74  USD  ja  lõpus  on    see  tõusnud  12,66  USDni.  Viimase  18  kuu 
väiksem hind on 8,29 USD, keskmine 9,79$ ning suurim 12,66 USD. Kõikumiste vahe on 65%. 
 
Aktsiate  hinnaklassid  on  vägagi  erinevad.  Aktsia   hinnas   peegeldub  turu  hinnang  äriühingu 
kasumipotentsiaalile.  Kuna  Google  on  tänapäeval  enim  külastatud  internetilehekülg  enamikus 
riikides,   kajastub   see  ka  aktsia  hinnas.  Äriühinguga  seotud  tegurid,  näiteks  juhatuse,  struktuuri, 
toodete  pakkumise  ja  nõudluse  muutused  jne,  võivad  avaldada  olulist  mõju  äriühingu  kasumi 
väljavaadetele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis ning seega ka äriühingu aktsia hinnale. 
 
16 
2 KORPORATIIVSED SÜNDMUSED 
 
Korporatiivne sündmus on oluline samm, mille ettevõte börsil kaubeldavate aktsiatega ette võtab ja 
mis  mõjutab  tema  aktsia  hinda.  Ettevõtte   sellistest   otsustest  võib  aktsionär  saada  väärtuslikku 
informatsiooni  ettevõtte  majandusseisu  ja  tulevikuplaanide  kohta  ning  langetada  selle  põhjal 
otsuseid  aktsiate  ostuks  või  müügiks.  Tavaliselt  teeb  sääraste  otsuste  langetamiseks  ettepaneku 
ettevõtte  juhtkond  ja  see  vajab  jõustumiseks  aktsionäride  heakskiitu  üldkoosolekul.  Tüüpilised 
korporatiivsed  sündmused  on  dividendide   maksmine ,  aktsiate   splittimine ,  ühinemised  ja 
ülevõtmised, uute aktsiate väljalase ning osa tegevuse eraldamine põhitegevusest ehk spin-off. (14 
lk 23) 
 
 
2.1 Dividendid ehk kasumi jaotamine 
 
Dividende  võib  ettevõte  maksta  kahes  vormis:  rahas  või  aktsiatena.  Dividende  saab  maksta  vaid 
ettevõttesse  kogunenud  kasumi  arvelt  –  kui  ettevõttel  jaotamata  kasumit  pole,  siis  ta  dividende 
maksta  ei  saa.  Dividendide  maksmise  alustamine  võib  olla  märk  sellest,  et  ettevõte  on  jõudnud 
kiire  kasvu  faasist  stabiilsesse  arengufaasi.  Kui  analüütikud  muudavad  selle  tõttu  ettevõtte 
kasumiprognoose  väiksemaks,  võib  dividendide  maksmine  mõnikord  kaasa  tuua  hoopiski 
aktsiahinna  languse.  Rahas  makstav  dividend  laekub  vastavalt  üldkoosoleku  otsusele  määratud 
summas  ja  ajal  aktsionäride  arvele.  Eestis  makstakse  dividende  enamasti  kord  aastas,  mujal  on 
levinud ka kvartali- või poolaastamaksed. (14 lk 23-24) 
 
17 
2.2 Aktsia nimiväärtuse vähendamine 
 
 
Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on määratud ettevõtte põhikirjaga. Nimiväärtus on võrdne 
ettevõtte  asutamisel  tehtud  rahalise  (või  mitterahalise)  sissemaksega  ühe  aktsia  kohta.  Seega 
tähistab aktsia nimiväärtus aktsia väärtust ettevõtte asutamise hetkel. (14 lk 15) 
 
Eestis  on  väikseim  lubatud  nimiväärtus  0,1  eurot  ja  aktsia  nimiväärtus  peab  olema  0,1  euro 
täiskordne. Kui ettevõte müüb oma aktsiaid kallimalt kui nimiväärtus, nimetatakse müügihinna ja 
nimiväärtuse vahet aažioks ehk ülekursiks. (7) 
 
Aktsiate splittimine (ehk ositamine ehk  osadeks  tükeldamine) - selle korral toimub olemasolevate 
aktsiate asendamine  uute, madalama nominaalhinnaga aktsiatega. Aktsiate arv suureneb  sealjuures  
vastavalt  kahekordseks,  kolmekordseks  jne.  Kui  näiteks  splittimine  viiakse  läbi  proportsiooniga 
3:1, siis  iga vana  aktsionär saab ühe vana aktsia asemel  kolm uut.  Aktsiate  splittimine ei  muuda 
firma  kapitali  üldsummat,  omakapitali  koosseisu  ega  ka  üksikute  aktsionäride  aktsiate   osakaalu . 
Suureneb  aktsionäride  käes  olev  aktsiate  arv,  kuid  samal  ajal  langeb  nende  nimiväärtus  ehk 
nominaalväärtus. (15 lk 181) 
 
Aktsiate  tagasisplittimise  ( reverse   split)  korral  aktsiate  arv  väheneb  ning  aktsia  nominaalhind 
tõuseb.  Aktsiad  tükeldatakse  tavaliselt  põhjusel,  et  kui  aktsia  turuhind  on  kõrge,  ei  jõua 
väikeinvestorid  aktsiaid  osta  ja  aktsiatega   kauplemine   muutub  passiivseks.  Raamatupidamises 
kajastatakse  aktsiatükeldust  tavaliselt  nii,  et   proportsionaalselt   suurendatakse  aktsiate  arvu  ning 
vähendatakse  aktsia  nimiväärtust.  Raamatupidamiskannet  seejuures  ei  tehta  (seda  asendab 
memokanne), muutub vaid bilansis avalikustav  summaarne  aktsiate arv ja ühe aktsia nimiväärtus. 
(1 lk 404) 
 
 
 
18 
2.3 Aktsiate emiteerimine 
 
Tegevust laiendav või mõnda teist ettevõtet osta sooviv ettevõte võib sattuda olukorda, kus tema 
omavahenditest soovitu teostamiseks ei piisa ja bilanss ei kannata ka välja võõrkapitali kaasamist 
ehk  laenu  võtmist  mõistliku  hinnaga.  Lahenduseks  on  aktsiaemissioon:  müües  aktsiaid,  väldib 
ettevõte  kindla  tagasimaksmise  tähtajaga  võlakohustuse  võtmist  ja  intressimakseid.  Aktsiaid 
ostnud investorid saavad ettevõtte kaasomanikeks, mitte võlausaldajateks. Neil on võimalik saada 
täiel  määral  osa  ettevõtte  väärtuse  tulevasest  kasvust  ja  dividendidest.  Samas  peavad  nad 
arvestama, et aktsiatelt saadav tulu on vähem prognoositav kui võlakirjadel. (14 lk 16) 
 
Kuigi  aktsiad  seostuvad  inimestele  börsiga,  ei  jõua  valdav  osa  ettevõtteid  kunagi  aktsiate  börsil 
noteerimiseni. Väiksematesse ettevõtetesse kaasatakse vajaduse korral tavaliselt tutvuste, ärisuhete 
või  pere   liinis   üks-kaks  uut  investorit.  Küllaltki  levinud  on  ka  variant,  et  leitakse  mõni 
finantsinvestor (nn äriingel alustavate ettevõtete ja riskikapitalist mõnda aega tegutsenud ettevõtete 
puhul),  kes  on  spetsialiseerunud  kiiret  kasvupotentsiaali  pakkuvatesse  ettevõtetesse  raha 
paigutamisele. (14 lk 16) 
 
Kolmas võimalus, mis tavaliselt tuleb kõne alla suurte ettevõtete puhul ja viib börsile, on avaliku 
aktsiaemissiooni  korraldamine ja aktsiate noteerimine börsil.  See võib olla  ettevõttele  atraktiivne 
järgmistel põhjustel: (14 lk 16) 
•  lisanduv  kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada, 
• senistele aktsionäridele  avaneb  võimalus oma investeeringust (osaliselt) väljuda, 
• investorid saavad reguleeritud turu ettevõtte aktsiatega kauplemiseks, 
• omanikud saavad teada ettevõtte turuhinna, 
• avaneb võimalus motiveerida töötajaid aktsiaoptsioonidega, 
• aktsiaid saab kasutada „valuutana” teiste ettevõtete ülevõtmisel, 
• börsil olek tõstab ettevõtte mainet ja tuntust, 
•  majandustulemuste   regulaarne  avaldamine suurendab usaldust ettevõtte vastu, mistõttu ettevõtte 
finantseerimine  võlakirjadega võib muutuda varasemast odavamaks. 
 
 
19 
2.4 Fondiemissioon 
 
Dividendi  maksmine  aktsiate  kujul  ehk  fondiemissioon  tähendab,  et  raha  asemel  jaotatakse 
aktsionäridele uusi ettevõtte aktsiaid. Näiteks saab aktsionär iga tal juba oleva kümne aktsia kohta 
ühe  uue  aktsia.  Kuna  nõnda  suureneb  aktsiate  arv,  aga  ettevõtte  kasum  jääb  samaks,  väheneb 
lahjendamise tõttu tulu aktsia kohta ja tavaliselt langeb vastavalt ka aktsia hind. (14 lk 24) 
 
Vanasti oli dividendidel mõnevõrra tähtsam roll kui tänapäeval. Eriti USAs on ettevõtted hakanud 
dividendide  kõrval  üha  enam  kasutama  aktsiate  tagasiostu  kui  veel  üht  ettevõtte  kasumi 
aktsionäridele  jagamise  võimalust.  Aktsiate  tagasiostmine  võib  olla  ettevõtte  jaoks  dividendide 
maksmisest köitvam mitmel põhjusel: (14 lk 24) 
• maksuseadused käsitlevad seda mõnes riigis soodsamalt kui dividende, 
•  aktsiate  tagasiostmine  võib  tõsta  aktsia  turuhinda,  meeldides  seetõttu  aktsiaoptsioonidega 
motiveeritud juhtkonnale, 
•  tagasiostmine  on   paindlikum   kui  dividendid  –  dividende  kalduvad  investorid   pidama   stabiilse 
tulu  saamise  vormiks,  mistõttu  dividendide  vähendamise  pärast  tabab  ettevõtte  juhtkonda 
aktsionäride pahameel, aktsiate tagasiostu aga võib varieerida seda kartmata.  
• Seetõttu on USAs dividenditootlus praegu pikaajalisest keskmisest oluliselt madalam. Kui lisada 
väljamakstavatele dividendidele ka aktsiate tagasiostuks kuluvad  summad , tõuseb dividenditootlus 
u 2,5 protsendilt enam kui 5 protsendini. Õieti  nimetakse  viimast  arvu  küll  cash - yield ´iks. Cash-
yield leitakse dividendideks makstud ja aktsiate tagasiostuks kulutatud summa jagamisel ettevõtte 
turuväärtusega. 
• Pärast aktsiate tagasiostu võib ettevõte need aktsiad tühistada (ostetud aktsiad lihtsalt nullitakse), 
kasutada  neid  juhtkonna  optsiooniprogrammi  raames  või  ülevõtmiste  korral  teise  ettevõtte  eest 
maksmiseks. 
 
 
 
20 
2.5 Aktsiakapitali vähendamine 
 
Aktsiakapitali  võib  vähendada  aktsiate  nimiväärtuse  vähendamisega  (võrdselt  või  ebavõrdselt 
vastavalt seaduses sätestatud tingimustele), või aktsiate tühistamisega. 
 
Aktsiate tühistamine on üks aktsiakapitali vähendamise võimalusi. Tühistamine toimub kas: 
1.  Proportsionaalselt  -  kõigi  aktsionäride  väärtpaberikontodel  olevate  aktsiate  arvu 
vähendatakse  teatud  protsendi  võrra  proportsionaalselt  tema   omanduses   olevate  aktsiate 
arvule. 
2.  Suunatult  -  aktsiakapitali  vähendatakse  omaaktsiate  ehk  tresooraktsiate  või  kindlaks 
määratud aktsionäride aktsiate tühistamise teel. 
3.  kombineeritult  -  ehk  aktsiakapitali  vähendatakse  valikuliselt.  Näiteks  jäitakse 
väikeaktsionäride  omanduses  olevväärtpaberite  arv  samaks  ning  vähendatakse  olulist 
osalust   omavate   aktsionäride  omanduses  olevat  väärtpaberite  arvu.  Näiteks:  Juhtkonna 
omanduses  olevaktsiate  arv  vähendab  ettenähtud  protsendi  võrra,  kuid  aktsiate 
vähendamine väikeaktsionäride kontodel välistatakse.  
 
Kui  aktsiad  on  panditud,  vähendab  EVK  aktsionäri  väärtpaberikontol  olevate  ja  sealhulgas 
koormatud  aktsiate arvu proportsionaalselt. (6) 
 
21 
KOKKUVÕTE 
 
Aktsiatesse  investeerimisel  on  omad   riskid ,  mida  tuleb  investeerimisel  silmad  pidada.  Investor 
peab  aktsiainvesteeringuid  tehes  arvestama  negatiivse  tootluse  võimalust  mingil  perioodil. 
Tavaliselt on aktsiainvesteeringut tehes mõistlik silmas pidada, et investeeritud raha ei läheks vaja 
vähemalt lähema kolme aasta jooksul. Alati on riskantne investeerida aktsiatesse raha, mida võib 
vaja minna kiiremini. 
 
Samuti  peab  investor  arvestama  võimalust,  et  investeeringute  pikaajaline  tootlus  kujuneb 
ebapiisavaks  ja  takistab  tema  isiklike  investeerimiseesmärkide  täitmist  (piisav   pension ,  lapse 
kooliraha jms). 
 
Ainetöö  eesmärgiks  oli  anda  ülevaade  erinevatest  aktsia  liikidest  ning  nendega  seonduvatest 
korporatiivsetest  sündmustest.  Selleks  uuriti   igat   aktsia  liiki  ja  korporatiivset  sündmust  eraldi. 
Autor tõi iga aktsia liigi juures välja  liigiga  kaasnevad õigused. 
 
22 
KASUTATUD ALLIKATE  LOETELU  
 
1.   Alver , L., Alver, J.,  Finantsarvestus . Tallinn:  Deebet , 2009. 
2.  Andreessen, M., In  praise  of  dual - class   stock   structures  for public companies - 
http://pmarca-archive.posterous.com/in-praise-of-dual-class-stock-structures-for (2009)  
3.  Bragg, S. The new CFO financial leadership  manual . John Wiley &  Sons  Inc, 2003. 
4.  Brigham, E., Daves, P., Intermediate financial management. Dryden Press, 1999. 
5.  Eesti  Pangaliit . Pangandusterminite sõnastik - 
http://www.pangaliit.ee/et/pangandusinfo/sonastik?id=9900221 
6.  Eesti Väärtpaberikeskus. Aktsiakapitali vähendamine aktsiate tühistamise teel - 
https://www.e-register.ee/et/ariuhingule/korp-sundmused/kapitali-muutmine/aktsiakapital i-
vahendamine 
7.  Eesti Väärtpaberikeskus. Korduma Kippuvad Küsimused - 
https://www.e-register.ee/et/ariuhingule/euro/kkk-2/ 
8.   Johannson , R. Riigi ja BRSi lahkarvamused viivad kohtusse - 
http://uudised.err.ee/index.php?0558959 (2006)  
9.  Livingston, M. Money and capital  markets  second  edition . Miami (Fla.):  Kolb , 1993. 
10. Madura, J. Financial Markets and  Institutions  III edition. Ohio:  South -Western, 2003. 
11. McClure, B., The Two  Sides  Of Dual-Class Shares - 
http://www.investopedia.com/articles/fundamental/04/092204.asp#axzz2MTTGC5yn 
(2012) 
12.  NASDAQ , Ericsson.  http://www.nasdaq.com/symbol/eric/stock -
chart?intraday=off&timeframe=1y&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingavera
ge= None &lowerstudy= volume & comparison =off&index=nasdaq100&drilldown=off&sDef
ault=true (2013) 
13. NASDAQ, Google.  http://www.nasdaq.com/symbol/goog/stock -
chart?intraday=off&timeframe=18m&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingave
rage=None&lowerstudy=volume&comparison=off&index=nasdaq100&drilldown=off&sD
efault=true#.UUKQKTeNOSo (2013) 
14.  Zirnask , V., Väärtpaberite teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008 
 
23 
15. Teearu, A.,  Krumm , E. Ettevõtte  finantsjuhtimine . Tallinn:  Pegasus , 2005. 
16.  Tikk , J., Finantsarvestus. Tallinn, 2009. 
17.  Treasury  Stock Defined -  http://business-accounting-guides.com/treasury-stock/ (2011) . 
18. Tänavsuu, T. Eesti riigi kuldaktsia Telekomis ohus - 
http://www.epl.ee/news/majandus/eesti-riigi-kuldaktsia-telekomis-ohus.d?id=50955130 
(2003) 
19. Understanding Dual Class Shares -  http://www.investorsfriend.com/dual_class_shares.htm 
(2006) 
20. Volens, U. Mis loom on nimiväärtuseta aktsia -  http://www.e24.ee/248657/mis-loom-on -
nimivaartuseta-aktsia/ (2010) 
 
 
 
24