Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Mälestussammaste püstitamise kultuur kujunes Roomas, monumente püstitati peamiselt väejuhtidele ja keisritele. Need koosnesid alusest ehk pjedestaalist ja sellel paiknevast figuurist. Maal Rooma maalikunst on maailmale kõige paremini tuntud seinamaalingute põhjal, mida on väga arvukalt leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus. Valitses looduslähedane laad, suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi, kasutati valgust ja varju ja suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks
ja patused põrgusse. Romaanikirikuid kaunistas ornamentika. Selles esinevad geomeetrilised motiivid on ümberkujutatud taime- ja loomakujutisteks, mis mõjuvad väga meeldivalt. Kirikuseintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi seinamaale, mille aineks olid piiblistseenid(neid on vähe säilinud). Kuigi maalid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad nad tundelüllaste ja ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Neis valitses joonele tuginev ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat(pühaku pildid). Kadus ruum, pildid olid väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad, keha ei olnud riietuse alt aimatav ja liikumist ei kujutatud. Tekstiilikunstist on säilinud piltvaip, mis on võrreldav Bayeuxi vaibaga, mis jutustab inglise vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144
See seepärast et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Näiteks: Colosseum Roomas, Amfiteater Arleses, Amfiteatri varemed Tarragonas. KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Pildil Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Võib ka näha Keila kultuurimaja sammaste ülaosas ja kiriku aias. DOORIA STIIL - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on
Muuseumis oma koha leidnud tüüpiline Vene 1813 aasta ratsaväepüstol on tegelikult 1809 aasta mudel. Nagu XIX sajandi algul kõikjal tavaline, toetub ka antud püstol Prantsuse eeskujudele, kõige paremini näitab seda rõngaskaelaga püstolikukk. Püstoli kaal on soliidsed 1200 grammi. Relva lukuplaadile graveeritud kiri näitab valmistamiskohana Tuulat 1813 aastal. Sileda õõnega raud kiirendas püstoli laadimist, ent vähendas lasketäpsust. Püstoli laad on kasepuust: tunduvalt odavam alternatiiv enamasti kasutatud pähklipuule. Laele on kinnitatud ovaalne messingplaat keiser Aleksander I-se initsiaali ning krooni kujutisega. Laesäärt ja relvarauda ühendab messingist hoiderõngas rauasuudme lähedal. Püstoli käepideme ümaral nupul on messingist kate koos sisselöödud numbriga 2. Tugevdatud käepidemega püstolit oli pärast lasku võimalik kasutada ka nuiana
hapetele, alustele, keemilisele töötlusele, kuumusele,ei lahustu vees ega aurustu, keskkonnas stabiilne. EL-s keelatus aspesti sisaldavate toodete kasutamine. Tööpäeva piirnorm 0,1 kiudu/cm². 20. Isikukaitsevahendid: · Keemilised ohutegurid käed, jalad, hingamisteed, nahk, nägu ja silmad 21. Kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: · aeglane, progresseeruv areng · mõjud võivad ilmseda aastate pärast · põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a. · Raske avastada pisimuutuste tõttu 22. Kutsehaigustest tuleb eristada:
Filosoofia on ajalooliste sündmuste teadlik kommentaator. Alles filosoofias jöuab Vaim täiesti iseenda juurde tagasi . Kuid Hegel selle teekonna löpul seisjana eemaldus siiski liialt Kantist ja ületas need piirid, mis Kant oli seadnud. Hegel muudab dialektilise printsiibi - nagu Hegeli looming näitab - on kindlasti väga viljakas korrastav pöhimöte meie mötlemisele, olemise printsiibiks endaks. Meil on vöimalik siin vaid üks möte esiletösta: laad kuidas Hegel üksiku suhet ühiskondlikesse jöududesse kirjeldab. Me teame, et hegeli puhul algab moraalsuse sfäär alles objektiivse vaimu valdkonnast. Üksiku väärtus ei seisne mitte selles, mis väärtus vöi möte on üksikul eraldivöetuna, vaid selles kuidas ta korrastub ja suhestub üleisikuliste ajalooliste jöududega, eelköige riigiga. Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana. See, mis suured
Popkunst: Inglismaa, tekkimine. Noored kunstnikud, kes olid huvitatud kommertskultuuris. Eduardo Paolozzi (skulptor) ja Peter Phillips ,,Tellimusmaal nr3". USA massikulutuurist huvitumine. USA-s oli 60-date alguses. Suurejoonelisem kui Inglismaal. Claes Oldenburg ,,Lihalett". Roy Lichtenstein ,,M-Maybe". Skulptuuri esindab George Segal. Mõjurikkam popkunstnik oli Andy Warhol ,,Kakskümmend viis Marilyni" Abstraktsionism 1960: nö maalilisejärgne maalikunst, lakooniline laad. Ellsworth Kelly, A3 Held. Ameerika kunstnikud teadvustasid ja arendasid tendentsi äärmuseni. Minimalism: 60-te lõpp. Teoste loomine nappide vahenditega. Donald Judd, Robert Morris. tehti olid teosed ajutised, kindla ruumiga seotud installatsioonid. Op-kunst: tajumiskogemuse rikastamine aistinguid tekitavate teostega.. Kuulasaim esindaja Victor Vasarely "Vega per", Bridget Riley ,,Paus". Kineetiline: sai alguse Bauhausis. Teosed esitavad reaalset liikumist. Nicolas Schöffer
kreeta losside siseruumidele andsid toredust juurde vormide mäng ja väviküllus. siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. kui vahel isegi kohtame inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näemE et siiski domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliseltt mingit riskantset rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus on võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega -
laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali, Rooma Ülikooli kabeli fassaad 4. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Tagasihoidlik barokk, eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille' loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär
transtsendentaalse idealismi. Selle esimeses osas käsitles ta tunnetuse piire, võimalikkust ja olemust. Kanti järgi on väljaspool tunnetavat subjekti „asjad isesenes“, mis subjektile mõjudes kutsuvad esile nähtumuse (fenomeni) või meelelise kaemuse kujutlused. Tunnetus sisaldab ainult nähtumust, „asjad iseeneses“ on põhimõtteliselt tunnetatamatud. See ongi inimtunnetuse piir. Tõelise tunnetuse paratamatus ja üldine laad põhineb igasugusest kogemusest sõltumatuil meelelise kaemuse vormidel (ruum ja aeg), aru aprioorseil vormidel (kategooriad) ja meelelisuse ning aru seose aprioorseil vormidel (transtsendentaalse apertsepsiooni ühtsus). Teadmised kujunevad Kanti järgi välismaailmast saadud andmeist aprioorsete vormide vahendusel. Käsitledes üleminekut meeleliselt ja arult mõistusele kui kõrgemale tunnetusvõimele, tuli Kant järeldusele, et
taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2. Kaldkirja kasutada võõrkeelsetel tekstidel, valemitel, sümbolitel ja tsitaatsõnadel. 1.1.3 Automaatse sisukorra loomiseks tuleb vormindada pealkirjad järgmiselt: Vorming Pealkiri 1 Pealkiri 2 Pealkiri 3 font Calibri Calibri Calibri fondi laad paks suurtähtkiri paks paks suurus 16 p 14 p 12 p joondus keskele vasakule vasakule enne ja pärast 12 p, enne 12 p ja enne 12 p ja lõiguvahe algab uuelt lehelt pärast 6 p pärast 0 p Tabel 1 Pealkirjalaadide loomise nõuded [Autori koostatud] Täiendavalt:
Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks abil äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku määratletakse hälbiva käitumisena. hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks 8. Vägivald spordis (kirjelda põhimõisteid vägivald, agressiivsus; nimeta olulisemad reegliteks
Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või sruma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Liigitus: raskusastme järgi kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus. loe läbi ka seadusepunkt 9. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus( TTOS §23)- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötaja tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiarst, kes teavitab sellest tööandjat ja töötajat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 päeva jooksul
hapetele, alustele, keemilisele töötlusele, kuumusele,ei lahustu vees ega aurustu, keskkonnas stabiilne. EL-s keelatus aspesti sisaldavate toodete kasutamine. Tööpäeva piirnorm 0,1 kiudu/cm². 20. Isikukaitsevahendid: Keemilised ohutegurid – käed, jalad, hingamisteed, nahk, nägu ja silmad 21. Kutsehaigus – haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: aeglane, progresseeruv areng mõjud võivad ilmseda aastate pärast põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a. Raske avastada pisimuutuste tõttu 22. Kutsehaigustest tuleb eristada:
loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 71) korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm -
............................................4 1.3Keel....................................................................................................................................5 1.4Autor.................................................................................................................................. 6 1.5CCC adressaat....................................................................................................................6 1.6 Argumentatsioon, selle laad..............................................................................................7 2.Ajalooline tagapõhi..................................................................................................................8 2.1 Võrdlus analoogsete allikatega.........................................................................................8 2.2. CCC ajalooline käekäik ja kehtivusaeg......................................................................... 10 3
Toimikute moodustamine (kuhu koondatakse dokumendid asjaajamisperioodi vältel ja kes moodustab toimikuid, mida märgitakse toimikute seljale)? Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. Toimikusse paigutatakse ühe asjaajamisaasta dokumendid. Erandi võivad moodustada toimikud, mille jätkamise vajaduse või otstarbekuse tingib asjade lahendamise käik või töö laad (nt: isiklik toimik, ajutise töörühma ja komisjoni toimik, hoone järelevalvetoimik). Toimiku seljale märgitakse: - pealkiri ehk sarja nimetus; - tähis asjaajamises; - aastaarv(ud); - vajadusel toimiku number. Kas dokumentide loetelu koostatakse funktsioonipõhiselt või struktuuripõhiselt? Ülikooli dokumentide loetelu kehtestatakse tähtajatult struktuuriüksuste loetelude põhjal. Dokumentide loetelus rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa põhimõttel
Alumisel korrusel olid laoruumid, ülemisel suuremad ja esinduslikumad toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Sambaid valmistati samuti puust, need ahenesid allapoole. Need liigendasid ruume, toestasid lagesid. Värvitud olid punaseks, kollaseks, mustaks. Sissekäigud polnud paraadlikud, kuid lossid olid värvilised ja kaunistatud piltide ja ornamentidega. Kujutav kunst: Egiptuse poosi kasutati harva, püüti jäädvustada vabalt ja loomulikult. Laad on mänglev, elav. Palju on kujutatud sõnni, kellest noored üle hüppavad. Keraamika ornamentika looduslähedane, mereteemaline. Kreeta kultuur nõrgenes mitme järjestikuse looduskatastroofi järel (maavärin, vulkaanipurse), seejärel ei suudetud end kaitsta sissetungijate eest. Kreeta kuninga Minose järgi kutsutakse Kreeta kunsti minoiliseks kunstiks. MANDRI-KREEKA: Ahhaialased, doorlased, joonlased. Kultuur oli sõjakam, oli rohkem kokkupõrkeid
Uuringu eest pidi töötaja tasuma 128 krooni. Tööandja keeldus nimetatud summat töötajale hüvitamast. Kas tööandja käitus õigesti? Põhjenda vastust. V: Tööandja ei käitunud õigesti, sest ,,TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS" kohustab tööandjat kandma tervisekontrolliga seotud kulud töötajale kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. 10. Millise informatsiooni edastab töötervishoiuarst tööandjale tervisekontrolli otsuses? V: Töötervishoiuarst saadab tööandjale tervisekontrolli otsuse vastavalt vormile, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees ja perekonnanimi .......................................................................................
,,Üks rohutirts läks kõndima" · ,,Juss oli väike peremees"; ,,Heinaaeg on ikka nii"; ,, Patsu, patsu kooki" ,,Hilissuvi" · Vormiliselt lihtsam kui Suitsul ja Ridalal. · Neljarealine stroof- katrään · Enno luuletusi on palju viisistatud Villem Ridala · On omapärane looduslüürik, kes oma isikut tagaplaanil hoides on siiski tähelepanelik vaatleja. · Impressionismile omased jooned. · Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming. · ,,Talvine õhtu" laktooniline, valitud sõnastuses, ilmeka, avatusele osutava graafilise kujutusega loodusluuletus. · Ridala lüürikas on keskne koht rannaloodusel. · ,,Kevade tunne"; ,,Luitel" ,,Sügistalvisel ööl" · Tähtis osa varjunditel.
paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja „Laste Rõõm” tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse toetaja J. Oro mälestust, edendamaks ja toetamaks eesti lastekirjandust. 17. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele?
Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................2 2.Tekstitöötlusest ja Wordist............................................................................................................3 1.Dokument..................................................................................................................................3 2.Tekstitöötlusest.........................................................................................................................3 3.Muud komponendid..................................................................................................................3 3.MS Word 2010 kasutajaliides.......................................................................................................5 Joonis 1 Lint..............................................................................
Toimikute moodustamine (kuhu koondatakse dokumendid asjaajamisperioodi vältel ja kes moodustab toimikuid, mida märgitakse toimikute seljale)? Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. Toimikusse paigutatakse ühe asjaajamisaasta dokumendid. Erandi võivad moodustada toimikud, mille jätkamise vajaduse või otstarbekuse tingib asjade lahendamise käik või töö laad (nt: isiklik toimik, ajutise töörühma ja komisjoni toimik, hoone järelevalvetoimik). Toimiku seljale märgitakse: - pealkiri ehk sarja nimetus; - tähis asjaajamises; - aastaarv(ud); - vajadusel toimiku number. Kas dokumentide loetelu koostatakse funktsioonipõhiselt või struktuuripõhiselt? Ülikooli dokumentide loetelu kehtestatakse tähtajatult struktuuriüksuste loetelude põhjal. Dokumentide loetelus rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa põhimõttel
Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat otsustava tähtsusega perioodiks. Ka J. W. Goethe on öelnud, et on oma elus kõige rohkem õppinud esimese kolme eluaasta jooksul. (Inimese areng 2014) 2.4. Koolieelikuiga Perioodi kolmandast seitsmenda eluaastani nimetatakse koolieelikueaks. Koolieelikueas on lapse põhitegevuseks mäng eakaaslastega. Selle kaudu tutvub ta ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega. Lapse suhtlusring laieneb ja muutub ka suhtlemise laad. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps saab sellel perioodil selgeks hea ja halva, lubatu ja keelatu, õige ja väära, mees- ja naissoo mõisted. Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. (Inimese areng 2014) Laps õpib oma tegevusi kavandama ja omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. (Tall 2012 : 11) 5 2.5
Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I "raius akna Euroopasse". Merovingide ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide
Eesti Vabariigi ajal vähenes järsult transiitkaubandus, kuid siseturg laienes. Väliskaubanduspartnereist oli 1919-1936 tähtsaim Suurbritannia, 1937-1940 Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaadusi (võid, peekonit) ja pooltooteid (ehitusmaterjali, vineeri, tselluloosi, puuvillakedrust). Väliskaubanduse kõrgseis oli 1928.aastal. 20.sajandi alguses oli tekkinud kooperatiivkaubandus. Kokkuvõte Kaubanduse laad ja osa ühiskonna majanduselus sõltuvad suurel määral omandusvormist ning tootmisviisist. Ühiskonna tööjaotus, eriti käsitöö eristumine klassiühiskonna künnisel, lõi eeldused elukutselise kaupmeeskonna tekkimiseks, kuid iseseisvaks majandusharuks kujunes kaubandus alles kapitalismi ajal. Nagu teistes majandusharudes on ka kaubanduses toimunud kapitali kontsentratsioon ja tsentralisatsioon (kaubandusmonopolide tekkimine) eriti pärast teist maailmasõda.
liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr.
eeskujusid Pariisist; kunstis pilt segasem, pole loogilist järgnevust voolude vahel nagu Pariisis). Mida tähendas Prerafaeliitsus inglismaal (ja hiljem ka mujal) Kontekst: käsitöö välja suremine tekitas protesti ja nostalgiat (üks romantismi tunnuseid ongi minevikuihalus). Prerafaeliidid püüdlesid Rafaeli eelse kunsti poole, rajasid oma loomingu sellele (hilisgootika;hiliskeskaeg;vararenessanslik laad ; väga literatuurne jne) Dante Gabriel Rossetti. Beata Beatrix. Jutustava sisu toonitamine, allegooriate kasutamine; lill-süütus; aja kulg päikesekell jne palju allegooriline, vihjelise tähendusega detaile Dante Gabriel Rossetti. Ecce Ancilla Domini; Ruumikujutluse tinglikkus, tumedatest varjudest loobumine; toetumine vararenessansi ideaalidele.
Haua juurde viis 30 m pikkune käik. Kuppelhaud Orchomenoses. Losside seinad kaunistatud maalidega. Kohati sarnasus Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Stiililt meenutavad Kreeta maale. Vaasimaalid enamikus Kreetalt sisse veetud. Hilisminoilise perioodi lõpus keraamikas uus laad, mis levib peaaegu kõigil Vahemere aladel. Ornamentika, mis kasutab loodusmotiive stiliseeritud kujul. Halveneb tehnika. Toon segane ja värv kahvatu. Erandina esineb inim- ja loomafiguure. Reljeefkaunistus puudub, ainus erand nn lõvide värav: kolossaalsetest kividest koostatud värava avause kohal seisavad kaks
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid
5 kunstnike nimele. 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas. Seda pidas ta oma eluülesandeks. Ta rajas veel ühe asutuse selleks oli Kunstiselts 1905-1907 aasta revolutsiooni ajal viibis ta Soomes maapõues. Tegi peale selle reisi ka õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi
Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust
Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik- olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. Laclos' avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile).
Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt vastavale kooslusetüübile väljatöötatud andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju laad ja tugevus jne. Kirjeldatud seisundiseire meetodil on koosluste seiret läbi viidud alates 2005. aastast. Eesmärgiks on võimalikult ulatusliku ülevaate saamine ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seisundist, mis võimaldaksid Eestil edukalt täita ka Natura 2000 looduskaitselise meetme aruandluse kohustust. Selline seiremeetod annab pideva ülevaate elustiku seisundist- milliste liikide ja koosluste seisund on stabiilne, millistel paranev ja millistel halvenev
Lauses olulise ja uue info välja toomiseks. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas. 44. Missugune on kvantiteedi foneetiline ja fonoloogiline külg (kestus ja välde)? Kvantiteet ehk pikkus jaguneb kestuseks ehk füüsikaliseks kvantiteediks ja välteks ehk lingvistiliseks kvantiteediks. Välde väljendab seda, kuidas mingit keelt emakeelena rääkiv inimene kvantiteeti tajub; iseloomustab pearõhulist silpi. 45. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1) hääliku laad: kõrged häälikud on kestuselt lühemad 2) naaberhäälikute mõju (nt vokaal on sulghääliku ees lühem kui nasaali ees) 3) silbi liik (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4) sõna pikkus 5) kõne kiirus: aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas. 46. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Välteeristuse puhul on olulised 3 faktorit:
sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike
Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis) (Isiklik enesemääratlus kuvandireklaami abil?) 1.3 Propaganda põhiliigid Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel. Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1. Proaktiivne propaganda (suhtekorraldus ning agitatsioon) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS 2. Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM
võimalik vähendada ettevõtjale määratava trahvi suurust.Trahvi vähendamist taotlev ettevõtja peab esitama Euroopa Komisjonile tõendid kõnealuse kartelli kohta.Sama selleks,et ettevõtjale määratava trahvi saaks vähendada,peab ettevõtja esitama komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus ning lõpetama oma osaluse õigusrikkumises hiljemalt tõendite esitamise ajal Lisavääruse mõiste väljendab seda,mil määral esitatud tõendite laad ja,või üksikajalikkus aitavad komisjonil kõnealuseid fakte tõendada.Hindamisel peab komisjon hiljem esitatavatest tõenditest üldjuhul väärtuslikumaks neid kirjalikke tõendeid,mis pärinevad sellest ajavahemikust,mida faktid puudutavad.Samamoodi peetake üldjuhul rikkumisega otseselt seotud tõendeid kaudselt seotud tõenditest väärtuslikumaks. Komisjon määrab menetluse lõpus vastu võetavas lõplikusotsuses kindlaks: a
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule. Lisaks peab tööandja tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist. Tööle ei tohi lubada töötajat, kellel puuduvad töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Tööandja korraldab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. Töökeskkonna riskianalüüsi käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Esmaabi korraldus ettevõttes peab vastama soovituslikele nõuetele, et oleks tagatud valmidus esmaabi andmiseks töökohal. Osaühingu lõpetamine Osaühingu lõpetamiseks tuleb teha vastav otsus, seejärel esitada äriregistrile ettevõtjaportaalis
korraldatud. * Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Määrusega on kehtestatud tervisekontrolli kord töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. ● Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. • Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus,
Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe,
Indiviidid, kes pole rituaalidega harjunud ja kel puudub nendega kokkupuude, püüavad neist hoiduda, asendaes nad protseduurideega. 5 Ajatäited - Ajatäite - ühe kindla ainese ümber korraldatav poolrituallsete, lihtsate ja täiendavate transaktsioonide jada, mille peamine eesmärk on ajavahemiku struktureerimine. Ajatäitede liigid: 1) Sotsioloogiline laad. 2) Strukturaal-transaktsionaalne liigutus. 3) Ajatäidete psühholoogiline liigitus. Peale aja struktureerimise ja osapooltele vastastikuste paituste pakkumise on ajatäidetel veel ka lisafunktsioon: nad on sotsiaal-selektiivseks protsessiks. - Roll - persona, mis sõltub väjem olukorrast ja enam iga inimese fantaasiast. - Ajatäite eksistentsiaalne hüve - oma rolli kihta kinnituse saamine kindlustab inimese seisukohta.
Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatava...
iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena. ollakse rohkem häiritud ja stressis (hinnangud on pidevalt negatiivsed) I. Baastendentsid- (bioloogilise alusega kalduvused) *isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..)
õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. 13. A.Kapp looming: Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme o teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming: · 5 sümfooniat ( kuulsaim " Noortesümfoonia") · avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) · Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas: Tallinna muusikaelu organisaator
konkreetse inimese jaokseriline tähtsus, näiteks kui nad on seotudmillegi olulisega. Teisalt aga ei pruugi objektiivselt tähtsad asjad avaldada inimesele mingit emotsionaalset toimet, kui inimene 5 neid ei mõista (taju mõtestatud!) ja nad on seetõttu tema jaoks tähtsusetud. Meeleolu kujundajana toimivad veel kaasinimesed, loodus, ilmastiku laad, kunstiteosed. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223-224) 2.2 Ärevus Ärevus on emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Selle mõiste võttis kasutusele Sigmund Freud 1926. a. Ärevuse tekitajaina võivad toimida väga mitmesugused asjaolud oodatud sündmuste edasilükkamine tekib rahutus ja kartus, et oodatav sündmus ei toimugi või oodatud isik ei tule. Ärevust põhjustab
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
