Infosüsteemid ja -võrgud (0)

Infosüsteemid ja -võrgud.
I Etverk
1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna 
korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme 
lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid.
Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on 
mitteamorfsus ja  terviklikkus . Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada  kuut  eri liiki osiseid: 
elemendid, omadused, sidemed, suhted,  seisundid ja  faasid , erilised  arenguetapid .
Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete 
süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja 
palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on 
põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste  suhetega  ja on seatud neid suhteid 
kuidagiviisi  korraldama , teatavas suunas mõjustama või teatavas mõttes tõhustama.
Süsteemi näiteid tehnikast - elektrisüsteem
Süsteemi näiteid infotöö valdkonnast - informatsioonisüsteem, kus info edastamisel nimetatakse 
elemendivahelist seost sideks (otseside, tagasiside).
2. Selgitada 1-2 lausega, mis on süsteemi  emergentsus . Tuua näide süsteemist ja temas 
avalduvast emergentsusest vastandades süsteemi toimimist tema elementide iseseisva 
tomimisega, soovitav infosüsteemide  vallast .
Süsteemi emergentsus väljendub tõsiasjas, et süsteemi omadused ei taandu tema  osiste  omadustele. 
Süsteemi elemente ühendav suhestik on üks emergentsuse peamisi põhjustajaid.Süsteemi elemente 
ühendav suhestik on üks emergentsuse peamisi põhjustajaid. Mida  keerukam  süsteem on, seda 
väiksem on reeglina selle emergentsus. Teades näiteks infosüsteemi mõne osa nõudlusi, kuid mitte 
teiste  samasse  süsteemi kuuluvate süsteemiosade oma, ei ole võimalik süsteemi  tervikuna  
iseloomustada. Süsteemi madal emergentsus avaldub tema info mittetäielikkuses: ehk infosüsteemis ei 
ole samaaegselt  esindatud  kõik vajalik informatsioon. Süsteemsel käsitlemisel vaadeldakse elemente 
mitte lihtsalt süsteemi osiste kui niisugustena, vaid lähtutakse eeldustest, et süsteemi ja 
süsteemielemendi vahel valitseb  dialektiline  üleminekusuhe. Süsteemi element on süsteemi terviklik 
osa, mida võib vaadelda ka iseseisva madalamat järku süsteemina. Selles määratluses väljendub 
süsteemi ja elemendi mõiste potensiaalse ekvivalentsuse seaduse üks toimesuundi, mis mõjub 
süsteemihierarhiat pidi allapoole. Võimalus vaadelda süsteemi elementi  omaette  süsteemina on oluline 
süsteemide mitmetasandilisel käsitlemisel. Igal  konkreetsel  tasandil on see aga oluline üksnes kui 
potensiaalne võimlaus, sest elementi vaadeldakse igal antud tasandil jaotumatu tervikuna.
3. Selgitada 1-2 lausega, mis on süsteemi  struktuur. Tuua 3-4 näidet erinevat tüüpi suhete 
kohta süsteemis.
Struktuur: süsteemi elementide  omavahelise  seostatuse viis ( laad ); s. oleneb seaduspärasusest, mille 
kohaselt elemendid eri  laadi  suhetes esinevad. Süsteemkäsitluse puhul vaadeldakse terviknähtusi kui 
elemendihulki, mille käitumine sõltub üksnes elementide käitumisest, vaid olulisel määral  sellistest  
süsteemikomponentidest, mida elemendid ei hõlma ega sisalda.
Ruumi- ja ajasuhe - käsitletakse  mehhaanikas  kinemaatiliste süsteemide ruumi- ja ajakoordinaatidena.
Sise- ja välissuhe - sisesuhe toimib süsteemi elementide vahel, välissuhe antud süsteemi ja teiste 
süsteemide vahel, samuti vaadeldava süsteemi elementide ja teiste süsteemide elementide vahel.
4. Selgitada võrgu mõistet, näiteks tema ajaloolise kujunemise abil. Selgituse maht võiks olla 3-
5 lauset. Kas võrk on süsteemi  vastand  või süsteemi klasse? Kui klass, siis mis laadi süsteem?
Infovõrk varustab  tarbijat  infoga  või siis  andmetega . Infovõrk ehk ISDN  (Integrated  Services   Digital  
Network ) loob infrastruktuuri, mis koos informatiseerimise (ehk vaimse töö automatiseerimisega) 
loovad eeldused infoühiskonna tekkimisele. Viimasel ajal peetakse võimsaimaks infosüsteemiks 
internetti. Kõikehõlmav infovõrk ta aga veel pole, vaid selleks on ta alles saamas - enamik maailmas 
talletatud infost on senini  veel lihtsalt interneti väline.
Infovõrk on süsteemi üks klasse. Samas pole tegu süsteemiga, mis paikneb mingis kindlas maailma 
punktis - tegemist on hajussüsteemiga, mis nagu internetki, koosneb hulgast partnerlusprintsiibil 
üksteisega kokku ühendatud arvutitest.
5. Anda infosüsteemi määratlus (1 lause) ja nimetada põhilised tunnused, millede abil saab 
liigitada infosüsteeme ja neist tunnustest tulenevad liigid. Tunnuseid võiks ollaligi kümme. 
Vajadusel selgitada tunnuseid ja liike 1-2 lausega.
Infosüsteem on arvutite ühisus, mis on mõeldud info kogumise, säilitamise,  vahetuse  ning töötluse 
ülesannete lahendamiseks.
Infosüsteemi tunnused:
1) EMERGENTSUS: süsteemi omadused ei taandu selle osiste omadustele.
2) HIERARHILISUS: süsteemile paratamatult omane, kui  tasandiline  struktuur, mis väljendub juba 
süsteemi enese mõistes ja mille kohaselt süsteem on kõrgemal ja elemendid madalamal 
struktuuritasandil. Hierarhilise süsteemi igal tasandil kujuneb omaette struktuur, mis avaldab vastava 
tasandi elementidele ja seega kogu süsteemile  iseseisvat  mõju.
3) STRUKTUUR: Struktuur on peamisi süsteemi emergentsust põhjustavaid tegureid, sest see on 
komponent , mida ükski element ei sisalda, külla aga süsteem.
4) TERVIKLIKKUS (ÜHTSUS): süsteemi elemendid on omavahel sidestatud ja selle kõiki osiseid 
tajutakse ühtekuuluvana. Süsteemi terviklikkust tagavad arvukamad ja tugevamad suhted süsteemi 
enese elementide vahel kui suhted teiste süsteemide elementidega.
5) SUHTELINE  ISESEISVUS : süsteem võib toimida keskkonnas suhteliselt autonoomselt. 
Absoluutselt iseseisvat süsteemi pole tegelikkuses olemas.
6) EESMÄRGILISUS (OTSTARBELISUS): objekt, mille saavutamiseks v. mille nimel süsteem on 
olemas.
7) FUNKTSIOOON JA  FUNKTSIONEERIMINE : ühesõnaga, mida süsteem on “kutsutud ja seatud” 
oma keskkonnas täitma. Süsteemi funktsioneerimist mõistetakse kui selle ülesande täitmist.
8) ORGANISEERITUS: organiseeritus- või korrastaatusaste,  milleni  jõudmine eeldab süsteemi 
teatavat arengut ja  millelt  järgmise, kõrgema tasemeni jõudmine eeldab taas teatavaid kvalitatiivseid 
muutusi.
9) ISEREGULATSIOON: süsteemi oleku ja struktuuri kohandumine väliskeskkonna tingimustele.
Tunnuste põhjal on võimalik anda hinnang, mis tüüpi struktuuriga on tegemist - kas tsentraliseeritud, 
kõik seotud kõigiga, hierarhilise, lineaarse või ringstruktuuriga.
6. Selgitada 1-2 lausega täistekst-teenindussüteemi mõistet. Nimetada põhilised funktsioonid 
(umbes 5) ja lahendused nende täitmiseks.
7. Selgitada 1-2 lausega dokumendihaldussüsteemi mõistet. Nimetada põhilised liigid (vähemalt 
3), funktsioonid (kokku kuni 10) ja lahendused nende täitmiseks.
Dokumendihaldus  on juhtimisvaldkond , mis on vastutav  dokumentide loomise, saamise, 
korraldamise, kasutamise ja üleandmise tõhusa ja süstemaatilise kontrollimise eest, kaasa arvatud 
dokumentide kujul ametitegevuste ja -toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja informatsiooni 
registreerimis- ja koraaldamisprotsessid. Elementaarne dokumendihaldus hõlmab endas  kirjade  
panemist kaustadesse, arvete, lepingute, pakkumiste jms dokumentide paigutamist eraldi. Ja kui see 
sama süsteem viiakse  arvutisse , on tegemist elektroonilise dokumendihaldussüsteemiga, mille  eeliseks  
on see, et dokument on arvutist otsingu abil kiiremini leitav. Arenenud tehnilised vahendid 
võimaldavad dokumente luua, muuta,  kustutada ,  salvestada  ja arhiveerida.
Olenevalt vajadusest, saab dokumendihaldust lihtsustatult vaadelda kolmest  aspektist :
1) protsessihalduse süsteem - keskenduvad dokumentide loomisele ja nendega teostavate protsesside 
jälgimisele. Nimetatud süsteemi funktsioonideks on kuluaruannete aktsepteerimine, kuuraportite 
esitamine, tellimuste täitmine, lepingute ülevaatus
2)  dokumendihalduse  süsteem - keskenduvad igapäevaste dokumentide klassifitseerimisele, 
salvestamisele ja leidmisele. Funktsioonideks on näiteks sissetulevate ja väljaminevate kirjade 
registreerimine, protokollide ja aruannete talletamine.
3) arhiivsüsteemid - käsitletakse põhiliselt dokumente mille aktiivne elu on läbi ja neid talletatakse  
lähtudes seadusandlusest või  muust  firma vajadusest. Funktsioonideks on ette nähtud suure hulga 
paberdokumentide elektroonilisele  kujule   viimine , nende  salvestamine  ja hilisem otsimine.
8. Kirjeldada aastatel 1960 - 2000 Eestis rajatud ja kasutatud teadus- ja tehnikateabe ning 
raamatukogutöö süsteeme, 5 10-aastase ajavahemike kaupa, vähemalt 5 kvalitatiivselt  
erinevat süsteemi.
Infosüsteemi kujunemine Eestis algas 50ndate aastate lõpul, kui loodi esimene  keskne  vabariiklik 
teadus- ja tehnikainformatsiooni organ - Vabariiklik Teaduslik-Tehnilise  Propaganda  Maja.  60ndate  
lõpus kasvas välja Eesti Informatsiooni Instituut, mille  loomisega  rajati ka allasutuse süsteem: 1) 
Vabariiklik Teaduslik Tehnikaraamatukogu, 2) Eesti NSV  Rahvamajanduse   Saavutuste  Näitus, 3) 
eksperimentaalkombinaat BIT.
Teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteemi edasine täiustamine toimus aastatel  1971 -1975. Sel 
perioodil arendati ministeeriumide ja keskasutuste alluvuses välja tootmisharude teadus- ja 
tehnikainformatsioonisüsteemid.  Enamikes  tööstusharudes ja ka paljudes teistes süsteemides: 
kaubandus, põllumajandus jne. Loodi  spetsiaalsed  infokeskused.
Infotöö probleemidega hakati tegelema Tehnilise Informatsiooni Keskbüroos alates 
1961.aastast. 1963 alustati sälkkaartide tootmist, 1965.aastal loodi mehhaniseerimise  osakond , mis 
töötas lepingute alusel välja mehhaniseeritud otsisüteeme perfokaartidel ja andis metoodilist abi 
vastavates küsimustes.
Aastarel 1971-75 alustati kogu Nõugukode Liidus  automatiseeritud  teadus- ja 
tehnikainformatsioonisüsteemide loomist.Sel perioodil rajati info- ja bibliograafiaväljaannete 
koostamise süsteem. Süsteemi sisestati Eesti raamatukogudesse saabunud välisraamatute bibliokirjeid 
ja koostati kvartaliväljaandena välisraamatute koondkataloog.
Aastail 1976.1981 toimus Eesti VATTISe väljaarendamine. Sellel perioodil toimus üleminek 
teise põlvkonna arvutitelt kolmanda põlvkonna arvutitele ja algas magnetlintandmebaaside levitamine. 
Tekkis võimalus kasutada üks kord ühes infoorganis magnetlindile  kantud  bibliokirjeid ja referaate 
kõigis automatiseeritud Tti süsteemides. EIIs rajati aastatel 1978-81 valikteadistussüsteem VALTER:
1980-84 rajati teadusinfo automatiseeritud kaugotsingu süsteem TAKS. 1982.aastal valmis 
tootmistehnilise kogemuse  alaste  materjalide andmetöötlussüsteem, jadaväljaannete 
infotöötlusüsteemi  rajamist  alustati 1984.aastal.
EIIs töötati välja ja  anto 1985.aastal tööstusekspluatatsiooni patendiinformatsiooni 
automatiseeritud töötlemise süsteem  PATS .
1988 aasta algusest läksid paljud ettevõtted ja  organisatsioonid  üle isemajandamisele ning 
toimusid ka tähelepanuväärsed muudatused infotöö korralduses. 90ndate aastate algul kui kogu 
nõukogude infosüsteem  lagunes , langes infoteeninduse põhiülesanne raamatukogudele. 1993.aastal 
olid Eesti suuremad teadusraamatukogud jõudnud ühise infosüsteemi loomiseni. Võeti kasutusele 
Soome raamatukogusüsteem KIRI. 1996 aastal asutati konsortsium, konsosrtsiumi otsuse kohaselt 
võeti kasutusele 1996.aastal uus raamatukogusüsteem INNOPAC.
Multimeediumist
Interneti teabevärava mõiste
Dokumendialdussüsteemi mõiste
Eestis pakutavad ramtk süsteem ja kirjeldus.
Infosüsteemid ja -võrgud.
II Põldaas
1. Nimeta sidusotsingutööstuse sektoreid.
Sidusotsingutööstuse arengut võib jälgida alates 70ndate aastate algusest ja võib eristada  viide  peamist 
sektorit :
• Andmebaaside tootjad
• Sidusteeninduse või -teenuse  pakkujad  (host), mõnikord viidatakse neile kui "spinner" (ketraja) 
või "vendor" (tarnija)
• Süsteemi kasutajad: raamatukogud, infoteenindused, infovahendajad ja lõpptarbijad
• Telekommunikatsioonisektor, mis hoolitseb teisi sektoreid ühendavate võrkude ja lüüside eest.
• Riistavara ja  tarkvara   tarnijad .
2. Nimeta sidusandmebaaside tootjaid ja teenuseid.
Andmebaaside tootjad või genereerijad on tavaliselt mitmesugused algdokumentide organiseerimsega 
aegade jooksul tegelenud ühingud ja  institutsioonid , mis on seotud mingi kindla 
tegutsemisvaldkonnaga. Ka valitsusosakonnad, mis on aktiivsed teadusel põhinevates jm. 
tööstusharudes. sidusteenuse pakkumise pioneerideks võib pidada Ameerika Ühendriikides järgmisi 
firmasid:
• Lockheed Missile and Space  Company - pakub DIALOG süsteemi, mida kasutati firmasiseselt, et 
sooritada  otsingut  andmebaasis , mis sisaldas üle 300000 NASA  aruande. Andmebaasi on 
parandatud ja täiustatud nin ghetkel on ta tuntud eelkõige bibliograafiliste andmebaaside poolest ja 
teenus on suunatud eelkõige äri ja finantsringkondadele.
• System  Development  Corporation (SDC) - arendas  välja otsingutarkvara ORBIT
• National Library of Medicine .
Lisaks veel mõned sidusandmebaaside tootjaid:
• BRS Information Technologies - sisaldab üle 150 andmebaasi, mis on peamiselt bibliograafilised, 
mõned ka täistekstandmebaasid.
• Mead Data Central - pakub üle 200 ametliku  ja 160 mitteametliku  allika ja on kättesaadav rohkem 
kui 170000 registreerunule.
• ADP Data  Service  - pakub suurt hulka sidusteenuseid Põhja Ameerikas ja Euroopas.
• Data Resources Inc. - pakub üle 130 andmebaasi majandusanalüüsi ja prognoosimise vallast. 
Tema Eps  Plus  tarkvara võimaldab ehitada  firmasiseseid  andmebaase ja ökonomeetrilisi  mudeleid  
ja omab  tervet  rida statistilisi jooni.
• Reuters - on seotud finantsandmete edastamisega.
• Data- Star  - pakub üle 200 andmebaasi, peamiselt füüsikas, loodusteadustes,  sotsiaalteadustes  ja äri 
alal, kaas arvatud täistekstandmebaasid ja firmainformatsiooni  andmebaasid .
3. Too põhjuseid, miks raamatukogutööd automatiseerida.
Üsna  sagedane  teema erialakirjanduses on seotud raamatukoguprotsesside automatiseerimisega, 
kusjuures  rõhk on sellel, kuidas automatiseerida ja mitte sellel, mis automatiseerida. Maurice Line 
väidab 1972.aastal avaldatud aruandes, et on kaks peamist  automatiseerimise  põhjust, mis kehtivad 
kõikidele raamatukogudele:
• Pakkuda teenuseid vähemate kulutustega
• Lisada teenustele väärtust vähemate kulutustega
Esimesed  edukad automatiseerimiskatsed näitasid, et on võimalik tagada sidusjuurdepääs 
raamatukogukataloogidele ja viia läbi otsingut suurtes andmemassivides. Tulemused näitasid samuti, 
et on võimalik täita mitmesuguseid raamatukoguülesandeid täpsemalt, kiiremini ja rakendada 
suuremat kontrolli kui varasemates süsteemide puhul.
4. Nimeta integreeritud raamatukogusüsteeme, nende tootjaid.
INNOPAC - uustulnukas Euroopa turul. Süsteem on paigaldatud Firenzes asuvasse European 
University Institute'i, Bangoris asuvasse Põhja- Walesi  Ülikooli ja Londoni Ülikooli täiendõppe 
instituutide ühendusse.
DOBIS/LIBIS - 1992.aastani paljude aastate jooksul turustatud IBM süsteem. Ülemaailmseid 
DOBIS/LIBIS kasutajaid on palju, eriti Araabiamaades. Arendustegevuse jätkamiseks on loodud 
firma nimega ELIAS.
ALEPH  - Iisreali süsteem (tarkvarakeskus Aleph Yissum), mida kasutatakse paljudes Euroopa 
raamatukogudes, kaasa arvatud Ungaris, Tshehhi Vabariigis, ja Slovaki Vabariigis.
Dynix - arendati USAs 80ndate aastate esimesel poolel. Hetkel väga  populaarne  süsteem maailma eri 
tüüpi raamatukogudes. Dynix turustab praegu kahte toodet: Dynix ja Horizon.
Fretwell Downing - Fretwelli ja Downingi poolt väljaarendatud OLIB raamatukogusüsteem põhineb 
Oracle  andmebaasi juhtimise süsteemil. Kasutusel mõnedes Ühendatud Kuningriigi ja  Austraalia  
raamatukogudes. Teatud perioodil tunti seda ka ORACLE raamatukogu süsteemi nime all.
SLS - firma turustab süsteemi LIBERTAS, mida kasutavad mitmed teadusraamatukogud  Ühendatud 
Kuningriigis, Rootsis, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas.
VTLS - USA süsteem, mida turustatakse kogu maailmas - Soomes, Poolas, Hispaanias,  Malaisias  jm 
VTLS andis  1995.aasta juunis välja ka uue süsteemi VIRTUA
5. Loetle integreeritud raamatukogusüsteemi mooduleid.
Raamatute kataloogimine, raamatu andmete  sisestamine , tesauruse  haldamine , raamatukogudevahelise 
laenutuse  arvestamine , komplekteerimimoodul, analüütikamoodul.
6. Mis on virtuaalraamatukogu.
Virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate 
raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu 
elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit. 1990ndatel aastatel kujunebki termin 
"virtuaalraamatukogu" levinumaks väljendiks, kui kirjeldatakse raamatukogusid, mis võimaldavad 
juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh. Internet . 
Virtuaalraamatukogu all mõistetakse  elektrooniliselt  paiknevat informatsiooni ja/või selle 
kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside  asukohta  ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. 
Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, 
kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid.
7. Mis on  digitaalraamatukogu .
Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja 
-teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete 
(binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on 
informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste 
vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid.  Viimased   kirjeldavad  
andmete omadusi (nt.  vorming , autor, sisu, kasutusõigused) ja  seoseid teiste andmete ja 
metaandmetega. Digitaalraamatukogu  luuakse  silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi 
ja infokäitumist. Digitaalraamatukogu ei teki iseenesest elektrooniliste teavikute ja  infotehnoloogia  
kuhjumise teel, vaid see tuleb kujundada. Infotegevuse põhiprotsessid digitaalraamatukogus: 
publitseerimine, kogumine, säilitamine, korrastamine, vajaliku ülesleidmine, kättetoimetamine.
8. Mis on  elektrooniline  raamatukogu.
Elektrooniline raamatukogu on raamatukogu, mille põhiprotsessid on komputeriseeritud. 
Elektrooniline raamatukogu on raamatukogu, mis koosneb elektroonilistest infomaterjalidest ja 
-teenustest. Elektrooniliste materjalide hulka kuuluvad erinevad digitaalsel kandjal materjalid, kuid ka 
mitmekesine  hulk analoogformaadis informatsiooni. Elektrooniline raamatukogu saab endas hõlmata 
digitaalraamatukogu, kuna ta on laiem mõiste. Nii digitaalraamatukogu kui elektrooniline 
raamatukogu võivad olla  virtuaalraamatukogud , kui nad eksisteerivad ainult  virtuaalselt , kuna 
virtuaalraamatukogu kaasab erinevad infomaterjalid ja -teenused, mis on arvutite ja arvutivõrkude 
kaudu organiseeritud virtuaalruumi.