Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini (1)

PALEOLIITIKUM ´i KUNST (30 000 - 8000 eKr)
paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond . Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus .
statuett - puust, luust, kivist kujuke.
joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid , metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira .
NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr)
tähtis põlluharimine ja loomakasvatus , tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika ( loodusvormid , loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud – keraamika .
POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID
MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC’i allee.
DOLMEN - suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat. Kivikalmed , kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias.
KROMLEHH - koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Tähtis kultuse objekt, kuu kummardamine , päikeseriitused, ehitati sajandeid. STONEHENGE
VANA - EGIPTUSE kunst : VANA-, KESKMISE ja UUE RIIGI arhitektuur , võrdlus ja näited.
Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada.
VANA - RIIK 4.-8. DÜNASTIA
seda aega tuntakse, kui püramiidide ajastut. arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. hakati kasutama hieroglüüfe.
algul ehitati mastabasid , muumiate säilitamiseks, mis olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, selle kohal kastiaoline kiviehitis. vaaraode mastabasid pidid olema oluliselt suuremad ja nii jõutigi esialgu astmipüramiidideni.
astmikpüramiidi järel saadi kallakpüramiid ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid.
KOLME VAARAO PÜRAMIIDID GIZA VÄLJAKUL - CHEOPS'i, CHEPHREN 'i ja MYKERINOSE püramiid.
KESKMINE- RIIK 11.-14. DÜNASTIA
tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks
keskmise-riigi ajast on kuulsaks saanud kaljuhauad . ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Keskmise-Riigis olid erinevad sambavordmid, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm , papüürus ja lootos , sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe.
UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA
Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik . See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg.
pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. päikesejumala auks auks hakati püstitama ühesti nelinurksest kiviplokis sihvakaid teravatipulisi obeliske (10-32 meetrit).
haudhitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt uue-riigi ajast. tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. templi värav ehitis nimetatakse pülooniks, koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid.
EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS.
suurimad templid asusid KARNAK 'is, ja LUKSOR'is.
Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega .
Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le.
VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST ,
nende areng ja näited.
PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis . Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool , rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.
Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks.
Pinnakunstis valitses üldistamine ja stiliseerimine . Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha poportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses. Orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne kujutamine suhteliselt vabam ja elavam ja nende individuaalseid iseärassusi anti edasi palju täpsemalt.
SKULPTUURIKUNSTis võib eristada kahte suunda:
1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi
2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast
Vaaraosid kujutati eriti rangelt , suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud , sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest.
Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest.
Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt.
Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud.
Reljeefikunst - see on kunstiliik , mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost.
Kus reljeefe ja hieroglüüfe kasutati?
Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Hieroglüüf on teatavasti piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (loomad, linnud , inimesed).
AMARNA PERIOOD
Uue Riigi algul toimusid Egiptuses aga sündmused, mis muutsid kõvasti kunsti edaspidist arengut.
14. sajandil e.m.a. püüdis Ehnaton (endise nimega Amenhotep IV) nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Ehnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni . Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell el-Amarna.
Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma.
Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon , mil taastati vanad tavad ja preestrite võim.
Egiptuse kunsti traditsioonid katkestasid lõplikult 7. sajandil Egiptusesse sissetulnud araablased .
EGEUSE KUNST– Kreeta ja Mükeene arhitektuur, skulptuur ja maalikunst
KREETA KUNST
rõõmsameelne, omanäoline
mõjud idast ja läänest ( vahekultuur )
kultuur on rikas, suur laevastik ja kaitse
ilu, rõõm, armastus
vaenlasi pole
religioon on vaba
mitmed erinevad jumalad
Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: KNOSSIS, PHAISTOS , HAGIA TRIADA . lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. ruumid asusid eri tasapindadel ja neid ühendasid trepid. losside seinad olid kivist, laed aga puust. puust olid ka kreeta sambad, mis olid allapoole peenenevad. sambad värviti musta, punase ja kollasega. kreeta losside siseruumidele andsid toredust juurde vormide mäng ja väviküllus. siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte.
Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. kui vahel isegi kohtame inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näemE et siiski domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliseltt mingit riskantset rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus on võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega - niivõrd loomulikud , lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, kalad , meritähed jne.
palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi , eriti jumalannasid madudega. Neid peeti seal kodude kaitsjaks . skulptuur oli äärmiselt stiliseeritud.
MÜKEENE KUNST
sõjakus kultuurile omane
Kreetaga võrreldes karm, askeetlik
ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. TIRYNSI linnus, Peloponnesose poolsaarel, idaosas. kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud kivimüür. luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsi's leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron).
Mükeene linnamüür oli laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine käima inimestele üle jõu ja nad pidasid neid ehitis hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Müükene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest.
Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. VÄGA KÕRGEL JÄRJEL OLI SEALNE TARBEKUNST (KULLASSEPATÖÖ, KERAAMIKA).
VANA- KREEKA ARHITEKTUUR - ORDERID ( DOORIA , JOONIA , KORINTOSE)
DOORIA STIIL on vanim. Seda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagsihoidlik - kettakujuline ehhiin ja selle kohal ruudukujuline plaat ehk abakus . Dooia stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüdiega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Hera tempel, Poseidoni tempel.
JOONIA STIIL on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum . Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega (nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist, lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega.
KORINTOSE STIIL erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied), mis kujundavad hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged.
TEMPLI OSAD
ALUS
KREPDIOMA (koosneb kolmest astmest )
STÜLOBAAT (ülemine aste)
SAMBAD
BAAS (joonia samba alus)
tüves
ENTAAS (dooria samba paisutus)
KANNELÜÜRID (tüvese püstvaod)
KAPITEELID (SAMBA ´´PEA´´)
Dooria sambal:
1) ehhiin - ümar kiviplaat
2)abakus - nelinurkne kiviplaat
Joonia sambal:
1) rullispadjand
2) voluudid (keerukujuline kaunistus)
Korintose sambal:
karikakujuline, akantuselehemotiividega.
TALASTIK
1)ARHITRAAV (sammastele toetuv rõhttala)
2) FRIIS ( ehisriba )
a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid ) ja metoopid ( reljeefidega plaadid)
b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne.)
KARNIIS (eenduv ehisliist talastiku ülaosas)
VIILKATUS
katuse servades ehisliist veesülititega
nurkades skulptuurkaunistused
hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid
TEMPLI SISEMUS
nn. naos;
cella - ruum, kus paiknes jumalakuju
ATEENA AKROPOL ehk ülalinn
5. sajand eKr
Perikles algatab Ateena akropoli ehitust.
Pheidias - arhitekt , kes hoidis silma peal.
Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised.
vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu.
Kallikrates - Nike tempel.
Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid.
Itkinos ja Kallikrates - Parthenon ehk neitsiruum. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon
tümpanon - kolmnurkne ala katuseviilu all, mis kaunistati reljeefidega.
theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja .
orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt.
proskeenion -
krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Kuju silmad värvilised kivikesed. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias.
peripteer - See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.