Ökoloogia mõisted (0)

1.   Abiootiline  keskkond ehk  ökotoop  on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline 
oleluskeskond: õhk,  muld , vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat  + 
parameetrid .  
Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad  abiootilised tegurid (see on 
kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 
2.  Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu 
näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim , rõhk, tuli. 
1. 
Veekeskkond                            +                 1. valgus 
2. 
Õhkkeskkond                                             2. temperatuur 
3. 
Muldkeskond                                               3. niiskus 
                                                                         
4. toitained  
                                                                          
5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 
3.   Adaptatsioon  ehk  kohanemine  on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi 
otstarbekas muutumine genotüüb raames. See toimub enamasti vastusena 
keskkonnatingimuste toimele. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires 
toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus. 
4.  Adaptatsioon ehk  kohastumine  on pöördumatu, evolutsiooniline  protsess. 
Organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamustingimustega. 
Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 
5.   Aeroobne  keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt 
vees) hapnikku. Aeroobset keskkonda asustavad aeroobid. 
6.   Aineringe  on ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse. 
Toimub ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna  või erinevate geosfääride 
( atmosfäär , hüdrosfäär , litosfäär ja  biosfäär ) vahel.  
Erinevad aineringe vormid: 
6.1.  Väike geoloogline aineringe; 
6.2.  Suur  geoloogiline  aineringe; 
6.3.  Biogeokeemiline  tsükkel  – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis 
biokeemiliste protsesside toimel; 
6.4.  Bioloogiline aineringe. 
7.  Anaeroobne keskkond on täiesti hapnikuvaba keskkond, mille tingimustes saavad 
eksisteerida vaid väga vähesed organismid. Anaeroobset keskkonda asustavad anaeroobid. 
8.  Anorgaanilised ained on ühendid, mida orgaanilised ained kasutavad sünteesiks. 
Anorgaanilised ühendid on:  
8.1.  Süsinikdioksiid; 
8.2.   Ammoniaak ; 
8.3.  Vesi;  
8.4.  Mineraalsoolad. 
Anorgaanilistest  ühenditest  CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid ( glükoos ). 
9.   Antropogeensed  tegurid on inimtegevusest tulenevad tegurid ehk  inimmõju .  
Inimmõju tegurid on: 
9.1.  Keskkonna  saastatus ; 
9.2.  Metsade hävitamine; 
9.3.  Soode kuivendamine; 
9.4.  Võõrliikide sissetoomine; 
9.5.  Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 
10.  Autotroofid  on organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad 
orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, 
ammoniaak, mineraalsoolad).  
Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas:  
10.1. 
Kemotroofid , kes saavad energiat mineraalühenditest (kõik loomad ja seened 
on kemotroofid, samuti suur osa baktereid ning osa protiste) või; 
10.2. 
Fotolitotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirusest (kõik 
fotosünteesivad taimed ja osa bakteritest on fotolitotroofid). 
11.  Biomass  on pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide  elusaine  hulk 
massienergiaühikutes (nt. g/m2, g/m3, t/ha). 
12.  Biomolekul  on raku orgaaniline aine, mis on üles ehitatud põhibioelementitest (H, C, O, N, P, 
S). 
Biomolekulid  on: 
12.1. 
Valgud; 
12.2. 
Rasvad ; 
12.3. 
Suhkrud ; 
12.4. 
Nukleiinhapped . 
13. Biootiline keskkond on teiste organismide esinemine looduses ja nendevahelised 
(organismidevahelised) suhted populatsioonides. Populatsioonide koosmõju ja 
liikidevahelised suhted. 
14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende 
mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne . Mõlemad tunnused mõjutavad 
organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised 
tegurid on: 
- 
Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks 
sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 
14.1. 
Kisklus  (kiskja –  saakloom ) – esinevad  populatsioonilained ( saaki palju = 
kiskjaid palju; saaki vähem = kiskjaid vähem). Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 
14.2. 
Herbivoorlus e fütofaagia ( taimtoiduline  organism – taim) – taimetoidulisus, 
kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa . Näited: orav –  käbid ; piison – preeriarohi; 
14.3. 
Parasitism ( parasiit  – elusorganism) –  kooseluvorm , mis on ühele kasulik ja 
teisele kahjulik. Näited: paeluss – siga; puuk – inimene; sääsk – inimene; 
14.4. 
Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist 
kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi 
elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise  liigiga  
kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga 
kaasa rändav  imikala; koi linnupesas; 
14.5. 
Konkurents  (liikidevaheline  olelusvõitlus , kus mõju on vastastikku negatiivne) 
– kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise 
osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene  olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste 
tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi,  valgustingimuste  pärast). Näited: noores 
kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 
14.6. 
Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt 
kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on 
kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited:  bakterid  – sõralised (bakterid lagundavad 
sõraliste maos tselluloosi). 
15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 
16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang . Kogu sünteesiprotsesside käigus 
seotud energia. 
17. Demutatsioon ehk  taastumine  toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi 
loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri 
otsene mõju, algab looduslik taastumine. 
18.  Dominant  on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim 
liik. 
18.1. 
Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga 
rinde jaoks eraldi; 
18.2. 
Loomakoosluse dominandid leitakse enamasti loomarühmade (suuruse, 
süstemaatika või funktsionaalse ) jaoks eraldi. 
19.  Ektoparasiidid  on peremehe keha pinnal lühikest aega või kogu oma  eluea  kestel elunevad 
parasiidid. Ektoparasiidid on parasiidid, mis suudavad elada vaid ühes keskkonnas. 
Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks 
ektoparasiidideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Ektoparasiidid 
vahetavad gaase ja vett reeglina väliskeskkonnaga ja erilisi kohastumusi neil pole. 
Ektoparasiitide jaotus: 
19.1. 
Vee-ektoparasiidid – otseselt mõjutatud väliskeskkonna temperatuuri poolt. 
Osad vee-ektoparasiidid hakkavad nt lameussi anoksilistesse  tingimustesse  sattudes 
oma keha sagedamini liigutama , tagamaks kiiremat veevahetust kehapinnal. Teiseks 
võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 
19.2. 
Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas 
pindkihis. 
Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul 
läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 
20.  Elustrateegia  on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise 
läbi põlvkondade. 
Elustrateegia vormid: 
20.1. 
Konkurentsivõime; 
20.2. 
Ebasoodsate olude  talumine; 
20.3. 
Populatsioonidünaamika  laad . 
21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. 
Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja  viirused . Kõik endoparasiidid vajavad 
füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja 
süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes  elavate  
parasiitide  keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe, 
omandavad võime omastada hapnikku tingimustes, kus selle osarõhk on väga väike. 
Endoparasiitide  hingamine  on alati anaeroobne. 
22.  Energiavoog  on päikese  kiirgusenergia järkjärguline  hajumine  ökosüsteemis taimse ja loomse 
biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda 
soojusenergiaks. 
23. Fossiilsed  kütused  ehk fossiilkütus ehk  fossiilse  päritoluga orgaaniline kütteaine on 
energeetilisel  otstarbel  kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult 
settekivim , millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinukuühendid. 
Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. 
Peamised fossiilkütused on: 
23.1. 
Nafta ; 
23.2. 
Maagaas; 
23.3. 
Kivisüsi ; 
23.4. 
Pruunsüsi; 
23.5. 
Põlevkivi ; 
23.6. 
Turvas . 
Fossiilkütused on taastumatud  ressursid . 
24.  Fotosüntees  on protsess, kus taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, 
tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. 
25. Generalistid on laia ökoamplituudiga ( mitmesugust  toitu kasutavad) organismid. 
26. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringe on kivimite  ringkäik looduses. See hõlmab 
geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-,  hüdro -, lito- ja biosfääris ) ning nende 
vahel. 
27.  Heterotroof  on organism, kes eluks vajalikke orgaanilisi ained saab väljast ja ise orgaanilist 
ainet ei sünteesi. Orgaanilisi ühendeid valmistavad neile autotroofid.  
Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on  heterotroofid .  
Osaliselt või täielikult kuuluvad heterotroofide hulka ka mõned parasiitsed taimed (näiteks 
mükotroofsed orhideed koralljuur ja pisikäpp). 
Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas: 
27.1. 
Kemoorganotroofid (saporotroofid e. biotroofid), kes saavad energiat valmis 
orgaanilisest ainest või; 
27.2. 
Fotoorganotroofid , kes saavad energiat Päikese valguskiirgusest ja süsiniku 
kehavälisest orgaanilisest ainest. 
28. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid  omavate  (ehk 
sama aatominumbriga) aatomite klass. Keemiline element on sama aatominumbriga 
aatomite kogum. Keemiline element on aine, milles esinevad ainult ühe ja sama 
aatominumbriga aatomid . Keemilist elementi ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks 
aineteks  lahutada. 
29. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse sturktuuri, ja mis võib 
vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi 
tasakaalutingimustest. 
30. Keskkonnamahutavus ehk  kandevõime K on populatsiooni arvukus, mille puhul 
populatsioon  kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. 
!Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult! 
31.  Kliimakskooslus  on väga  aeglase  arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna 
kestel märkamatud. Kooslused , millel esinevad sagedased häiretegurid ( metsaraie , 
mullaharimine, tormid , põlengud), ei jõua kunagi kliimakoosluseni. 
32. Kooslus ehk  biotsönoos  on kõik  elusorganismid , kes elavad koos mingil  piiritletud  
territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. 
33. Kõigusoojased on otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid 
(selgrootud,  kalad , kahepaiksed, roomajad ). 
34. Liigi  areaal  ehk levila on geograafiline piir, milles mingi liigi populatsioon elab. 
Levilad on: 
34.1. 
Kosmopoliitsed; 
34.2. 
Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed; 
34.3. 
Endeemsed; 
34.4. 
Katkelised. 
35. Liigisisene konkurents on populatsiooni ühe kindla liigi arvukuse regulatsioonimehhanismi 
tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. 
Liigisisene konkurents jaguneb: 
35.1. 
Sümmeetriline  konkurents – kõik osapooled saavad võrdselt kahju. Näiteks: 
toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas); 
35.2. 
Asümmeetriline konkurents – ühe  osapoole  väike algedu viib suure võiduni. 
Näiteks: Valgus (valgus tuleb ühest  suunast ). 
36. Liikidevaheline konkurents on populatsioonis toimuv  elusorganismide  vaheline olelusvõitlus 
neile võrdselt vajaliku, kuid kõigile mittepiisava toidu, ruumi jm. pärast. 
37.  Mineraalained  on organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises 
esinevad ained, mis aitavad  edastada  närviimpulsse.  
Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja  ümbritsevast  õhust. 
Elusorganismid mineraalained ise sünteesida ei saa.  
Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused 
sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. 
Organismis leiduvad mineraalained jagunevad: 
37.1. 
Põhielemendid – H, C, O, N, P, S 
37.2. 
Makroelemendid – sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on Ca2+, Na+, K+, 
Mg2+, Cl-. 
37.3. 
Mikroelemendid  – sisaldus kehas on alla 0,01%. Nendeks on Fe, Zn, Cu, I, Se, 
Mn, Mo, F, Cr, Co, Si, V, B, Ni, As, Sn. 
38.  Molekul  on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb 
ühest või mitmest aatomist. 
39. Netoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus 
seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. 
40. Orgaanilised ained on ained, mis pärinevad elusloodusest ja sisaldavad orgaanilisi ühendeid. 
Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. 
41. Pindmine  äravool  on vee  voolamine  mööda maapinda või pinnases (sademete äravool) 
teatud  ajavahemikus . Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub 
pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks. 
42. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel 
juhtumitel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. 
43. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. 
44.  Primaarproduktsioon  on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab 
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis 
moodustab esmase puhastoodangu. 
45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 
46.  Püsisoojased  on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata 
välistemperatuurist ( linnud  40-42o C, imetajad  36-39o C). 
47.  Rakuhingamine  on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside 
ja hingamisprotsesside  kompleks . See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos ja 
rasvhapped ) lagunemine , mis lõpuks vabastab energiat ATP näol. 
48. Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud 
energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela  astmele , 
nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Tarbijate poolt kasutatav energia. 
49.  Settimine  on protsess, mille käigus liikuvad  setted  jäävad paigale ehk settivad. Settida võivad 
kõikvõimalikud purdsetted, aga ka  mineraalsed ühendid vesilahustest. Settimiseks loetakse 
ka surnud organismidest pärineva orgaanilise aine ladestumist. Setteist moodustuvad aja 
jooksul settekivimid. 
50.  Suktsessioon  ehk koosluse vahetus on ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete 
aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega 
ning viivad uue koosluse kujunemiseni. 
Suktsessiooni erinevad  tasemed : 
50.1. 
Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu 
liivaluited, uus  vulkaaniline  pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas; 
50.2. 
Sekundaarne  suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne 
kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud; 
50.3. 
Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse 
sisemised tegurid nagu pinnase  kinnistumine , mullateke, taimede varjutamine teiste 
taimede koolt jms; 
50.4. 
Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu 
kliima,  maakerge , setete kujumine lammidel jms. 
Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 
51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi 
uurides alati arvestada! 
52. Tarbijad ehk  konsumendid  on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) 
toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik 
heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli. Eri loomaliigid , kes tarbivad 
toiduks orgaanilist ainet. 
53.  Toiduahel  on ühes ökosüsteemis kooselavatest organismide toitumissuhtest tekkiv ahel, mis 
koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest.  Lülid : tootja (mõnitaimeliik, kes toodab 
orgaanilist ainet fotosünteesil) – 1.astme tarbija (taimtoiduline loom) – 2.astme tarbija 
(loomtoiduline liik) – 3.astme tarbija (kui teine lüli on mõni järgmise looma toiduks, esineb ka 
see tarbija). 
54. Toiduvõrgustik on ühe ökosüsteemi omavahel ühendatud toiduahelate kogumik. 
55. Tootjad ehk  produtsendid   on organismid (autotroofid ehk mõni taimeliik), kes 
anorgaanilistest ainetest fotosünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide 
ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. 
56. Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis.  
Esimene tase – autotroofid = primaarproduktsioon 
Teine tase –  taimtoidulised  organismid = sekundaarproduktsioon jne. 
57.  Valgusenergia  on päikeselt tulenev energia, mida taimed fotosünteesis kasutavad, et muuta 
see keemiliseks energiaks. 
58.  Ökonišš  on populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide 
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. 
58.1. 
Fundamentaalne ehk põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu; 
58.2. 
Realiseerunud ehk tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš. 
59.  Ökosüsteem  on süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud 
keskkonna ( abiootilise  ja biootilise keskkonna ühendus). 
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja  energiaülekanne ) 
kaudu  seostunud  organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad 
isereguleeruva areneva terviku. 
Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe. Peamiseks 
uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. 
60. Ökoton ehk  servaala  on kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis 
sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui 
kumbki neist ( servaefekt ).