Töökeskkonna ohutus (1)

Q: Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna ohutus

Q: Kuidas saab töökohas tervisekahjustusi ära hoida ja vähendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna ohutus

Q: Millal saab liiklusõnnetus olla tööõnnetus?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna ohutus

Q: Mille vastu on siin tööandja eksinud?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna ohutus

Q: Millised ohtlikud jäätmed võivad tekkida sinu töökeskkonnas?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna ohutus

Q: Keskkonnastrateegiast aastani 2030?

Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna ohutus

Kutsekool - Meditsiin - Tööohutus ja tervishoid

1 HALB

Esitatud küsimused

Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas?
Kuidas saab töökohas tervisekahjustusi ära hoida ja vähendada?
Millal saab liiklusõnnetus olla tööõnnetus?
Mille vastu on siin tööandja eksinud?
Millised ohtlikud jäätmed võivad tekkida sinu töökeskkonnas?
Keskkonnastrateegiast aastani 2030?

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool

Töökeskkonna ohutus

Kirjalik lõputöö

Siim Jaansoo
Viljandi 2010
Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult.
Küsimused ja vastused :

Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri.
V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon , Puudulik valgustus , Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad.
Füsioloogilised ohutegurid – füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustusteni.
Psühholoogilised ohutegurid – on monotoonne või töötaja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Tööriski suurendavad tegurid – stress , depressioon , rahutus, töövägivald, töökiusamine, juhtkonna juhtimisvead, väljaõppe puudumine, käitumishälbed.

Keemilised ohutegurid – on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Põhjenda riskianalüüsi läbiviimise vajalikkust nii töötaja kui tööandja seisukohast ?
V: Tööandja seisukohalt aitab riskianalüüs avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui nende toime realiseerub. Töökeskonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava , teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid. Korraldama uue töökeskonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud. Tagama et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelvalve all. Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonna nõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Töötaja seisukohalt aitab riskianalüüs saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. Selle kaudu on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonna volinikule.

„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses“ on säte: „Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd“. Millised on seaduses toodud võimalused koostööks ja kuidas see sinu arvates praktiliselt realiseerub konkreetses asutuses?
V: Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.
Praktiliselt realiseerub konkreetses asutuses? Tavaliselt tööandja sellele suurt tähelepanu ei pööra. Kui riskianalüüs ongi tehtud antakse see korraks tööle asudes lugeda ja allkirjastada ja sellega asi piirdubki. Osad asutused täidavad punkt-punktilt aga osad kehiselt.

Kuidas saab töökohas tervisekahjustusi ära hoida ja vähendada? Esita nii tööandja- kui ka töötajapoolsed abinõud.
V: Tööandja peab informeerima ja kontrollima kas täidetakse riskianalüüsis olevaid punkte. Andma isikukaitsevahendeid. Korraldama esmajuhendamist, väljaõpet ja täiendjuhendamist.
Töötaja peab tegema tööd nii nagu tööjuhendis kirjas. Järgima tööandja poolt tehtud ettekirjutusi. Kasutama isikukaitsevahendeid ja jälgima ohutusjuhendeid.

Kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökeskkonnas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, siis kuidas sinu arvates peaks tööandja käituma:
V: anda töötajale isikukaitsevahendid.

Töökohal pidevalt töötava kompressori juures mõõdeti müra tugevuseks 94 detsibelli. Järjesta tööandja tegevus müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks.
V:

Töökeskkonna riskianalüüs
Terviseriski vähendamine
Kuulmiskaitsevahendite väljastamine
Töötajate juhendamine ja väljaõpe
Töötajate tervisekontroll

Kas ja millal saab liiklusõnnetus olla tööõnnetus? Põhjenda vastust.
V: Liiklusõnnetus saab olla tööõnnetus kui töötaja täidab tööandja poolt antud korraldusi.
Tööõnnetuse definitsioon tuleneb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-st 22, mille kohaselt:
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
(3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
(4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
Lähtudes eeltoodust loetakse liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustus või surm tööõnnetuseks, kui töötaja tegutses tööandja huvides, s.t. tegi töösõitu või liikus ühelt objektilt teisele ja sel ajal sai tervisekahjustuse .
Tööõnnetuseks ei loeta liiklusõnnetust, kui töötaja alles läks tööle või lahkus töölt (sama lugu on tööautoga sõites).
Tööinspektsioon uurib liiklusõnnetuse tagajärjel toimunud tööõnnestusi koostöös politseiga.

Tööõnnetuse raportit ei koostata: Vali õige(d) vastusevariant(varjandid).
V: Tööteel juhtunud õnnetuse puhul.

Tööandja saatis töötaja tervisekontrollile röntgenisse, mil töötajal oli vaba päev. Uuringu eest pidi töötaja tasuma 128 krooni. Tööandja keeldus nimetatud summat töötajale hüvitamast. Kas tööandja käitus õigesti? Põhjenda vastust.
V: Tööandja ei käitunud õigesti, sest „TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS“ kohustab tööandjat kandma tervisekontrolliga seotud kulud töötajale kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad .

Millise informatsiooni edastab töötervishoiuarst tööandjale tervisekontrolli otsuses?
V: Töötervishoiuarst saadab tööandjale tervisekontrolli otsuse vastavalt vormile, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
TERVISEKONTROLLI OTSUS
Ees- ja perekonnanimi ................................................................................................
Isikukood
Elukoht ..........................................................................................................................
Ametikoht......................................................................................................................
Tööandja nimi ja aadress ...........................................................................................
Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta: ........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
Ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: ........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
Järgmise tervisekontrolli aeg......................................................................................
Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi:
Töötervishoiuarsti kood:
Telefon:
e-post:
Töötervishoiuarsti allkiri :
Kuupäev:
Olen tutvunud tervisekontrolli otsusega.
Töötaja allkiri:
Kuupäev

Ettevõttes tehti tööd, mille käigus eraldus grafiidi tolmu. Tööandja oli väljastanud töötajale vahetavate filtritega näomaski. Selgitamaks selle sobivust tööle, otsis tööandja välja näomaski kasutusjuhendi. Eesti keelset tõlget kasutusjuhendil ei olnud ja ainuke äratuntav, kuid mitte arusaadav keel oli kasutusjuhendis itaaliakeel. Samas tööruumis olid töötajad. Kes kasutasid värvimistöödel lahusteid. Ka neile oli tööandja väljastanud täpselt samasuguse filtriga näomaski. Mille vastu on siin tööandja eksinud ?
V: Tööandja eksis selles et maskil ei olnud eesikeelset kasutusjuhendit ja selles et tööandja ei jälginud täpselt et töötajad oleksid varustatud otstarbekohase isikukaitsevahendiga.

Millised ohtlikud jäätmed võivad tekkida sinu töökeskkonnas? Kuidas peab selliseljuhul toimima ehk nimeta ohtlike jäätmete käitlemise nõuded?
V: Minu töökeskkonnas on ohtlikud jäätmed: autoakud, patareid , vanad kütused, vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud. Ohtlikud jäätmed tuleks koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta- ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Millised on Eesti tegevussuunad loodusvarade säästlikuks kasutamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks tulenevalt Eesti keskkonnastrateegiast aastani 2030?
V:
Jäätmed
Eesmärk: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on
vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.
Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist . Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist , sh ringlussevõttu, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist.
Meetmed (tegevussuunad):
• Jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine.
• Seire - ja järelevalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja
jäätmehoolduse üle.
• Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks (sh ladestusest tulenevate
keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide vältimiseks).
• Ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
Vesi
Eesmärk: Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Kuna suurte põhjaveekogumite seisundi üldhinnang lähiajal tõenäoliselt ei muutu, on põhjavee seisundi olulisteks näitajateks keskkonna kvaliteedi standardikohaste piirväärtuste ületamine järgmiste komponentide osas: nitraadid, taimekaitsevahendid ja muud ohtlikud ained. Pinnaveekogu seisundi üldhinnangu andmisel lähtutakse nii ökoloogilisest seisundist kui ka keemilistest näitajatest, jälgides pinnavees toitainete sisalduse trende ning ohtlike ainete kontsentratsioone.
Meetmed (tegevussuunad):
• Pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisundi parandamiseks ning säilitamiseks
tegevusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine.
• Vee kaitse õigusaktide väljatöötamine ning täiustamine, lähtuvalt vajadusest arvestada enam veekogude seisundit ( eeldusel , et eelnevalt on saadud kooskõlastus Justiitsministeeriumilt 29 eelnõude väljatöötamise kavatsusele).
• Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks
veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks.
• Järelevalve ja seire tõhustamine ning edasi arendamine reostuse ennetamiseks ja veekeskkonna seisundi hindamiseks.
Maavarad
Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.
Meetmed (tegevussuunad):
• Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine
(arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid , mis soodustavad ressursi
kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel).
• Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu.
Mets
Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste
tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a).
Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened- marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine , ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus , tasakaal ning taastumisvõime.
Meetmed (tegevussuunad):
• Metsanduse arengu pikaajaline kavandamine majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja
kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest lähtudes.
• Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine.
• Metsandusalaste info- ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise
võimaldamiseks.
• Järelevalvesüsteemi tõhustamine ebaseadusliku metsakasutamise piiramiseks.
Kalastik
Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida
kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Keskkonnaministeerium töötab mõõdikute süsteemi 2006-2007. aasta jooksul Eesti jaoks Pan-Euroopa mõõdikute põhjal välja, määratledes täpselt Eestile kohased kriteeriumid. Kõik näitajad peavad olema täidetud. 31 Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavarud suudavad hoolimata töönduspüügi survest end looduslikult taastoota. Kalapüügiga kaasnevad negatiivne mõju ökosüsteemile on: alamõõduliste isendite ning mereimetajate ja -lindude hukkumine püügivahendites, meres asuvate elupaikade kahjustamine , kudemis- ning pesitsusrahu häirimine.
Meetmed (tegevussuunad):
• Kalanduse arengu pikaajaline kavandamine ning regulatsioonide väljatöötamine ja
rakendamine kalaressursi jätkusuutlikuks majandamiseks.
• Seire ja järelevalve tõhustamine kalavarude ökosüsteemipõhise majandamise tagamiseks ja kalapüügiga kaasnevate mõjude vähendamiseks.
• Soodustuste ja toetuste süsteemi väljatöötamine, mis soodustab kalavarude jätkusuutlikku
kasutamist.
Ulukid
Eesmärk: Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus tagab ulukite vastupidavuse muutustele ja muudab nad vähem vastuvõtlikuks haigustele ja muudele ohtudele ning võimaldab suurendada maapiirkondades jahinduse sotsiaalset ja majanduslikku rolli. Selleks on oluline väärtustada maaomandit ja kaasata jahindustegevusse senisest rohkem maaomanikke. Oluline on vältida ka ulukite põhjustatavaid ulatuslikke metsa- ja põllukahjustusi, et mitte minna vastuollu metsanduse ja põllumajanduse eesmärkidega.
Meetmed (tegevussuunad):
• Jahinduse arengu pikaajaline kavandamine lähtudes erinevate huvigruppide kokkuleppest
jahinduse ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas.
• Teadusuuringute ja seiresüsteemi arendamine ulukiasurkondade teaduspõhiseks kasutamiseks.
• Jahimeeste koolitamine ja jahinduse maine kujundamine.
Muld ja maakasutus
Eesmärk 1: Keskkonnasõbralik mulla kasutamine
Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse siis, kui toitainete ja orgaanilise aine bilanss on tasakaalus, põllud on optimaalse suurusega, rakendatakse viljavaheldust, välditakse liigseid ülesõite, põllutöö- ja ka metsatöömasinad ei ole väga rasked (maksimaalselt 10 t) ning taimekaitsevahendeid kasutatakse optimaalselt.
Meetmed (tegevussuunad):
• Mulla keskkonnasõbraliku kasutamise tagamiseks mulda terviklikult käsitleva poliitika
väljatöötamine ja elluviimine.
• Maakasutuse ja mulla seire- ja infosüsteemi arendamine maakasutuse suunamiseks mulla kui ressursi väärtust arvestades.
• Maaomanike teadlikkuse tõstmine kõrge mullaboniteediga maade põllumajanduslikus
kasutuses hoidmiseks ning mullaviljakuse säilitamiseks ja parandamiseks.
• Mulla säästvat kasutamist tagavate soodustuste ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja
rakendamine.
Eesmärk 2: Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine 33
Maastike kultuuri- ja loodusväärtused oma mitmekesisuses on osa Eesti kultuuripärandist ja
maastikuressursist, seega tuleb riigil korraldada nende väärtuste hoidu ja kasutamise strateegilist planeerimist. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning toimivus traditsioonilise asustuse ja säästliku maakasutuse tingimustes tagab kultuuri- ja looduspärandi säilimise, eelkõige maapiirkondades, loob eelduse maastike ja elustiku mitmekesisuse ning maastike ökoloogiliste funktsioonide säilimiseks. Säästliku maakasutusega maastiku kui ressursi kvaliteet ja potentsiaal ei lange, säilivad maastiku väärtus, tema eri funktsioonid (otstarve). Tootmise ja kasutamisega rikutud maastikud korrastatakse ning neile antakse mitmekesised (sh elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonid. Suureneb maastike atraktiivsus ja ökoloogiline toimivus.
Põllumajandus- ning taastatud maastikud peavad pakkuma nii majandushüvesid
(põllumajandussaaduste toodangut) kui sotsiaal-kultuurilisi hüvesid (rekreatsiooni, matkamise võimalusi, hõlmama kultuuriloolisi paiku (hiiemäed jne), ja olema elupaigaks paljudele liikidele.
Meetmed (tegevussuunad):
• Maastikupoliitika väljatöötamine ja rakendamine arvestades Euroopa maastikukonventsiooni
põhimõtteid, vajadusel vastavate õigusaktide, juhendite ja tegevuskavade koostamine.
• Maastikulise info- ja seiresüsteemi arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise
võimaldamiseks.
• Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine, mis soodustab
polüfunktsionaalset ja jätkusuutlikku maakasutust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 106 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

106 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ESYIceMan Õppematerjali autor

Kirjalik lõputöö

töökeskkonna ohutus töökeskkond riskianalüüs ohutus nõuded

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja

Tööõigus

doc

Tööohutus

Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva.

Tööohutus

docx

Riski- ja ohutusõpetus

Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:

Riski- ja ohuõpetus

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

 töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused • Tööandja kohustused  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;  vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;  viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

docx

Tööohutus ja töötervishoid piletid

kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid- Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Ohutusjuhendid on esmaabijuhend, sissejuhatav juhendamine ja tuleohtusjuhend. 2. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete- Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja vereringe) kahjustused, mille põhjused või tüsistused on esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga.

Töökeskkond

doc

Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Tervisekontrollid Isikukaitsevahendite andmine Juhendamine ja väljaõpe Ohutusjuhendite koostamine 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. KOHUSTUSED: 1.Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele ja nõuetele. On kaasatud töötajad ja aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. 2.Vaatama igal aastal läbi sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohaldama abinõud muutunud olukorrale. 3.Korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja

Tööõigus

doc

„Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja

Ühiskond

Rohkem sarnaseid