Arvestuse kordamisküsimused (0)

Ergonoomika arvestuse kordamisküsimused

TTOS -  https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005
1. Tööandja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ( TTOS § 12,13) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. loe läbi seadusest, seal pikk jutt!
2. Tööandja ennetustegevus töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ( TTOS §12 1, 13) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. Tööandja rakendatavad meetmed: 1) riskide tekkimise vältimine;
 2) vältimatute riskide hindamine;
 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks ;
 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;
 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
Loe lisaks §13 läbi
3. Töötaja kohustused ja õigused ( TTOS §14) 100% copitud TTOS-st
(1) Töötaja on kohustatud:
 1)  osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;
 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
 9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
 (2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
 (4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
 (5) Töötajal on õigus:
 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;
 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
 5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
 51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
 6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
 7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.]
4. Õnnetusoht( TTOS §15)- see on olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib  ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.(Seaduses on loetletud tööandja kohustused võimaliku õnnetusjuhtumi puhul, soovitan lugeda)
5. Töökeskkonnaspetsialist ( TTOS §16) - Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna allal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööanjda on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.  Tööandja peab ta määrama oma töötajate hulgast ja kui pädev töötaja puudub, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Nende arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist soovitan TTOS-i lugeda ka läbi
6. Töökeskkonnavolinik- ( TTOS §17) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Loe läbi ka seadusest!
7. Töökeskkonnanõukogu ( TTOS §18)  Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Loe ka seadusest läbi
8. Tööõnnetus ( TTOS §22) See on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või sruma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Liigitus: raskusastme järgi kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus.  loe läbi ka seadusepunkt
9. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus( TTOS §23)- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad . Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister . Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötaja tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab  töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiarst, kes teavitab sellest tööandjat ja töötajat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 päeva jooksul.   Loe kindlasti läbi!
10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine ( TTOS§24) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja niing milles hääleõigusega peab olema töökeskkonnavolinik, selle puudmisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi .  Loe läbi, seal pikk jutt veel 
11. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat ( lk14)- Abraham Maslow on iseloomustanud inimvajaduste hierarhitat kui elu eesmärgipärasust. Maslow inimvajaduste hierarhia on pööratud justkui tagurpidi . Hoolimata sellest, kas hierarhia baastasandid on tagatud või mitte, oodatakse tööturul eelkõige võimekust, töökust, usaldust ja maksimaalset eneseteostust. Tuleb osata ennast hästi müüa, et teenida piisavalt sisstulekut ja olla rahaliselt edukas. Alles siis avaneb võimalus katta nii palju kui vaja oma füsioloogilistest vajadustest .
12. Miliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel ( lk15)
Elukvaliteedi uuringud eristavad tihti selle subjektiivset ja objektiivset külge. Subjektiivne elukvaliteet on hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt. Objektiivne elukvaliteet peegeldab sotsiaalkultuuriliste vajaduste rahuldamist materiaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. Elukvaliteedi mõõtmisel tuleb arvese võtta hulgaliselt eluvaldkondi, kuhu kuuluvad perekond, sõbrad, töö, ümbrukond, ühikond, tervis, haridus ja vaimsus . Harmoonilised seosed nende kategooriate vahel loovad eelduse töö-a elukvaliteedi ning heaolu kujunemiseks.
13. Mille poolest erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon ( lk20) Meditsiinis- tervise mõistet käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena, jättes kõrvale nii indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise biomeditsiiniline mudel eitab tervist mõjutavaid sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid. Akadeemiline- see käsitlus tuleneb psühholoogia ja sotsioloogia piirialalt. Tervist nähakse kui üksikisiku bioloogiliste , psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite oavahelise mõju tulemust. Akadeemiline kontseptsioon kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse.
14. Nimeta tervist mõjutavad tegurid ( lk20)- Peamised tegurid:

• keskkond- puhas õhk ja vesi, turvalised töö-ja elutingimused ( füüsiline, psühho-sotsiaalne ja majanduslik keskkond )
  
• individuaalsed, gneetilised omadused
  
• eluviis, tervisekäitumine
  
• arstiabi
  

Lisaks mõjutavavad ka järgnevad tegurid:

• Sissetulek ja sotsiaalne vastutus
  
• haridus
  
• sugu
  
• töö ja töötingimused
  
• sotsiaalse toetuse võrgustik
  
• kultuur
  
• tervisekäitumine ja toimetuleku oskused
  
• tervishoiuteenused
  

15. Mis on kehaline ehk füüsiline tervis ( lk21) - See on organismi seisund, mille puhul kõikide elundite ja elundkondade füsioloogiline talitus on optimaalne ning puuduvad haiguslikud muutused. Loe kindlasti läbi
16. Nimeta riskijutimise lähteprintsiibid (lk 23-24)-

riskijuhtimine loob ja kaitseb väärtusi

Riskijuhtimine on lahutamatu osa kõigist organisatsioonilistest protsessidest

Riskijuhtimine on osa otsustamisprotsessist

Riskijuhtimine võimaldab vähendada süsteemide ja neis toimuvate protsesside määramatust

Riskijuhtimine on süstemaatiline, struktueeritud ja õigeaegne

riskijutimine põhineb parimal saadaoleval teabel

riskijuhtimine on kohaldatud olemasolevate tingimustega

riskijuhtimine võtab arvesse kultuurilistest traditsioonidest lähtuvaid tegureid

riskijuhtimine on läbipaistev, asjaosalisi kaasav

riskijuhtimine on dünaamiline, koduv ja vastuvõtlik muutustele
17. Riskijuhtimise lätheprintsiipide arvestamise vajalikkus ( Titanicu näite põhjal) ( lk26)Riskide juhtimise struktuur koosneb kolmest baaskomponendist- riskijuhtimise printsiipidest, raamstruktuurist, riskijuhtimise tegevusest. Kui riskijuhtimine on loodud ilma eeltoodud printsiipe arvesse võtmata, on tõenäoline, et riskijuhtimisprotsess on vähemal või suuremal määral vigane . Loe läbi see jutt Titanicu kohta
18. Mida iseloomustab Platoni koopa näide riski konteksti ja kommunikatsiooni aspektist ( lk29) loe läbi.
19. Teadmise ja teadvistamise erinevad faasid ( lk31)
20. Defineeri mõisted riskihindamine ja - juhtimine ( lk 33) - Riskihindamine- see on tegevuse, mille käigus hinnatakse kahju suurus ja tõenäosus inimese tervisele ja keskkonnale, mis tulenevad reostusest, elupaiga või tervise kaotusest. Selle eelduseks on ohtude äratundmise käigus töökeskkonna vaatlus, töötajate küsitlus ja töökeskkonna parameetrite mõõtmine. Olenevalt ohutegurite ekspositsiooni suurusest hinnatakse töökeskkonna riskitaset ja otsustatakse kahjulike tervisemõjude olemasolu. Tervisekahjustuste suurust hinnatakse doos -vastus põhimõttel, kus aluseks on dooside plekandmise metoodika loomkatselt inimesele. Riski iseloomustamise etapis mõõdetakse kahjulike mõjude levimust mainitud töötajate rühmas või kogumis. 
Riskijuhtimine - See kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, peab dialoogi sihtgruppide/otsustavate organitega ning määratleb, kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida. Riskijuhtimise käigus tehakse otsused ja töötatakse välja tegevuskava. Riskide pideva hindamise tulemused, otsuste ja tegevuste käik tagab riskide kontrolli all hoidmise- riskijuhtimise. 
/// eestis on pigem levinud riskianalüüs, palju vähem riskijuhtimine /// lisaks on lk 33 hea skeem :)
23. Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel.
pilt lk 59
24. Mis on riskide identifitseerimise sammud

• varade identifitseerimine
  
• ohtude tuvastamine
  
• olemasolevate turvameetmete väljaselgitamine
  
• nõrkuste tuvastamine
  
• tagajärgede tuvastamine
  

25. Töökeskkonna ohutegurid (pilt lk 82)
26. Nimeta füüsikalisi ohutegureid
vt pilt või lk 82
27. Nimeta füsioloogilisi ohutegureid
vt pilt või lk 82
28. Nimeta psühholoogilisi ohutegureid
vt pilt või lk 82
29. Nimeta keemilisi ohutegureid
vt pilt või lk 82
30. Nimeta bioloogilisi ohutegureid
vt pilt või lk 82
31. Milline peab olema kontoriruumide valgustustugevus? 110lux 200lux 500lux 800lux
32. Millised on müra vähendamise abinõud?

• müra vähendamine müraallikalt
  
• müra kiirguse suuna muutmine
  
• ruumi ratsionaalne planeerimine
  
• ruumi akustiline töötlemine
  
• müra tõkestamine selle leviku teel
  
• individuaalsed kaitsevahendid
  

33. Mis mõistetest (3) tuleb lähtuda riski analüüsimisel?
tagajärg – võimaliku õnnetuse tulemused
tõenäosus – abstraktne : arvestab töö iseloomu ja töölaadi
konkreetne: arvestab ohuga kontaktis olemise kestust
summaarne : potentsiaalse ohu realiseerimise tõenäosus
ajahorisont - tagajärje ilmnemise võimalik aeg
riskide menetlemise aeg
34. Kuidas arvutada riskitaseme skoori?
riskitaseme skoor = riski tõenäosus x tagajärje raskus
35. Millisest müratasemest alates peab tööandja tagama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi? 35dB 80dB 100dB 120dB
36. Miks on ioniseeriv kiirgus ohtlik?
Kiirguv energia neeldub nii aine aatomites kui ka molekulides, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusil.
Ioniseeriva kiirguse ja eluskudede vahelise mõju võib jagada kolme tüüpi:

• füüsikaline – vabad radikaalid ja nendega seotud reaktsioonid
  
• keemiline – keemilised reaktsioonid, mille tulemusel tekivad molekulaarsed muutused ja mutatsioonid
  
• bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm
  

37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad?
Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke.
38. Mis on tööstressi allikad?

• Üksikisiku osa organisatsioonis
  
• Tööülekoormus
  
• Tööülesannete ebaselgus
  
• Töö-kodu konflikt
  
• Organisatsiooni struktuur
  
• Organisatsioonikultuur
  
• Karjäärivõimalused
  
• Halb töökorraldus
  

39. Nimeta tööstressi tagajärgi (vähemalt 5)

• isikuhäired
  
• läbipõlemine
  
• depressioon
  
• stressihaigused
  
• riskikäitumine – töötraumad, -vigastused
  
• liiklusõnnetused
  
• suitsiid , vägivald, kuritegevus
  
• ebaterve eluviis – alkohol , suitsetamine , narkootikumid
  
• abielu/ perekondade purunemine
  
• töölt lahkumine , vallandamine
  
• heitumine tööst ja elust üldse
  

40. Mis on külmas töökeskkonnas töötamise ohud?

• Hüpotermia ehk vaegsoojumus, alatemperatuur, jahtumine
  
• Külmumus – koe temperatuur langeb alla 0 kraadi C.
  
• Külmamuhud – põletikulised muhud peamiselt sõrmedel ja varvastel
  
• Immersioonjalg e kaevikujalg – pikaajaliselt külmas vees viibimisest tingitud jala seisund.
  

41. Nimeta psühholoogilise terviseriski hindamise viis taset.

• Terviseriski ei ole
  
• Vähese (talutava) terviseriskiga
  
• Mõõduka terviseriskiga
  
• Märkimisväärne, kuid lubatav risk koos kontrollimisega
  
• Lubamatu terviserisk
  

42. Miks on oluline omada struktureeritud ülevaadet ettevõtte erinevatest protsessidest ja elementidest ning nende omavahelistest seostest?
Ilma sellist ülevaadet omamata ei saa adekvaatselt hinnata ka ettevõtte kui süsteemi ergonoomikat.
43. Milles seisneb eterniidi keemiline oht?
Ohtlik on asbesti sisaldav eterniit. Kui rohkesti asbestikiudusid satub inimese kopsu, võib tekkida mitmeid ravimatuid haigusi.
44. Tervisliku seisundi määramine (RR, taastumisvõime, kehamassiindeks).
KMI- kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/). Normaalne kehakaal 19-25, alla 19 alakaal, 25-30 mõõdukas ülekaalulisus, 30-40 oluline ülekaalulisus, üle 40 tervisele ohtlik ülekaalulisus.
45. Ergonoomika, kui terviklik süsteem, mis haarab eelpool toodud teemad.
Ergonoomika on rakendusteaduslik valdkond , mis tegeleb tehislike süsteemide kohaldamisega inimesele vastavaks. Ergonoomika uurib inimest tööprotsessis. Elementideks inimene, infrastruktuur , informatsioon, töökeskkond, finantsid, eetika .