Inimese areng (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. inimese areng 3
2. elukaare etapid 4
2.1. Looteiga ja sünd 4
2.2. Imikuiga 4
2.3. Maimikuiga 5
2.4. Koolieelikuiga 5
2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga 6
2.6. Mürsiku - ehk murdeiga 6
2.7. Noorukiiga 7
2.8. Täiskasvanuiga 8
2.9. Hiline küpsusiga 8
2.10. Elatanuiga 9
2.11. Vanuriiga 9
Viidatud allikad 11

Sissejuhatus

Inimese areng kestab eostumisest kuni surmani ja erinevates eluetappides on areng erinev. Antud töö autor tugines teema valikul isiklikust huvist teada saada, millised muutused ootavad ees erinevates eluaetappides.
Töö koostamiseks on tutvutud erinevate materjalidega inimese arengust ning leitud neid kõiki ühendavaid tunnusjooni. Töö koosneb kahest osast. Töö esimene osa defineerib lühidalt inimese arengut. Töö teine osa jaguneb üheteistkümneks alapeatükiks, kus antakse ülevaade inmese erinevatest elukaareetappidest ja arengutest.

1. inimese areng

Looduse üldise seaduspärasuse järgi on isiksuse võimed, eeldused või häired mitmesuguste arenguprotsesside tulemus. Inimese elu arenguetapid on lapse, - nooruki - ja täiskasvanuiga, millest igaüks omakorda koosneb veel arenguperioodidest. Inimese psüühiline küpsemine ja areng sõltub bioloogilistest, psühholoogilistest kui sotsiaalsetest teguritest, mistõttu tuleb inimest käsitleda biopsühhosotsiaalne olevusena. See tähendab, et iga konkreetne inimene on tervik, millel võib eristada kolme omavahel seotud, kuid samal ajal kvalitatiivselt erinevat tasandit ja/või funktsionaalset süsteemi(Inimese areng 2014):

• bioloogilis-somaatiline, ennekõike meie füüsilis- keemilis -bioloogilise kehaga seonduv , sellest tingitud ja / või tulenev ning ennekõike keha kaudu mõjutatav;
  
• psüühiline, ennekõike meie psüühika ja närvisüsteemiga seonduv, sellest tingitud ja/või tulenev ning ennekõike psüühika kaudu mõjutatav;
  
• sotsiaalne, ennekõike meie ümber oleva sotsiaalse keskkonnaga seonduv, sellest tingitud ja / või tulenev ning sotsiaalse keskkonna ja suhete kaudu mõjutatav.
  

Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Areng on (Inimese areng 2014):

• kulgemine küpsuse saavutamise suunas;
  
• kestab eostumisest kuni surmani;
  
• kiirem lapse ja noorukieas.
  

Arengus võib tekkida ka kriise. Arengukriis ( Leuska 2010) - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks: lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine , tööleminek, abiellumine, lapse sünd jm.

2. elukaare etapid

2.1. Looteiga ja sünd

Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp. Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga. Pikk ja vaevaline teekond läbi sünnituskanali, väliskeskkonna temperatuur, valgus, helid – see kõik võib olla traumeeriv. Keskkond, kuhu laps satub, erineb oluliselt sünnieelsest arengukeskkonnast ema üsas. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb periood, mille märksõnadeks on maailma avanemine, välise keskkonna ja oma keha tajumine. (Inimese areng 2014)
Kolmanda raseduskuu lõpuks suudab loode liigutada käsi ja jalgu . Seetõttu on loote liigutused emale selgelt tajutavad . Kujunevad välja nägu ja kõrvad , hästi on arenenud siseorganid. Kolme kuu vanune embrüo on umbes 9 cm pikkune ja kaalub keskmiselt 15 g. Järgnevate kuude vältel loode jätkab kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ja ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121)

2.2. Imikuiga

Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni . Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar ...2014)
Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps . Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile . (Inimese areng 2014)

2.3. Maimikuiga

Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani. See on kiire kehalise ja vaimse arengu periood. Sellel perioodil õpib laps rääkima, iseseisvalt ja vabalt liikuma (käima, jooksma , ronima). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja kohaneb esimeste ühiskondlike hoiakute ja normidega, mis mõjutavad tema edaspidist elu. (Inimese areng 2014)
Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. (Inimese elukaar... 2014)
Oma positsiooni kindlustamisega võivad kaasneda ka ettearvamatu käitumine ( jonn , viha, kavalus , solvumine). Olulisteks arengut toetavateks teguriteks maimikueas on armastus, rääkimine , mängimine ja olemine koos lapsega, tasakaalu leidmine lubatu ja keelatu vahel. Uute oluliste inimestena lisanduvad mängukaaslased. Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat otsustava tähtsusega perioodiks. Ka J. W. Goethe on öelnud , et on oma elus kõige rohkem õppinud esimese kolme eluaasta jooksul. (Inimese areng 2014)

2.4. Koolieelikuiga

Perioodi kolmandast seitsmenda eluaastani nimetatakse koolieelikueaks. Koolieelikueas on lapse põhitegevuseks mäng eakaaslastega. Selle kaudu tutvub ta ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega . Lapse suhtlusring laieneb ja muutub ka suhtlemise laad. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps saab sellel perioodil selgeks hea ja halva, lubatu ja keelatu, õige ja väära, mees- ja naissoo mõisted. Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama . Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. (Inimese areng 2014)
Laps õpib oma tegevusi kavandama ja omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. ( Tall 2012 : 11)

2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga

Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks. Kainik on füüsiliselt küps kestvamaks tõsiseks tegevuseks ja võimeline sooritama ülesandeid, mis nõuavad reeglitele allumist ja oma soovide pidurdamist. Lapsel on juba küllalt avar kujutlusvõime ning tema keel on sedavõrd arenenud, et võimaldab teistega vabalt suhelda ja oma mõtteid väljendada. Laps õpib lugema, kirjutama ja arvutama, arendab uusi oskusi kunsti, muusika ja muudes valdkondades, suhtleb ja tegutseb kambas. Tema eneseteadvus kasvab. Kool ja huviringid tingivad ka grupi liikmeks olemiseks hädavajalike koostööoskuste väljaarenemise, kohusetundlikkuse ja töökuse, aktiivsuse ning asjalikkuse arendamise vajaduse. Kohustuste täitmisel kodus ja koolis on väga oluline edu – töörõõmu ja rahulolu kogemine, sest iga edu toodab uut edu ja ebaõnnestumine uut ebaõnnestumist .(Inimese areng 2014)
Laps õpib üha enam hindama end oma tegutsemise edu/ ebaedu alusel. Ta kogeb üha selgemini oma oskusi ja kompetentsust, aga üha valusamalt ka oma ebaõnnestumisi ja mitmesugustele ülesannetele allajäämist. Õnnestumised annavad märku võimekusest ja oskustest ning arendavad töökust. ( Tall 2012 : 11)
Eriline tähtsus on töökuse arendamisel, sest hilisematel eluperioodidel on see palju raskem. Olulisteks inimesteks lapsele sel perioodil on sõbrad ja tuttavad. Iga aastaga muutuvad nad tema elus üha tähtsamaks. Tähtsad on ka õpetaja autoriteet ja eeskuju. (Inimese areng 2014)

2.6. Mürsiku- ehk murdeiga

Perioodi vanuses 11.–16. eluaastani nimetatakse mürsiku- ehk murdeeaks. Murdeea periood on arengus otsustav . Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskeltläbi talle seatavaid piiranguid. Temas on veel palju last ja samas ennatlikku püüdu olla täiskasvanu. Kiired muutused kasvus , huvides ja seksuaalne küpsemine tekitavad temas identiteedikriisina määratletud segaduse. (Tall 2012 : 11)
Suurenenud emotsionaalsuse tõttu on ta ärrituv ja tundlik. Areneb eneseteadvus, millest saab alguse tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Areneb abstraktne mõtlemine, mille tõttu suudab mürsik lahendada küllaltki keerukaid probleeme. Bioloogilised muutused toovad kaasa väsimuse ja tüdimuse, samas ka enneolematu jõu- ja energiatunde. Sel perioodil märkab laps, et vanemad polegi täiuslikud, maailm on täis probleeme ning tulevik ebakindel. Vanemate autoriteet pannakse proovile – nende ja õpetajate positsioon oleneb sellest, kas nad saavad hakkama väljakutsete ja testidega, mida mürsik neile korraldab. Piirangud ja kohustused tekitavad mürsikus viha ja tunnet , et teda ei võeta tõsiselt ning koheldakse nagu last. Tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud ). Sõpradest saavad kõige olulisemad inimesed. Kuna mürsik ei ole enam laps ega veel ka täiskasvanu, on see periood üheks segadust tekitavamaks ajaks elukaarel. (Inimese areng 2014)

2.7. Noorukiiga

Noorukiiga (15/16. kuni 20/22 eluiga) on sillaks lapsepõlvest täiskasvanute maailma. Selles vanuses minnakse vastu täisküpsusele, mis tähendab nii bioloogilist kui ka vaimset ja sotsiaalset küpsust. Noorukiiga on tasakaalustumise ja rahunemise, täiskasvanuks saamise ja eneseleidmise, tööeluga alustamise ning iseseisvalt eluga hakkama saamise aeg. Mõtlemine muutub noorukieas süstemaatiliseks ja teoreetiliseks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks. Nooruk kogeb armastust ja intiimsuhet armastatuga. Areneb eneseteadvus, tekib huvi maailmavaateliste probleemide vastu ja kiindumus ideaalidesse. Nooruk õpib käituma nagu mees või naine ning kehtestab oma isiklikud käitumisnormid. Tal tuleb vastu võtta tulevikku puudutavaid otsuseid (näiteks elukutse valik), hinnata, võtta omaks ja / või samastuda erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ning väärtustega (seksuaalne orientatsioon , usk jms). Kuna nooruk on vastuvõtlik ja mõjutatav, on oht sattuda ka negatiivsete mõjude alla. Olulised inimesed nooruki jaoks on pereliikmed , õpingu- ja/või töökaaslased . Sageli nooruk samastab end oma ema või isaga, olles samas nende suhtes väga kriitiline. (Inimese areng 2014)

2.8. Täiskasvanuiga

Perioodi vanuses 20.–35. eluaastani nimetatakse varaseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. Varane küpsusiga on aeg, mil pannakse paika oma elu sisu, karjäär , elustiil, lahkutakse vanematekodust ja alustatakse iseseisvat elu. See on ka lähisuhete loomise ja säilitamise, intiimsuse väljendamise, lojaalsuse ja truuduse, perekonna loomist puudutavate otsuste vastuvõtmise ning lapsevanema rolli astumise aeg. Jätkub teadmiste omandamine, kuid nüüd sageli juba täiendusõppena. Suurendatakse kontakte maailmaga , arendatakse oma võimeid. Olulisteks inimesteks on oma pereliikmed, töökaaslased ja vanemad. (Inimese areng 2014)
Isiksuse arengut toetab vajadus luua, sünnitada midagi, mis püsiks endast kauem. Kui loova eneseteostamise vajadus ei leia mingit väljundit, hakkab see taanduma. Loov tegutsemine on meile eluliselt vajalik, hoides meid noorusliku, värske, tervena . (Tall 2012 : 12)

2.9. Hiline küpsusiga

Perioodi vanuses 35.–55./60. eluaastani nimetatakse hiliseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. Küps täiskasvanu on võimalik loominguliseks tegevuseks. Perekonna tähtsus väheneb. Lapsed hakkavad suureks saama. Kui täiskasvanu töö pakub rahuldust, siis on selles perioodis võimalik jõuda tippu. (Inimese elukaar ... 2014)
Keskeas hakkavad kehalised ning vaimsed võimed üha vähenema ja tervis halvenema. See võib kaasa tuua keskeakriisi. Keskeakriis on tõusu katkemise, oma võimaluste piiratusest teadlikuks saamise kriis. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Võimaluste ja võimete tipp on käes ja kõik saavutatu ei pruugi rahuldust pakkuda. Saavutamata jäänud eesmärgid teevad haiget. Võivad tekkida ka raskused lähisuhetes ja nende ebaõnnestumine. Laste valikud ei pruugi alati meeldida, kuid nende otsused ja valikud mõjutavad ka vanemate elu. Leppida tuleb ka oma vanemate vananemise, haiguste ja isegi surmaga. Läbi tuleb elada kaotusi. Ebaõnnestumised võivad viia endassetõmbumiseni. Olulised inimesed keskeas on töökaaslased ja perekonnaliikmed. (Inimese areng 2014)

2.10. Elatanuiga

Perioodi vanuses 55.–70. eluaastani nimetatakse elatanueaks. Vananemine toob endaga kaasa mitmeid muutusi – jõud kahaneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob. Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad. Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja lähinägemine halveneb – lugemisel hakatakse kasutama prille . Kahaneb seksuaalne aktiivsus. Sellel perioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärasest elukorraldusest. Sissejuurdunud elukorraldusest loobumine võib olla raske. Eakaaslaste hulk väheneb, lapsed elavad oma elu, tekib üksindus . Tänapäeval kasutatakse aga ka mõistet kolmas vanus (ingl k. third age) – selle all mõeldakse keskeale järgnevat perioodi. Nüüd on jälle võimalus elu nautida: olla rahul saavutatuga, puhata , pühenduda hobidele, võimalusel reisida , heita rahulik tagasivaatepilk olnud elule. Olulised inimesed selles eas on pereliikmed, lapsed ja lapselapsed . (Inimese areng 2014)

2.11. Vanuriiga

Viimast ehk kümnendat perioodi 70.–90. eluaastani nimetatakse vanurieaks. Eluaastaid üle üheksakümne nimetatakse pikaealisuseks. Mõni inimene naudib sellel perioodil elu, teised aga tunnevad kibestumust. Perioodile on iseloomulik sama kiire taandareng kui areng imikueas. Kogu elu ise endaga toime tulnud inimesel on raske jääda kellegi abist sõltuvaks. Suhtlusring on väikeseks jäänud, üksindus suureneb ning võib muutuda talumatuks. Tervis halveneb, taandarengust tulenevad probleemid teevad raskeks ka ümbritsevate elu. Nüüd tuleb õppida teistest sõltuma, toime tulema oma taandarengu ja üksindusega. Olulised inimesed vanurile on lapsed, lapselapsed ning abistajad. (Inimese areng 2014)
Vanaduse saabudes elab inimene oma mõtete ja kujutlustega üha enam minevikus. Elurõõmu aitab säilitada nartsissismi lõplik ületamine- ümberlülitamine oma egolt elule laiemalt kõigis selle avaldustes. (Tall 2012 : 12)
Kokkuvõte
Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid.

Viidatud allikad

Inimese areng. Hariduskeskus . [ http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?INIMESE_ARENG ] 14.04.2014.

Inimese elukaar ja selle perioodid. Miksike. [ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.ht m] 14.04.2014.

Leuska, A. 2010. Arengupsühholoogia . [ http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html ] 14.04.2014

Sarapuu, T. 2003. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto.

Tall, K. 2012. Psühhosotsiaalne areng läbi elu. [ http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2969/Ps%C3%BChhosotsiaalne%20areng%20l%C3%A4bi%20elu_KOR.pdf ] 14.04.2014.