Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Püstolid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
referaat
«Püstolid»
Tartu 2012
Püstol on kompaktne peamiselt poolautomaatne või ühelasuline tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele.
Valmistatakse ka automaatse tulerežiimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid.
Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil.
Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tšehhi sõnast píšťala (' vilepill '). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss".
Esimesed püstol
Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale ratsaväelasele. Venemaal valmistas püstoleid peamiselt Tuula relvatehas. Huvitaval kombel on Napoleoni sissetungi ajast, 1812 aastast pärit Vene püstolid harvaesinevad, palju rohkem on püstoleid 1813 ja 1814 aastast, nagu oleks tootmine õige hoo sisse saanud alles aasta hiljem. Ka Tallinna Linnamuuseumis on 1813 ja 1814 aastal valmistatud Vene ratsaväepüstoleid. Püstoleid kanti reeglina paarikaupa sadulataskutes, rauasuue allapoole. Tegemist polnud mingi imerelvaga, isegi 10 meetri kauguselt tulistades oli neist raske märki tabada. Nii ründeks kui kaitseks eelistasid ratsaväelased ebatäpsele püstolile mõõka. Napoleoni sõdade järel kadusid püstolid ratsaväe sõdurite relvastusest nii Venemaal kui ka Inglismaal ja Prantsusmaal, jäädes alles ainult ohvitseridele ning allohvitseridele.
XIX sajandi alguse püstol on suurepärane näide minimaalse lahinguväärtusega relvast, mida vaatamata teadaolevatele puudustele kunagi suurtes kogustes valmistati. Sellised relvad näitavad hästi traditsioonide tähtsust. Tänapäeval ei hoitaks relvastuses viletsat püstolit, mida eeldatavalt lahingus ei kasutatagi. Seetõttu peegeldab iga säilinud tolleaegne siledaraudne ratsaväepüstol hästi vanade konservatiivsete sõjaväelaste ning relvatootjate kivinenud seisukohti.
Muuseumis oma koha leidnud tüüpiline Vene 1813 aasta ratsaväepüstol on tegelikult 1809 aasta mudel. Nagu XIX sajandi algul kõikjal tavaline, toetub ka antud püstol Prantsuse eeskujudele, kõige paremini näitab seda rõngaskaelaga püstolikukk. Püstoli kaal on soliidsed 1200 grammi. Relva lukuplaadile graveeritud kiri näitab valmistamiskohana Tuulat 1813 aastal. Sileda õõnega raud kiirendas püstoli laadimist, ent vähendas lasketäpsust. Püstoli laad on kasepuust: tunduvalt odavam alternatiiv enamasti kasutatud pähklipuule. Laele on kinnitatud ovaalne messingplaat keiser Aleksander I-se initsiaali ning krooni kujutisega. Laesäärt ja relvarauda ühendab messingist hoiderõngas rauasuudme lähedal. Püstoli käepideme ümaral nupul on messingist kate koos sisselöödud numbriga 2. Tugevdatud käepidemega püstolit oli pärast lasku võimalik kasutada ka nuiana. Püstolil puudub laadimisvarras, seda kandis ratsaväelane eraldi ja hoidis hoolega, sest vardata eestlaetavat püstolit laadida ei saa. Muuseumi jõudis püstol 1957 aastal.
Püstol, ratsaväe, eestlaetav, ränilukuga. Raud, messing , kasepuit. Pikkus 42,5 cm, kaliiber 18 mm, rauapikkus 26,2 cm. Tehtud Tuula relvatehases, Venemaal 1813. a. TLM 3039.

Luger P08


Püstol „Parabellum” (P 08) USA-s ka Luger P08 või Parabellum-Pistole on püstol kaliibriga 9,0 mm, mis oli Wehrmachtis kasutusel standardkäsitulirelvana. Relva kandsid peamiselt allohvitserid ja ohvitserid , aga näiteks lisarelvana ka kuulipildurid. Lugeri P08 oli seeriatootmises aastatel 1900–1999.
Relva algtööpõhimõtte töötas välja relvakonstruktor Hugo Borchardt 1890ndatel aastatel. 1899 alustas Saksa firma DWM Georg Lugeri (1849–1923) parandatud versiooni tootmist. Pärast mõningaid edasiarendusi võeti relv 1908. aastal Kaiserliche Heeris kasutusele püstolina Pistole 08. 1914–1917 relva moderniseeriti, mille tulemusena tekkis võimalus paigaldada püstoli käepideme külge õlatugi-kaba.
Esimese maailmasõja lõpuni toodeti P 08t Saksamaal DWM-is kuni 1,5 miljonit eksemplari. Pärast sõda jätkati püstoli tootmist väikeste partiidena. Samas müüdi neid USA-le, Hollandile , Soomele, Lätile, Portugalile, Pärsiale, Hispaaniale, Peruule, Brasiiliale, Bulgaariale ja Türgile. Vahepeal toodeti ka 7,65 mm kaliibriga versiooni, kuna suurem kaliiber oli sakslastel Versailles' rahuga ära keelatud. Uue padruni valmistasid sakslased aga pudelikujulise, mis suurendas kuuli algkiirust. 1930. aastal võttis relva tootmise üle Mauser AG.
P 08t loeti üldiselt täpseks ja töökindlaks relvaks . Tänu seeriatootmise keerukusele hakati P 08t alates 1942. aastal aga asendama lihtsama Walther P38ga. Kuna uusi püstoleid vanade asendamiseks sõja jooksul piisavalt toota ei jõutud, jäi P 08 praktiliselt sõja lõpuni vägede relvastusse.
Tänapäevane püstol
Täna paeval on palju erinevad püstoleti tüüpi ja kõik neil on erinevad ajalugu ja tugevus. Näiteks: SigSauer, Browning FN 1935, Glock 17 Gen 4
SigSauer P226 AL SO BT Two Tone
Sig Sauer püstolid
Kogu maailmas tuntud Sig Saueri tulirelvad on leidnud tee maailma juhtivate relvajõudude, korrakaitseorganite ja tavatarbijate arsenali.
Toodete kõrge kvaliteet, konkurentsitu töökindlus ja tabamistäpsus kuuluvad lahutamatult Sig Saueri kaubamärgi juurde. USA-s kuulub Sig Saueri tulirelv iga kolmanda korrakaitseorganite töötaja varustusse.
USA-s New Hampshire’i osariigis Exeteris asuva peakorteriga Sig Sauer omab ISO 9001 sertifikaati. Enam kui 280 töötajaga firma on suurim ülemaailmses tulirelvade tootjate ketis , kuhu kuuluvad ka J.P. Sauer & Sohn ja Blaser Gmbh Saksamaalt ning Swiss Army AG Šveitsist, mis eraldus 2000. aastal Schweizerische Industrie -Gesellschaftist (Šveitsi Tööstuskompaniist), lühendatult SIG-ist.
Ülemaailmne tootjatevõrk tagab Sig Sauerile kursisoleku viimaste saavutustega relvatootmises, ületamatu tootedisaini ja nõudlusele vastava tootmisvõimsuse, mis võimaldab firmal kiirelt ning efektiivselt reageerida muutustele relvaturul, et tagada sõjaväe, korrakaitseorganite ja tavakasutajate sügavaim rahulolu Sig Saueri tulirelvadega.
Sig Saueri tooted kuuluvad tänu oma kvaliteedile, töökindlusele ja turvalisusele maailma enim hinnatud tulirelvade hulka. Firma väärtustab oma positsiooni tulirelvade tootjate hulgas kõrgelt, ega ole oma eksisteerimise jooksul teinud toodete kvaliteedi ja töökindluse osas vähimaidki järeleandmisi. Ja see ongi just see, mida tarbijad Sig Sauerilt ootavad.
Ajalugu
1853. aastal asutasid Friedrich Peyer im Hof, Heinrich Moser ja Conrad Neher Šveitsis Reini jõe ülemjooksul vankritehase, millest lootsid suurt tulu. Tootmist käivitades polnud neil aimugi, et nende firmast saab üks maailma hinnatumaid käsirelvade tootjaid.
Mõned aastad pärast omaaegsete tehnika tipptasemele vastavate vankrite ja raudteevagunite tootmise algust võtsid kolm ambitsioonikat ärimeest ette üsnagi riskantse sammu: Šveitsi kaitseministeerium kuulutas Šveitis armee tarbeks välja uue kaasaegsetele sõjapidamisviisidele vastava püssi konstrueerimiskonkursi, milles otsustas osaleda ka Šveitsi vankritehas – sellist nime kandis firma tollal.
Neli aastat hiljem võisid Šveitsi vankritehase omanikud kiidelda valitsuse auhinnaga, mille oli neile toonud Prelaz-Burnandi püss. Olles saanud valitsuselt tellimuse 30 000 püssi peale, muutis firma oma nime Schweizerische Industrie-Gesellschaftiks (Šveitsi Tööstuskompanii), lühendatult SIG, millega saigi ülemaailmselt tuntuks.
Eelmise sajandi algusaastatel töötas firma Šveitsi armee tarbeks välja lahinguväljadel legendaarseks muutunud püstolimudeli SIG P49, mis oli ühtlasi ka SIG P210 eelkäija. Järgmine armee tarbeks loodud püstolimudel oli P220, millele peagi järgnes Šveitsi politseile ette nähtud kompaktsem mudel Sig Sauer P230.
Nimetatud püstolimudelid kujutasid endast täiesti uut sõna püstolitööstuses, ületades kõiki eelkäijaid ennenägematu töökindluse poolest. 1970-ndatel aastatel SIG laienes, luues ühisettevõtte Hämmerliga, sportrelvi tootva firmaga Šveitsist Lenzburgist, ja ülemaailmselt tunnustatud jahirelvi tootva Saksa firmaga J. P.Sauer & Sohn GmbH . Eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel võttis SIG sihikule Ameerika Ühendriigid.
Oma turuosa kasvatamiseks ja käsirelvade tootmises juhtpositsiooni saavutamiseks oli USA turu vallutamine hädavajalik. 1985. aasta jaanuaris sündis SIGARMS, Inc. mis importis Ühendriikidesse SIG-i püstolimudeleid P220 ja P230. Kaks aastat hiljem tõi SIGARMS USA turule  legendaarsed üheksamillimeetrised P226 ja P228 . 1990. aastal alustas SIGARMS relvade tootmist Ameerika Ühendriikides, kolides ühtlasi Virginia osariigist oma praegusesse asukohta Exeteri New Hampshire osariigis. 1992. aastal alustati 40 tollituhandikulise kaliibriga Smith & Wesson-tüüpi padrunitele määratud mudeli P229 tootmist.
Lisaks Sig Saueri püstolitele pakub SIGARMS tarbijatele tipptasemel relvaseppade teenuseid ja laskmisõpetust Eppingis asuval 128-aakrises treeningkeskuses New Hampshire’i osariigis. SIGARMS rikastas oma kaubavalikut Saueri jahipüsside, Hämmerli sportpüstolite ja –püssidega. 1998. aastal töötas itaallane B. Rizzini välja esimese SIGARMS-i kaubamärki kandva siledaraudsete jahipüsside perekonna. Aasta hiljem lisandus SIGARMS-i toodete hulka Saksamaal Isnys väljatöötatud revolutsiooniline vintpüss Blaser R93.
2001. aastal kindlustas SIGARMS oma positsioone USA turul uute tavatarbijatele määratud toodetega, samal aastal saadi suuri tellimusi ka Ühendriikide korrakaitseorganeilt. SIGARMS-i treeningkeskuses laienes erinevate nii korrakaitseorganite töötajatele kui tavakodanikele ettenähtud kursuste mitmekesisus . SIGARMS pole kunagi piirdunud pelgalt relvamüügiga, firma on võtnud endale südameasjaks kodanikele turvalise relvakäsitsemise õpetamise.
1. oktoobril 2007 muutis SIGAMRS oma nime, saades SIG SAUER-iks. Nimevahetuses peegeldub üha kasvav nõudlus SIG SAUER-i toodangu järele. Seepärast on viimase 30 kuuga kolmekordistunud ka firma töötajate arv. Sama aja jooksul on tootmisse investeeritud 18 miljonit USA dollarit. Nimevahetus ja uute toodete turule paiskamine kinnitab SIG SAUER-i töötajate tööle pühendumist, soovi püsida maailma relvatootjate esirinnas. Tänapäeval kujutab iga uue SIG SAUER-i kaubamärki kandva tulirelva turule saabumine olulist sündmust relvatootmise arengus.
Väga populaarne ka ´´Walther P99´´ ja ´´Glock 17 Gen 4 ´´
Walther P99
kaal 294
kaliiber 9 mm
Para pikkus 199 mm
Glock 17 Gen 4
Tehnilised andmed:
kaliiber 9x19
kaal 625 g
salve maht 17 (võimalus kasutada ka 19- ja 32-lasulisi salvi)
Komplekt on mõeldud kasutamiseks koos P99 püstoliga. Komplektis on 117 mm pikkune keermestatud raud, keerme kaitsekork, summuti ning pehme vööle kinnitatav kott summuti hoidmiseks. Impulse II helisummuti annab summutusefekti 33 dB (A) kuivalt, vedelikku kasutades võib efekt suureneda kuni 10 dB
Generatsioon 4 on Glocki tooteperekonna baasmudel 17 viimaseim ning minu hinnangul ka õnnestunuim edasiarendus. Sobilik nii enesekaitseks, kaitseliitlasele õppustel osalemiseks, avalikku korda tagavatele jõustruktuuridele teenistusrelvaks või ka IPSC laskespordi harrastamiseks. Maailma kõige populaarsem teenistuspüstol - kerge, vastupidav, alati töövalmis ja sisuliselt hooldevaba. Ning ainus minule teadaolev püstol, mis laseb tõepoolest vaid siis, kui vajutada päästikule - muude välismõjude puhul peale päästikuga manipuleerimise, see relv ei lase.
STARDIPÜSTOL “WALTHER” mod. P22 S kaliiber 9 mm
P.A.K.
Püstoli laadimine ja tühjaks laadimine
Püstoli laadimine
Laetud padrunipideme püstolipidemesse surumiseks tuleb püstol kaitseriivistada. Suruge
padrunipide lõpuni, kuni see lukustub. Relv on nüüd osaliselt laskevalmis. Tõmmake kelk
lõpuni tagumisse asendisse ja laske lahti. Ette liikudes lükkab kelk padruni pidemest
rauda tulistamiskambrisse ning lukustub eesmises asendis. Nüüd on relv täielikult
laskevalmis, mistõttu nõuab temaga ümberkäimine erilist tähelepanu.
Püstoli tühjaks laadimine
Kui pärast tulistamist jääb pidemesse veel padruneid, tuleb relv tühjaks laadida
järgmiselt:
- kaitseriivistage püstol ja eemaldage padrunipide.
- eemaldage kelku tagasi tõmmates rauda tulistamiskambrisse jäänud padrun (ill 3)
- vajutage pöialt tugevalt püstolikukel hoides päästikule nii, et kukk aeglaselt ette
liikudes vinnast vabaneks
Tähelepanu! Vältimaks eelpoolkirjeldatud tegevuse kordamisvajadust hoidke pöialt
kukel kuni see on naasnud eespoolsesseasendisse.
Kaitseriivide tööprintsiip
Manuaalne kaitseriiv
Püstoli kaitseriivistamiseks vajutage kaitseriivi kang alumisse asendisse nii, et punane
täpp oleks kaetud (ill 4).
Päästikulukk
Päästiku lukustamiseks kasutage püstoli komplekti kuuluvat võtit. Päästikulukk asub
püstoli raami paremal küljel. päästiku kohal.
Võtmeta pole võimalik relva lahti lukustada. Päästikulukk väldib püstoli kasutamist
soovimatute isikute poolt
Päästikulukk(ei kuulu komplekti)
Vältimaks püstoli kasutamist soovimatute isikute poolt soovitame teile ka lisavarustusena
saada olevat päästikulukku .
Tulistamine paukpadrunitega
Relva vabastamiseks kaitseriivist suruge kaitseriivi kang ülemisse asendisse.
Tähelepanu! Nüüd on relv laskemalmis!
Hoidke püstolitoru alati ohutus suunas vältimaks enda ja juuresolevate isikute
vigastamist..
Tulistades soovitame kasutada selliseid kaitsevahendeid nagu kõrvaklapid ja kaitseprillid.
Pärast iga lasku laeb püstol end automaatselt uuesti. Laadimine kestab kuni padrunisalv
on tühi. Pärast viimase padruni väljatulistamist lukustub kelk automaatselt tagumises
asendis.
Kui soovite tulistamist jätkata, tuleb tühi padrunipide asendada täis pidemega. Vajutades
pöidlaga püstolipideme kohal asuvale kelgulukule, vabastate te kelgu , mis lükkab ette
liikudes rauda tulistamiskambrisse uue padruni (ill 11). Nüüd on püstol jälle laskevalmis.
Tähelepanu: Tulistades paiskuvad hülsiväljutusavast välja püssirohugaasid! Vältimaks
püssirohugaaside tulistajale näkku paiskumist tuleb püstolit hoida horisontaalselt
väljasirutatud kätes.
Püstoli lahtivõtmine
Kaitseriivistage püstol, eemaldage padrunipide püstolipidemest ja laadige relv tühjaks.
Vajutage päästikukaitsme kohal asuv relva koos hoidev lukk alla ja tõmmake kelk
tagumisse asendisse. Nüüd on võimalik kelk raamilt maha võtta. Esmalt tõstke üles kelgu
eesmine ots. Kelgu raamile tagasi asetamiseks korrake eespoolkirjeldatud võtteid
vastupidises järjekorras.
Püstoli puhastamine
Pärast padrunipideme tühjakstulistamist tulebpüstol täielikult puhastada. Sage
puhastamine tagab relva pikaealisuse. Püstoli mittepuhastamine viib relva töökorrast
välja.
Erilist hoolt vajavad kohad: tulistamiskamber, padrunit kambrisse tõukav kelgu pind,
padrunisalve ülemine osa.
Tänapäevalt on väga palju püstoli. Aga püstoli eesmärgi on samasugune nagu enne.
Püstoli on kõige ohtlik ja kõige odavam relv. Iga üks saab ostma poest püstel. Püstel on ohtlik sest, et kerge väike ja vaikne tulistab, võib lihtsalt varjama.
Allikad
http://www.tacticalshooting.ee/pustolid/
http://www.jahipaun.ee/netipood/toode/tulirelvad/pustolid/walther/walther-p99-impulse-ii-helisummuti-komplekt-1721/
http://jahipaun.ee/userfiles/file/Kasutusjuh%20paintball%20ja%20strdip%C3%BCstolid/stardipustol%20walther%20p22.pdf
http://linnamuuseum.ee/linnamuuseum/peidetud-lehed/vana-asi/
http://www.tacticalshooting.ee/vana/epood/pustolid_ja_revolvrid/index.html
Vasakule Paremale
Püstolid #1 Püstolid #2 Püstolid #3 Püstolid #4 Püstolid #5 Püstolid #6 Püstolid #7 Püstolid #8 Püstolid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor atete Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun